Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 23. mai 2019

23. mai 2019 - 16:23

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ning välisminister Urmas Reinsalu.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/4tNVbWJfxIQ


Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ning välisminister Urmas Reinsalu. Alustuseks sõna peaminister Jüri Ratasele.

Jüri Ratas
Tervist, head ajakirjanikud! Suur tänu tulemast!

Täna toimus siis valitsuse istung, peale seda oli kabinetinõupidamine. Istungil oli kümme päevakorrapunkti.

Andsime majandus- ja taristuministrile nõusoleku alustada AS-i Eesti Teed avalikku müüki. Määrasime Tartu Teaduspargi asutajaõiguste teostajaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi.

Kabinetinõupidamisel oli arutelul üks punkt, mis oli seotud meie valitsuse tegevusprogrammiga 2019–2023. Sellega jätkame peale lõunat. Samuti peale lõunat on arutelu all Eesti-Soome raudteetunneli kavandamiseks riigi eriplaneering, teatavasti taotlus on sees. Ja kella kolmest läheme edasi riigi eelarvestrateegiaga.

Nüüd, riigi eelarvestrateegia osas Vihulas - arutelud olid töised. Eesmärk on valitsusel loomulikult järgmise nädala lõpuks riigi eelarvestrateegia ka vastu võtta.

Esmaspäeval ja teisipäeval järgmisel nädalal olen Brüsselis, kus on Euroopa Ülemkogu. Kohtun ka – tulenevalt sellest, et uus valitsus on alustanud – NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga. Nii Euroopa Komisjoni presidendi härra Junckeri kui ka eesistuja Tuskiga on kahepoolsed kohtumised.

Kohtumisel räägin Eesti valitsuse plaanidest nii Euroopa Liidus kui ka NATO-s. Ja loomulikult nii Junckeri kui ka Tuskiga tulevad arutelu alla Euroopa Liidu järgmise viie aasta sihid, tegevuskava, strateegia ja eelarveküsimused. Kindlasti on härra Stoltenbergiga arutelu all ka NATO tippkohtumine ja ka Brüsseli otsuste elluviimine.

Teisipäeva õhtul osalen Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel, et arutada ühiselt siis Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi ning Euroopa Liidu institutsioonijuhtide ametisse nimetamise protsessi. Aitäh!

Juhataja
Rahandusminister Martin Helme, palun!

Martin Helme
Aitäh! Rahandusministeeriumi valdkonnast oli täna kolm päevakorrapunkti, millest siis esimene oli valitsusele antud ülevaade Eesti stabiliseerimisreservi varadest.

Meil on praegu stabiliseerimisreservis 411,8 miljonit eurot. Nagu te teate, on intressikeskkond juba mõnda aega olnud, ütleme siis niimoodi, kehvakene, miinusmärgiga, nii et meil on stabiliseerimisreserv ka kahjumit tootnud, aga selle aasta esimeses kvartalis siiski teenis ka tulu umbes 272 000. Ma ei tea, kui palju te detaili tahate minna, aga stabiliseerimisreservi põhieesmärk on tagada seda, et kui Eestis tekib mingisugune tõsine kriitiline vajadus, siis Riigikogu vastava otsuse alusel saab sealt raha võtta. Ja see tähendab, et meie esmane eesmärk ei ole stabiliseerimisreserviga raha teenida, vaid tema esmane eesmärk on, et ta oleks likviidne, et sealt saab raha kiiresti kätte. Kus ja missugused meie varad siis on, sellest ma võin detailides rohkem rääkida.

Teiseks kiitsime heaks siis väärtpaberituru seaduse muudatuse. See puudutab bürokraatia vähendamist ja teeb ettevõtetele lihtsamaks kapitali kaasamise turult. Ja muuhulgas siis ka peaks aitama väikeaktsionäridel omada paremat ülevaadet või teeb mõningad otsustusprotsessid läbipaistvamaks, et siis praegu meie poolt välja pakutud reeglite järgi edaspidi kuni kahe ja poole miljoni euro suuruseid väärtpaberite pakkumisi saab teha eriti lihtsas korras. Siis, kuni kaheksamiljonilisi, siis peab olema … on omakorda lihtsustatum kord. Suuremate puhul juba hakkavad kehtima keerulisemad ja üleeuroopalised väärtpaberimääruse nõuded. Ja lisaks sellele siis aktsionärid saavad suurema võimaluse kujundada ettevõtete juhatuste ja nõukogude tasusid ja parema ülevaate sellest.

Siis kolmas teema on maksukorralduse seaduse muudatused, mis on oma olemuselt küllaltki tehnilised ning mille peamine eesmärk on siis muuta lihtsamaks topeltmaksustamise vaidluste lahendamise Euroopa Liidu siseselt. Taolisi vaidlusi meil ei ole massiliselt, keskeltläbi Eestis on neid kümmekond vaidlust aastas, aga siis tulevikus peaks need saama kindlama ajaraami. Ja maksumaksja õigused peaksid olema paremini kaitstud ning maksuvaidluse lahendamise lõplik otsus peaks olema edaspidi mõlemale riigile ja maksuhaldurile siduv. Nii et need on need kolm teemat. Aitäh!

