Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 24. oktoober 2019

24. oktoober 2019 - 17:59

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, välisminister Urmas Reinsalu ja siseminister Mart Helme.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/vskSKyon7ko
 



Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme ja välisminister Urmas Reinsalu.
Esmalt saab sõna peaminister Jüri Ratas.


Jüri Ratas
Aitäh! Austatud ajakirjanikud! Täna oli valitsuse istung, kus meil oli seitse päevakorrapunkti. Peale seda alustasime kabinetinõupidamist.
Välisminister Urmas Reinsalu andis tõsise ülevaate Ühendkuningriigi seisust seoses Euroopa Liidust lahkumisega. Teatavasti on küsimus selles, mille üle ka Donald Tusk on alustanud läbirääkimisi, et pikendada lahkumisperioodi.

Mis on Eesti positsioon? Loomulikult meie positsioon on see, et lahkumine toimuks lepinguga. See on oluline meie elanikele, see on oluline meie kodanikele, meie ettevõtetele, meie majandusruumile. Aga me ei saa üle ega ümber ka selle tähtsusest, mis on kahepoolsed suhted Suurbritanniaga täna ja kindlasti, mis need saavad olema homme.

Nii et Eesti toetab loomulikult seda lähenemist, et anda ajapikendust. Meie soov oleks, et see lepitakse kokku nii kiiresti kui võimalik.
Ja kui seda ei ole võimalik kokku leppida, siis täna on see maksimumperiood, mida taotletakse, 31 jaanuar 2020.

Nüüd, järgmisel nädalal olen visiidil USA-s, New Yorgis ja Washingtonis. Peamisteks teemadeks on siis Eesti ja USA kahepoolsed suhted, majandussuhted, loomulikult meie koostöö finantssektoriga. Kindlasti tuleb juttu sellest, kuidas Eesti seisab vastu rahapesule ja kuidas Eesti võitleb rahapesu vastu.

Oluline on loomulikult tugevdada Atlandi-üleseid suhteid ka kolme mere initsiatiiviga. Teatavasti järgmise aasta juunikuu keskel on väga tõsine konverents toimumas just siin Eestis kolme mere initsiatiivi osas. Nii et ka selle kohtumise ettevalmistamiseks on mitmeid kohtumisi selle visiidi käigus. Tuleb kaasa ka äridelegatsioon, mis koosneb suurusjärgus kümnest ettevõtjast, ja peamiselt on siis seotud just infotehnoloogia küsimustega. Ja on ka TalTechist ehk Tallinna Tehnikaülikoolist üks esindaja selles delegatsioonis.

Kohtumine toimub ka ÜRO peasekretäriga. Teatavasti kliimateemad on olulised ka ÜRO-s, nii et neid teemasid saab siis kindlasti arutada. Lisaks Eesti lähenevat liikmelisust, mittealalist liikmelisust julgeolekunõukogus. Nii et saab olema tõsine ja töine kohtumine. Aitäh!


Juhataja
Siseminister Mart Helme, palun!


Mart Helme

Aitäh! Meie poole pealt oli täna arutlusel kodakondsuse ja rändeküsimuste plokk, võiks nii öelda.
Mis need fookused on? Fookused on eelkõige seotud kahe aspektiga. Esiteks, sisserände piirarvuga seotud küsimused, sisserände piirarvu jaotamise võimalikkus, sisserände piirarvu sisse kirjutamine erinevate valdkondade kvootide osas, see tähendab, et me praegu näeme, et sisseränne meil kvoodi ulatuses täitub suhteliselt juhuslike inimestega.

On rida suuri ettevõtjaid, kes eelkõige toovad ehitajaid Eestisse, aga me oleme huvitatud ka sellest, et Eestisse saaksid kvoodi alusel tulla nii baleriinid, lavastajad, sportlased kui ka muud spetsialistid, kes loovad suuremat lisaväärtust, kui võib-olla üks tavaline labidamees seda teeb. See arutelu jätkub pärast lõunat, kabinetis me veel mingeid jooni alla ei tõmmanud kusagile.

