Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 23. juuli 2020

27. juuli 2020 - 12:35

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, välisminister Urmas Reinsalu ja justiitsminister Raivo Aeg.

Pressikonverentsi salvestis on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=VJmS4YQt-Z8.


Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, välisminister Urmas Reinsalu ning justiitsminister Raivo Aeg.

Esmalt sõna peaminister Jüri Ratasele. Palun!

Jüri Ratas
Aitäh teile! Austatud ajakirjanikud ja head vaatajad! Kõigepealt vabandused, et see asi hilines! Pidasime veel valitsuse kabinetinõupidamist.

Valitsuse päevakorras oli täna kaheksa punkti. Kõigepealt mõned heakskiitvad otsused. Kõigepealt see, et saada ikkagi teada võimalikult varajases staadiumis, kui viirus hakkab Eesti ühiskonda tagasi tulema. See oli juba eelmise nädala arutelu, et teha siis teadusuuring koostöös Tartu Ülikooliga. See puudutab just eeskätt reoveeuuringut, et sinna raha eraldada suurusjärgus 868 000 eurot.

Nüüd edasi, samuti valitsus eraldas vastavalt eelmise neljapäeva kabinetinõupidamisel kokku lepitule reservist 204 000 eurot Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale, samuti COVID-19 nakkuse levikuteede täpsustamiseks genotüpeerimise abil. Need olid siis rahaeraldused.

Nüüd, ma olen pidanud sellel nädalal majandusekspertkoguga kohtumisi silmast silma. Täna on veel edasi neli kohtumist. Siis põhimõtteliselt kõikide ekspertkogu liikmetega on need kohtumised peetud, et mida tuleks seoses selle majanduskriisiga võtta lisameetmetena ette, kui üldse midagi tuleks. Mis peaks riik, ütleme, seoses oma eelarvega tegema? Mis on need sellised regulatiivsed sammud, kus oleks vaja võib-olla mingisuguseid muudatusi teha, et just sellest majanduskriisist kiiremini välja tulla.

Mul on plaan esitada Vabariigi Valitsuse majandusarengukomisjonile meie töö kokkuvõte augustikuu teisel poolel ja loomulikult siis ka Vabariigi Valitsuse kabinetile. Ja ma arvan, et see kõik peaks toimuma enne seda, kui me hakkame arutama järgmise aasta eelarvet.

Nüüd, järgmisel nädalal on plaanis külastada Kesk- ja Lõuna-Eesti omavalitsusi, nendega kohtuda, aga ka kohtuda WRC autoralli maailmameistrivõistluse etapi ettevalmistajatega. Täna hommikul oli meil nii kultuuriministri, sotsiaalministri kui ka siis Terviseamet juhi kohusetäitjaga kohtumine.

Just on tulnud... neid taotlusi tuleb sisse ikkagi, et kuidas siis näiteks rahvusvahelisi spordiüritusi korraldada Eestis, kui tullakse riigist, kus on nakatumise arv kõrgem kui 16 inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Ikkagi meie seisukoht on see, et nii nagu on ka reeglistik, ütleme, töötajate või kolmandate riikide töötajate osas, nii on ka see spordivõistlustel.

Siis mind huvitas väga, et kuidas Terviseamet koostöös WRCga tänasel hetkel näeb seda, mida on ka väga palju küsitud, et kuidas arvestatakse seda publiku arvu, kas see on siis päevane arvestus, kogu võistluse kohta arvestus või kiirusetapipõhine arvestus. Ma saan aru, et Terviseamet tänasel hetkel räägib, et see on üks punkt siis, kus pealtvaatajaid tuuakse. Ju see on siis eeskätt kiirusetapipõhine arvestus.

Kabinetinõupidamisel olid meil arutelu all need põhimõttelised seisukohad, mis me tegelikult leppisime juba kokku 6. juulil, mis puudutavad siis välismaalaste töötamist Eestis kolmandatest riikidest. Nagu me oleme öelnud, siis lühiajaliselt, vaadates, et Eesti tööpuudus kasvab, hooajatöötajad siis, see regulatsioon muutub kuni aprilli lõpuni 2022, et inimesed saavad töötada siis 12 kuu jooksul, kui täna on see 9 kuud, siis see saab olema 12 kuu jooksul 6 kuud.

Samuti me täna otsustasime põhimõtteliselt ära, et kui tullakse siia – ja jutt on nüüd siis lühiajalistest töötajatest –, et see D-viisa nõue, mis hetkel kehtib, peale 90 päeva tuleb see siis saada, et seda perioodi vähendada, et seda perioodi vähendada siis 30 päeva peale.

Samuti need põhimõtted, mida me oleme juba eelnevalt tutvustanud õppimise aluste osas, ka siin me kutsume ellu teatud muudatused. Ja põhiline on ikkagi see, et kui inimene tuleb siia, siis veenduda, et ta siis ka tuleb sellel alusel, mis on õppimine. Nüüd, palju on olnud juttu meedias selle üle, palju ta siis töötada tohib, kas see on, ma ei tea, 20 tundi või 16 tundi või midagi muud. Sellist piirangut me ei tee. Õppijale sellist piirangut me ei tee. Kui õppimine katkeb ükskõik mis põhjustel, siis sellel alusel ta peab 30 päeva pärast ka riigist lahkuma. Kui see alus muutub – jah, seda on võimalik muuta, aga see on siis juba PPAga taotluse esitamine ja see on juba teine protsess. Aga kui ka õppimine katkeb, siis tuleb ka Eestist ära minna.

Nii et need on mõningased otsused. Loomulikult, kui on tegemist üksikvanemaga, tal on alaealine laps või lapsed, siis nende kaasavõtmist Eestisse me ei piira. Aitäh teile!

Juhataja
Siseminister Mart Helme, palun!

Mart Helme
No näete, ajakirjandus on maailma kõige targemate inimeste kogum. Nemad teavad, kuidas riiki juhtida, erinevalt valitsuse liikmetest, kes on kõik rumalad, ja nemad teavad, missugustes riikides on koroonaoht, missugustes ei ole. Nemad teavad, et tööjõu riiki lubamine ei tekita riigile mitte mingisuguseid probleeme. Aga mõned rumalad poliitikud, nagu näiteks see, kes praegu siin suud lahti teeb, on aeg-ajalt oma ajast ette jooksvad ja esitavad väga rumalaid seisukohti. Näiteks ka selle kohta, et kui me Ukraina tööjõule piirid lahti teeme, kontrolli ei teosta, karantiininõudeid ei esita jne, jne, siis mingisugust riski sellest, et me võime haiguse uuesti Eestisse sisse tuua, sellega seoses ei ole.

Nüüd näete tagantjäreletarkusena, et Mart Helmel oli õigus, kui ta ütles, et Ukraina on kõrge koroonariskiga riik ja sealt tööjõu sisse lubamine lihtsalt niisama, kontrollimata ei ole õige.

No vot, eile saabuski siin seltskond meile ja testid näitasid, et ongi viirusekandjaid. Ikkagi tuleb olla ettevaatlik, sest küsimus on ju väga lihtne, küsimus on väga lihtne. Kui meid tabab tõesti uus viiruse laine, mis tuuakse sisse erinevatest riikidest, erinevatest allikatest, mis me siis teeme? Paneme jälle kogu riigi kinni. Paneme kinni kõik lõbustusasutused – ja sedakorda juba lõplikult, sest ega nad enam jalule ei tõuse –, lõpetame ära igasugused avalikud üritused, sest me ei suuda kontrollida, mis seal kõik võib toimuda ja kes keda kallistab jne, jne.