Juhataja
Välisminister Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu
Aitäh! Valitsuse välispoliitika üks olulisi elemente on meie välismajanduspoliitika huvide tugevam kaitse. Ja selle vaimus on valitsus täna andnud heakskiidu lepingu projektile, millega riigikogu saaks ratifitseerida Eesti ja Araabia Ühendemiraatide vahelise lennuliikluse alase kokkuleppe. Ja see kokkulepe võimaldaks siis lennuühenduse pidamist kahe riigi vahel. Plaanide järgi hakkaks Tallinn-Dubai otselennul lendama Flydubai lennufirma talvehooajal. See oleks esimene regulaarne lennuliin Eestist väljapoole Euroopat. Niisugune ajalooline moment. Ja selle lennuliini avamisega tekivad senisest märksa paremad võimalused lendamiseks Eestist ka siis Dubaid kasutades, kui väga suurt transiidilennu sõlme, Lähis-Idasse, Kagu-Aasiasse, Okeaaniasse ja Aafrikasse. Ja kindlasti on see lisaks turismihuvilistele ka väga oluline uudis Eesti ärihuvidega reisijatele.

Eesti välismajanduse kursina kindlasti me kavatseme selles regioonis oma kohalolekut tugevamalt adresseerida. EAS on avanud veebruaris välisesinduse Abu Dhabis. Sellel sügisel Välisministeerium avab Abu Dhabis saatkonna. Ning teatavasti on riik vastu võtnud ka otsuse, et koostöös ettevõtjatega osaletakse järgmisel aastal toimuval Expo maailmanäitusel.

Eelkõige, noh, kui vaadata niisugust perspektiivanalüüsi, on selle piirkonna huvi meie ettevõtjatest kõneledes, eks ole, IT, toidusektor ja kaitsetööstuse ettevõtted.

Valitsus kinnitas täna teise välismajanduspoliitilise otsusena Eesti ja Kasahstani ühiskomisjoni Eesti-poolse koosseisu, mis on moodustatud siis valitsustevahelise majandus-, teadus- ja tehnikakoostöökokkuleppe alusel. Eesti-poolseks esimeheks on majandus- ja taristuminister. Hõlmatud on teiste ministeeriumide esindajad. Ja me näeme suurt potentsiaali majanduskoostöös Kesk-Aasia riikidega, eriti Kasahstaniga. Valitsustevaheline komisjon on üks formaat selle edendamiseks. Järgmine komisjoni istung toimubki 30. mail Kasahstanis. Ja majandusministril on kaasas seal ka äridelegatsioon, mis külastab samuti Usbekistani.

Nüüd informatsiooni seoses kinnipeetud laevaga Roxen Kaliningradis. Meie konsul naasis Kaliningradi üleeile. Ta on olnud kogu aeg tihedas suhtluses laeva omanikettevõtte juhi, ettevõtte advokaadiga, kapteni ja meeskonnaga ning suhelnud ka Vene võimuesindajatega. Konsul jätkab kõigi osapoolte ja ametkondadega aktiivset koostööd.

Uurimise tulemusel on tehtud kindlaks seaduslikult püütud saagi maht ja see juba laaditud ümber teisele alusele. Me töötame kiire lahenduse nimel. Kindlasti tuleb kohtu otsus selles küsimuses. Kui kiiresti ja missugune, ei ole võimalik hetkel hinnata, kuid kindlasti oleme huvitatud sellest, et see toimuks lähemas tulevikus. Eesti Vabariigi huvi on jälgida, et laeva meeskonnaliikmete õigused oleksid tagatud, neid koheldud korrektselt. Ja me töötame selle nimel, et laev ja meeskond saaksid kiirelt Kaliningradist lahkuda.

Ja puutuvalt nüüd läinud nädala Euroopa Nõukogu välisministrite otsust, mis puudutas siis ka signaali andmist Euroopa Nõukogu parlamentaarsele assambleele selle kohta, et võimaldada assambleel osaleda ka Vene Föderatsiooni delegatsioonil juunikuisel sessioonil, siis tõepoolest tuleb rõhutada, et Eesti leiab, et see ei ole kooskõlas meie rahvuslike huvidega ja selle laiema missiooniga, mida Euroopa Nõukogu just nimelt inimõiguste keskse organisatsioonina Euroopas täidab.

Me oleme hääletanud selle ettepaneku vastu. Kindlasti on siin väga oluline roll või tegeliku otsustamise roll parlamentide esindajatest parlamentaarsel assambleel. Ja me jätkame meiega sarnaselt mõtlevate riikidega siin erinevate käitumisvariantide osas lahenduste otsimist.

Homme on mul visiit Poola, Varssavisse, kus ma kindlasti ka oma kolleegiga seda probleemide ringi puudutan. Tuleb niisugune ... Meie jaoks on see väärtusotsustus. Samavõrra on see ka eluline julgeolekuhuvi, meie rahvuslik julgeolekuhuvi, et agressor ei tohi saada valesignaali, olukorras, kus ta tegelikult lähiminevikus on hoopis olukorda eskaleerinud. Siis see tegevus ei tohi saada ükskõik millistel erinevatel motiividel erinevate riikide poolt saada premeeritud. Aitäh!

Juhataja
Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, ja kellele küsimus suunatud ning küsime läbi mikrofoni.

Riho Nagel, Delfi, Eesti Päevalehe toimetus
Eile tuli uudis, et Omniva kavatseb maapiirkondades lehti ja kirju hakata siis pakiautomaatidesse suunama. Mul on siis kaks küsimust peaminister Jüri Ratasele. Mida teha ettevõttega, kes ei tule oma põhiülesande täitmisega toime? Esiteks. Ja teiseks, kas valitsusel on kavas kojukandeteenust suuremal määral rahastama hakata?

Jüri Ratas
Aitäh! Mina kindlasti ei toeta seda põhimõtet, et näiteks seal nädalavahetuse post, näiteks on räägitud laupäeval, et ei jõua inimesteni postkastidesse. See, ma tean, et see küsimus on väga teravalt tõstatunud. Näiteks maakonnalehed, kes ütlevad, et see on väga suur probleem nende jaoks, aga mitte ainult lehtede küsimus, vaid post laiemalt.

