Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 22. august 2019

23. august 2019 - 10:50

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, välisminister Urmas Reinsalu ning sotsiaalminister Tanel Kiik.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/J789ejmDP0w


Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, välisminister Urmas Reinsalu, kes kohe meiega liitub, ja sotsiaalminister Tanel Kiik. Esmalt annan sõna peaminister Jüri Ratasele.

Jüri Ratas
Aitäh! Austatud ajakirjanikud! Ma alustan sellest, et kindlasti te mäletate, kui suur poleemika oli enne valimisi see, kuidas see tulumaksuvaba miinimumi tõus on tõstnud ümbrikupalga saajate hulka. Ma mäletan, et Reformierakonna põhirünnak oli sellel teemal.

No faktid. Täna avaldas CV Keskus uuringu, mille kohaselt on ümbrikupalga saajate hulk langenud rekordiliselt madalale. Me mäletame valimiste-eelsest ajast mõne erakonna agressiivseid sõnumeid, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmine suurendab varimajanduse osakaalu ja survet ümbrikupalkade maksmiseks. Tegelikkus on aga osutunud hoopis vastupidiseks. Sellest samast uuringust tuleb välja see, ümbrikupalga saamist kinnitas uuringu järgi 4,7% vastanutest. Ja võrdluseks toodi 2010. aasta, mil ümbrikupalgaga kokkupuudet kinnitas peaaegu iga kolmas vastaja.

Ma tahan selle uudise valguses öelda aitäh Eesti ettevõtjatele. Siiralt aitäh Eesti ettevõtjatele. See ümbrikupalga maksmine on tublisti vähenenud ja see näitab tegelikult meie ettevõtjate ausust. Nii et aitäh selle eest! Ja ka Maksu- ja Tolliametile nende töö eest. See on kindlasti muutunud efektiivsemaks.

Meil oli täna istung. Istungi järgselt oli kabinetinõupidamine. Arutasime pensioni teise samba reformi. Ja me jätkame sellega peale lõunat, aga põhimõtteliselt kõige olulisem muudatus on see, et reform toob kaasa senisest suurema valikuvabaduse pensioniotsuste tegemisel.

Inimesed saavad jätkata teise pensionisambasse kogumist samal moel, nagu nad on seni teinud. Ehk inimeste üks valik saab olla see, et nad ei muuda mitte midagi oma tegevuses. Samas on inimestel võimalik lõpetada maksete tegemine teise sambasse, kui jätta kogutud raha pensionifondi alles.

Samuti on võimalus lõpetada maksete tegemine ja kogutud raha välja võtta. Seejuures leppisime kokku ka selle, et teatud aja pärast, kui inimesed teevad sammu näiteks pensionifondist väljatulekul, siis teatud aja jooksul on võimalus uuesti sellega liituda. No see arutelu hetkel on, et ju see vahe nüüd peaks seal umbes kümmekond aastat olema.

Nüüd, valitsuse istungil oli neli päevakorrapunkti. Ja nagu ma ütlesin, kabinetinõupidamisega jätkame kell kaks.

Balti keti aastapäev, mis tuleb homme, kindlasti tähistame seda pidulikult, nii nagu me tähistasime pidulikult ka 28 aasta möödumist oma iseseisvuse taastamisest.

Homme sõidan Lätti, Riiga, kus ma kohtun oma kolme Balti ametikaaslasega. See kohtumine on pühendatud Balti keti 30. aastapäevale ning 80 aasta möödumisele Molotovi-Ribbentropi sobingust. Ome ametikaaslastega asetame pärjad Riia vabadussamba jalamile. Ja loomulikult on arutelu all ka kolme Balti riigi ühised koostööprojektid, olgu selleks sünkroniseerimine, olgu selleks Rail Baltic. Nii et need teemad tulevad homme arutelu alla. Aitäh!

Juhataja
Rahandusminister Martin Helme, palun!

Martin Helme
Aitäh! Nagu peaminister juba mainis, täna, ma arvan, et kõige kaalukam teema, mis meil on kabinetis, on seesama teise pensionisamba reform. Teise pensionisamba reformiga me oleme ära teinud väga suure töö. Nii nagu ma ka valitsuse 100 päeva pressikonverentsil ütlesin, meil on alates kevadest olnud kabinetis see teema ühe korra – see oli, kui ma õigesti mäletan, juuni alguses –, meil on moodustatud siis koalitsioonierakondade vahel töörühm, lisaks sellele on siis usinasti oma tööd teinud Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ametnikud. Sellised väga olulised valikukohad või otsused on meil langetatud.

Nüüd tuleb kohe ära mainida, et teise pensionisamba reform on ju oma olemuselt tegelikult kogu pensionisüsteemi muutmine. See on väga mahukas, nii rahaliselt kui ka tehniliselt, selle mõju majandusele on väga arvestatav. Ja seal on terve hulk selliseid kasvõi näiteks IT-lahendusi mis vajavad oma aega, et ette valmistada.