Nii et valitsusel lasub siiski vastutus – vastutus selle eest, et riik ei variseks kokku, et majandus ei variseks kokku, et sotsiaalsüsteem ja meditsiinisüsteem ei variseks kokku, suudaks seda pinget kannatada. Meil on see vastutus ja me oma meelest vähemalt käitume vastutustundlikult. Ja nüüd me näeme siis…

Muide, teine näide sellest, kui rumal inimene on Mart Helme ja kui targad on ajakirjanikud. Aastal 2016, presidendikampaania ajal rääkisin ma sellest, et Eestis on suur hulk mitte eesti keelt kõnelevaid inimesi, kes on väga aktiivselt tegevad igasugustes võitlusklubides, laskeklubides jne. Ja nimetasin seda ohuks Eesti julgeolekule, kui nad instrumentaliseeritakse mõne naaberriigi poolt.

Eile loen ma sedasama juttu peaaegu samas sõnastuses, mida mina omal ajal rääkisin, Eesti Ekspressis – väljaandes, kes viis aastat tagasi sõimas mind ja siis teatas, et ma lõhestan, külvan usaldamatust jne, jne. Nüüd kirjutavad nad sedasama, mida ma viis aastat tagasi rääkisin, et siin on väga selgelt riikliku julgeoleku ohuelemendid nähtavad. Mõnikord mõned poliitikud jooksevad ajast ette. Ega prohvetid on ikka alati peksa saanud.

Tahan juhtida teie tähelepanu sellele, et minul on Tallinnas kolm küttekollet majas. Ja maal on mul vist kokku kuus küttekollet majas. Ja mina olen väga usin ajalehtede tarvitaja selleks, et küttekoldes tuld hakatada. Ega ma muidugi ei tee seda üldreeglina tänase päeva ajalehtedega, ma võtan ikka paki mingeid vanu ajalehti ja siis ma istun seal, sirvin neid. Vaatan pealkirju, millest on kirjutatud, mida on räägitud. Teate, kui õpetlik see on, et näha, kui "targad" on olnud meie ajakirjanikud ja kui mööda nad on pannud oma artiklitega. Nii et vastutustunnet ja vähem kõmumaiust oleks väga tervitatav ka ajakirjanduse poolt.

Nüüd, tulles teemade juurde, ega suure osa meie tänasest kabinetinõupidamisest võttis seesama välismaalaste, võõrüliõpilaste ja võõrtööjõu teemaline arutelu. Me ei jõudnud päris-päris lõpule, meil jäi seal mõningate asjade puhul veel detailide täpsustamine pooleli, sest saatan on detailides ja see ei ole nii lihtne. See ei ole nii lihtne, et me lihtsalt nagu käisest viskame ja ütleme, et kõik on korras, kõik on kokku lepitud. Sest teie, lugupeetud ajakirjanikud, hakkate ju kohe urgitsema seal: aga miks nii ja miks naa? Ja muidugi, õigesti teete, see ongi teie töö. Aga me tahame teile võimalikult vähe urgitsemismaterjali anda.

Seetõttu me jätkame mõningate punktide osas neid täpsustamisi veel ka eelseisvatel päevadel ja loodame, et me järgmisel nädalal saame siis selle eelnõu poliitilise kokkuleppe kohapealt, aga juba tegelikult ka suurel määral juriidilise kokkuleppe kohapealt lukku lüüa. Nii et seda on võimalik hakata siis septembris menetlema Riigikogus. Suuremas osas on poliitilised kokkulepped leitud. Suuremas osas on ka juba sõnastused leitud. Aga nagu öeldud, mõningates asjades on väga keeruline leida lõplikke lahendusi.

Toon ühena välja, et me oleme kokku leppinud, et me kehtestame võõrtööjõule palgakriteeriumi. Aga kuidas see palgakriteerium kujunema peab, see ei ole nii lihtne. Kas me võtame maakonnapõhiselt, kas me lülitame välja omaette regiooniks Tallinna ja Harjumaa, kas me jagame Eesti pooleks, Põhja-Eestiks ja Lõuna-Eestiks, kas me võtame valdkondade põhiselt? Siin versioone on laua peal terve hulk ja nüüd tuleb nendest versioonidest leida siis see, mis on kõige optimaalsem. Me oleme kaasanud siin ka erinevate ministeeriumide eksperdid ja teeme igasuguseid arvutusi. Võtame välja andmed ka statistikast, Maksu- ja Tolliametist jne, jne.

Kõik see võtab aega. See ei ole niimoodi, et me puusalt tulistame ja lihtsalt umbropsu paneme, nagu võib-olla vahetevahel valitsust ka süüdistatakse. Tegelikult me teeme väga põhjalikku tööd.

Ja ma tahan ka tänada peaministrit, kes on selle töö puhul tihtipeale see, kes ütleb, et võtame hetkeks hoogu maha ja küsime veel sellest ja sellest asutusest andmeid ja püüame saada kokku nii tervikpildi kui vähegi võimalik. Ma arvan, et see on ka tema ülesanne peaministrina muidugi. Aga ma arvan, et ta selles osas teeb tänuväärset tööd. Sest kõik ministrid tahaksid muidugi oma valdkonnas võimalikult pikkade sammudega edasi liikuda, aga siis võib juhtuda nii, et ühe sammud on pikemad kui teise sammud ja lõppkokkuvõttes tekivad meil probleemid. Nii et selles küsimuses me liigume edasi.

Nüüd ma tahan tulla veel ühe asja juurde. Suurt ažiotaaži tekitas eelnõu üks varasem projekt, mis kahetsusväärselt lekkis ajakirjandusse. Ja ma tahan teile öelda, et minu kausta vahel siin on praegu ka avaldus Andmekaitse Inspektsioonile, kus me palume selle lekke võimalikkust uurida. Sest küsimus on ikkagi väga selgelt seotud ka riigisaladusega. Tõsi küll, seda kõike siin nimetada riigisaladuseks oleks võib-olla natukene liiast, aga kui dokumendil on peal "Ametkondlikuks kasutamiseks", siis see tähendab seda, et ta on ametkondlikuks kasutamiseks. See ei tähenda seda, et keegi võib selle saata kusagile ajakirjandusse, kus selle ümber algavad kohe tohutu marulised spekulatsioonid, erakondade ja erakonna poliitikute vastandamised, intriigi otsimised, juba järelduste tegemised, kuidas valitsus on lõhki minemas ja kuidas käib üks õudne vastastikune andmine.

Ma võin teile tunnistada – ja ma arvan, et kõik siin laua taga viibivad kolleegid kinnitavad –, et meie arutelu täna õpirände ja tööjõurände teemadel oli äärmiselt rahulik ja konstruktiivne. Keegi ei tõstnud häält, keegi ei ähvardanud, keegi ei esitanud ultimaatumeid. Töö oli ülimalt viljakas ja konstruktiivne.

Nii et niisugused lekitamised ja lekked on ilmselgelt tehtud kellegi poolt pahatahtlikult ja avalikkuses võib-olla saavutanud ka mingi efekti, aga valitsuse töövõimele, meie koostöövõimele sellel kindlasti mingisugust mõju ei ole. Minu poolt praegu kõik.

