Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 26. september 2019

26. september 2019 - 16:23

Läänemaal, Põgari-Sassi külas Mäevalla palvemajas toimuval pressikonverentsil osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Rene Kokk ja rahvastikuminister Riina Solman.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: 
https://youtu.be/LT47ZbkuQIg

Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Rene Kokk ning rahvastikuminister Riina Solman. Ja esmalt annan sõna peaminister Jüri Ratasele.

Jüri Ratas
Suur tänu! Head ajakirjanikud, kõigepealt suur tänu siia Põgarile tulemast! Aitäh teile! No nii armast ja huvitavat pressikonverentsi pole au olnudki pidada, nii et seda on tore teha.

Tänase valitsuse istungi me pidasime siin Läänemaal Põgari-Sassi külas Mäevalla palvemajas, kus pidas 1944. aastal oma viimase istungi peaminister Otto Tiefi valitsus.

See koht on väga oluliseks tähiseks meie iseseisvusele ja riiklikule järjepidevusele. Väljasõiduistungiga meenutame oma varasemate kolleegide 75 aasta tagust missiooni, mis leidis lõpu just siin palvelas. Olgu nende meeste pühendumus Eesti riigile meile eeskujuks. Seesuguseks pühendumiseks peab valmis olema iga riigiteener, iga minister.

Valitsuse istungil täna oli kokku siis kümme päevakorrapunkti, me ühe lisasime. Lisasime päevakorda ka Narva Aleksandri kiriku toetuse suurusjärgus 844 000 eurot ja käisime läbi ühe kabinetipunkti, mis oli siis (toim. riigihalduse ministri) Jaak Aabi toodud ja kus oli küsimus Ida-Virumaa tegevuskava ülevaade. Valitsuskabinet arvas, et see on oluline, seda tuleb jätkata.

Me palusime riigihalduse ministril tuua Ida-Virumaa tegevuskava, 2015 ja nüüd juba 2030. aastani järgmise aasta jõulukuul kabinetti, et ära otsustada nendeks 14-15-ks kuuks, milleks tal on aega, peab ta siis teiste ministeeriumidega leidma parimad lahendused Ida-Virumaale ja sellesse tegevuskavva.

Nüüd keskkonnaminister Rene Kokk annab alates kella neljast meile ülevaate Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemissüsteemist ja selle raames Eestile kasutada olevast rahastusmehhanismist. Kindlasti Renee räägib sellest huvitavast ja vajalikkus teemast teile juba õige pea.

Oli ka väga oluline punkt, rahvaloenduskomisjon. Nimelt, rahandusminister Martin Helme tegi täna valitsusele ettepaneku nimetada rahvaloenduse koordineeriva loenduskomisjoni liikmeks rahvastikuminister Riina Solmani ja lisaks me palusime, et tuleks ka riigihalduse minister Jaak Aab komisjonile appi.

Valitsuse loenduskomisjon koordineerib järgmise rahva- ja eluruumide loenduse ettevalmistustöid. Registripõhine rahva- ja eluruumide loendus toimub meil Eestis 2021. aastal, millest kindlasti Riina (toim. Riina Solman) täpsemalt teile räägib.

Nüüd väga tähtis punkt, mida me täna samuti otsustasime, on inimeste ligipääs teenustele. Kiitsime ka selle tänasel istungil heaks. See oli siis riigisekretäri ettepanek moodustada ligipääsetavuse rakkerühm. Ligipääsetavuse all peame silmas seda, et meie füüsiline keskkond, aga ka e-teenused peavad riigis olema hästi ligipääsetavad erivajadustega inimestele ja inimestele sõltumata nende vanusest. See tähendab võrdseid võimalusi kõikidele Eestis elavatele inimestele ühiskonnaelus osalemiseks.

Nii et need olid võib-olla lühidalt need peamised teemad, mida me täna arutasime.

Juhataja
Keskkonnaminister Rene Kokk, palun!

Rene Kokk
Aitäh! Mul on hea meel tervitada kõiki ajakirjanikke, kes siin on, ja kõiki, kes jälgivad meid ka teisel pool ekraane. Kuna ma olen täna ka maaeluministri kohustustes, siis mul on eriti hea meel näha, et siin Põgaris on põllumajandus ka täiesti olemas ja töötab ilusti. Ja tahan ära märkida, et väga tore on see, et me oleme täna siin looduses. Selliseid pressikonverentse võiks meil tulevikus rohkem olla.

