Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 24. jaanuar 2019

24. jaanuar 2019 - 12:52

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaministrit asendav kultuuriminister Indrek Saar, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, välisminister Sven Mikser ning justiitsminister Urmas Reinsalu.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/rK_2U4upb-E

Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna kultuuriminister Indrek Saar, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, justiitsminister Urmas Reinsalu ning välisminister Sven Mikser. Annan alustuseks sõna peaministri ülesannetes Indrek Saarele.

Indrek Saar
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud ja head huvilised, kes te jälgite meid ülekande vahendusel!

Täna oli valitsuse istungi päevakorras 12 päevakorrapunkti, mis said kõik ka valitsuse heakskiidu. Andsime arvamuse kahe seaduseelnõu kohta, millest esimene on maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. See on maaelukomisjoni algatatud seadusemuutmine, milles sätestatakse valitsusele volitusnorm kirjeldamaks erakorralisi ilmastikuolusid nende ilmnemisel.

Ehk siis jutt käib sellest, et viimasel ajal on sagenenud need juhtumid, kus põua või siis liiga vihmase suve tagajärjel ei lähe asjad nii, nagu põllumehed on lootnud. Sellistel juhtudel võiks siis ka valitsus võtta seisukoha, et see oli erakorraline aasta. Valitsus seda eelnõu ka toetas.

Teine eelnõu, mis samuti sai valitsuse toetuse, on juba meie vana tuttav, see on keskkonnameti ja keskkonnainspektsiooni ühendamine. Sellest on olnud siin ka varasemalt juttu. Kuna esimene katse seda riigikogus vastu võtta kukkus läbi, siis on ta nüüd teisel ringil. Valitsus, nii nagu ka eelmine kord, andis oma toetuse.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson tegi valitsusele ettepaneku võtta riigikogu menetlusest tagasi kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 264 SE. See on 2016. aastal välja töötatud ja riigikogule edastatud eelnõu, mille puhul muudatused, mis selles eelnõus on, on osaliselt juba realiseerunud teiste meetmete abil ja ühtlasi on ka kaugküttesektoris tekkinud täiendav vajadus senise regulatsiooni muutmiseks, mistõttu asub ministeerium koostama uut eelnõu.

Muutsime ka maaeluministeeriumi põhimäärust, mille peamine eesmärk on moodustada ministeeriumi praeguse välissuhete osakonna ja eurokoordinatsiooni osakonna asemel uus, välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakond.

Ja valitsus kinnitas tänasel istungil ka uuendatud väikesaarte nimistu. Muudatuse järgselt kuulub väikesaarte nimistusse nüüd 16 saart, varasemalt oli neid 14. Lisandusid Hiiumaa vallas asuv kuue elanikuga Heinlaid ja Viimsi vallas asuv viie elanikuga Kräsuli saar. See on oluline, sest eraldatuse tõttu on väikesaare kogukonnal avalike teenuste kasutamine kulukam kui mandril ja seetõttu tagab nimistusse kuulumine omavalitsusele sinna teenuste pakkumiseks ka täiendavad vahendid.

Meil oli veel mitmeid olulisi teemasid, aga nendest räägivad juba asjassepuutuvad ministrid ise.

Juhataja
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps, palun!

Mailis Reps
Aitäh! Kõigepealt, kõigile on hea meel teatada, kes ei ole veel märganud, et vaatamata sellele, et meie 100 aastat Eesti Vabariiki on nüüd 2019. aastal justkui juubeliaastana läbi saanud, siis on meil jälle põhjust 100 aasta möödumist ja sellega seonduvaid väärikaid üritusi tähistada. Nimelt on eesti keel 2019. aastal saanud ametliku keelena saja aasta vanuseks.

Sellega seonduvalt on ka terve rida igasuguseid üritusi ministeeriumi, keeleasutuste, teadlaste poolt. Ja üks nendest on täna ka Teaduste Akadeemia saalis sellise avapauguna eesti keele aastale. Nii et jälgige põnevusega neid tegevusi.