Juhataja
Välisminister Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu
Jaa, aitäh! Täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikide valitsus nn Wellesi deklaratsiooniga, siis toonase riigisekretäri kohusetäitja Wellesi nime järgi, seadis enam kui pooleks sajandiks selge ja põhimõttelise vaba maailma mittetunnustamispoliitika puutuvalt Balti riikide õigusvastast annekteerimist ja okupeerimist.

See oli tegelikult telg rahvusvahelisele võitlusele, et me saame jälle tagasi oma kaotatud vabaduse. Ja selle eest oleme me üle aegade rahvana, riigina Ameerika Ühendriikidele tänulikud. Me peame kindlasti ka ise oluliseks neid põhimõtteid, et jõuga ei saa riigipiire ümber kujundada, ka rahvusvahelises õiguses nende eest seista kaasaegses maailmas.

Seetõttu on väga oluline, et Ameerika Ühendriikide välisminister täna koos Balti riikide välisministritega tegi eraldi kirjaliku avalduse sellel puhul ja me ühiselt mõistsime hukka Vene Föderatsiooni katsed ajalugu võltsida nendes küsimustes. Samuti on Ameerika Ühendriikide välisminister teinud eraldi videopöördumise meie riikide rahvastele.

Ja see võltsimine on tegelikult vägagi murettekitav trend. See ei puuduta kindlasti – ma arvan, et naiivne oleks ette kujutada, et see puudutab – üksnes akadeemilisi vaateid ajaloole kahe inimpõlve järel. Kahtlemata Venemaa Föderatsiooni agressiivses välispoliitilises käekirjas omistatakse sellele tähendust oleviku ja tuleviku välispoliitilisi suhteid korraldades.

Venemaa Föderatsiooni suursaatkond Tallinnas, aga ka teistes Balti riikides on korduvalt alustanud oma avalikes avaldustes seisukohti selle kohta, otsekui Eesti Vabariik oleks vabatahtlikult 1940. aastal liitunud Nõukogude Liiduga ja et see oli legitiimne tegevus. Seda see kahtlemata ei olnud.

Ja on täielikult hukkamõistetavad Venemaa Föderatsiooni Tallinnas tegutseva suursaatkonna poolt sellised avalikud avaldused. Need kindlasti ei tule meie kahe riigi suhetele mingilgi moel kasuks. Sellest lähtuvalt andsin ma just täna, mittetunnustamispoliitika 80. aastapäeval Välisministeeriumile korralduse kutsuda välja Venemaa Föderatsiooni suursaadik ja sellekohast protesti avaldada.

Eile õhtul, hilisõhtul tegi Balti riikide n-ö Nõukogude Liitu astumise kohta avalduse ka ametlikult Vene välisministeerium, milles Venemaa välisministeerium rõhutas, et Baltimaade valitsevad ringkonnad ei loobu katsetest seostada siis Leedu-Läti-Eesti 80 aastat tagasi toimunud liitumist Nõukogude Liiduga tendentslike hinnangutega, ning rõhutatakse, et Baltimaade järgnev liitumine Nõukogude Liiduga ei olnud ühepoolne, toimus vastastikusel nõusolekul. Ning samuti tuuakse esile, et Vilniuses, Riias ja Tallinnas kasutusele võetud okupatsioonidoktriin on puhtpoliitiline projekt, mille eesmärk on esitada Venemaa Föderatsioonile mitmesuguseid pretensioone ja võltsida selle perioodi ajalugu.

Ma lükkan Venemaa Föderatsiooni avaliku avalduse, mis puudutab siis 80 aastat tagasi aset leidnud sündmusi, täies mahus tagasi. See ei vasta ajalooliste faktide tegelikkusele ega kajasta toona kehtinud rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ega ole kooskõlas ka praegu kehtiva rahvusvahelise õigusega.

Sellesse konteksti langevad kindlasti ka hiljutised Venemaa Föderatsiooni ametiisikute avaldused, mis puudutavad lähiajal moonutatud samme, olgu selleks siis nii Ühendriikide ajakirjas avaldatud president Putini artikkel, jällegi legitiimsest ja vabatahtlikust Eesti-Läti-Leedu liitumisest Nõukogude Liiduga, kui ka seisukohad selle kohta, mis on praegu menetluses Riigiduumas Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide hukkamõistuotsuse Rahvasaadikute Kongressil 1989. aastal kehtetuks tunnistamise kohta, mille motiiviks, mida märgib Riigiduuma menetluses oleva seaduseelnõu esitaja, on see, et võtta ära legitiimsus, näiline legitiimsus selle eest, et Eesti on Nõukogude Liidust lahkunud ning Läti ja Leedu.

Me peame minevikku hinnates aru saama, et need avaldused, need seisukohad kahtlemata teenivad mingisuguseid meile vaenulikke tänapäevaseid ja ka tulevasi välispoliitilisi käsitlusi, mida viljeletakse. Tegemist ei ole ajalooga kui ajalooteaduse objektiga. Tegemist on kahtlemata rahvusvaheliste suhetega ja käsitlusega, kuidas tõlgendada riikide huvisid selles kontekstis.

Nüüd see, mis puudutab praegu menetluses olnud dokumente, siis meil valitsus otsustas seoses sellega, et Euroopa Liidu õigusaktides on juba investorite võrdne kohtlemine tagatud, lõpetada Eesti ja Rootsi kahepoolne investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping, kuna tegelikult Euroopa Liidu õiguskord katab täies mahus need investeeringukaitse põhimõtted.

Nüüd, praegu kehtib, mis puudutab siis liikumist rahvusvaheliselt Eesti inimestel, kahenädalane eneseisolatsiooni nõue üheksast Euroopa riigist saabujatele – kõigile, kes tulevad Rootsist, Portugalist, Rumeeniast, Bulgaariast, Horvaatiast, Luksemburgist, Hispaaniast, no keegi tuleb ka San Marinost ja Andorrast.

On oluline, et meie Terviseamet, mille pinnalt Balti riigid omavahel koostavad, panevad kokku seda nimekirja, ja lähtuvalt siis Euroopa viirusetõrjeasutuse andmetest, on tehtud siin korrektsioon, et Island on sellest nimekirjast kõrvaldatud. Islandil on tegelikult see kordaja 2 – oluliselt madalam kui selle Euroopa asutuse eelmisel nädalal avaldatud andmed. Me oleme seda oma kodulehel korrigeerinud, järelikult Islandilt naasjad ei pea eneseisolatsiooni endale kohaldama.

Ja kui me vaatame praegu üldiselt Euroopa tabelit, siis see meie nii-öelda eneseisolatsiooni nõude tase on 16 inimest või nakatunut 100 000 inimese kohta viimase kahe nädala jooksul ja me näeme seda, et üha rohkemates Euroopa riikides see number on hakanud kasvama ja ma arvan, et võib ka ületada lähemas tulevikus seda piiri, kui see trend jätkub.

Järelikult Eesti inimesed oma välissõite planeerides peavad sellega arvestama, jälgima, et need numbrid võivad hakata kasvama. Järelikult mingiks ajaks lähemas tulevikus nädalatel-kuul planeeritud reisi puhul võib ette tulla, võib tegelikult objektiivselt leida aset ka see, et täna ei ole, aga homme või piltlikult kahe nädala või kahe kuu pärast on juba kehtestatud ka sealt siis karantiininõue.