Nüüd, kui minna nende teemade juurde, millest täna valitsuse istungil räägiti ja mis puudutab keskkonnaministeeriumit, siis täna oli arutamisel teema, mis puudutab nõusoleku andmist Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Peipsiääre vallale kahe maaüksuse üleandmiseks. Tegemist on Männiraja ja Kadakaraja kinnistuga, kus vald soovib saada maaüksused, et arendada välja avalikud, looduslikud puhkealad, supluskoht ja terviserajad. Ja kuna teadaolevalt on palju Peipsi-äärseid alasid juba eravalduses ja selliseid kohti, kus inimestel oleks võimalik igal ajal minna ja looduses viibida, siis igati tänuväärne mõte minu hinnangul. Valitsus ka seda toetas ja vald ehitab välja, arendab välja sinna vaba aja koha ja tegemist kahe liivase rannaalaga kinnistuga. Nii et, kindlasti vald näeb seal potentsiaali oma turismi arendamiseks ja inimeste valda toomiseks.

Nüüd teine punkt, mis tuleb täna juba peaministri poolt mainitult kabinetti, puudutab Euroopa Liidu kauplemissüsteemis enampakkumise, heitkoguste kvootide rahastusmehhanismidesse jagunemist. See arutelu alles tuleb, aga suures pildis see tähendab seda, et valitsus otsustab ära ja 30. septembriks peame Euroopa Liidule andma teada, missugune on Eesti riigi plaan järgneval perioodil, 2021–2030, kvoodivahendite jagamiseks.

Ja teadaolevalt on meil täna siis selline reegel, et 50% kvoodirahast läheb rohetegevusteks ja teine 50% riigieelarvesse. Ja lisaks on tulemas uuel perioodil moderniseerimisfond, mis on uus asi, märkega 10T, mis annab võimaluse kasutada kvoodirahasid ka erinevate energiasäästutegevuste arendamiseks. Ja üldse kõik, mis puudutab seda, kuidas hoida, vähendada CO2 emissiooni.

Paari sõnaga räägin sellest, mille kohta oli eile ka uudis, et keskkonnainspektsioon soovib saada endale jälitusasutuse volitusi. Jah, selline eelnõu on ringlemas ja kooskõlastamisel. Selle sisu on suures pildis see, et nagu ma olen ka varasemalt välja öelnud, siis meil on tõsised probleemid täna sellega, et meil on isetekkelised prügimäed, mis võivad lõpuks riigile maksma minna ja ilmselt lähevadki miljoneid eurosid. Me oleme tõsiselt kätte võtnud selle koostöös nii keskkonnainspektsiooni kui ka -ametiga, et kaardistada neid võimalusi. Ja oleme selgeks teinud, miks siis on nii, et me täna räägime siin betoonist, silikaltsiidist jne, mis meil on teemadeks olnud, et kuidas tulevikus vältida ja ikkagi reaalselt võtta vastutusele need inimesed ja ettevõtjad, kes tekitavad riigile miljonitesse eurodesse ulatuvat kahju.

Nii et ma loodan, et me saame meie ettepanekud ka heaks kiidetud aja jooksul ja saame prügimajanduse ja need probleemid kontrolli alla. Aitäh!

Juhataja
Rahvastikuminister Riina Solman, palun!

Riina Solman
Suur aitäh! Mul on erakordselt hea meel, et me täna just siin sümboolses kohas Põgari palvemajas oleme valitsusega otsustanud rahvastikuministri taotluse rahuldada, eraldada Narva kiriku renoveerimistöödeks, kriitilisteks remonttöödeks 844 000 eurot.

Nimelt, et seda punkti rohkem avada, on ju palju teisi palvemaju, kirikuid, mälestusehitisi, mis nõuaksid remonti, nagu ka siin see väike Põgari palvemaja.

Aga oleme koostanud ka ekspertiisi, ehitise auditiaruande. Nimelt, Narva kiriku, Aleksandri kiriku hoone saali rõdude ja võlvkaarte olukord on täna väga halb, mistõttu on suur avasaal, kuppelsaal suletud, ka selleks videoinstallatsiooniga, mis sai äsja Noblessneri valukojalt tunnustuse. Ja hädavajalikud kriitilised remonttööd on selleks vajalikud, et kuppelsaal taasavada külastajatele ja ka kogudusele, kes siis tegutseb praegu kirikutornis.