Me arutasime Omnivat Vihulas, kui meil oli nüüd riigi eelarvestrateegia arutelu. Seal ka tegelikult tõstatus korraks postiteenuse küsimus üles. On uus minister Kert Kingo, kes kindlasti selle kohta ütles ka, et lähiajal kohtub nendega. Nii et minu positsioon ja seisukoht on see, et Omniva peab tagama kojukande ja seda ka nädalavahetusel. Aitäh!

Eda-Liis Kann, Kanal 2 „Reporter“
Kuna majandusministrit ei ole, siis äkki on küsimus peaministrile ja rahandusministrile. Miks on vaja Eesti Teede aktsiaid maha müüd? Kas see on mõistlikkuse printsiip või pole riigil mõtet seda suurt traktoriparki üleval pidada? Ja kolmas, kas ei karda ohtu, et kui riik enam ei halda, siis teehoolduse hinnad tõusevad lakke? Aitäh!

Jüri Ratas
Aitäh! Kõigepealt, see Eesti Teede müük on olnud ka varasemalt plaanis. Vähemalt see oli ka eelmise valitsuse üks arutelukoht. Tänane koalitsioon on otsustanud samuti Eesti Teed võõrandada.

Teie küsimuses on selles mõttes üks õige nüanss küll sees, et kui kunagi Eesti Teed loodi, siis oli just see, et hind või hinnatasandit turul teehoolduse osas oleks võimalik siis ka, et avaliku või ... ütleme, avaliku sektori ettevõte neid pakkumisi teeks. Tänases seisus ma usun, et selles valdkonnas erasektor saab väga hästi hakkama ja ei ole … Ja see on ka põhjus, miks siis on otsustatud Eesti Teed müüa.

Küsimus on selles muidugi, mis on Eesti teede hind. Ja eks seda peab siis turusituatsioonis, müügisituatsioonis kujundama. Aitäh!

Martin Helme
Vabandust! Ma võin lisada siia äkki, jah, et Eesti Teed on kasumlik ettevõte. Mitte nüüd mingit megakasumit ei teeni, aga ta on plussis ettevõte. Kindlasti ei ole meie eesmärk sealt lihtsalt iga hinna eest mingi raha kätte saada, et ettevõttest lahti saada.

Ja see risk on tegelikult legitiimne küsimus, et kui me nüüd ühe firma turult ära võtame, kas tagajärjeks ei pruugi olla siis turukonkurentsi vähenemine ja hinnatõus. Seda me arutasime täna ka kabineti… või siis valitsuse istungil. Selline üldine hoiak on, et kui me ei saa õiget hinda ja kui me seal näeme mingisuguseid ohtusid, siis loomulikult me ei müü.

Aga kõigepealt me teeme pakkumise ja vaatame võitnud … Või ütleme, et kõigepealt me viime ta müüki ja siis me vaatame, millised pakkumised tulevad. Printsiip on ju väga lihtne: kui on olemas piisavalt palju erafirmasid, kes seda tööd teevad ja me seda teenust niikuinii sisse ostame – ja riik sisuliselt ostab iseenda firmalt ise teenust sisse –, siis ei pruugi olla kõige ratsionaalsem tegevus.

Jüri Ratas
Ma palun, et härra Urmas Seaver annaks sõna ka Urmas Reinsalule, kes soovis. Aitäh!

Urmas Reinsalu
Noh, eks see on niisugune maailmavaateline küsimus. Mäletame, vene ajal olid ju tegelikult kõigil kortermajadel ju ka majahoidjad – mäletate? –, kes olid tegelikult siis majavalitsuste juures, eks ole. Noh, näed, nüüd ei ole, aga kuidagi ühistud hoiavad ikka oma majaümbruse korras ja palju puhtamad kui vene ajal.

Reaalselt ega Eesti Teed täna ei kujuta endast mingit strateegilist või julgeolekuettevõtet. See on eeldus, et lihtsalt riik ei pea tegelema n-ö sisetehingute loogikas asjadega, millega erasektor tegelikkuses tuleb täpselt samamoodi toime. Niisugust passiivsete osalust seal omada ei ole lihtsalt majanduslikus mõttes ratsionaalne.

Ja sellest on tõesti olnud aastaid, ei ole seda otsust soovitud langetada, on siin kõheldud, viseldud, askeldatud. On hea meel, et nüüd kiirelt on see niisugune poliitiline tahe sellega edasi minna ilmnenud.

Nüüd, Omniva puhul on loomulikult … Ma jälgin seda arengut ka kulm kortsus, nüüd, seda niisugust dünaamikat. Noh, paljudel, mitmetel ettevõtetel on teinekord ka, kui see on avaliku sektori valdkonnas, kuidagi kiusatus, et ettevõte saaks toimida palju mugavamalt, kui kliente ei oleks. Nüüd siis tegelikult, et kliendid nii hajusalt asustatud maapiirkondades, nemad häirivad ettevõtet. Veidike ma vaatan, see kiusatus ka väga tsentraliseeritud Eesti tervishoiusüsteemi saadab – näed, patsientide puudumine tagaks palju tõhusamalt olukorra.

Tegelikkuses alul on surve olnud Omniva puhul, et maapiirkondadest postkontorid kinni panna. Noh, ma vaatan, järg on jõudnud ka tiheasustusega alade kätte. Lähen ma ühel päeval Mustika keskusesse, tähendab Mustika keskust pidi, vaatan, tohutu saba, 50 inimest. Nagu leivajärjekord kodusõja ajal. Küsin, et mis inimeste saba on, uurin. Omniva kontor, tuleb välja, et ümberringi ka tiheasustusega kohas Tallinnas, kus võiks olla kõige rohkem inimesi, seal paneelmajad ümberringi, Omniva ülejäänud piirkonnas, kus … Nüüd siis inimesed lähevad ennekõike pakkide järgi, eks ole, Omniva kontorisse, seisavad seal.