Nüüd samast põhimõttest lähtudes ongi Euroopa Liit ka korrigeerinud kolmandate riikide nimekirja. See on siis nii, et 14 riigi asemel on 12 riiki. Osa riike, kus viiruse levik oli liiga kõrge, ootamatult kõrgeks hakkas minema, siis Euroopa Liidu ühtne soovitus oli sealt siis tavapärast reisimist vältida. See on arvesse võetud.

Praeguses olukorras me oleme silmitsi sellega, üle maailma me näeme kahte trendi. Üks on see, ütleme, et suremus õnneks on väiksem, kui ta oli viiruse esimese faasi kõrgajal, see on väga positiivne trend. Samas teine on see, et igapäevaselt nakatunute arv on selgelt kuude lõikes kasvufaasis. See kasvufaas on kõigil kontinentidel, mille puhul me võime öelda, et Euroopa on praeguseni olnud erand, kuid kahjuks on ka mitmetes Euroopa riikides see trend pöördunud nüüd tagurpidiseks. Ja seda peab silmas pidama igasuguses rahvusvahelises liikumises.

Ühendkuningriigi puhul on nüüd nõnda, et Ühendkuningriigis on ka trend praegu selline, et meie ei kohalda Ühendkuningriigist tulevatele inimestele eneseisolatsiooni nõuet. Ühendkuningriik seda meile kohaldab. See kindlasti minu hinnangul ei ole põhjendatud, sest kui me vaatame viiruse levikut, siis Eesti on üks ohutumaid piirkondi viiruse leviku mõttes Euroopas. Ja ma olen ka omapoolse isikliku pöördumise teinud Ühendkuningriigi välisministrile üleskutsega Eesti sellest eneseisolatsiooni nimekirjast kõrvaldada. Aitäh!

Juhataja
Justiitsminister Raivo Aeg, palun!

Raivo Aeg
Jaa, räägin teiega täna natukene võõra häälega, sest jälle palav suveilm ja mõnusalt konditsioneeritud auto, need ei ole sõbrad omavahel.

Sellel nädalal on leidnud päris elavat käsitlust üks justiitsministri määrus, mille ma siin alla kirjutasin, mis puudutab kohtute infosüsteemi. Debatt on alanud kuidagi nagu minu jaoks üllatuslikult täitsa valest otsast. On kahtluse alla pandud Eesti kui õigusriigi toimimine ja et kas justiitsminister ikkagi, kui ta mingile aktile alla kirjutab, järgib ka Eesti põhiseadust, mis puudutab siis kohtupidamise avalikkust.

Kohtupidamine, nagu Eesti põhiseadus seda nõuab, see on, on olnud, on ja jääb avalikuks, kohtuistungid on endiselt avalikud. Ja kõik andmed, mis peavad olema esitatud kohtuistungiga seoses – kes on kohtualune, milles on teda süüdistatud jne –, ka need jäävad samamoodi avatuks, nagu nad on tänase päevani olnud. Teatud mööndustega ainult, mis on ka täna olnud, et kui on tegemist alaealisega või kui on kohtuistung seal mingil põhjusel kuulutatud kinniseks, siis neid andmeid täies mahus ei avaldata loomulikult seal kohtuistungi toimumisega seoses.

Oluline on mõista seda, et mõisted "avalikud andmed" ja "avaandmed" ei ole üks ja sama. Avaandmete mõiste avab siin avaliku teabe seaduse paragrahv 31 lõige 1, mis ütleb väga selgelt, et avaandmed, need on igatpidi kasutatavaks – ka masinloetavaks, masintöödeldavaks – ja neid avaandmeid võib kasutada ka ärilistel eesmärkidel ja ka nendel eesmärkidel, milleks neid andmeid esialgselt ei ole kogutud. Avalikud andmed on mõeldud aga inimesele kasutamiseks.

Ja nüüd, kui ongi nii, seesama situatsioon tekib, et isikukaitseandmetele tuginedes mingid andmed, mingite andmete kättesaadavus on ajaliselt piiratud, näiteks seesama konkreetse isiku kohta karistusandmed, siis kui inimese karistatus, isiku karistatus kustub, siis need isikuandmed andmekogudest tuleb arhiveerida ehk eemaldada. Karistusregistrist tuleb nad eemaldada, samamoodi Riigi Teatajast tuleb need eemaldada.

Kui nüüd aga algselt on see andmekogu masintöödeldav ja mida on väga palju ka siis kasutatud just ärilistel eesmärkidel, on nii-öelda robotprogrammid siis Riigi Teataja andmebaasist need andmed endale üle kandnud, kui on moodustunud selle baasil selline alternatiivne andmebaas, siis riigil ei ole enam võimalik seda garanteerida, et tähtaja möödudes ka sealt alternatiivsest andmebaasist need isikuandmed kustutatakse, et isikuandmete kaitse nõuded oleks tagatud. Sellest johtuvalt ongi see määrusega sätestatud, et kohturegistris need andmed, need ei ole enam avaandmed, aga need on avalikud andmed.

Nii et kõik, kellel on huvi, kõik inimesed saavad nende andmeid endiselt jälgida, aga neid ei ole enam võimalik alla laadida nii-öelda robotprogrammidega ja nende baasil moodustada alternatiivseid andmebaase, mis edaspidi võivad sisaldada ebaseaduslikult isikuandmeid. See ongi kogu selle asja loogika. Öelda siin, et kuidagi demokraatia kaob ja kohtupidamist hakatakse kinniste uste taga pidama ja enam ei saa neid andmeid ei ajakirjandus ega tavainimesed, see ei pea lihtsalt paika.

Minu jaoks oligi hästi nagu kummaline ja üllatav just, et kõige rohkem seadis selle määruse suure kahtluse alla siin kahjuks Õhtuleht, kuigi Risto Berendsonile ma pikalt-laialt selgitasin, mis on selle asja eesmärk ja miks see määrus on tehtud. Nii et ma ei tea, kui tõesti kellelgi on veel küsimusi selle kohta, siis me Justiitsministeeriumi poolt oleme meelsasti nõus neid nüansse selgitama, aga tõesti palve on see, et lihtsalt sellist desinformatsiooni või valeinformatsiooni, mis tekitab ühiskonnas arusaamatust või niisugust hämmeldust, no seda ei ole lihtsalt vaja teha.

Siis saatsime ka kooskõlastusringile ühe seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, noh, rahvakeeli teda tuntakse vilepuhujate seadusena, aga ta on siis seadus, mis kaitseb teavitajaid tööalaste rikkumiste eest. Kui on keegi kuskil töökollektiivis, organisatsioonis teinud teavituse tööalasest rikkumisest, siis tema suhtes ei oleks võimalik enam rakendada või ei oleks võimalik rakendada mingisuguseid repressiivmeetodeid, näiteks tal palka alandada, preemiat mitte maksta. Kõige äärmuslikum võib-olla on ka isegi vallandamine. Sellistel juhtudel see seadus konkreetselt teavitajat kaitseb.

Ja see teavitussüsteem saab ettepaneku järgi olema kolmeastmeline, on ta nii-öelda organisatsiooni- või asutusesisene, siis on asutuseväline ja kolmas on siis avalik, on ta siis sotsiaalmeedia või muu meedia vahendusel selle teavituse edastanud.

