Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 24. september 2019

25. september 2019 - 14:55

Valitsuse erakorralisel pressikonverentsil Riigivanemate saalis osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ja erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: 
https://youtu.be/4g0PSkc0V2M

Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi, mis on pühendatud järgmise aasta riigieelarvele. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ning erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. Esmalt annan sõna peaminister Jüri Ratasele.

Jüri Ratas
Aitäh! Tervist, head ajakirjanikud, ja suur tänu tulemast!

Täna oli tõesti selle koalitsiooni ajalooline hetk. See on meie esimene eelarve. Arutelud olid väga tõsised, asjalikud, professionaalsed.

Ma alustan siin kohe tänuga mõlemale koalitsioonipartnerile, nii EKRE-le kui ka Isamaale. On tehtud ära suur ja tõsine töö. Loomulikult aitäh ka Rahandusministeeriumi ametkonnale, kes on väga tublisti kaasa aidanud. Me lähenesime võib-olla sellel korral natukene teistmoodi. Püüdsime saada ka väljastpoolt analüüsi eelarveprotsessi. Palusime kabinetti akadeemikud, oli väga asjalik nõupidamine Eesti Pangas, kus me vaatasime majandusperspektiivi ja fiskaalseid võimalusi. Nii et minu meelest sellist suunda tasuks tulevikus ka jätkata.

Tänane eelarvenõukogu. Eelarvenõukogus oli väga asjalik arutelu, oli ettepanekuid. Ma veel ekstra küsisin ära, kuidas nemad suhtuvad riigieelarve revisjoni, mis valitsusel on plaanis läbi viia. Ja nad ütlesid, et see on õige suund ja nad igatpidi seda toetavad.

Me kiitsime tänasel istungil heaks 2020. aasta riigieelarve eelnõu. Nagu ma ütlesin, see oli ka selle koalitsiooni esimene ühiselt koostatud riigieelarve.

Nüüd detailsemalt sisust. Riigieelarve kulude ja investeeringute maht on ligikaudu 11,6 miljardit eurot ja tulude mahuks prognoosime 11,8 miljardit eurot. Homme me esitame eelarve auväärt riigikogule.

Me oleme otsustanud kindlasti jätkata konservatiivse eelarvepoliitikaga. Eelarve tuleb nominaalses tasakaalus ja struktuurses puudujäägis 0,7% SKT-st. Parandasime struktuurset eelarvepositsiooni 0,5% ulatuses aasta perioodi jooksul, seda plaanime teha ka järgnevatel aastatel. Nii et 2021. aastal oleks puudujääk 0,2% ning peale seda, 2022 ja 2023 oleks eelarve struktuurses tasakaalus.

Nüüd, majanduskeskkond on jätkuvalt tugev, seda kinnitas ka eelarvenõukogu. Suvise majandusprognoosi järgi kasvab majandus tänavu 3,3 ja järgmisel aastal 2,2%. Riigi võlakoormus, mis on alati olnud tähtis, väheneb 8%-le SKT-st, aga samal ajal vähenevad ka reservid. Eks võlakoormus ja reservid käivad ikka käsikäes. Selle tulemusena valitsussektori reservide ja võla suhe siis ka muutub. Sellest räägib kindlasti täpsemalt rahandusminister.

Nüüd mõned sõnad nendest prioriteetidest, mida ma soovin välja tuua. Ma ütlen nii, et iga sent ja iga euro, mida me suudame juurde anda oma auväärsetele – ma pean silma eakatele – tulenevalt majanduskasvust, tulenevalt meie ettevõtjate heast tööst ja maksumaksjate tublist tööst, ma ei naeruvääristaks seda. 12 aasta suurim pensionitõus, mis 2020. aasta aprillist tuleb, on 45 eurot – 38 läbi indekseerimise ja 7 eurot läbi erakorralise pensionitõusu.

Mida see tähendab? See tähendab seda, et 44-aastase tööstaažiga selline keskmine vanaduspension peaks olema järgmise aasta aprillist 528 eurot. Ja kui liita nüüd korrutustehe kokku, ütleme, aasta peale, siis see 45 eurot tähendab aastas 540 eurot juurde. See on kindlasti, ma arvan, oluline abi meie eakatele.

Nii et ma juba natuke loen seda niisugust naeruvääristamist. Veel kord: 45 euro võrra järgmisel aastal pension tõuseb ja see on kindlasti oluline. Kui võtta see riigieelarve, palju see seitsme euro võrra erakorralise pensionitõusu maht on, siis see on circa 20,8 miljonit eurot. 20,8 miljonit eurot.