Siin ma arvan, et kindlasti peab riik omanikuna oma avalikku huvi esindama. Ja mul ei ole kahtlust, nii nagu lehtede kojukande puhul, küllap on seda omaniku ootuste püstitamisel võimalik täiesti reaalselt teha. Siin on väga selge avalik missioon, miks me seda postiteenust … On riigi ülesanne avalik ülesanne säilitada.

Katariina Krjutškova, Äripäev
Eesti Teede erastamine. Mis hinnaga, mis alghinnaga siis selle müüki panete?

Martin Helme
Tänane üks otsus oli, et enne, kui me müüki paneme, võtame sealt ka veel välja dividendid, mida on võimalik võtta. Ja see muudab algset või seda ettepanekut, mis majandusministrile oli. Algne ootus on siin suurusjärgus 15 miljonit. Kui me nüüd dividendid välja võtame, siis kindlasti see hinda muudab, loodetavat saadavat hinda muudab. Nii et kindlasti peaks see hind olema üle kümne miljoni. Aitäh!

Katariina Krjutškova, Äripäev
Aga see 14 miljonit, mis majandusministeerium pakkus, see on okei?

Martin Helme
No ütleme, see oli selle vahemiku alumine ots, mida majandusministeerium arvutas, mis ta võiks olla, 14–17, ütleme, seal kuhugi 15 kanti võiks see ootus olla. Kui me nüüd võtame sealt dividendid välja, siis muidugi seal kalkulatsioon muutub. Aitäh!

Katariina Krjutškova, Äripäev
Investeeringutest. Valitsus on välja käinud, et nad lükkavad teatud investeeringud edasi. Millised ja miks üldse praeguses majandusolukorras on tarvis investeerimist lükata?

Jüri Ratas
Valitsus arutab riigi eelarvestrateegiat, see on põhjus, kus alati valitsus arutab ka tegevuskuludele lisaks investeeringuid. Ja nagu ma ütlesin, järgmise nädala lõpuks lepime selle riigi eelarvestrateegia kokku.

Nüüd, mis on see põhjus? Kolm põhjust on. Üks põhjus on loomulikult see, mis on seotud majandus ja fiskaalkonjunktuuri muutusega selle aasta, ütleme, peale esimest kvartalit tulnud info kohaselt, mis puudutas eelmise aasta kahte viimast kuud eeskätt. Teine põhjus on see, et riigi eelarvestrateegias ikka esitavad ministeeriumid omapoolseid taotlusi, mis puudutavad ka investeeringuid. Ja kolmas on see, et on uus koalitsioon, kellel on oma soovid. Nii et need kõik tuleb üle vaadata. Aitäh!

Juhataja
Rahandusminister ka, palun!

Martin Helme
Jaa. No alustada tuleb kindlasti sellest, et investeerimisotsused on ju alati ka poliitilised otsused. See sõltub teatud valitsuse poliitilisest eelistusest, seda, mida tahetakse või taheta esitada. Ja kuna vahetunud on valitsus, siis tuleb ka varasemad eelistused üle vaadata. See on üks osa.

Teine osa on see, et mul oli eile kohtumine Rahvusvahelise Valuutafondi ehk IMF-i missiooni inimestega, kes käisid ka Eestis. Ja tuli ka juttu investeeringutest. Nemad olid suhteliselt rõõmsad või, noh, ma ütleks, positiivselt meelestatud selles osas, et Eesti praegusel valitsusel on ambitsioonikas investeeringute plaan, aga tegid sinna juurde niisuguse olulise märkuse, et investeeringul ja investeeringul on vahe. Üks investeering aitab Eesti majandusel kasvada, areneda ja muutuda tugevamaks ning aitab kaasa näiteks regionaalsele arengule. Räägime siin eelkõige näiteks teede ehitusest – ja teine investeering, noh, mõnele ministeeriumile uue maja ehitamine seda teps mitte ei tee. Meil nimetatakse riigieelarves kõiki kulutusi tihtilugu investeeringuteks. Küll me investeerime siia-sinna ja kolmandasse. Tegelikult maksumaksja jaoks on see kõik üks kulu. Aga üks kulu toob midagi meile tagasi pikas perspektiivis ja teine kulu toob meile tulevikus veel rohkem kulusid juurde. Selles mõttes neid asju tuleb väga kriitilise pilguga üle vaadata.

Huko Aaspõllu, Eesti Rahvusringhääling
Mul oleks üks täpsustav küsimus rahandusministrile seoses Eesti Teedega. Te märkisite, et kui peaks selguma, et Eesti Teed viib turult lahkudes … erastamisest, siis te panete sellele käe ette. See probleem selle juures on see, et kui me nüüd hindasime selle ettevõtte väärtust möödunud aastal läbi hindamisettevõte, selleks tuli mingisugune suurusjärk kümme miljonit ainult, ja samal ajal meil on ettevõttes vara suurusjärgus 15 miljonit eurot, eks ole. Kui nüüd erastamise käigus selguks, et uus ostja plaan oleks ettevõtte tegevus lõpetada, vara maha müüa jupikaupa, siis te paneksite sellele käe ette või?

Martin Helme
Jah, see oleks täpselt see risk, mida me ei soovi, et realiseeruks. Ehk siis, et keegi ostab turult konkurendi välja. Sisuliselt. Aga ma juhin tähelepanu sellele, et Eesti Teede puhul me ei müü ju ainult vara, vaid Eesti Teedel on ka terve hulk lepinguid, mis on mitme aasta peale ette. Ja need lepingud on tegelikult ju selle firma tegelik väärtus või, ütleme, tulu. Ehk siis, noh, see ei ole ainult sedasi, et meil on mingisugune buldooserite ja teerullide park ja me müüme seda. Me müüme ka ju koos firmaga temaga kaasas käivaid lepinguid.