Mis on väga oluline, on veel ka see, et see peab olema tõepoolest tööalane rikkumine, see ei saa olla mingi isikliku emotsiooni edasiandmine, see ei saa olla mingi kättemaksu või oma isiklike ambitsioonide rakendamine. Ja kui on valeteavitus, siis on see ka sanktsioneeritud, nii nagu on selle teavitaja survestamine sanktsioneeritud. Nii et siin on need asjad tasakaalus täiesti olemas.

Ja sellesama VTKga või selle seaduseelnõuga me peame siis jõudma ka parlamendiarutelule, eeldatavasti eesmärk on jõuda lõpule siis järgmise aasta lõpuks, kui meil vastav direktiiv tuleb üle võtta, seesama teavitamise direktiiv. Ma usun, et juba selle VTK käigus me saame siin head sellist tagasisidet, informatsiooni, ka mõtteid, kuidas juba konkreetselt siis eelnõuga edasi minna. Ja kindlasti, kui eelnõu jõuab parlamendi menetlusse, siis võib arvata, et selline parlamentaarne debatt saab olema ka väga selline aktiivne ja sisukas. Aitäh!

Juhataja
Nüüd on ajakirjanikel võimalik küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, kellele küsimus on… Vabandust! Väljaanne, mida esindate, ning ka see, kellele küsimus on suunatud. Ja küsime läbi mikrofoni.

Sven alustab, siis Elo.

Sven Soiver, TV3
Küsimus…

Jüri Ratas
Sven, minul ei ole probleemi, kui sa küsid teise ajakirjandusväljaande käest…

Sven Soiver
(Naerab.) Ma mõtlen selle üle.

Aga küsimus teile Euroopa Liidu sellest kokku lepitud eelarvest. Teie kommentaar nii toiduainetöösturite kui ka siis näiteks Jaak Madisoni väitel sellele, et see plastimaks on sisuliselt uue maksu, üleeuroopalise maksu kehtestamine, sest see läheb riigi sissemaksetele juurde, on see õige seisukoht: on see uus maks või ei ole?

Jüri Ratas
Jaa, aitäh teile selle küsimuse eest! Teatavasti Eesti positsioon oli algusest peale selline, et üleeuroopalisi makse me ei toeta. Ja Eesti läheb alati nendele läbirääkimistele oma kindlate positsioonidega – või noh, vähemasti alati, enamjuhul või üldjuhul.

Selle ülemkogu raames ma konsulteerisin, oli kokkulepe, loomulikult ma pidasin õigeks Rahandusministeeriumiga ja rahandusministriga konsulteerida, konsulteerida ka teiste valitsuskoalitsiooni erakondadega. Konsultatsioone oli mitmeid.

Kui te küsite seda, et kas see plast on mingisugune üleeuroopaline, -liiduline uus maks, siis ma ütlen, et ei ole. See on esimene vastus.

Tõsi on see, et järgmises MFFis see arvestusalus, kuidas riik oma sissemakseid teeb, see natukene muutub. Põhiarvestuse alus on ka täna, kui te vaatate, tegelikult rahvuslik kogutoodang, RKT. Ja RKT sisse arvestatakse nüüd järgmisel perioodil 2021–2027, kui tuleb üks arvestuse alus juurde, mis on tõesti plast ehk plast, mis ei ole võetud kasutusse. Ja see kogus on siis 0,80 senti kilogrammi kohta. Ja sel on oma valem, kuidas see siis välja arvutatakse: koefitsient 3,8 korda elanike arv, ja lahutatakse see korrutis sellest plastikogusest, mis ei ole kasutusele võetud. See tuleb siis see maks, see läheb selle uue arvestusaluse sisse. Keegi ei ütle, et keegi peab mingit uut maksu tegema. Nüüd on küsimus selles, kas ta läheb selle arvestusaluse sisse või iga riik kogub nii, kuidas ta seda kokku kogub.

Minu tunnetus on täna see, punkt üks, et Eesti ei tee mitte mingisugust uut maksu. Küll aga tuleb selle nimel pingutada, et rohkem plasti suunata ringlusesse, selle nimel kindlasti Eesti pingutab. Nii et see ongi vastus. Aitäh!

Sven Soiver
Täpsustav küsimus. Ehk siis: kui see pingutus on kuidagi vilets ja seda plasti ei lähe taaskasutusse väga palju, kas siis sellest sõltub makse suurus? Ja kas on mingeid indikatsioone, mitu miljonit see on?

Jüri Ratas
Vastus: jah. Nagu ma ütlesin, valem on see, et plasti kogus ja sellest plasti kogusest lahutatakse korrutis 3,8 korda elanike arv. Ma arvan, et ma ei eksi siin sellega. Ja see, mis seal plasti kogus on, mida väiksem see on, mis ei lähe ringlusesse, seda parem. Nii et selle nimel Eesti peab pingutama. Aitäh!

Ja kui te küsite arvestuse alust, siis ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et see arvestuse alus, ütleme, no me peame mingisuguse baasi võtma, kui võtta siis 2019, siis Rahandusministeerium on öelnud, et see on vist circa kaheksa miljonit aasta kohta. Aitäh!

Juhataja
Elo ja siis Greete.

Elo Ellermaa, ERR
Küsimus kõigepealt siseministrile. Teile anti tänaseks ka konkreetne ülesanne tulla valitsuskabinetti välismaalaste seaduse eelnõu punktidega, milles valitsus ka kokku leppis varasemalt, juuli alguses, mida see eelnõu, mis siis nüüd siin on tekitanud furoori, seal oli oluliselt rohkem punkte. Kas te tegite seda, mida koalitsioonipartnerid teilt palusid, ja võtsite tagasi mõned punktid, mis seal eelnõus olid, näiteks poolteisekordne brutokuupalk ja välistudengite tööaja piiramine 20 tunnile nädalas?

Ja küsimus siis ka koalitsioonipartneritele. Kas te nende punktidega, millega siseminister tuli täna kabinetti, olete rahul?

Mart Helme
Jääb võib-olla selline mulje, nagu toimuks mingisuguse omaette kulgeva toru sees mingi protsess. Eesti ei ole siiski mingisugune päris silotornide konglomeraat.

Konsultatsioonid ja läbirääkimised eelnõu lõpliku vormistamise osas käisid väga aktiivselt. Ja seetõttu ongi äärmiselt kahetsusväärne, et see üks tööversioon, kus oli tõepoolest oluliselt rohkem neid ettepanekuid, mis meil oli, on niimoodi ringlema läinud, oma elu elama hakanud. Sellest on tehtud mingeid järeldusi. Ja sellest on tehtud juba mingeid järeldusi, kes jälle kellest üle sõidab ja kes järeleandmisi teeb.

Nagu diplomaatias öeldakse: miski pole kokku lepitud enne, kui kõik on kokku lepitud. Ja meil on praegu, nagu ma ütlesin, ka päevakorras veel jätkuvad konsultatsioonid selle üle, missugune on see lõplik palgakriteerium – kas see saab olema 1,5-kordne keskmine palk, kas see saab olema alla keskmist palka, kas see saab olema arvestuslikult mingisuguste valdkondade keskmisest palgast tulenev. Need asjad on veel lõplikult kokku leppimata.