Teine teema, mis oli fookuses, on seotud kodakondsuse taotlemisega. Kodakondsuse taotlemise aktiivsus on selgelt suurenenud, me võime seda seletada kindlasti sellega, et hulk inimesi on avastanud, et Eesti kodakondsus sisuliselt võrdub Euroopa Liidu kodakondsusega, annab võimaluse teatud privileegideks, rändamisvõimalusteks, töövõimalusteks jne – mitte ainult Eestis, vaid ka Eestist väljaspool, teistes Euroopa Liidu liikmesriikides – ja see on ilmselt üks motivaator, miks on kodakondsuse taotlejate arv üsna kiirelt tõusmas.

Aga sellega seoses on ka üks niisugune pahupool. Veetsime päris pika perioodi täna kabinetis arutades, kuidas sellega toimetada. Nimelt on kodakondsuse taotlejate hulgas ka ligemale kolmkümmend kriminaalkorras karistatud inimest. Osade karistused on küll juba paarikümne-kolmekümne aasta tagused. Aga on niisugune moraalne ja ka juriidiline küsimus, kas neile inimestele siiski kodakondsus anda.

Ja kabinet otsustas, et mingisugust otsest seadusemuudatust, mis takistaks või soodustaks või ei võimaldaks kriminaalkorras karistatud inimestel kodakondsust saada, me tegema ei hakka. Samas, me ei võta vastu ka mingit kollektiivse lunastuse otsust, et kantud karistus automaatselt annab võimaluse ka kodakondsuse saamiseks, vaatamata sellele, kui ka naturalisatsiooni korras on tingimused täidetud. Me leidsime, vaagides ka seal erinevaid näiteid, nagu korduvaid tapjaid, väga raskete kuritegude toimepanijaid ja ka pärast karistuse kandmist mingite muude pahategudega vahele jäänud inimesi. Me otsustasime, et vaatame ükshaaval. See inimeste arv, taotlejate arv ei ole ka nii suur, seetõttu me vaatame ükshaaval nende taotlejate taustad, karistusregistrid, seaduskuulekuse, vanuse, perekondlikud seisud, vajaduse suhelda lähedastega  jne, ja kaasus kaasuse haaval langetame otsuse, kas anda erandkorras Eesti kodakondsuse või mitte anda eraerandkorras Eesti kodakondsus.

Nii et see oli üks teemadest, mis täna kabinetis Siseministeeriumi poolt käsitlemist leidis. Aitäh!


Juhataja
Välisminister Urmas Reinsalu, palun!


Urmas Reinsalu
Jah, aitäh! Siin täpselt nii nagu siseminister rääkis arutelu kulges. Ja ma arvan, et see lähtekoht tegelikult minu jaoks sellel arutelul on ikkagi selles, et kodakondsusõigus ei ole humanitaarõiguste valdkond, kodakondsuse küsimus on poliitilisest võimust. Ja loogika eeldus peab olema selles: kui sa oled käe tõstnud selle riigi seaduse vastu või selle riigi kaasinimese vastu, siis peaks olema kaalukas argument kodakondsust mitte anda.

Veelgi enam, ma arvan, et me peaksime muutma kodakondsusseadust nõnda, et terrorikurjategijad, riigivastase kuriteo sooritanud isikud, spioonid, need, kes on naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud, neilt kodakondsus ära võtta. See peaks olema tegelikult see mõttekäik. Aga need arutelud on olulised ja seisavad ees.

Nüüd teemad, mis olid välispoliitika valdkonnas valitsuses kõne all. Loomulikult valitsus arutas eelseisvalt järgmise nädala peaministri visiiti Ameerika Ühendriikidesse. Välisministeerium esitas võimaliku strateegilise kokkuleppeprojekti, mida siis võimalikult kõrgel taotletaval tasemel Eesti Vabariigi nimel Ameerika Ühendriikide visiidi käigus sõlmiks peaminister Ameerika Ühendriikide administratsiooni esindajaga. Ja see puudutab niisugust teemade ringi nagu 5G turvalisuse tagamine.

See on nüüd oluline rõhutada siin seda, et me jagame Ameerika Ühendriikidega sama muret, mis puudutab uute tehnoloogiate eriti 5G tehnoloogiate julgeolekuperspektiivi. Uue tehnoloogia arendamise vajadus peab olema tasakaalus vajadusega tagada 5G tehnoloogiate julgeolekuline ohutus nii meie kummagi riigi territooriumil kui ka ülejäänud NATO riikide territooriumidel. Ja see oluline niisugune strateegiline otsustus, valitsus seda täielikult toetas.