Aga jah, olukorras, kus tekib meil nagu põhjendatud kahtlus, et mõni teine turuosaline ostab lihtsalt konkurendi välja ja kavatseb ta kinni panna, siis me peame selle müügi otstarbekuse ilmselt üle vaatama. Ja loomulikult on oluline komponent ka hind.

Kaarel Tarand, kultuurileht Sirp
Küsimus peaministrile. Homme toimub järjekordne ülemaailmne koolinoorte kliimameeleavaldus ja sellest võtavad aina kasvaval määral osa ka Eesti koolinoored. Nad on teile, valitsusele ja koalitsioonierakondade esimeestele saatnud rea pöördumisi. Kas te olete neile sisuliselt ja kirjalikult vastanud, neile pöördumistele? Kui ei, siis kas kavatsete seda teha või ei kavatse?

Jüri Ratas
Kindlasti mina vastan igale pöördumisele. Aitäh!

Martin Helme
Ma tahaks lisada, et minu üleskutse alati inimestele on suuta teha vahet keskkonnakaitsel ja kliimateemadel. Kliimateemad ja keskkonnakaitse ei ole üks ja sama asi. See, et me ei viska maha plastmassi või ei uputa ära ookeaneid plassmassiga või et meil on mulla erosioon või et meil on puhta vee vähenemine, see on seotud inimtegevusega. Ja inimeste poolt on võimalik ka seda olukorda parandada.

See, et meil käivad vaheldumisi jääajad ja soojemad ajad, inimtegevuse seos sellega ei ole leidnud tõestust, hoolimata suurtest pingutustest. Siin tuleks vahe sisse teha. See on üks punkt.

Teine punkt on nüüd see, et ma olen küll noor inimene, aga siiski nii vana inimene, et veel mäletan seda aega, kui mind sunniviisiliselt saadeti maiparaadidele ja muudele sellistele toredatele ideoloogilistele üritustele koolist. Ja ainus präänik, mis sinna juurde käis, oli see, et aga koolist saab vaba päeva.

Minu meelest on erakordselt vastutustundetu ja noorsoo suhtes alatu neid suunata mingisugustele ideoloogilistele üritustele, öeldes, et aga näete, te saate koolist vaba päeva. See kindlasti ei ole hea viis suurendada ühiskonna või ka noorte inimeste keskkonnateadlikkust.

Anna Põld, Postimees
Küsimus igale ministrile. Selgitage palun alkoholiaktsiisi langetamise plaane. Missugused on siis iga erakonna ettepanekud?

Jüri Ratas
Kõigepealt, riigi eelarvestrateegia loomulikult selliseid muutuseid ja selliseid otsuseid peab hõlmama. Me oleme arutanud ka alkoholiaktsiisi langetusi. Mulle tundub, et kui rääkida langetusest, siis praegusel hetkel on veel mõningad analüüsid siis, et mis protsendi ulatuses alkoholiaktsiisi langetuse teha, nii lahjale kui ka kangele, ja missuguses proportsioonis.

Me oleme leppinud kokku, et ka need otsused peavad olema siis langetatud järgmise nädala lõpuks. Ma olen täiesti päri sellega, et piirikaubandus on Eesti jaoks murekoht. Ja olen ka sellega täielikult päri, et kui me neid langetusi teeme, siis rahva tervise aspekt peab olema siin tasakaalus igal juhul sees olemas.

Täna öelda välja täpselt, missuguses proportsioonis ja protsendiga me neid langetame, seda on natukene liiga vara, sest need arutelud seisavad veel ees.

Vastates härra Tarandi küsimusele, tulles korra selle juurde tagasi, siis ma arvan, et see, et noored seisavad keskkonna eest ja tuleviku eest ja kliimamuutustele vastu, ma arvan, et see on väga positiivne. Küsimus on ju selles, tegelikult, kuidas nemad seda elu näevad, kui nemad on täiskasvanud, ja kuidas elu on nende lastele. Nii et kliimamuutustega tuleb tegeleda.

Ma arvan, et see, et Euroopa Liit on võtnud siin juhtpositsiooni, on väga mõistlik ja tegelikult tänases globaalses olukorras ka väga vajalik. Ja eks me igaüks saame seda oma keskkonna jalajälge üsna tugevasti ühiskonnas vähendada.

Kui võtta kasvõi üks numbriline näide, mis on seotud Eestis väga populaarseks saanud selle kohvi või tee või kakao joomisega bensiinijaamades, siis päevas, mulle on väidetud, Eestis tarbitakse circa 200 000 sellist papptopsi. No ma kujutan ette, et see on tegelikult väga tõsine probleem, olgu ta siis lokaalne probleem. Ja ma usun, et mida rohkem me võtame korduvkasutusega topse kaasa, et minna kütusejaama ostma endale just seda jooki, mis me soovime, on mõistlik.

Anna Põld
Korraks täpsustan lihtsalt, et ma palusin erakondade seisukohti alkoholiaktsiisi rakendamise küsimuses. Mis on nagu erakonna ettepanek selles arutelus?

Martin Helme
Selge. Jaa, mina olen optimistlik alkoholiaktsiisi langetamise osas ja mina olen optimistlik selles osas, et me oleme kokkuleppele väga lähedal.