Nüüd edasi, mis minu meelest on oluline selles eelarves, kindlasti kaitsekulud, mis tõusevad järgmisel aastal, kui me vaatame seda nominaalselt. Valitsus on pidanud oluliseks ka teadus- ja arendustegevuse rahastamist riigieelarvest, et see järgmisel aastal kasvaks.
Kaitsekulud kasvavad järgmisel aastal 615 miljoni euroni ja kindlasti püsivad üle 2%. Teadus- ja arendustegevuse rahastamine kasvab järgmise aasta eelarves võrreldes selle aastaga 16 miljoni euro võrra. Ja riigieelarvest on kavandatud teaduse rahastamiseks 216 miljonit eurot.

Nüüd palgatõusud. Valitsus otsustas eraldada lisaraha palgafondi suurendamiseks. Siin on sees siseturvalisus, nagu päästjad, politseinikud. On sees ka õpetajad, riigipalgalised sotsiaaltöötajad, kultuuritöötajad, ja see on kindlasti hea sõnum neile.

Me jätkame, st riik jätkab selle 15 miljoni eraldamisega omavalitsustele, et sellega toetada lasteaiaõpetajate keskmist palka, et see oleks sarnasel tasemel kooliõpetajate miinimumpalgaga. Ja kui võtta see õpetajate palga alammäär järgmisel aastal, siis haridus- ja teadusminister ütles mulle täna, et see pingutus on, et see oleks circa  1315 eurot. Kui me arvestame sellel aastal, te teate, et see on 1250 eurot.

Ja loomulikult tervishoid. Haigekassa eelarve kasvab järgmisel aastal ligi 140 miljoni euro võrra ja 25 miljoni euro võrra kasvavad riigieelarve eraldised mittetöötavatele vanaduspensionäridele.

Suured investeeringud. Valitsuse ühe prioriteedina investeeritakse 2024. aastani Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti hoonetesse üle Eesti täiendavalt 44 miljonit eurot, omavalitsuste tulubaas saab kasvu juurde, 2020. aastal laekub omavalitsustele ligi 55 miljonit eurot rohkem, kui oleks laekunud ilma tulubaasi täiendava suurenemiseta. Mul oli hea võimalus olla ka selle allakirjutamise juures, kus linnade ja valdade liidu ning riigi vahel protokoll allkirjastati. Järgmiseks aastaks üks oluline indikaator, mis on omavalitsustel, on üksikisiku tulumaks, see saab olema 11,96%. Ja seal oli ka kokkulepe olemas, lisaks tasandusfondi kasv.

Nii et need on mõningad näited. Mul on hea meel, et me saame edasi minna ka palju konkreetsema ja, ma ütleks, ka suurema sammuga eesti keele õppe parandamisel. Te teate, et on hästi alanud eesti keele õpetajate viimine vene lasteaedadesse, venekeelsetesse lasteaedadesse. Seal me teeme täienduse rahalises mõttes, aga teeme ka uue sammu põhikooli esimeses kolmes klassis, kus samamoodi lasteaedadele sarnaselt me soovime leida ka sinna eesti keele õpetajaid.

Vahepeal on siin õhus olnud teravalt küsimus geenivaramust. Sellele leidis valitsus ka lisarahastuse, mis on minu meelest ääretult oluline, et nad saavad oma tegevusega jätkata. Aitäh!

Juhataja
Rahandusminister Martin Helme, palun!

Martin Helme
Aitäh! Sooviks ka kõigepealt alustada tänamisega. Koalitsioonikaaslaste koostöö ja selline koostöövalmidus või koostöötahe ja konstruktiivsus on üks ütlemata suur eelis, kui sa nii rasket tööd teed, kui …  Siin peaminister käis välja terve rea numbreid, ma käin ka kohe, et mitte pinnapealseks jääda, veel neid numbreid välja.

Aga ma tahaks siia taustaks pakkuda seda fooni, mis meil on. Kui te meenutate, paar nädalat tagasi, augusti lõpus – septembri alguses opositsioon ja kriitikud rääkisid sellest, kuidas tulevad siin suured koondamised, kärpimised, investeeringud kõik tõmmatakse maha ja kuidas kohe-kohe kukub taevas alla. No tänane eelarve, mille me siis kinnitasime, mis homme riigikogusse läheb, selles 11,7 miljardis või 11,6 miljardis, mis ta meil siin on, loomulikult on tohutu-tohutu hulk numbreid, mida saab üksikult võttes sealt välja tõmmata ja ühte- või teistpidi siis nagu esitleda. Aga fakt on see, et prioriteetsetes valdkondades väike palgatõus tuleb.