Teine teema puudutas siis minu ülevaadet, mida peaminister mainis, seoses Brexiti aruteludega. Raskuskese ilmselgelt on koondunud alamkotta, kus on päris selgelt näha, et käib n-ö sisepoliitiliste positsioonide võtmine.

Eile arutasid Euroopa Liidu suursaadikud võimalikku pikendamist Brexiti leppel. Nad jätkavad homme. Eesti valitsuse seisukoht on selline, et kindlasti leppega Brexit on enesestmõistetav ˗ ettemääratavuse, prognoositavuse mõttes ˗ kõigile osapooltele kõige mõistlikum variant.
Valitsus kiitis heaks ja kujundas positsioonid, mis puudutavad seda peaministri poolt allkirjastatud lepingut või õigemini seda mandaati lepinguks. Leping peab läbima ratifitseerimisprotseduurid pärast, see tulevikukoostöö protokoll, mis puudutas uut lepet või muudetud lepet Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahel.

Ja nüüd on küsimus selles, kas on vajadus kutsuda kokku ülemkogu. Kui suursaadikud saavutavad kokkuleppe, milline see ajaline mõõde võiks olla selle leppe pikendamise poolt Euroopa Liidu vaadates, siis selleks vajadust ilmsesti ei kerki.

Eesti seisukoht on kindlasti võimalikult kiire selgusele jõudmine. Ehk tegelikult ka Prantsusmaa on väljendanud seisukohta, et see võiks olla n-ö tehniline pikendus, lühike pikendus. Pigem tundub see olevat selles olukorras mõistlikum, et on lühem pikendus – selline, mis siis võimaldab jõuda lahenduseni.

Aga loomulikult me ei vastusta ka seda, kui tegelikult jõutakse ühise arusaamani, kuna riikide vahel on vaja konsensust saavutada, selle kuupäevani, mis on praegu 31. jaanuar. Need kuupäevad on nii või teisiti kokkuleppelised, arbitraarsed. Alati tegelikult kahepoolselt on võimalik neid kokkuleppeid muuta, kas lähemale toomise suunas või pikemale venitamise suunas, kokkuleppel, see tähendab siis 27 + 1 riiki, kes selle osalised lõpuks on.

Nüüd, teemadering oli lisaks veel see, et valitsus moodustas ka valitsusdelegatsiooni Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu ülemaailmsel raadiosidekonverentsil osalemiseks. No tegelikult sõna „raadioside“ võib olla veidi vanamoeline, aga teemadering, mis seal konverentsil kerkib esile, ongi 5G ühtlustatud sageduste ülemaailmne kokkulepe ja kuidas seda hakatakse korraldama tulevikus.

Ja järgmine teemadering puudutas valitsuse poliitikapositsioone Põhjala-Balti koostöös. See on nüüd selle valitsuse ajal või minu valitud ettepanek valitsusele olulisemates küsimustes, mis puudutavad meie välispoliitilisi, välismajandus-, julgeolekuhuvisid, kujundada just nimelt valitsuse tasemel poliitikadokumendid, seisukohad, sellepärast et see on oluline, kuna ta hõlmab vägagi mitmeid erinevaid ministeeriume selle rakendamisel.

Ja valitsus kiitis heaks Põhjala-Balti koostöö lähemad koostöösihid. Miks see ka praegu vahetult nii kiirelt on esile kerkinud, kuna järgmisel aastal on Eesti ka koos eesistuja sellises regionaalses koostööformaadis nagu Põhja-Balti koostöö.

Suures plaanis, lisaks väga palju huvitavaid koostööprojekte – keskkonnakaitselisi, digitaalmõõtme ja muudes valdkondades – leiab aset, aga kui me mõtleme kahele kesksele huvile, mis meil selles koostööruumis, kus veel palju inimesi liigub, on arendamisel, on ikkagi majandus ja julgeolek. Nende süvendamine.