Nagu ma ka ütlesin, peaminister on teinud siin äärmiselt tänuväärset tööd, korjanud kokku igasugust statistikat, palunud eri ministeeriumitel tuua oma statistikat ja seisukohti – Maaeluministeeriumil, Rahandusministeeriumil jne.

Nii et me ei lahmi, vaid me püüame jõuda mingisuguse väga objektiivse kriteeriumini. Ja me enamikus punktides [oleme jõudnud kokkuleppele]. Meil jäi kaks punkti lahtiseks praegu nendest ettepanekutest, millega Siseministeerium täna välja tuli. Üks puudutab seda, et me palusime Justiitsministeeriumil teha teatud küsimustes oma õigusliku analüüsi. Ja teine on seotud nendesamade palgakriteeriumite arvestamisega.

Me oleme kokku leppinud, et me järgmise nädala esimesel poolel enne valitsuse istungit püüame kokku saada ja nendes küsimustes lõpliku selguse laua peale panna, juba numbritena ja kokkulepetena joonistatuna. Nii et ma olen üpriski optimistlik ja selliselt positiivselt meelestatud, et me järgmisel nädalal saame kogu sellele asjale kriipsu alla tõmmata.

Nii et tööversioone on igasuguseid. Ma võin tuua teise teema, mida siin on ka ajakirjandus kõvasti põmmutanud ja ausalt öeldes selle peale ma olen ka väga pahane, et mulle pandi siin sõnu suhu, just nagu ma oleks Kaitseliitu halvustanud. Mitte poole sõnagagi ei ole halvustanud, olen juhtinud tähelepanu sellele, et on olemas selline väga oluline asi nagu spetsialiseerumine. Ja igaüks peab jääma oma liistude juurde.

Kui Kaitseministeeriumi ja Kaitseliidu ülesanne on lahingulise ettevalmistuse saavutamine tasemel, et nad on võimelised Eestit kaitsma, siis sisejulgeoleku valdkonnas on väljakutsed hoopis erinevad. Kurjategijate kahjutuks tegemine, see nõuab täiesti teistsuguseid oskusi, varustust ja operatiivplaane kui need, mis on Kaitseministeeriumil. See on see teema. Mitte see, et ma halvustan.

Kui siin kaitseliitlased ei saa mõningate asjadega hakkama, mis on politseinikele iseenesestmõistetav, mida nad õpivad Sisekaitseakadeemias mitu aastat, siis see ei ole Kaitseliidu halvustamine, vaid tähelepanu juhtimine sellele, et spetsiifikad on erinevad.

Väga inetu on, et mulle pannakse suhu ja kirjutatakse pähe mõtteid, mida seal ei ole olnud. Mida ma tahan selle jutuga öelda, on see, et üleeile toimus Siseministeeriumi ametnike ja Kaitseministeeriumi ametnike väga viljakas kohtumine just nimelt sellesama kriisireservi teemadel. Enamikus punktides liiguti pikkade sammudega edasi ja saavutati kokkulepe.

Tööprotsessis mingisuguste vastuolude ja kokkuleppe mitte saavutamise esitamine mingisuguste kohutavate dramaatiliste lõhedena valitsuses ja laupkokkupõrgetena ministrite ja ministeeriumide vahel – no ma saan aru, et ajakirjanduse seisukohast on loomulikult intriigi üles keerutamine ju teie leib, aga üldreeglina see niisuguse paksu värvi panemine ei ole tegeliku protsessiga absoluutselt kooskõlas.

Ja täpselt sama kehtib ka selle välismaalaste teema puhul. Me liigume edasi, aga mitte lahmivalt ja üksteisest üle rullides, vaid kokkuleppeid saavutades.

Jüri Ratas
Jaa, ma saan aru, et kuna küsimus vist oli ka meile, võivad teised ka vastata. Aitäh sulle, Elo Rahvusringhäälingust!

Ma selles mõttes igatpidi toetan siseministri sõnu ja seda, mis ta ütles. Me oleme minu meelest võtnud kogu selle välismaalaste seaduse, ma ütleks, väga tõsiselt ette. Väga tõsised arutelud, nagu te teate, olid 4. ja 5. juulil, mis olid laupäev ja pühapäev. 6. juulil me leppisime kokku.

Põhimõtteliselt see on läinud… Ma saan aru, et te tahate öelda või soovite küsida, et kas siseminister Mart Helme tuli nüüd millegi muuga välja. Ei, ma ütlen, vastupidi. Üldjoontes on ju see, mida me kokku leppisime kolme erakonna vahel, see ongi ju laual. See eelnõu, mis vahepeal välja tuli – mina ka ei tea, kustkohast see välja ujus.

See, et me mingeid asju soovime veel täpsustada, soovime seda teha, ma ütlen, heas mõttes veel kvaliteetsemaks ja paremaks – loomulikult, siin on ju Siseministeeriumi ametkond juures, Rahandusministeeriumi ametkond juures, mingit ekspertiisi vajame Justiitsministeeriumist. Siin Mart ütles väga õigesti, et jah, me oleme väga suurtes sammudes tegelikult tänaseks kokku leppinud. Loomulikult need kokkulepped tuginevad 6. juuli kokkulepetele. Ja paar mingit asja on veel vaja tõesti täpsustada.

Võtame selle palgakriteeriumi hooajatöötajate valdkonnas. Seal on tõesti kuus-seitse erinevat ala, ütleme, mida loetakse hooajatööks. Me soovime sinna veel rohkem, süvitsi sisse minna. Seal on võib-olla erinevad tööpositsioonid, töökohad – mitte võib-olla, vaid kindlasti. Nii nagu siseminister ütles, tulebki kaaluda, mis see siis on, see keskmise palga põhine, mis see koefitsient on jne. Me tõesti ei soovi siin lahmida, me ei soovi siin öelda, et nüüd on nii, vaid me soovime kõigepealt sisse vaadata ja siis otsustada. Mina arvan, et me oleme täielikult valmis järgmisel neljapäeval kogu selle asja ära otsustama ja kokku leppima. Ma ei näe mingit probleemi.

Mina ei näe, et siin oleks mingisugused suured tüliõunad. Need vaidlused meil olid, need olid sisulised vaidlused, nagu peabki olema. Ja minu meelest me liigume praegu väga töiselt nende asjadega. Aitäh!

Juhataja
Urmas.

Urmas Reinsalu
Mina vaidleks küll põhimõtteliselt vastu sellele Madisoni ja – kes need olid? – kaupmehed, toiduainete töösturid, et nagu me kehtestame uue maksu. See oli põhimõtteliselt ikkagi väga tõsine arutelukoht valitsuses.

Kuidas moodustub praegu Euroopa Liidu eelarve? Samamoodi võiks öelda, et siis on ka Euroopa Liidu maksud, ühtsed omavahendite maksud ka täna kehtestatud, kuna kõik liikmesriigid ju maksavad Euroopa Liidu eelarvesse vastavalt oma rahvuslikule kogutulule oma makseid, eks. Ega kuskilt tühjusest ei tule ju see Euroopa Liidu eelarve. Lõpuks tassivad selle kokku ikkagi tänu usinale liikmesriikide ettevõtjate-inimeste tööle ju maksumaksjad, see tuleb riikide maksetest.

Lisaks on veel omavahendeid, mis tulenevad tegelikult… Euroopa Liit on tolliliit, meie Maksu- ja Tolliamet peab ka korjama kokku tegelikult siin Euroopa Liidu tollidest oma osa. Loomulikult võetakse seda arvesse.