Lisaks juba mainitud siseturvalisusele, kultuuritöötajatele, haridustöötajatele aitame me järgi ka keskkonnavaldkonna ja põllumajandusvaldkonna ametite palgataset, mis on umbes 25% maas Eesti keskmisest, ja kust lihtsalt inimesed laiali jooksevad. Meil ei õnnestunud küll täies mahus põllumajanduse üleminekutoetusi ehk top-up’e teha. Võimalik oleks, st maksimaalne võimalik Euroopa Liidu poolt ette antud raam oli 15 miljonit. Kevadel oli selle rea peal null. Täna on seal rea peal viis miljonit. Ma küll tean, et põllumehed on selle peale väga õnnetud, aga ma ütleksin, et viis miljonit on rohkem kui null miljonit.

Ja sellesama pensionitõusu kohta ma ütleksin ka, et ikkagi tark raamat ütleb, kes ei ole tänulik pisku üle, ei oska olla tänulik palju üle. Me ju võime kokku võtta, et me oleme siin saanud täita oma lubadusi mitte nii suures mahus, nagu me oleksime tahtnud, aga me oleme saanud täita oma lubadusi.

Ja me oleme saanud hoolitseda selle eest, et ikkagi rohkem kui ainult üks prioriteetne valdkond on meil Eestis, meil on ikkagi neid valdkondi rohkem. Kui siin peaminister mainis omavalitsuste rahasid, siis 2020. aastal ületab omavalitsuste eelarvemaht kokku 2,3 miljardi euro piiri, mis on kümne aasta tagusega võrreldes enam kui kaks korda.

Kui me räägime siin kaitsekulutustest, siis lisaks kahe protsendi SKT-le on meil liitlaste vastuvõtmiskulu 10,5 miljonit, järgmisel aastal kaitseinvesteeringuteks 20 miljonit. Ja see kokku tähendab, et meil on järgmisel aastal riigikaitsekuludele 2,11% SKT-st, mis tähendab, et me oleme ikkagi NATO-s selgelt üks neid väheseid riike, kes täidab seda kahe protsendi kohustust.

Kui ma peaksin nüüd mõned omaenda prioriteedid veel ära mainima, siis on meil riigieelarve revisjon plaanis. See, mida me tegime eelnevatel nädalatel siin peamiselt, oli ette antud eelarveraamide sees vahendite ümberpaigutamine, et leida seda raha etteantud raami sees, mida suunata meie jaoks olulistesse prioriteetidesse. Ütleme siis, vaadata üle tegevusi ja kulutusi, mis võib-olla ei ole praeguse valitsuse prioriteedid, mis ei anna avalikkusele seda teenust või seda investeeringut, mida ta peaks andma, ja kus on lihtsalt mingisugused kulud tiksumas.

Ja kui me räägime üldse investeeringutest, siis juba mainitud siseturvalisuse investeeringute kava, siin on meil kultuurivaldkonnas väga suured investeeringud järgnevatel aastatel plaanis. Riik investeerib järgnevatel aastatel umbes 80 miljonit eurot aastas. See, kas me siin kuskilt mõned investeeringud lükkame edasi või ära jätame, on ainult üks osa, väike summa sellest meie üleüldisest tegevusest, pluss loomulikult on ju Eesti majanduses kõige suurem investeerija ikkagi eraettevõtja.

Nii et need on need olulised asjad. Ja loomulikult, eks opositsiooni asi on see eelarve nüüd pihuks ja põrmuks teha ja öelda, et kõik on valesti ja halvasti. Aga kui me ise seda protsessi tulemust kokku võtame – eks riigikogu menetluses võib seal ju veel tulla ka ettepanekuid juurde –, siis mina võin tõdeda, et see, mille me oleme kokku pannud 2020. aastaks, sellega võib rahul olla.

Juhataja
Erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, palun!

Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Eks iga algus on raske. Ja nii on ka olnud selle koalitsiooni esimene eelarve, ma ütlen ikkagi, väga raske kokku panna. Ja mõneti on olnud olukord erakorraline, sellepärast, et kes riigieelarve koostamise protsessi teab, siis ta on ikkagi üks osa ka riigi eelarvestrateegia koostamisest.