Majanduse puhul Põhjala-Balti ruum tähendab seda, et üle poole või sisuliselt pool meie kaubavahetusest toimub selles ruumis – Põhjala-Balti teiste riikidega. Ja kui me räägime meie investeeringutest, kust raha tuleb väljapoolt sisse, siis üle 60% rahast, mis siin selle kevade seisuga on sisse tulnud, tuleb jällegi Põhjala-Balti riikidest lähtuvatest investeeringutest.

Nii et seda majanduskoostööd ja -mõõdet me tahame tugevdada erinevate infrastruktuuriplatvormide ja digitaalplatvormide võimalikult tugeva, huvitava äridiplomaatia kaudu.

Ja teine mõõde on julgeoleku mõõde. Me kindlasti soovime maksimaalselt nii hübriidohtude tõkestamisel kui ka sõjalise koostöö arendamisel, kaitsekoostöö arendamisel võimalikult palju üksmeelt selles regioonis saavutada. See on kindlasti meie huvides.
Ja kolmandaks on, ütleme, ühisseisukohtade kujundamine selle regiooni huvidest, majanduskoostöö huvidest, arusaamast, mis puudutab julgeolekuolukorda rahvusvahelistes formaatides – Euroopa Liidu, ÜRO ja muudes formaatides. Nii et valitsus kiitis selle tegevuskava heaks ja selle rakendamine algab siis venitusteta. Aitäh!



Juhataja
Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, kellele küsimus on suunatud. Ja küsime läbi mikrofoni.


Vahur Koorits, Eesti Päevaleht
Küsiks peaministrilt. Kui te lähete sinna USA-sse, siis kas on plaanis rääkida ka natuke nendest Danske ja võimalike Swedbanki trahvimiljarditest ja nende Eestisse toomisest, millest on rääkinud Martin Helme?


Jüri Ratas
Ega otseselt neid selliseid kohtumisi ei ole minul plaanis, aga tõesti, me oleme sellest ülevaate saanud. Ei saa kuidagi ju eitada, et see on olnud vast viimastel aastatel, kui mitte viimasel aastakümnel, üks kõige keerulisemaid ja negatiivseid mõjusid Eesti majandusele. Aga otseselt, jah …

Mul on erinevad kohtumised erinevate pankade esindajatega, aga eeskätt on see just suunatud ja fokusseeritud sellele, et kinnitada üle Eesti tugevat majanduskeskkonda, kinnitada üle Eesti positsiooni selles küsimuses, et Eesti ei ole koht rahapesuks, ja kinnitada üle ka need konkreetsed sammud, mida Eesti juba on astunud, tugevdades näiteks rahapesu andmebürood, Finantsinspektsiooni, ja mida Eesti astub lähitulevikus.


Johannes Tralla, Eesti Rahvusringhääling
Küsimus siseministrile ja peaministrile. Eile kõlasid mitmelt poolt väited, et kui poliitik jääb vahele valetamisega, siis on tema karjäär läbi ja ta tuleb ministriametist tagasi kutsuda. Maaeluminister härra Järvik saatis 26. juulil Veterinaar- ja Toiduametile ühe väga detailse e-kirja, milles ta esitab listeeriapuhangu kohta 19 küsimust. Ja samas väitis minister Järvik veel hiljuti tele-eetris, et kuulis listeeriapuhangust esimest korda augustis. Küsimus on nüüd, et kas Vabariigi Valitsusel on selliste hämavate või valetavate ministritega topeltstandardid või on peagi oodata ka Järviku tagasiastumist.


Mart Helme
Ma vastan. Minister Järvik tegeleb valdkonnas võimalike ohtude kaardistamise, kõrvaldamise ja ka konkurentsireeglite rikkumise kõrvaldamisega. Minister Järvik ei valeta. Minister Järvik ei ole saanud kogu aeg VTA-lt adekvaatset informatsiooni. VTA ei ole informeerinud ministrit nii, nagu allasutus peaks seda tegema. Ja seetõttu on minister Järvik aeg-ajalt esitanud seisukohti, mis ei ole olnud täie informatsiooniga varustatud.

Minister Järvik ei valeta. Küll näen ma aga seda, et muuhulgas ERR püüab jällegi üles kütta järjekordset hüsteeriat just nagu valetavate ministritega. Laske ministril töötada! Laske ministril mitte ainult ühe firma, vaid ka teiste kalandusega tegelevate, kalatoodete tootmisega tegelevate firmade ohuanalüüsid läbi viia ja kõikvõimalikud ohud kõrvaldada. Ärge segage normaalset tööd oma hüsteeriaga.