Nii et põhimõtteline vahe ja küsimus on selles, et me võime öelda, et üks komponent tuli juurde meie liikmemaksu struktuuri või riikidel, mida nad peavad maksma. See oleks… Võime ju lugeda kokku, kas me võtame territooriumi pinnalt, SKP pinnalt või mingilt muult pinnalt, tarbimise pinnalt. See komponent tuli juurde. See on väga põhimõtteline vahe.

See, mis tegelikult ka eelmise komisjoni ajal lauda pandi, oli n-ö eufemiseeritult keskkonnakaalutlustel õigus kvalifitseeritud häälteenamusega kehtestada makse Euroopa Liidus. See tähendab tegelikkuses, et üks konkreetne liikmesriik kaotab kontrolliõiguse või kontrollivõtme, sellega, et millised need otsemaksud on. Ja nende otsemaksude tulu laekub siis – laekub või ei laeku, aga eelduslikult laekub ka selle eelarve omatulude puhul, millest räägitakse – eelarvesse. Seda, et n-ö maksustamise õigus liikmesriikide sõna vastaselt libiseb Euroopa Liidu kätte kvalifitseeritud häälteenamuse otsustamisel või ka kokku lepiti konsensuslikult mingisugune maks, seda tegelikult selles kokkuleppes ei ole. Õige on see, et eufemiseeritult on kirjas, et nende omavahendite üle Euroopa Liidus töötatakse, arutatakse, aga see kahtlemata on juba konkreetse arutelu ja otsustamise koht.

Nüüd mis puudutab neid kokku lepitud punkte, mis meil olid paar nädalat tagasi poliitilisel arutelul erakondade vahel kokku lepitud, siis meil täna olid juba konkreetsed nende formuleeringud, mida me, nagu siin kolleegid juba ütlesid, lõviosas toetasime. Paar asja jäi nüüd täpsustada ja vaadata üle, kuidas neid rakendada.

Ma arvan, et see on mõistlik ja see on otstarbekas – Isamaa seisukohalt kahest aspektist vaadates. Esimene aspekt – ja ma pean tunnistama: minu terve mõistus seda ei võta, mis see loogika on. Eesti on hea haridustraditsiooniga riik, usaldusväärse haridustraditsiooniga riik, me oleme huvitatud oma hariduse ekspordist. Haridus on teenus. Inimesed tulevad siia õppima, saavad targemaks, targad õpetajad, tublid noored inimesed õpivad, lähevad maailma ja annavad maailmale ka uut hoogu ja hingamist juurde. Aga loomulikult eeldus on see, et nad tasuvad selle eest.

Praegu on meil tegelikult fikseerimata selge üks põhimõte: kui siin on ingliskeelsed õppekavad, siia tulevad noored inimesed maailmast õppima, siis ei ole öeldud ja tõepoolest on ülikoolides ka praktika, kus võetakse neid vastu tasuta õppekavadele. See kindlasti ei ole mõistlik puhtmajanduslikust seisukohast, et me sellist tegevust doteeriksime.

Järelikult, selles eelnõus me oleme kokku leppinud, see oli Isamaa ettepanek, et tasuta õppekavasid, ingliskeelseid ei hakka olema. Tuleb võtta tasu.

Ja teine oluline aspekt selles kontekstis on see, et me seisame silmitsi eeldatavasti väga suure ja hüppelise tööpuuduse kasvuga. Nii nagu me mäletame dekaad aega tagasi. Kahtlemata on selles kontekstis põhjendatud meie tööturu kaitse. Selles hüppelises tööturukasvus, et meie inimestel oleks võimalus leida ka muud rakendust, kui meil seisab ees see, st oleme silmitsi sellega, et paratamatult tööandjad peavad mingis valdkonnas tõmbama otsi koomale, seetõttu on seda mõistlik ületada selliselt, et me asetame ka täiendavaid piiranguid lühiajalisele, hooajalisele töötamisele.

Ja me oleme kokku leppinud selle, et see piirang, mis kehtestatakse, on ajalise mõjuga. Meie prognoositav mõju, mis võiks olla, mida prognoositakse ka selle majanduslanguse kohta, on 2022. aasta 1. maini. See oli see põhimõtteline piiranguloogika. Õpirände omad saavad olema püsiva iseloomuga. Lühiajalise töörände, st hooajalise töörände puhul oli siis tegelikult ajalise iseloomuga. Aitäh!

Juhataja
Võtame veel kaks küsimust, kõigepealt Greete ja siis Viljar.

Greete Palgi, Delfi
Küsimus Urmas Reinsalule. Täpsemalt tahan uurida Louis Freeh kohta, kes esindab Eestit rahapesukaasuses. Kui Välisministeerium tegi Rahandusministeeriumi jaoks Freeh büroole taustauuringut, siis mis oli selle sisu? Ning teiseks, Freeh esindas Šveitsi panka, mis oli teatavasti seotud Danske rahapesuskeemiga. Kas Välisministeerium leidis selle tõiga, et ta esindas seda Šveitsi panka, ning kas see huvide konflikti ei tekita?

Urmas Reinsalu
Välisministeerium tegi – või õigemini saatkond tegi, meil oli valitsuses juttu –, andis Rahandusministeeriumile oma taustainformatsiooni, mis võimalike firmade kohta oli. Ja see on esitatud Rahandusministeeriumile.

Mis puudutab nüüd neid nüansse, mis te küsisite seal, et kes keda esindas ja nõnda edasi, ma ei lähe detailidesse. Mitte tohutu salapära pärast, vaid ma ei olegi nende detailidega niivõrd kursis, kes mida esindas. Kogu see pädevus väljavalimise osas, et riigi huvisid kaitsta Ameerika Ühendriikide territooriumil, on olnud Rahandusministeeriumil. Rahandusministeerium on need otsused langetanud.

Mingisugust supersalateabeid siin ega ka Eesti välisministeeriumi käsutuses ei ole. See informatsioon, mis meil nende ettevõtete kohta avalikest allikatest oli, on edastatud.

Kindlasti Ameerika Ühendriikides kehtivad väga ranged huvide konflikti põhimõtted. Siin on endisi presidentegi advokatuurist välja visatud. Kas Nixonil võeti isegi vist – Mart mäletab ajaloost – litsents ära pärast Watergate'i. Ja minu meelest võeti Bill Clintonil advokaadilitsents ära seoses tema afääriga. Nii et Ameerikas on oma ranged reeglid. Ja küllap ka Eesti Rahandusministeerium järgib neid reegleid, et kõik oleks õiguspärane ja näiks õiguspärane.

Aga ma mäletan ikkagi, mida ütles kunagi Simon Levin, väga mitmele põlvkonnale kohtujuristidele eeskujuks olev mees. Ta ütles sellised sõnad: "Advokaat ei kaitse kunagi kuritegu, advokaat kaitseb alati inimest." Aitäh!

Mart Helme
Ühe märkuse teen, kuna siin rahandusministrit ei ole hetkel laua taga, aga ma olen päris hästi olnud kursis ka kogu selle protseduuriga, mis viis lõpuks selle valikuni ja lepingu allakirjutamiseni.