Sellel aastal astus valitsus ametisse kuu aega hiljem, kui enamasti eelmiste valitsuste ametisse astumise aeg oli, mis tähendab, et riigi eelarvestrateegia kujundamiseks ja otsuste vastuvõtmiseks jäi ääretult vähe aega ja väga paljud asjad jäid n-ö lahti, jäid ka praegu otsustada käigupealt. Ja sellele järgnesid kohe europarlamendi valimised, nii et seda tuli teha tegelikult niisuguses valimiskampaania olukorras ja ajal, mis kindlasti hajutas valitsuse tähelepanu, ja kõik pidid tegelema ka mitme asjaga.

Ma tahan küll tunnustada valitsust järgmise aasta riigieelarve eelnõu eest. See, kust alustati ja kuhu jõuti, jõuti selleni, et esitatakse riigikogule eelarve, mis on kooskõlas baasseaduste ja teiste seadustega. Vahendeid tõepoolest paigutati ümber ja selle ümberpaigutamise taga on ikkagi riigi efektiivsemaks tegemine ja säästuvõimaluste otsimine, selleks et tagada mingisugune pensionitõus, tagada mingisugune palkade kasv prioriteetsetele valdkondadele, tagada investeeringud, teatud toetused kõrgharidusse, teaduse rahastamisse.

See töö on olnud väga põhjalik ja ka tulemuslik. Ja eriti hea meel on mul selle üle, et valitsus ise on enda suhtes ääretult nõudlik. Langetati otsus eelarve valmissaamise jooksul, et tehakse põhjalik revisjon, juba kohe-kohe lähematel kuudel alustatakse sellega, ja minnakse edasi eesmärgiga, et lihtsalt nominaalse tasakaalu ja tulevikus ülejäägi kõrval püütakse saavutada ka struktuurne tasakaal, nii nagu seda ka baasseadus ja teised seadused ette näevad sammuga 0,5%.

Nii et selles mõttes on õige suund ka makrotasandil võetud ja meil on väga hea meel. Võib-olla Isamaa erakond oleks veelgi kärsitum ja püüaks kiiremini liikuda selle struktuurse tasakaalu suunas, aga ma arvan, et see on hetkel see poliitilise tasakaalu koht, mis selles koalitsioonis oli võimalik saavutada.

Numbreid on siin nii peaminister kui ka rahandusminister väga palju rääkinud, aga mõned numbrid siiski lisaksin. Julgeolekust oli väga palju juttu ja julgeolek on meiesugusele väikeriigile ülimalt oluline teema, see on prioriteet. Ja see ei ole ainult riigikaitsekulutused 2% pluss liitlased, pluss eraldi investeeringute programm, vaid see on ka sisejulgeolek, see on sisejulgeoleku töötajate palgad, see on ka investeeringud päästeteenistustesse üle Eesti ka regionaalselt. See kokku on julgeolekuplokk, mis on selle valitsuse üks prioriteetidest.

Noh, haridus, loomulikult, ka teadus. Nii keeruline kui see ka ei ole, teaduskulutused järgmisel aastal kasvavad ja minu teada ka protsendina, küll null koma, 0,73-lt 0,74-le arvestuslikult, aga jutud külmutamisest või kärpimisest ei vasta tõele. Me tahame minna nii absoluutarvuna rahastamise suurendamisele kui ka protsendina ikkagi püüda seda eesmärki, ühte protsenti pikemas perspektiivis saavutada.

Viis miljonit on eraldatud ülikoolidele koostöölepingute sõlmimiseks, mis valitsus on varasemalt sõlminud. Lisaks sellele, eesti keele õpe nii koolides kui ka täiskasvanutele on väga oluline prioriteet. Selleks leiti täiendavad vahendid Eesti riigieelarvest kaks miljonit keelemajadele, üks miljon lasteaedadesse eesti keele õpetajate toomiseks, üks miljon ka põhikoolide õpetajate täiendavaks rahastamiseks keeleõppel ja pool miljonit ka keelekümbluse suurendamiseks.

Kuna järgmine aasta on ka olümpia-aasta, siis tuleb kindlasti rõhutada seda, et leiti täiendavad vahendid ka olümpiale minekuks ja Eesti tippsportlaste rahastamise suurendamiseks. Nii et järgmise aasta eelarves on ka sellele n-ö Team Estonia projektile kolm miljonit, nii nagu olümpiakomitee ja spordiorganisatsioonid taotlesid. Ka see on rahuldatud.