Aga Vabariigi Valitsuse päevakord oli ka keeleaastaga seonduvalt oluline. Me täpsustasime Wiedemanni keeleauhinna komisjoni koosseisu, sest alati siin enne vabariigi aastapäeva on pidulik meelde tuletada neid väärikaid auhinnasaajaid, nii et komisjon saab nüüd alustada oma tööd ja valida vabariigi aastapäevaks välja keeleinimese, keda me siis eraldi välja toome.

Lisaks sellele, haridus- ja teadusministeeriumi töörahu saab nüüd tagatud, meil on uus kantsler. Härra Mart Laidmets asub peale Vabariigi Valitsuse kinnitust tööle. Tegemist on väga pikka aega haridus- ja teadusministeeriumis töötanud inimesega, kes on olnud tippjuhtimise juures enam kui 16 aastat. Ta oli pikalt asekantsler, kõrghariduse valdkonnas osakonnajuhataja, nii et kõik need valdkonna teemad on talle tuttavad ja maja seda enam.

Ja võib-olla üks väike oluline teema veel sellest nädalast. Eilse päevaga siis sai täpsustatud õpetajate poolt väga oodatud kvalifikatsiooniraamistiku muudatus. See on oluline sellepärast, et nüüd põhimõtteliselt võib öelda, et kõik õpetajad, kes meil on koolides, kes on seal pikaajaliselt töötanud, seal me ei jälgi enam seda, et seal aasta 2002 või 2013. Seal olid teatud kuupäevad, mille ümber oli väga pikk vaidlus. Nüüd koos kõikide osapooltega me täpsustasime neid.

Ja õpetajad suuremas osas kõik, kes täna töötavad koolides, vastavad siis ka kvalifikatsiooniraamistikule ega pea minema kuskile eraldi eksamite või kutsetaotlustega enda õpetajaoskuseid tõestama. Loomulikult on seal väikeseid nüansse, kui sul ei ole piisav kõrgharidus või midagi muud. Me ei vähendanud kõrghariduse nõuded. Aga siiski, see väga suur segadus, mis on siin olnud võib-olla, noh, mingi aeg, nende kuupäevade üle. Sellega peaks olema enamiku õpetajate jaoks probleem teisel viisil nüüd lahendatud ehk siis need kvalifikatsiooniraamid on tõmmatud teise kohta ja enamik õpetajaid peaks olema nüüd rahul. Aitäh!

Juhataja
Justiitsminister Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu
Ilusat karget talvepäeva minu poolt!

Tegelikult on niisugune meeldiv meeldiv uudis, et sisuliselt on rakendunud riigiõiguse sihtkapital. See riigiõiguse sihtkapital on siis meie riigiõigusliku mõtte toetamiseks loodud institutsioon ja ta on alustanud tegevust Teaduste Akadeemia juures. Ja selle sihtkapitali mõte on just nimelt keerukamates muutuvates rahvusvahelistes suhetes määratleda paremini õiguslikult Eesti suveräänsust, mõtestada põhiõiguste muutumist ajas ja seda, kuidas siis just õigusriigi, rahvusriigi vaates Eesti riikluse idee läbi õigusteadusliku mõtte jääks kestma.

Ja see sihtkapital hakkab tegema erinevates teadusprojektides koostööd, rahvusvahelist koostööd, hakkab toetama konkreetselt rahaliselt erinevaid uurimisprogramme ja taotlusi. Sihtkapitali nõukogu esimees on endine Riigikohtu esimees doktor Uno Lõhmus. Nõukokku kuuluvad ka akadeemik Lauri Mälksoo, praegune Riigikohtu esimees doktor Pikamäe, ka Tartu Ülikooli õigusajaloo professor Marju Luts-Sootak, endine Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik ja Riigikohtu esimees Rait Maruste, ka Teaduste Akadeemia president ja teised eksperdid.

Nüüd, ma lugesin eile Balti uudiseagentuuri uudist selle kohta, et Eesti kavatseb asustada ümber Türgist kokku kuni 80 inimest. Siin tegelikkuses valitsus võttis vastu 2017. aasta lõpul otsuse, et see potentsiaalne võimalik Türgist ümber asustatavate isikute arv 2018. aastal on 40 inimest ja 2019. aastal on 40 inimest. Sellise selge mandaadi ka parlament andis.