See on siis esimene punkt, mis rahvastikuministrit puudutas. Veel valitsus otsustas oma korraldusega muuta rahvaloenduskomisjoni koosseisu ja komisjoni uuteks liikmeteks nimetati rahvastikuminister ja riigihalduse minister. Valitsuse loenduskomisjoni ülesanneteks on koordineerida loenduse korraldamist riigivalitsemise organite tasemel ning suunata riigi ja omavalitsuste koostööd loenduse korraldamisel.

Rahvaloendus leiab aset 2021. aastal ja rahvastikuministrina ma avaldan tuge nende juhtivteadlaste arvamusele, kes ütlevad, et tarvis oleks siiski korraldada kombineeritud rahvaloendus, mitte pelgalt registripõhine. Kuigi statistikaamet on teinud väga head tööd kümne viimase aasta jooksul ja registrid on väga palju täienenud, aga kõiki tunnuseid me registripõhiselt oma inimeste kohta ikka teada ei saa. Kuid meil oleks rahvastiku- ja perepoliitika planeerimiseks hädasti vaja teatud teatud liiki informatsiooni, mis aitab meil paremini otsuseid langetada. Sellega siis lühidalt kõik.

Juhataja
Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, kellele küsimus suunatud ja küsime läbi mikrofoni.

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2, „Reporter“
Aitäh! Küsimus nii peaministrile kui ka rahvastikuministrile. Ma saan aru, üleeile, kui järgmise aasta riigieelarve projekti tutvustati, siis te mainisite, et selleks samaks kombineeritud rahvaloenduseks eraldati 2,5 miljonit eurot. Ja mu küsimus ongi: kas te siis ei usalda seda registripõhist loendust või millist informatsiooni teises lisaks vaja on? Aitäh!

Jüri Ratas
Aitäh! Kõigepealt raha osas, et 2,5 miljonit on ühe aasta mõttes, tegelikult valitsus eelarvesse planeeris sisse finantsvahendid kahele aastale 2,5 miljonit ja 2,5 miljonit. Kindlasti on see kombineeritud loendus oluliselt põhjalikum. Ja see ongi see meie soov, et see seekord viia läbi seda kombineeritult.

Riina Solman
See on paralleelselt, et toimub nii registripõhine kui ka siis küsitluste teel nende tunnuste osas, mida siis registritest kätte ei saada. Nendeks on näiteks rahvus, võõrkeelte oskus, aga ka tegelikult leibkonna liikmeskond. Inimesed elavad erinevate sissekirjutustega ega moodusta registripõhiselt leibkonda.

Loomulikult me usaldame oma statistikaameti teadureid, eksperte, kuid ka väga paljud juhtivteadlased on avaldanud arvamust, et seekord siiski oleks tark läbi viia just varasemaga võrreldes ka kombineeritud rahvaküsitlus.

Jüri Ratas
Ja see raha on ette nähtud siis 2020 ja 2021. Mõlemal aastal 2,5 miljonit.

Juhan Hepner, „Aktuaalne Kaamera“
Küsimus Jüri Ratasele. Keskerakonna riigikogu valimisplatvormis oli lubadus hoida keskmine vanaduspension tulumaksuvabana, samuti oli valimisplatvormis lubadus, et pensionäridele rakendatakse täiendav 250-eurone tulumaksuvabastus ehk vanaduspensionäride maksuvaba tulu tõuseks 750 euroni kuus. Tuleval aastal kerkib keskmine vanaduspension 528 eurole. Miks Keskerakond loobus valimislubadusest, et vanaduspensionid on tulumaksuvabad?

Jüri Ratas
No kõigepealt näitab teie küsimus ikkagi, et nendel valimisplatvormidel on oluline osa, te loete väga olulise teema välja.

Jah, aga seal valimisplatvormis oli ka meie soov tõsta erakorraliselt pensione. Ja eks see, mis suudetakse koalitsioonis kokku leppida, ühelt poolt, see, mis on rahalised võimalused teiselt poolt, seal tuleb leida parim lahendus. Täna valitsus otsustas, et parim lahendus on esimene samm, et nendel eakatel, kellel, ütleme, seal tööstaaž on keskmiselt 44 aastat, siis keskmine vanaduspension tõuseb viimase 12 aasta kõige kiiremas tempos. See on 45 eurot, mis sisaldab nii indekseerimist kui ka erakorralist pensionitõusu.

See on esimene samm. Ja loomulikult, eks me vaatame sellele uuesti otsa järgmisel aastal.

Juhan Hepner
Aga seda ei olnud arutusel koalitsioonis, et kui pensionitõusuga siis koos ka mingil määral seda tulumaksuvaba numbrit tõsta?