Ja võib-olla niisugune pikema perspektiiviga küsimus, aga rahvaloendus, mis tuleb ja mis on ju ka aastatepikkune tsükliga toimuv korralik Eesti riigi rahvastikuprotsesside revisjon, siis me leidsime, et lisaks ainult registripõhisele loendusele me teeme ikkagi kombineeritud loenduse, mis annab põhjalikuma ja usaldusväärsema ülevaate. Ka selleks on järgmise aasta eelarves täiendavad kaks ja pool miljonit eurot, mille üle mul on väga hea meel.

Ja üks oluline otsus, mida valitsus paralleelselt eelarvemenetlusega ka langetas, mis ei mõjuta otseselt 2020. aasta eelarvet, aga mõjutab juba 2021. aasta eelarvet, on nimelt see, et otsustasime, et tulumaksuvabastus pere kolmandast lapsest suureneb 100 euro võrra kuus alates 1. jaanuarist 2020. Selle mõju rahalises mõttes tekib siis 2021. aasta riigieelarves. Nii et ka lastega peredele selline positiivne sõnum. Aitäh!

Juhataja
Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, kellele küsimus on suunatud ja küsime läbi mikrofoni.

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2 „Reporter“
Ma küsiksin pensioni kohta küsimused nii peaministrile kui ka rahandusministrile. Esmalt peaministrile. Teie erakonna valimislubadus oli pensioni erakorraliselt tõsta 100 eurot. Kuidas te selgitaksite nüüd oma valijatele, et see pensionitõus tuli vaid seitse eurot? Kas te pidasite silmas ühekordset või pidasite seda silmas, et see tuleb mitme aasta peale kokku või ütlete, et parem varblane peos kui vares katusel? Aitäh!

Jüri Ratas
Vares katusel? Kas tõesti nii lõppeb see …?

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Jah, parem varblane peos kui vares katusel.

Martin Helme
Tuvi oli …

Jüri Ratas
Kas see ei olnud tuvi seal? Aga hea küll. Ma mäletan väga hästi valimiseelseid lubadusi. Keskerakond ütles, et meie soov on, et aprillis 2020 oleks pensionitõus 100 eurot, see on indekseerimine pluss erakorraline pensionitõus kokku. Täpselt. Nüüd on 45, nii et võrrelda sadat ja seitset ei ole õige. Aga sadat ja neljakümmend viite võrrelda on õige küll. See on täna see realiteet, mida me suudame panustada pensionitõusu või pensionikasvu. See on viimase 12 aasta kõige kõrgem pensionitõus, järgmisel aastal.

Mina kindlasti käsitlen seda esimese sammuna või esimese etapina meie koalitsiooni soovist pensione tõsta. Aga eks neid otsuseid tulebki teha ikkagi iga eelarve menetlemise käigus ja riigi eelarvestrateegia menetlemise käigus. See on tänane võimalus. Ja mul on hea meel, et me suudame eakate inimeste elu teha natukene paremaks läbi pensionitõusu 45 euro.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Nii et tulekul on ka teine etapp?

Jüri Ratas
Kui tehakse esimene samm, ikka loodetakse, et tuleb teine ja kolmas ja neljas samm.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Te siis loodate seda teist etappi siis, et ta tõuseb 100 euroni siis selle indekseerimise kaudu ka ülejärgmisel aastal?

Jüri Ratas
Kindlasti see valitsus teeb kõik selleks, et indekseerimine oleks täidetud, ka järgnevatel aastatel. Eks, nagu ma ütlesin, täiendavatest, ütleme, saame ju rääkida siis, kui me hakkame eelarvet koostama. Täna me suudame teha 45-eurose pensionitõusu. Aitäh!

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Ja küsimus härra rahandusministrile. Praegu siis selle pensionitõusuga kokku ulatub keskmine pension, nagu te mainisite, 528 euroni. See tähendab, et 28 eurot läheb tulumaksu alla. Kas on kavas teha ka muudatus tulumaksuseaduses, et pensione ei tulumaksustataks, või tõsta siis tulumaksuvabastuse piiri

Martin Helme
Aitäh! Just, see vastab tõele, et alustame sellest, et järgmisel … Ühesõnaga, võib-olla kõigepealt peaks selgitama, eks ole. Ma ei tea, kas pensionärid ja ajakirjanikud teavad seda niigi, aga võib-olla laiemale publikule, mida see 45 eurot tähendab. See on ju nagunii arvutuslik keskmine. Kui sul on keskmine staaž, siis keskmise sissetulekuga, siis su keskmine pensionitõus on 45 eurot. Küllap ta mõnel tõuseb rohkem, mõnel vähem, ja mõnel on ees ka kõrgem varasem pension jne.