Nüüd, kuidagi need n-ö numbrid ei kandu üle ega kumuleeru. Kui 2018. aastal Eesti ei võtnud vastu ühtegi ümberasustatavat isikut, siis see tähendab seda, et 2019. aastal võime kõneleda sellest mandaadist parlamendi poolt antuna kuni 40 inimese ümberasustamisest ja sellega on kõik need seisukohad või positsioonid, mida Eesti on võtnud, mis puudutab isikute ümberasustamist, päädinud.

Ja nüüd, mis on väga oluline. Põhimõtteline otsus oli, mida valitsus langetas 2017. aasta sügisel, et kui Euroopa Komisjoni ettepanek oli ümber asustada üle 500 inimese, siis Eesti tegelikkuses sellest loobus. Loobus selles loogikas, et ta luges oma nende 200 inimese ümberasustamisega nende nelja aasta jooksul oma kohustused täidetuks. Ja rohkem kui 300 isikut ei pidanud Vabariigi Valitsus enam tarvilikuks ümber paigutada.

See tähendab seda, et kui me vaatame nüüd kokku nende ümber paigutatud isikute arvu, siis, noh, Eestisse elama on jäänud siseministeeriumi andmetel veidi üle 100 inimese. Ja see võimalik potentsiaalne isikute ring saab siis olla lõppnumbrina selle aasta jooksul kuni 40 inimest. Nii et võib öelda, et Eesti on siin üpris konservatiivselt neid küsimusi menetlenud.

Ja selles kontekstis on ka oluline, ma vaatasin, läinud nädalal Euroopa parlament hääletas ja asus toetama seda menetluskorda, mis nägi ette just nimelt õigusriigi rikkumiste menetluses siis uue menetlustee Euroopa Komisjoni algatatud määruse alusel, et n-ö õigusriigi põhimõtteid rikkunud riikidel komisjoni ettepanekul on võimalik Euroopa Liidu eelarvest tehtavaid struktuurifondide väljamakseid blokeerida või neid tõkestada.

Võib öelda küll, et olgugi et Euroopa Parlament selle poolt hääletas, siis Eesti Vabariigi Valitsus oma positiivset seisukohta sellele ettepanekule või initsiatiivile väljendanud ei ole. Justiitsministeerium on hinnanud seda, et see kindlasti võib olla … Kindlasti õigusriigi põhimõtted tuleb tagada läbi nende meetmete, mis on Euroopa aluslepingutes ette nähtud, aga asetada see seosesse Euroopa Liidu eelarve väljamaksetega, see võib olla ebapiisav õiguslik alus selleks. Ja teiseks, see võib viia sisuliselt väga riskantsete pretsedentideni.

Me mäletame iseenesest ka Euroopa Komisjoni ettepanekut, Timmermansi (toim. Frans Timmermans) üleskutset, et riigid, kes ei võta vastu või ei soovi võtta vastu täiendavaid kvoodi alusel jagatavaid ümberasustatavaid isikuid, pagulasi, neile kehtestada ühe isiku pealt niisugune maksete vähenemine või rahaline koormis 250 000 eurot. See initsiatiiv toetust ei leidnud, aga ta on reaalselt ja legitiimselt n-ö lauale pandud.

Nendes Euroopa Liidu eelarvelistest küsimustes kindlasti on mõistlik tegeleda erinevate teemadega eraldi ja mitte neid ühte niisugusesse pakikesse kokku siduda. Need pretsedendid võivad muutuda äärmiselt avaraks ja ei pruugi meie huvidele vastata. Aitäh minu poolt!

Juhataja
Välisminister Sven Mikser, palun!

Sven Mikser
Aitäh! Püüdes püsida nii meie kui ka teie aja ja kokkuhoiu huvides nende teemade raames, mida Vabariigi Valitsuse istungil arutati, siis välisministeeriumil oli siin täna kaks päevakorrapunkti.