Meil on, ütleme niimoodi, tegelikult neid analüüse ju piisavalt palju. Nüüd on vaja mõningad modelleerimised veel ära teha, et millised määrad meile ühte või teist või, noh, kõige tõenäolisemat tulemust annavad. Ja on vaja poliitilist kokkulepet selles osas, et kas me otsustame alkoholiaktsiisi langetada õllele ja kangele alkoholile samal määral või erineval määral. Noh, siin on omad argumendid ühte- ja teistpidi, nii rahva tervise, eelarve argumendid kui ka piirikaubanduse argumendid.

Aga mina olen optimistlik, et meie oleme kokkuleppele väga lähedal. Ja ühes asjas on ju valitsus ammu juba kokku leppinud, see on siis, kui me koalitsioonileppe tegime, et alkoholiaktsiisi me langetame igal juhul.

Urmas Reinsalu
No Isamaa erakonna seisukoht on siin ühene: puhas loodus on meie rahvuslik aare. Siin ei saa olla teisipidi mõtlemistki. See, mis puudutab nüüd … ja kindlasti noorte inimeste kiindumus ja soov loodust hoida ja ka missioonina maailmas loodust hoida ja keskkonda hoida, selles ei ole midagi ju halba. Siin ei ole vaja toriseda sellega.

On väga hea meel, et Sirp on uue külalisena valitsuse pressikonverentsi ruumis. See on niisugune dialoogi rikastav.

Ja alkoholiaktsiiside kohapealt kindlasti on väga tähtis, et me nende sammudega peame aru saama, et meie eesmärk on piirikaubandusele päitsete pähe panemine. Meie eesmärk ei tohi olla – ja me peame nendest mõjudest olema teadlikud kindlasti – kuidagi rahvatervise olukorra halvendamine.

Me näeme tegelikkuses seda, et Konjunktuuriinstituudi andmetel see lihtsalt, ütleme, Eestist ostetud alkoholi osakaal on kahanenud. Veerand alkoholist, mida Eestis tarbitakse, tuleb juba … on ostetud väljapool Eesti piire, see on reaalsus.

Ja seetõttu me toetame seda, et alkoholiaktsiisi langetamine, nii nagu me tegime ettepaneku ka eelmisel sügisel – ma tuletan meelde, siis ta takerdus poliitiliselt toona, isegi mitte majanduslikel argumentidel, aga ideelistel argumentidel toonase valitsuspartneri sotsiaaldemokraatide taha –, et teha see venitusteta. Ma arvan, et see ajaraam ongi praegu riigi eelarvestrateegia kokkupanemine. Jõustada see venitusteta.

Ja nagu praegu, mis on väga oluline, näitavad ka rahandusministeeriumi analüüsid, tõsi küll, ettevaatlikud analüüsid, arvestades neid ja neid prognoosi korrektsioone, mida on tulnud teha, see igal juhul saab olema vähemalt eelarveneutraalne, kindlasti mitte eelarvele miinust tekitav.

Võib-olla siin on ka meedias kõlanud läbi, et kus see õlle- ja kange alkoholi aktsiisi langetamiseks valitsus raha võtab. Tegelikkuses praegu see kindlasti ei saa olema negatiivse stsenaariumiga. Aitäh!

Sven Soiver, TV3 „Seitsmesed uudised“
Kaks küsimust eelarvega seonduvalt. Küsin need ükshaaval, siis ei lähe segamini. Küsimus rahandusministrile: kas te saaksite täpsustada, mis on mõni selline investeering, millest on seni räägitud, aga mis siis n-ö kulusid suurendab ja tuleks ära jätta või edasi lükata?

Martin Helme
No eelkõige me räägime ikkagi tervest hulgast väga kallitest avalikest, ütleme siis, avaliku sektori valitsushoonetest. See on see, millest me räägime.

Teine, millest me räägime, on ikkagi see kellukeste ja viledega planeeritud piiri väljaehitamine, kus tuleb ka palju ratsionaalsem tööplaan ette võtta. Ja noh, on terve rida väiksemaid asju, mida ma siin võib-olla ükshaaval üles isegi ei hakkaks lugema.

Sven Soiver
Ja teine küsimus eelarvega seoses: milline on riigi eelarvestrateegia dividendipoliitika? Eesti Teedest te võtate väga palju välja, Eesti Postist ja Omnivast oleme siin täna rääkinud, sealt on ka igal aastal võetud üle miljoni välja. Kas on ka näiteks kasvõi selle Eesti Posti probleemi lahenduseks, et dividende sealt ei võta ja nad saavad seda raha kasutada postiljonidele maksmiseks?

Martin Helme
Jaa, no meil on terve hulk riigiettevõtteid, mis mõned väga suuri kasumeid või dividende annavad riigile, ja siis on meil terve hulk selliseid, mis annavad väga tagasihoidlikuid, no mõnesajast tuhandest mõne miljonini. Ja iseenesest neid võibki ka kahte kategooriasse siis jagada: ühed ettevõtted on sellised, mida riik millegipärast omab selle jaoks, et see on mingite riigi funktsioonide täitmiseks vajalik, ja siis me üritame saavutada olukorra, et ta vähemalt ei ole kahjumis, ja teine on siis, noh, ütleme, näiteks RMK, mis ongi riigile ju loodud organisatsioon, mille eesmärk ongi tulu teenida, ta ongi tulu teeniv asutus Eesti riigile. Nii et sellist vahet vähemalt, mitte väga ranget, aga sellist teatavat vahet tuleks hoida.

Ja kui meil on siis selliseid asutusi, millel on kopsakad dividendid, siis loomulikult on riigieelarve seisukohalt ja ka maksumaksja seisukohalt ju eesmärk saada maksimaalne tulu kätte.