Jüri Ratas
Arutusel oli muidugi. Arutusel on eelarve ajal põhimõtteliselt terve riigi tegevusvaldkond. Ja eriti sellel korral, ma ütlen, et valitsus ju väga põhjalikult arutas kõiki võimalusi. Aga tuli leida parim lahendus, mis piiratud rahaliste ressursside puhul on.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Millistest fondidest ja ressurssidest Narva Aleksandri kiriku renoveerimine või korda tegemine tuleb? Aitäh!

Riina Solman
See tuleb valitsuse reservfondist, valitsuse 2019. aasta reservfondist.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Ja küsimus keskkonnaministrile. Maa maksustamise ülevaatamine on tekitanud väga palju hirmusid ja spekulatsioone. Kas on välja mõeldud ka skeem või tegevuskava selliseks puhuks, kui omavalitsus ei ole nõus maksimaalset maksustamismäära ehk kahte ja poolt protsenti langetama ja maamaks tõepoolest tõuseb kordades?

Nagu me teame, on viimastel aegadel ju väga palju põldude peale ehitatud ja põllumaa ja elamumaa maksustamisvahe on seal isegi paarikümnekordne. Sealt võib väga suur maksutõus tulla. Kuidas ikkagi tagada inimestele seda kindlust, et nad n-ö võlavangi ei satuks? Aitäh!

Rene Kokk
Aitäh! Selle praegu juba suurt kajastust saava teemaga on see, et tegelikult alles algas selle protsessi väljatöötamine. Ehk siis, maa korralise hindamise meetmete ja kavaga on plaanis minna valitsuskabinetti alles 2020. aasta jaanuaris-veebruaris. Nii et kõik need asjad vaadatakse üle.

Aga seda ma võin küll kinnitada, et ei ole põhjust karta kuuekordset maamaksu tõusu. Praegu ongi selline põhiosa, mis on ka meedias saanud kajastust, see, et hakatakse tõstma maamaksu hirmsasti. Aga tegelikult, miks meil üldse seda vaja teha on, on see, et ainus hea ja täpne ülevaade meie maade hinnast on praegu ainult kinnisvaraettevõtetel, kes tegelevad igapäevaselt sellega.

Aga iga päev inimesed müüvad-ostavad nii põllumaad kui ka elamumaad. Ja selleks, et see info oleks olemas ja ajakohane, on see protsess üldse ellu kutsutud ja vaja läbi viia.

Me ju teame, et tegelikult Eestis on tänaseks tehtud ainult kolmel korral maa korralist hindamist, eks ole, see oli 1993. aastal, teist korda oli 1996 ja viimane oli siis 2001. Kui viimane maa korraline hindamine oli, ka siis rakendati tegelikult meetmeid selleks, et ei tekiks kohe hüppelist hinnatõusu. Ei ole põhjust karta. Julgen täna kõigile seda kinnitada.

Kindlasti see regulatsioon tuleb selline, et pärast korralise maa hindamise läbiviimist, mis juhtub aastal 2021, ei pea me üks hommik ärkama ja avastama, et kuskil Eesti omavalitsuses on kuus korda või siis kümme korda tõusnud maa maksustamise hind. Kindlasti see regulatsioon vaadatakse üle.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Palju ta võiks tõusta …?

Rene Kokk
Meil täna ei ole mõtet sellel teemal spekuleerida, sest alles selle eelnõuga me läheme valitsusse, nagu ma ütlesin, 2020. aasta jaanuaris-veebruaris.

Aga selge on see, et eks mingis mõistlikus vahemikus tulevikus hakkab see maamaks ka kindlasti võimalust andma KOV-idel seda tõsta, sellepärast, me ju teame, et 18 aastat on sellest möödas, aga kindlasti me tegeleme sellega, et see saab olema reguleeritud sedasi, et ei ole võimalik inimestele tekitada üleöö selliseid kohustusi, mis me kanda ei jõua.

Ja tulevikus oleks minu soov viia see sisse korralisena sedasi, et see hakkaks toimuma regulaarselt iga nelja aasta tagant. Paljudes Euroopa Liidu riikides see nii on. Tihti on see üsna ebapopulaarne tegevus. Ja selleks, et see ei sõltuks sellest, kes parasjagu võimul on, siis minu arust on see mõistlik reguleerida ära nii, et korraline hindamine saab olema regulaarselt iga nelja aasta tagant. Aitäh!

Juhataja
Rohkem küsimusi ei ole! Pressikonverents on läbi. Suur tänu kõigile!

Jüri Ratas
Aitäh! Suur tänu!