Jüri Ratas
Ma saan aru, et see küsimus oli siseministrile ja peaministrile. Kõigepealt, Veterinaar- ja Toiduamet loomulikult teeb oma igapäevast tööd, oma kontrolle. Need on hästi olulised. Me peame, punkt üks, viivitamatult saama teada, kui on sellised haiguspuhangud erinevates tööstustes – antud juhul ma saan aru, on  juttu kalatööstusest – ja loomulikult sellele peavad järgnema ka väga adekvaatsed reaktsioonid. Sealhulgas ka kaubanduslettidelt tuleb ühel hetkel need toiduained ära viia.

Kui te küsite konkreetset kirja sellest juulikuust, vist oli see kiri. Ei, ma ei ole selle kirjaga küll kursis. Ma usun seda, et maaeluminister teeb kõik endast oleneva, et tagada, et ohutus- ja veterinaarnõuded oleksid täidetud. Aitäh!


Johannes Tralla
Kas tohib ühe jätkuküsimuse lihtsalt? Ma saan aru, et teil on usaldus maaeluministri vastu säilinud olukorras, kus ta väidab, et ta kuulis listeeriapuhangust hiljem, kui ta mõni nädal varem oli saatnud ülidetailse kirja.


Jüri Ratas
Mina kindlasti siin pressikonverentsil ei hakka seda kohut mõistma, et mis hetkel läks kiri ja, mis hetkel kuuldi ühest või teisest informatsioonist. Aga loomulikult ma saan selle üle täpsustada, et mis väide siis oli, ma saan aru, hiljem, kus öeldi, et ei teata midagi, kuigi kiri oli läinud varem. Kui te arvate, et pressikonverentsil on kaasas kogu Vabariigi Valitsuse liikmete kirjavahetus kuupäevaliselt ja kellaajaliselt, sest seda ei ole. Aitäh!


Laura Kimmel, Linnameedia
Küsimus peaministrile ja välisministrile. Mida te arvate Marko Mihkelsoni mõttest, et kaotada ära praegusel kujul väliskaubandus- ja IT-ministri portfell, liita majandus kokku majandus- ja taristuministri vastutusvaldkonnaga ja luua näiteks väliskaubandusministri koht Välisministeeriumi alluvusse? Aitäh!


Jüri Ratas
Aitäh! Ei, ma arvan, et see on väga tore, et riigikogu liikmed ütlevad oma mõtteid ja nii see peabki olema. Aga valitsuse ministrid, nende arv, nende ametikohad pannakse paika koalitsioonileppega.

See koalitsioon on oma koalitsioonileppe sõlminud, kus on ette nähtud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister. Minu teada ei ole ükski koalitsioonipartner täna tahtnud hakata partnerite vahel rääkima selle koalitsioonileppe avamisest ja positsioonide muutmisest, seda enam, et me peame aru saama, et ka iga valdkonna ministri taga on konkreetne erakond. Antud juhul on erakonnaks Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.

Ja ma tahan öelda, et mõlemad teemad on olulised nii väliskaubandusteema ˗ aidata Eesti ettevõtetel Eestist väljaspool avada turge, aidata kaasa lepingute sõlmimisele ˗ ja teine on siis infotehnoloogia teema.

Tõsi, kui me räägime nüüd väliskaubandusest, siis me näeme, et on siin ka päris palju kattuvust, ütleme, Välisministeeriumiga, kui me võtame näiteks meie majandusdiplomaadid, keda meil – kui me räägime ainult majandus diplomaatidest – on meie välisesindustes ikkagi üsna vähe. Ja kui me võtame EAS-i. Siin kindlasti mingeid kattuvust on.

Ja seda tööd paremini korraldada, seda isegi me oleme arutanud selle valitsuse ajal. Aga, et me hakkaksime ära kaotama ühte ministrikohta, ei, seda küll plaanis ei ole. Aitäh!


Urmas Reinsalu
See on nüüd ülimalt keeruline teemadering. seda ei ole võimalik isegi trivialiseerida, seda vastust.