Nüüd, ma ei saa öelda, et ma olen süvenenud väga põhjalikult Eesti Posti majandusnäitajatesse. Aga ma, noh, nii ideoloogiliselt ütleks, et Eesti Post tegutseb ju väga paljudes oma oma n-ö tootevaldkondades avatud turul, kus ta konkureerib kõikvõimalike teiste kande- või postiteenuste ettevõtetega ja tal on sealt võimalik tulu teenida päris hästi. Noh, ütleme, oma pakikande majandamisest teenib ta väga kena kasumimarginaali. Ja selle eest, et tal on võimaldatud ka kõikvõimalikke muid teenuseid pakkuda ja sealt tulu teenida, on talle pandud ka teatud kohustused, mida kellelgi teisel ei ole, ehk see on siis see universaalne kanne.

Ja mulle aeg-ajalt tundub, et nad tahaksid ära unustada seda. Nii kindlasti ei saa. Kui nad universaalset kannet ei taha, siis kaob riigi jaoks selle asutuse mõte ära.

Üllar Luup, Tallinna Televisioon
Kas valitsus on vahepeal hinnanud ümber ka selle, missuguseid ettevõtteid nüüd strateegiliselt hoida ja milliseid võiks müüa? Siin vahepeal on juttu olnud, et näiteks lennukompanii maha müüa. Kas see enam ei ole selline strateegiline firma?

Jüri Ratas
Me ju päris konkreetselt kirjeldasime koalitsioonikonsultatsioonidel ära, missugused on need riigiettevõtted, millega võiks kas a) börsile minna või mille võiks b) riik maha müüa. Üks konkreetne on näiteks Enefit Green, et selle hetkeseisuga vähemusosalus börsile viia. Ja ma arvan, et see on mõistlik. Need ettevalmistused käivad. Seal on teatud õiguslikud juriidilised takistused, aga kui siit edasi need ületada, siis ma arvan, et kindlasti on see mõistlik.

Kui rääkida nüüd sellest lennukompaniist, siis ei, me ei ole küll hetkel arutanud lennukompanii erastamist või mahamüümist, pidades silmas Nordicat. Ja ma arvan, et oluline aspekt on mitte ainult see, kuhu saab Tallinnast, vaid oluline aspekt on ka see, et teistest Euroopa linnadest saab Tallinnasse. Ja seda kindlasti rahvuslik lennukompanii tagab.

Nii et täna öelda, et siin on mingisuguseid suuri muutusi, kui pole seda teemat kabinetis isegi tõsiselt arutatud, siis see on etteruttav. Aitäh!

Martin Helme
Ma tahaks siia lisada, et me võime alati analüüsida ühe või teise firma nagu otstarbekust või vajalikkust, aga kindlasti ei tohiks jääda kõlama nüüd mõne või paari-kolme firma kas osalise osaluse müük või tervenisti maha müük. Ei tohiks jätta kõlama mingit sellist muljet, et valitsus nüüd likvideerib kõike, mida võimalik, et kuskilt raha kokku kraapida. See ei vasta lihtsalt tõele.

Mul on mõningaid ettevõtteid, mille otstarbekus või vajalikkus, noh, nagu siin on ka öeldud, on pikka aega olnud õhus ja värske valitsus – uus luud ikka pühib hästi – on siis otsustanud mingites küsimustes edasi liikuda. Aga meie n-ö kroonijuveelid on ikkagi … Keegi ei arutle selle üle, et neid müüa.

Juhataja
Meil on veel aega kahjuks kaheks viimaseks küsimuseks.

Riho Nagel, LP Eesti Päevalehe toimetus
Uuesti. Küsimus kõigile. Lühidalt, kas Eestis on kasvanud võõraviha? Aga pikemalt, kuivõrd seda on keeruline kuidagi mõõta, siis kas on õiguskaitseorganitelt tulnud selliseid signaale, et kuidagi võõraviha on kasvanud, suurenenud, või olete ise seda tunnetanud? Aitäh!

Jüri Ratas
Aitäh! No ma saan aru, et … Ma ei tea, kas see küsimus on seotud ka selle eilse õhtu juhtumiga. Mul oli eile õhtul kui ka täna hommikul politseiga ühendus. No kindlasti sellised teod, viha õhutamine, sellel ei ole kohta Eesti ühiskonnas. Ma kindlasti siin tunnustan politseid, kes juba eile õhtul väga-väga ruttu ja operatiivselt reageeris. Selle menetlus on alustatud.

Nii et sellistel asjadel kohta kindlasti ühiskonnas ei ole.

Nüüd, minu küsimus loomulikult oli ka see, et kas on teada siis see persoon, kes neid väljendeid ja seda vihaõhutamist … Sellest videost on ju näha. Ja mitte ainult, vaid näha minu meelest ka füüsiline löömine. Et kes see isik on. Politseile on minu teada see isik teada.

Ma küsisin, et kas ta kuulub – kuna teda seostati särgi puhul EKRE-ga – EKRE-sse. Politsei vastus oli, et ta ei ole sinna kuulunud ja sinna täna ei kuulu. Aga ükskõik, kuhu ta kuulub või kuhu ta ei kuulu, siin peab igal juhul vastama selline nulltolerants. Ja politsei teeb kindlasti oma tööd siin hästi.

Kas ma ise olen kuidagi sellist asja (toim. võõraviha) tunnetanud? Siis vastus on, et ei ole tunnetanud.

Martin Helme
Jaa. No vestlesin just enne siiatulekut ka siseminister Mart Helmega, kes ütles, et politsei tegeleb selle inimesega, kriminaalasi on algatatud. Jah, ta ei ole meie erakonnaga seotud.

Ma tahaks öelda selle võõraviha asja kohta laiemalt, et minu meelest peaks meil olema täielik nulltolerants. On täiesti lubamatu ükskõik kelle sõimamine või ähvardamine tänaval, on ta pakistanlane, eestlane või hiinlane või sakslane, vahet ei ole. Siin peaks olema täielik nulltolerants.