Aga tõepoolest, keskmine tõus järgmine aasta siis 45 eurot ja keskmiselt tõuseb ta esimest korda Eestis üle 500 euro piiri.

Kohe jõuame selle tulumaksuvabastuse osani ka, aga võib-olla sellele eelmisele küsimusele veel täienduseks. Kui küsida, et kas valitsuses keegi arvab, et 100-eurone tõusulubadus on nüüd täidetud, siis ma julgen väita, et keegi nii ei arva. Ssellega on tehtud algust ja sellega minnakse edasi järgnevates eelarvetes.

Ei ole ju mingi uudis seegi, et me oleme rääkinud varem, kuidas suurema erakorralise tõusu saab ära teha koos teise samba reformiga. Aga kui me arutasime seda asja valitsuses siin eelnevatel nädalatel, siis oli meie seisukoht, et kui on vähekenegi võimalik järgmisel aastal lisaks indekseerimisele pensione suurendada, siis me peaksime selle nimel pingutama ja pingutasimegi.

Mina arvan, et kui meil on inimesi, kelle sissetulek on siin selgelt alla 400 euro, 350 eurot, siis nii 7 eurot, 30 eurot kui ka 50 eurot on tema jaoks väga oluline vahe. Ja on väga oluline, et ta ei oota seda mingisuguses abstraktses tulevikus või 2021. või 2025. aastal, vaid see hakkab tal juba järgnevatel kuudel laekuma iga kuu pangaarvele.

Nüüd, see on küsimus tulumaksuvaba piiri liikumisest. Mul on väga hästi meeles meie erakonna lubadus, et pension üldse peaks olema tulumaksuvaba ja see ei puuduta ainult pensione. Kogu meie sellesama tulumaksureformi loogika on ju fikseeritud numbrite loogika. Muuhulgas needsamad õpetajad, needsamad päästjad ja ka kõik tavalised erasektori palgatöötajad liiguvad ju kogu aeg kõrgema tulu poole ja aina rohkem inimesi saab aina vähem võitu sellest tulumaksuvabast 500-sest piirist. Pensionärid ei ole siin selles mõttes erand. Aga jah, nad liiguvad nüüd keskmiselt esimest korda, keskmine pensionär liigub sellest 500 piirist üles.

Järgmise aasta eelarves meil ei ole plaani nihutada seda 500 euro piiri. Ehk siis pensionäridele me ei suuda praegu seda piiri tõsta ülespoole 500 eurot, st see jääb samasuguseks, nagu ta on olnud siiamaani ja nagu ta on kõikidel teistel tulu saajatel.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Kui palju siis tulu planeeritakse?

Martin Helme
Ma niisugust numbrit ei oska arvutuses öelda, aga ma juhiks tähelepanu, ma tahaks eriliselt rõhutada, et kui keegi hakkab saama siin, ütleme, näiteks 520 eurot pensionit, siis tulumaksualune summa sealt on siiski ainult see 20 eurot. Ehk siis ta maksab sealt neli-viis eurot, mitte ta ei maksa siis kogu selle summa pealt. Tulumaksu hakkab ta maksma seal neli-viis eurot.

Fred Püss, Delfi
Küsin riigieelarve revisjoni kohta. Kas see algab siis nüüd järgmisel aastal, kui hakkate arutama riigi eelarvestrateegiat?

Martin Helme
Mulle on see küsimus, ma saan aru, jah?

Fred Püss
Jah.

Martin Helme
Täna toimus riigieelarve revisjoni juhtkomisjoni töökoosolek. See juhtkomisjon siis koosneb kõigist koalitsioonierakondade esindajatest, seal on lisaks minule Taavi Aas ja Priit Sibul. Me tegime järgmist tööplaani ja arutasime selle n-ö reaalset rakendamist ja juba oma järgmised sammud. Meie järgmine koosolek on oktoobri alguses.

Siin see töörinne on väga lai, alates sellest, et me peame leidma need inimesed, kes reaalselt hakkavad tööd tegema ja peame kokku leppima selle, mismoodi me edasi läheme. Kas me läheme ministeeriumi kaupa, valdkondade kaupa, mingisuguste teemade kaupa, mis metodoloogiaga, kes need inimesed on, kas me kaasame väljastpoolt praeguseid ministeeriume veel inimesi. Üldiselt selline plaan on. Olemasolevat inimressurssi rahandusministeeriumi sees tuleb ümber tõsta, ministeeriumites olevaid inimesi tuleb sellele tööle suunata.