OECD soovitused riigihalduse paremaks ja tõhusamaks korraldamiseks Eestis näevad ette muuhulgas ka, tõsi, horisontaalse koordinatsiooni parandamist. Ja selles vaimus ongi tegelikult see n-ö kahe ministri süsteem Eestis sisse seatud. Ega Marko Mihkelsoni ettepanek ministrikohti vähemaks ei tee, vaid küsimus on selles, kas see peaks olema siis proua Kingo peetud ministrikoht siis n-ö teine minister Välisministeeriumis.

Noh, sisuliselt on, kui me räägime ettevõtlusministri loogikas ja neid ülesandeid vaadates, siis tänase valitsuse pädevus jaotuse järgi eks ta hõlmab nii välisministeeriumi tegevust, ametnike suunamist, kui ka majandusministeeriumit ennekõike.
Nüüd, ma arvan, et kui vaadata tänast jaotust, siis ega ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri puhul on tal ka suuniste andmise pädevus välismajandusvaldkonda puudutavalt välisministeeriumi sees. Ta saab anda ja on andnud selle kuue kuu jooksul ka, on funktsionaalselt seda tegevust juhtinud.

Siin see küsimus, et kummal pool ta on, kuna paratamatult kahe ministeeriumi tegevuste koordineerimine jääb selle ministri rolli, ja millises majas ta on, siis ma arvan, et selles nii strateegilist vahet isegi ole.

Küsimus on, et kas on eraldi valdkond, mida poliitiliselt koordineerida. Ma arvan, et see on eraldi valdkond. Meie probleem, tõsine probleem on selles, kui me vaatame, et otse välisinvesteeringute maht meid ei rahulda, kasvõi Balti riikide võrdluses, välisinvesteeringute juurde hankimine ja loomulikult eksporditurgude avamine.

Omaette küsimus, mida me nüüd oleme kokku leppinud – ma loodan, et ka uue, ametisse astuva ministriga see koostöö saab areneda –, on tegelikult, kuidas moodustada see niisuguse ühtse löögirusikana meie välisesindajate võrgustikku. Seda teemat on kindlasti mõistlik üle vaadata ja need ettepanekud teha.


Mart Helme
Ma lisan mõned märkused. Tegelikult ei tegele sugugi mitte ainult ei välisministeerium ega ka info- ja väliskaubandusministeerium (väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, toim.) väliskaubanduse ja kontaktide ja investeeringute jne otsimisega.

Seesama Mart Järvik, keda siin süüdistatakse jälle loomulikult kergekäeliselt meedia poolt valetamises, on käinud korduvalt välisreisidel ja näiteks Hiinast toonud eellepingud meie põllumajandussaaduste ekspordiks Hiinasse. Nii et ka teised ministeeriumid oma valdkonna piires tegelevad tegelikult väliskontaktide otsimisega, ekspordivõimaluste ja investeeringuvõimaluste leidmisega. Nii et see on nagu üle välja tegevus, nii palju kui kuskil saab. Jah, siseministeeriumi valdkonnas seda kindlasti nii palju ei ole.

Mis puutub ministeeriumidesse tervikuna, siis tõenäoliselt ei ole ajakirjanikel adekvaatset pilti sellest, kui keerulised on meie ministeeriumid enamikus seestpoolt vaates, kui palju on neil alluvaid asutusi, ameteid ja kui keeruline on nendevaheliste suhete ja nendevahelise sünergia tekitamine.

Ja selles vaates ei ole Eestil sugugi ministeeriumeid mitte üleliia, vaid pigem isegi liiga vähe. Ma tean, et see on väga ebapopulaarne seisukoht. Inimesed kõik arvavad, et ametnikud söövad leiba, noh, niisama, et vahivad, mängivad arvutimänge. Tegelikult see muidugi nii ei ole, tegelikult töötavad ametnikud äärmiselt pingeliselt.

Ja meie meedia kahepalgelisus muidugi tuleb ka siin kohe välja. Niipea, kui tekib konflikt poliitikute ja ametnike vahel, asuvad needsamad ajakirjanikud kohe ametnike kaitsele ja ministreid ja poliitikuid süüdistama. Aga niipea, kui see konflikt nagu päevakorrast ära kaob, hakkavad nad karjuma, kuidas ametnikud on muiduleivasööjaid, ametnikke tuleb vähendada, ministeeriume tuleb vähendada ja üleüldse bürokraatiat tuleb vähendada.