Ja mina ei saa aru, et Eestis oleks võõraviha rohkem kui varem või rohkem kui mõnes muus riigis. Küll aga ma pean tunnistama, et viimastel kuudel tunnen ma Eestis väga suurt hulka omaviha. Ja selle vihaõhutamise, siis selle kisakoori juht tundub meil olevat president, kes tunnistab välislehtedele, et ta vihkab ühte Eesti valitsus- ja parlamendiparteid. Selline vihkamise õhutamine on minu arust palju suurem probleem, kui see tuleb meil kõrgetelt riigiametnikelt, kui tänaval lällutavad mingisugused täiesti suvalised tüübid.

Urmas Reinsalu
Muidugi tuleb sellistel tegelinskitel võtta natist kinni ja lajatada neile seaduse täie rauaga. Ja ma arvan, et siin on tegelikult ka koht kindlasti menetlejatel analüüsida seda, et kas n-ö seaduses määratletud raskendava asjaoluna madal motiiv, et kas see tegelikult, et inimesele lihtsalt tema eeldatav rahvuskuuluvus või mingisugune päritolu, et ta kindlasti minu jaoks kvalifitseerub madala motiivina kuriteo sooritamisele, vägivallakuriteo sooritamisele.

Nüüd, et Eestimaal, kas meil üldiselt … Ega seda ei olegi võimalik kontekstist välja kiskuda. Kas üldiselt on elu ohutumaks muutunud, kas inimesed käituvad õiguskuulekamad ja paremini? Vastus on jaatav. Siin ei ole mõtet seda … Ma arvan, et kõige halvem viga, mida me teeksime, et iga üksiku halva juhtumi puhul me püüaksime ekstra polariseerida seda kogu ühiskonnale üle.

Tegelikult tuleb ju tunnistada seda, et raskete kuritegude, eriti raskete vägivallakuritegude arvu kasv on kahanenud. Ja me näeme tegelikkuses ka seda – me monitoorime ju ka latentset kuritegevust –, et ka seal tegelikult, kui inimesed anonüümselt vastavalt kvalitatiivuuringus sellele, et kas nad on osaks saanud ründele, siis tegelikult üldine kuritegevuse foon on madalam.

Nii et nüüd kõneleda sellest, et kas ühiskonnas on kõige tähtsam see, et ühiskond reageerib relevantselt. Minu teada väärtegude seda motiivi tegelikult ka politsei monitoorib, mis puudutab siis konkreetselt neid juhtumeid. Konkreetselt, kas on siis n-ö, noh, siis selle viha ajendil sooritatud süüteod. Neil on olemas statistika, aga mingit niisugust hüppelist kasvu minu mälu seal justiitsministri ametist küll välja ei too. Jah. Aitäh!

Juhataja
Viimane küsimus

Katariina Krjutškova, Äripäev
Ei mina ega Sven Soiver saanud tegelikult vastus sellele, et millised investeeringud teil on siis plaanis maha tõmmata. Millised variandid siis täna kaalul on?

Jüri Ratas
No ma usun, et te saate aru, et kui on riigi eelarvestrateegia arutelud, siis on riigi eelarvestrateegia arutelud. Ja kui ei ole … Ja see käib eelarvedokumentide põhimõtte juurde, et kui ei ole kõiki asju kokku lepitud, siis ei ole midagi kokku lepitud.

Selge on see, et tänases situatsioonis kokkuhoiu kohti on vaja leida. Kui arvestada hetkel kehtivat eelarvereeglit. Ja seda võtab tänane valitsus väga vastutustundlikult. Nii et öelda siin üks, teine või kolmas konkreetne objekt, selle jaoks täna on minu meelest natukene vara. Me läheme edasi täna aruteludega ja suure tõenäosusega jätkame neid järgmise nädala alguses. Aitäh!

Martin Helme
Oma meelest vastasin. Üks neist oli näiteks kallinenud piir. Aga täpselt nii, nagu peaminister ütles, ega me ju ei ole veel lõplikult lukku löönud. Kogu eelarvestrateegia on veel lõplikult paika panemata, mis tähendab seda, et erinevaid asju on arutatud, lauale pandud, laualt maha võetud. Ei saagi vastata väga konkreetselt.

Juhataja
Välisminister soovis ka.

Urmas Reinsalu
Jah. Et siin kõlama ei jääks, et loomulikult piiri väljaehitamine. Me ehitame hea, tugeva, kõike, mis vastab meie sisejulgeoleku huvidele ennekõike. Aga küsimus on selles, et ma juhin tähelepanu, et see oli konkreetne küsimus. Ja tegelikult teil on täiesti õigus vaadata, et te ei saa konkreetset vastust.

Ütleme, mis!? Kas maja jääb ära või maja ees aed jääb ära või tee, mis viib majani, jääb ära. Aga vastus on selline, et vaadake! Riigi eelarvestrateegia paneb paika mahtusid investeeringute osas, aga konkreetsed otsustused, mis objektide puhul, need on konkreetsete eelarvete tegemise puhul.

Ega tegelikkuses me kõneleme sellest, et mis võib kujuneda välja, noh, n-ö vastutustundlik, tasakaalus eelarveloogikast lähtuv põhimõte, et millised on need proportsioonid, me arutame selle üle. Ega meil eelarvearutelu või riigi eelarvestrateegia arutelus ei arutatagi selle üldistusjõuga järgmise nelja aasta riigi, noh, ütleme, tegutsemise rahastamisel selle üle, milline puu või milline maja nüüd korda tehakse või maha saetakse.

Juhataja
Pressikonverents on läbi. Suur tänu kõigile!