Me tegelikult ikkagi rakendame olemasoleva avaliku riigiteenistuse ressursi selle taha. Ja selle käimalükkamine, siin on olemas väga selge poliitiline tahe. Ja me liigume selles suunas. Nii et see töö juba käib tegelikult.

Jüri Ratas
Aga tõsi on see, et me väga soovime, et me suudame juba teha läbi eelarverevisjoni esimesed tõsised tegevused, pidades silmas 2021. aasta eelarvet ja 2020. aasta kevadist RES-i, nii et selles mõttes see tööpõld, nagu ütles rahandusminister, on tõesti väga lai. Ma soovin talle jõudu selles. Eks see kokkuvõttes ole kogu valitsuse pingutusi ikkagi.

Ja mis ma ütlesin enne ka, et oluline on see, et eelarvenõukogu täna ütles, et see on väga õige samm, et valitsus on selle suuna võtnud. Nii et ma usun, et me saame siin ka nendega head koostööd ja sisendit.

Viljar Voog, Õhtuleht
Ilmselt ka küsimus rahandusministrile. Kas saaks numbriliselt üle käia ka siis, palju need palgad tõusevad õpetajatel ja päästjatel-politseil?

Martin Helme
Meil puudub praegu võimalus öelda, kui palju kellel konkreetselt palk päriselt tõuseb. Me räägime riigieelarve mõttes palgafondi kasvust ja see kasv keskeltläbi on kaks ja pool protsenti. Nüüd tavaliselt selle kasvu, palgafondi kasvu ja reaalse palgakasvu suhe on siis selline, et palk kasvab tegelikult rohkem. Noh, ütleme, peaaegu kaks korda rohkem, kui see palgafondi kasv on, kasvab siis inimeste palk – kas ta kasvab seal siis viis protsenti või natuke vähem, neli-viis protsenti.

See nüüd väga palju sõltub iga ministri enda diskretsioonist, kuhu ta selle palgaraha suunab, kas ta suunab selle palgasaajate alumisse otsa või annab kõigile võrdselt või teeb ta seal mingid omad prioriteete kuidagi, ja kuidas ta suudab ka olemasolevat palgafondi siis kombineerida selle juurde tuleva rahaga.

Aga me räägime palgafondi kasvust. Noh, ta on siin komakoht võib natuke siia-sinna alla, aga keskeltläbi 2,5%.

Ege Tamm, Postimees
Küsimus rahandusministrile. Te ütlesite, et eelarves tehti poliitiliste prioriteetide rahastamiseks ümberpaigutusi. Kas see tähendab, et kuskilt võeti raha ära? Ja kui jah, siis kust raha ära võeti?

Martin Helme
No kuskilt ikka võetakse raha ära. Kui kuskile juurde pannakse, siis kuskilt võetakse ära, ikka nii on.

Noh, ma ütlen, see arsenal on väga lai. Me räägime siin summadest vahemikus 100 000 kuni siin suurusjärgus paarkümmend miljonit. Siin oli neid paigutusi väga erinevaid. Mõningad asjad jäävad ära lihtsalt – mõningad kulud, mis varem olid planeeritud, tuli välja, et tegelikult kas on odavamalt hakkama saadud või jäävadki tegemata või otsustati siis lihtsalt, et neid kulusid me ei teegi.

Teine suur selline vahend, mida me kasutasime, oli kulude nihutamine, mõningate kulude ettepoole toomine, teiste kulude tulevikku nihutamine.

Kolmas oluline asi, mida me tegime või mida me kasutasime, oli see, et me mängisime ümber või kombineerisime ümber välisvahendeid, eelkõige siis Euroopa Liidu rahasid, kus me mingeid tegevusi, mis varem olid planeeritud riigieelarve vahenditest, teeme Euroopa Liidu vahenditest, ja tegevusi, mis meil olid näiteks riigi kinnisvaras planeeritud, nihutasime kuhugi jälle eurovahenditesse ja siis selle RKAS-e raha arvel saame mingeid muid asju teha.

Nii et seda kombineerimist, millegi ärajätmist, millegi asemel tegemist, seda oli hästi palju. Kui ma nüüd väga konkreetseid näiteid hakkan tooma, siis esiteks, ma arvan, lähevad pead kärssama otsas – läksid valitsuses ka kohati. Aga selles mõttes kõiki neid asju oli – nii ärajätmisi, edasilükkamisi kui ka teistmoodi tegemisi.