Ma või teile küll kinnitada, et näha advokaadibüroo puhul mingisugust huvide konflikti selles, et ta on kedagi kaitsnud, on ideoloogiline soovmõtlemine. Advokaadid kaitsevadki kurjategijaid – kui see teile uudiseks on. Ja kui selline tellimus on teatud bürool, siis loomulikult, kui büroo leiab, et see on tasuv ja on pädevus sellega tegeleda, siis ta tegeleb sellega. Teinekord tegeleb ta hoopis teise valdkonna asjadega. Ja tegemist ei ole mitte mingisuguse ühemehebürooga antud juhul, vaid väga suure õigusbürooga, mis tegeleb praktiliselt üle välja kõikvõimalike kaitsmiste ja asjadega.

Nii et otsida siin nüüd meie väikese Eesti seisukohast, et see büroo on nüüd kuidagi meie rahapesu uurimisega astunud mingisse väga korruptiivsesse olukorda, no see ei ole lihtsalt korrektne. See tuleneb sellest, et te elate Eestis ja näete asju Eesti mätta otsast. Minge Ameerikasse! Isegi kui te ainult Washingtonis nädal aega elate, te saate aru, et te olete väga suures riigis, kus on täiesti teised mõõtkavad ja täiesti teised kriteeriumid, ka äritegemisel ja igasuguste muude niisuguste vastutuste ja seaduste kontekstis.

Viljar Voog, Õhtuleht
Härra siseminister, te mainisite kahe ministeeriumi kohtumist seoses selle kriisireserviga. Milles seal siis kokku lepiti? Aitäh!

Mart Helme
No ma praegu küll ei hakka teile siin jälle lõpuni kokku leppimata asjade puhul osa kokkuleppe elemente laua peale laduma. Liiguti edasi.

Ja mis on olnud Kaitseministeeriumi mure? Kaitseministeeriumil on põhimõtteliselt kaks muret. Üks mure on see, et nende rahastamine ei väheneks. Et kaks protsenti ja natuke peale, mis meil praegu on SKTst kaitsekulutustele, et see tingimata jääks, et nende n-ö potist midagi, mingit lihatükki välja ei võetaks. See on üks asi. Selles osas on neile väga selgelt ära näidatud, et seda ei juhtu.

Teine mure on see, et nad kardavad, et me võtame ära nende paremad inimesed. Aga kui nad räägivad meile sellest, et Kaitseliit teeb ja Kaitseliit on, siis Kaitseliidu puhul on see probleem, et kaitseliitlased mobiliseeritakse, kui tuleb mobilisatsiooniolukord või sõjaolukord. Ja kui nad on ka mingis sisereservis, siis nad lähevad sealt ära. Ja meie ei ole huvitatud sellest, et need inimesed, kes mobilisatsiooni korras lähevad riiki kaitsma teiste ülesannetega, jätaksid meie sisekaitseüksused tühjaks. Seetõttu me ei ole huvitatud sellest, et meil on mingisugune ülekate, et samad inimesed, kes on Kaitseministeeriumi nimekirjades, on ka meie nimekirjades.

Ja seetõttu me liigume edasi oma kriisireservi komplekteerimisel väga ettevaatlikult ja väga rahulikult, aga siin on ka samal ajal olukord niisugune, kus meil on kümned tuhanded inimesed, kes on kaitseväeteenistuse läbinud, aga kes isegi kordusõppuste korral ei kuulu nimekirjadesse. Meil see reservuaar neid inimesi – meil on sõjaaja reserv praegu ju minimaalne, 21 000 meest ainult, tegelikult peaks olema vähemalt miinimum 40 000 meest –, meil neid mehi, kelle hulgast kriisireservi võtta lepingulisi töötajaid, abipolitseisse jne, on kümneid tuhandeid.

Need on need teemad, mida me arutasime. Ja need aastakäigud ja need kategooriad, mida me vaatame, koos läbi käime, et hundid oleks söönud ja lambad oleks terved – sisejulgeolek oleks tagatud ja välisjulgeolek oleks tagatud.

Siin on väga spetsiifilisi teemasid. On ka varustuse teemad. Ka siin on olnud päevakorras, et no me võib-olla hakkame pretendeerima mingile osale juba olemasolevast Kaitseväe varustusest. No esiteks, ma mäletan, eelmises Riigikogu koosseisus kindral Laaneots ütles, et meil on 80 000 mehele kergrelvastus kätte anda. Tõsi küll, osaliselt see on väga vana relvastus juba, aga põhimõtteliselt relvade puudust Eestis ei ole. Küsimus on selles, et kriisireserv, mis tegeleb sisejulgeolekuga, vajab väga spetsiifilist varustust, mis on täiesti erinev n-ö ründevarustusest, millega varustatakse Kaitseväe üksusi.

Jällegi, meil siin ei lähe suusad risti, aga need asjad on vaja läbi arutada. Ma ütlen teile, et kriisireageerija, kiirreageerija varustus koosneb, kui mu mälu ei peta, umbes 300 erinevast komponendist. Kaitseväe varustus on täiesti teistsugune.

Nii et me räägime need asjad selgeks. Ja maandame kõik sellised kahtlustused ja armukadedused ja kahtlused ka selles osas, et keegi võtab kelleltki midagi ära. Me ei taha kelleltki midagi ära võtta. Me tahame juurde anda. Me tahame julgeolekut juurde toota, mitte seda kuidagi ära nullida.

Ja me räägime. Mu ema armastas ikka öelda: "WKuidas probleem lahendada? Ikka rääkides, ikka rääkides." Nii et eks me räägime.

Jüri Ratas
Head ajakirjanikud! Ma tahan lõpetuseks öelda, et see ülemkogu oli minu jaoks ka üle mitme kuu esimene välisreis ja suheldes oma ametikaaslastega silmast silma, siis ma tahan rääkida sellest COVID-19st, koroonaviirusest. See tunnetus, mis Brüsselis minul jäi, on selline, et tegelikult see liikmesriikide arv, kes on mures selle statistika tõusu pärast erinevates riikides, see on kasvav.

Nii et ma kindlasti soovin kõige paremas mõttes üles kutsuda ja südamele panna kõigile Eesti inimestele ka 23. juulil 2020. aastal, et jah, meil on täna ilusad ilmad, Eestil on ju läinud suhteliselt hästi, loomulikult kaotustega, raskete kaotustega, aga suhteliselt rahuldavalt või hästi, aga see ei tähenda, et see viirus oleks kuhugi läinud. Sealsamas Belgias, suheldes oma ametikaaslastega, sain teada, et on kohti, kus näitajad tõusevad. Ja on paljud teised riigid.

See vastutustunne tegelikult on minu meelest hästi oluline, individuaalselt ja ka täna, kui päike sirab taevas, siis ma panen seda väga südamele meile kõigile: hügieen. Me oleme öelnud seda, et kui on [haigus]nähud ja kui on [test] positiivne, siis on eneseisolatsioon oluline.

Nii et ärme unusta seda, et viirus teeb maailmas tõusutrende. Meil ei ole valitsuses soovi teha sulgemist, isegi sellist sulgemist, nagu oli. Me püüame seda igal võimalikul moel ära hoida, teha nii palju kui võimalik lokaalseid sulgemisi, kui ühel hetkel on vajadus. Aga see ei ole kuhugi kadunud. Ja käies oma ametikaaslastega kohtumas, on näha, et paljud riigid on selle pärast väga mures. Aitäh teile!

Juhataja
Pressikonverents on läbi. Suur tänu kõigile!