Kui just käesoleva nädala esmaspäeval toimus toimus Brüsselis välisasjade nõukogu istung, siis juba järgmisel nädalal leiab aset eesistuja juures Bukarestis mitteametlik välisministrite kohtumine, nn Gymnichi kohtumine. Ja valitsus kinnitas täna Eesti seisukohad selleks ees ootavaks mitteametlikuks kohtumiseks, kus siis vähemformaalses formaadis arutatakse olulisi päevakorrapunkte, alates Euroopa Liidu ja Hiina suhetest kuni idapartnerluspoliitika ja Süürias toimuvaga seonduvate küsimusteni.

Ja lisaks, Vabariigi Valitsus kiitis heaks ka tegevusjuhise, kuidas Eestis siseriiklikult on reguleeritud või saab olema reguleeritud küberoperatsioonide omistamine.

Eesti jaoks loomulikult n-ö kas ebasõbralikud või siis suisa vaenulikud küberoperatsioonid ei ole midagi üdini uut – oleme sellise nähtusega ju puutunud kokku vähemalt 2007. aastast –, aga tuleb öelda, et küberoperatsioonide ja küberrünnakute sagedus, nende keerukus on aastatega tõusnud. Ja ka selliseid küberoperatsioone, mida siis viiakse läbi kas riikide poolt või riikide soosingul või toetusel, tuleb järjest sagedamini ette.

Loomulikult need operatsioonid ei piirdu üksnes meie vahetu, olgu siis küberinfrastruktuuri või küberruumis asuvate huvidega, vaid selliseid rünnakuid pannakse tihtipeale toime ka meie liitlaste ja partnerite suhtes. Seetõttu on oluline, et oleks paigas ka need protseduurid, kuidas siis Eesti jagab seda infot, omandab seda infot siseriiklikult erinevate valitsusasutuste vahel, neid positsioone koordineerib, ja kuidas siis toimub ka konkreetselt omistamine seoses küberrünnakute toimepanijatega.

Kahtlemata on oluline liitlaste ja partnerite vaheline solidaarsus ka selles küsimuses. Sellel omistamisel ja sellel tihedal koordineeritusel liitlaste vahel on kahtlemata ka väga oluline heidutav funktsioon küberrünnakute ja vaenulike küberoperatsioonide toimepanijate suhtes, olgu siis tegemist n-ö poliitiliselt motiveeritud rünnakutega või näiteks intellektuaalse omandi vastu toime pandud küberrünnakutega.

Nii et loomulikult, Eesti siseriiklikult on selle teemaga tegelenud, nagu öeldud, juba aastaid, aga selles protseduurikas kokkuleppimine ja konkreetse tegevusjuhise andmine on kindlasti oluline samm edasi. Aitäh!

Juhataja
Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud ning küsime läbi mikrofoni.

Eve Heinla, TV3
Mul oleks küsimus haridusministrile seoses sellega, mis siis toimub Ida-Virumaal riigigümnaasiumi ümber. Eile teatavasti direktor ütles, et tema seda kohta vastu ei võta. Mis siis nüüd edasi saama hakkab? Kas nüüd hakkavad toimuma mingisugused läbirääkimised? Aitäh!

Mailis Reps
Aitäh! Kohtla-Järve riigigümnaasiumi loomine läheb rahulikus tempos. Ikkagi me sügisel avame riigigümnaasiumi. Nii nagu on mitmel pool juba välja toodud, siis seinad kerkivad ja ruumiplaan läheb plaanipäraselt.

Aga loomulikult on hetkel keeruline, sest samal ajal on meil välja kuulutatud ka õpetajate juba siis, ütleme, komplekteerimiseks avalikud konkursid. Nüüd paralleelselt tuleb leida ka uus koolijuht.

Proua Putkoneniga ei ole midagi enam rääkida, inimene on teatanud, et ta ei soovi olla edasi. Ja seal ei ole … Noh, teda ei ole võimalik ümber veenda. Järelikult tuleb teha uus avalik konkurss uue komisjoniga. Ja suure tõenäosusega me räägime … Ütleme, kõige kiiremini võib-olla kahe kuu jooksul on võimalik leida uus koolidirektor. Ja loodame, et siis saame minna uuele kooliaastale vastu nii, et kõik osapooled siis vähemalt on valmis uue kooliga alustama.

Juhataja
Kui rohkem küsimusi ei ole, siis on pressikonverents lõppenud. Suur tänu kõigile!