Jüri Ratas
Mul on üks asi. Ma vaatan, et küsimusi rohkem pole.

Ma mäletan, kui me tegime seda koalitsiooni, siis oli hästi tähtsalt ka fookuses ajakirjandusel – ja minu meelest see oli õige –, kuidas panna meie inimesed rohkem liikuma ja sporti tegema. See, mida ütles Helir, on muidugi õige. Me peame oma tippe toetama, et läbi nende eeskujude siis see spordipisik oleks rohkemate tüdrukute ja poiste hulgas. Aga tänane valitsus, kui me seda koalitsiooni tegime, otsustas, et me soovime üle Eesti luua sellist teist etappi. Esimene etapp olid need suured spordikeskused, mis on enamus maakonnakeskustes ju olemas, saalid ja nii, aga et sellised sise- või ütleme, multifunktsionaalsed jalgpalli- ja, ütleme, liikumishallid üle Eesti tekiks.

Ja mul on väga hea meel, et järgmise aasta eelarve eelnõus – tõsi, riigikogu võtab eelarve vastu, mitte valitsus – on ka sisse planeeritud, et esimesed sellised spordi- või jalgpallihallid üle Eestimaa hakkaksid tekkima. See on ka esimene samm. Ja seal me loodame, et tuleb ka teine ja kolmas samm. Nii et see on ka väga oluline, selline positiivne uudis just maakonnakeskustele.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Mul on küsimus veel härra rahandusministrile. Kas ja kui palju raha jäeti n-ö riigikogu otsusteks ehk katuserahadeks? Aitäh!

Martin Helme
Jah, jätkan. See suurusjärk on sama, nagu ta alati on olnud, see suurusjärk on neli miljonit. Ja regionaalsed investeeringud, see oli läbirääkimiste käigus väga selgelt riigikogu väljendatud soov, et ka seda … Mina tegin korduvaid ettepanekuid selle koha pealt n-ö kokkuhoidu leida, aga isegi enda erakonnas väga ei lennanud.

Jüri Ratas
No mis on? Tahetakse teha neid lasteaedasid ja koole korda. No ei saa siin seda takistada. Ma arvan, et tulevad õiged ja head ettepanekud riigikogus kindlasti.

Martin Helme
Kindlasti.

Sven Soiver, TV3
Katuseraha kohta täpsustav küsimus. Eelmine aasta olid need katuserahad kahes osas – ühe pani siis valitsus paika, selliseid üksikkulutused, ja teine osa tuli riigieelarvest. Kas see neli miljonit käis kõige peale kokku või seekord jagab neid katuserahasid ainult riigikogu?

Martin Helme
Neli miljonit on see raha, mis on praegu reserveeritud riigikogu diskretsiooniks.

Helir-Valdor Seeder
Ma pean täpsustama nüüd, et eelmine aasta ei olnud ministeeriumide all mitte sentigi mingisugust katuseraha, vaid täiesti tavaline eelarve, nii nagu ta on olnud iga aasta või lausa aastakümneid. Ja nii on ta ka selle aasta eelarves.

See, et opositsioon käsitleb või mingi osa ajakirjandusest käsitleb erinevate ministeeriumite all olevaid investeeringuid, mida on iga aasta kõikide ministeeriumite all, olgu MKM-is mingisugused teedeehituste projektid või mingisugused hoonete renoveerimised erinevate ministeeriumite all – need ei ole kunagi olnud katuserahad. Ei olnud ka eelmisel aastal. Ma olen selle protsessi juures olnud algusest lõpuni.

Küll aga, mis puudutab riigikogu katuserahasid, siis seda otsustab riigikogu, mitte ei kirjuta valitsus riigikogule ette, kas ta üldse seda kasutab või mitte. Sellist rida, kui katuserahad, seal sees ei ole, see tekib riigikogu menetluses, kui riigikogu peab seda vajalikuks.

Aga ma lisan, et see on olnud ka, nagu praktika on näidanud, kõige avatum, kõige läbipaistvam ja avalikum osa riigieelarvest üldse, kus on ettepanekute tegija ja kogu selle n-ö konkreetse ettepaneku saatus kuni tema realiseerimise või mitte realiseerimisena on-line-tähelepanu all. Nii et see on kõige avatum osa riigieelarvest üldse olnud.

Juhataja
Pressikonverents on läbi. Suur-suur tänu kõigile!