Tehke endale asjad selgeks ja siis me räägime edasi, kas mõnda ministeeriumi on vaja likvideerida, ühendada või ei ole vaja. Aitäh!


Jüri Ratas
Selle härra Tralla küsimuse osas, nende kuupäevade osas, muidugi tuleb siin selgust saada. Ma palun, et Urmas Seaver teid siis aitaks täpselt, mis kirjadele millal on vastatud. Ja kindlasti aitab ta teil saada otse siis küsimusi esitada härra Järvikule. Aitäh!


Marian Võsumets, Kanal 2
Eile õhtul ütles justiitsminister Raivo Aeg, et Lavly Perlingu kandidatuuriga peaprokuröri kohale ei minda edasi. Küsimus siseministrile: mis on teie peamised argumendid Lavly Perlingu jätkamise vastu, kui teie koalitsioonipartnerite hinnangul on ta oma tööga saanud hakkama väga hästi? Ja küsimus peaministrile ja välisministrile: kas teie olete nõus minema edasi EKRE kandidaadi Urmas Simoniga? Aitäh!


Mart Helme
Kõigepealt, see on teie poolt välja mõeldud, et Urmas Simoni on meie kandidaat. Me oleme korduvalt ümber lükanud, et Urmas Simon on meie kandidaat. Urmas Simon ei ole meie kandidaat peaprokuröri kohale. Me oleme seda korduvalt öelnud. Nii et selles mõttes selle spekulatsiooni te võite ära lõpetada.

Mis puutub sellesse, et meil on koalitsioonipartneritega eriarvamused Lavly Perlingu suhtes, siis me oleme seda ka varem väljendanud ja oleme jätkuvalt sellel seisukohal. Aga siin laua taga me ei hakka küll praegu spekuleerima selle üle, millega me rahul ei ole või keda me tulevikus eelistame. Ma arvan, et need vaidlused me vaidleme ära koalitsiooni sees.


Jüri Ratas
Aitäh! Ega see mingi naljaküsimus ei ole. Lähtume ikka sellest, nagu asjad on seatud. Peaprokuröri kandidaadi toob valitsusse justiitsminister. Ta on eile öelnud, et ta ei lähe edasi Lavly Perlingu kandidatuuriga. Teatavasti põhjus on selles, et konsensust ei ole. Ja eks ta siis töötab edasi järgneva kandidaadiga, kellega ta püüab tulla ja konsensust saavutada.

Mina ei ole kuulnud, et justiitsminister kavatseks tulla antud persooni või antud nimega, keda te mainisite. Aitäh!


Marian Võsumets
Ma küsin täpsustava küsimuse. Kas on siis käidud veel välja alternatiivne kandidaat justiitsministri või mõne teise erakonna esindaja poolt?


Jüri Ratas
Ei ole ühtegi alternatiivset kandidaati välja käidud. Ma olen palunud, et justiitsminister – veel eile oli meil temaga jutuajamine – nüüd antud olukorras siis mõtleks, kuidas edasi minna. Justiitsminister tegi eile õhtul otsuse, et ta otsib siis uut kandidaati. Anname talle aega.
Selge on see, et seda vahemikku kohusetäitja peab täitma. Ja nii kiiresti, kui võimalik, kui ta on uue kandidaadi leidnud, siis tuleb sellel teemal püüda leida konsensus valitsuse sees. Nii et hetkel ei ole tema ühtegi nime minule veel tutvustanud. Aitäh!


Urmas Reinsalu
Tähendab, küsimus on milline? Asetame asjad õigesse perspektiivi. Kandidaadi esitab justiitsminister. Kõigi muude isikute puhul võib spekuleerida, siin lehes on inimesi läbi lennanud ühte või teist nime pidi. Sellele ei ole mingit kaalu. Kaal saab olla kandidaadil, kelle on lauda pannud Raivo Aeg.

Raivo Aegi kandidaat kuni eilseni on olnud Lavly Perling, kes on oma tööd minu hinnangul teinud laitmatult. Loodan, et tal saab olema edukas karjäär avalikus sektoris, kui ta selle kasuks tulevikus valib ühes või teises ametis.

Aga iseenesest personaliküsimused on tundlikud küsimused, ei ole mõtet salata seda. Ma mäletan seda keerulist olukorda, mis oli Andrus Ansipi valitsuses, kes mäletab, siin oli ajakirjanduse suur meediahuvi, kui valiti kaitsepolitseiameti direktorit, siseminister esitas kaitsepolitseiameti direktori ja politseiameti direktori kandidaate. Siis ühele koalitsioonipartnerile ministri pakutud kandidaadid ei sobinud, ühtedel või teistel põhjustel.

Tähtis on leida töötav lahendus. Kindlasti ei ole sekundikski kuidagi kõhkluse all ühes või teises vaates vaadatuna prokuratuuri menetluslik sõltumatus ja see, et kindlasti nendele erialastele nõuetele, usaldusväärsuse nõuetele, elukogemuse nõuetele peab vastama ka võimalik uus kandidaat. Loodetavasti siis lähiajal on võimalik tema menetlemisega justiitsministri pakutud moel edasi minna.


Marvel Riik, Õhtuleht
Tuleks tagasi korra valetamise juurde, mille kohta öeldakse, et see on poliitiline enesetapp. On suured-väiksed valed, tahtlikud-tahtmatud, kui me mõtleme vastuseid numbriliste küsimustele riigikogu kõnepuldis. Mõned valed saavad rohkem tähelepanu kui teised. Aga küsimus koalitsiooni esindajatele oleks: milliste valede suhtes on teil nulltolerants? Valetamine ministri valitsemisalas, sõnumites erakonnakaaslastele, erakonna juhtkonnale, valitsusele, avalikkusele. Saate kuidagi piiritleda, näitlikustada seda?



Jüri Ratas
No ma arvan, et selle küsimusega siis tuleb minna, ma ei tea, tagasi oma lastetuppa või. Mis on siis need valed, millest edasi minna ei saa? Noh, nii on väga raske seda piiritleda. Selge on see, et ministri, valitsuseliikme sõna kaal on väga suur. Seda on näidanud mitte ainult selle valitsuse näiteid, vaid ka eelnevate valitsuste näited.

Selge on see, et kui midagi konkreetselt väita riigikogu kõnetoolis ja tegelikult on teada, et nii ei ole toimitud, või vastupidi, et nii on tehtud, aga seda ei öelda siis ausalt välja, siis väga keeruline on edasi minna. Ja kui rääkida sellest Kert Kingo juhtumist, siis ma arvan, et see eilne lahend oli ainumõeldav. Aga see ei tähenda seda, et kui minister esineb kuskil riigikogust väljaspool, siis nagu oleks lubatud selline mitte tõerääkimine rohkem. Ei ole nii. Ma arvan, et see ongi väga selgelt selline, noh, tunnetuse küsimus.

Nüüd, kui rääkida, te küsisite nendest numbritest või numbrite keelest, et tihtilugu ju tulevad ka siin pressikonverentsil väga konkreetsed küsimused, ma ei tea, on see eelarve kohta või mingite muude numbriliste näitajate kohta. See on ka mõeldamatu, et me automaatselt siin laua taga teadmata või kuskil mujal laua taga teadmata küsimust ütleme teile, mis on ühe või teise rea number.
Ma arvan, et sellisel juhul tulebki anda vastus, et seda tuleb täpsustada ja peale seda vastata. Ja loomulikult on ka neid eksimusi, mis ei ole ju üldse pahatahtlikud, vaid mis on inimlikud.

Nii et see on nii suur filosoofiline küsimus, et ma arvan, võiksime lahata seda järgmised kolm tundi, meil hakkab ainult kabinetinõupidamine kell kaks peale. Aitäh!


Juhataja
Palun!


Vahur Koorits
Küsimus siseministrile. Te ütlesite, et ERR kütab hüsteeriat selles listeeria küsimuses. Kas hüsteeria kütmise all mõtlesite te seda eilset „Pealtnägija“ lugu sellest emast, kes kaotas listeeriale oma lapse?


Mart Helme
Ma ei ole seda „Pealtnägija“ saadet näinud, ma ei oska seda kommenteerida.

Juhataja
Kui rohkem küsimusi ei ole. Pressikonverents on läbi. Suur tänu kõigile!