Meie tööplaan on siis järgmine. Me soovime oktoobris selle eelnõuga riigikogus alustada. Sellise graafiku järgi peaks eelnõu olema aasta lõpuks vastu võetud. Hakkab kehtima järgmise aasta algusest. Selle kehtimise esimene periood tähendab siis, et kõik asjassepuutuvad asutused ja organisatsioonid – see siis puudutab nii pensionifondide omanikke kui ka näiteks Sotsiaalkindlustusametit kui ka näiteks väärtpaberikeskust ja maksuametit näiteks – saavad siis pool aastat aega oma ettevalmistustega tegelemiseks.

Alates juulist peaksid inimesed saama teha avaldusi oma teisest pensionisambast lahkumiseks. See esimeste avalduste esitamine peaks lõppema siis 31. augustiks. Me oleme selle teinud niimoodi, pidades silmas, et see haakuks riigieelarve tegemise protsessiga. Ja siis esimesed väljamaksed peaksid olema võimalikud 2021. aasta algusest.

Kogu pensionisambast lahkumise mehaanikat üritame me … või on otsustatud panna samasse n-ö graafikusse, kui tänasel päeval on pensionisammaste või siis pensionifondide vahetamine. See on kolm korda aastas. Teed avalduse, kolm korda aastas lüüakse need avaldused n-ö lukku ja siis on see vahetus toimunud. Samamoodi siis, sõltumata sellest, missugusel kuupäeval sa selle avalduse teed, nendel kolmel kuupäeval toimub see muudatus.

Oleme ka põhimõtteliselt selgeks vaielnud selle, et kuni 10 000-eurose fondiosaku väljavõtmise puhul on see väljamakse ühekordne. Kui see summa on suurem, siis ta jagatakse ära ja aasta jooksul toimub see väljamaksmine, mitmes jupis: esimesel korral 10 000 ja siis edasi juba järgmised osad. Ehk siis kolmes osas.

Meie soov, nagu ka juba mainitud, on loomulikult see, et inimestel oleks suurem valikuvabadus, suurem paindlikkus. Me ise ootame ja loodame, et selle tagajärjel pensionifondid muutuvad tõhusamaks, tootlikkus muutub paremaks. Hästi lihtsalt öeldes: pangad peavad rohkem pingutama, et inimesed nendes sammastes oleks.

Lisaks sellele, et inimestel on võimalik sellest sambast lahkuda, avaneb ka nendele inimestele, kes praegu ei ole teise sambaga liitunud, võimalus liituda. Seda siis, arvestades asjaolu, et teine sammas võtab oluliselt rohkem arvesse sinu sissetuleku suurust võrreldes esimese sambaga. Ehk siis seal on nagu n-ö motivatsioon oma vanaduspõlveks sissetuleku kindlustamiseks ja see on rohkem seotud sinu palga suurusega.

Me eeldame, et teatav kogus inimesi liitub ja teatab, aga sellest suurem kogus inimesi lahkub. Mis see täpne number on, seda me ei saa praegu kuidagi kindlalt öelda. See on kindlasti selline teataval määral spekulatsioon, aga toimumas on ka küsitlus, mille tulemused meil peaksid septembri alguses olema käes, kust me saame mingisuguse esialgse pildi kätte, kui paljudel inimestel on huvi teisest sambast lahkumiseks. Ja siis meil on võimalik juba ka mingisugune ettekujutus saada, mis on selle mõju meie majandusele, meie maksulaekumistele, meie pensionifondi sissetulekutele – need on loomulikult omavahel seotud. Aga jah, siin on terve hulk detaile, mis on tõepoolest kohati väga tehnilised, mida me peame enne enda jaoks teadvustama, läbi rääkima, kokku leppima. Ma ise olen optimistlik, et me täna valitsuses need põhimõttelised otsused langetame ja siis on võimalik minna juba seadusloome tegemise juurde. Aitäh!

Juhataja
Välisminister Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu
Tänan! Valitsus kinnitas tänasel istungil seisukohad Euroopa Liidu järgmisel nädalal toimuvale välisministrite mitteametlikule kohtumisele. Seal seisab ees koos kaitseministritega ühine arutelu hübriidohtudest. Soome kavatseb seda väga olulise teemana adresseerida, see kindlasti ka meie julgeoleku vaates äärmiselt tõsine teemadering.

Keskendume ka järgmisel nädalal Lähis-Ida arutelule, põhifookusega siis väga pingelisele olukorrale Pärsia lahel. Lähis-Ida rahuprotsess tuleb jutuks. Siin kindlasti Eesti positsioon on ühemõtteline: me toetame Ameerika Ühendriikide juhtrolli selle rahuprotsessi taaskäivitamisel. Ning lisaks, Soome on võtnud ka oma eesistumisel üheks niisuguseks keskseks teemaks Arktika. Ja see on geopoliitiline mõõde, mis kindlasti mõjutab kogu Euroopat. Eesti jaoks on väga oluline, et sellesse teemasse kaasuda. Me tervitame Euroopa liidu kui organisatsiooni mitteametliku liikme staatust Arktika Nõukogus. Ja kindlasti see on üks teema, mis lähemas tulevikus tuleb arutamisele ja otsustamisele ka Eestis, kas me peaksime tuleme tagasi selle otsuse juurde, mis omal ajal külmutati või millest loobuti, et ka Eesti võiks olla Arktika Nõukogu mittealaline liige.

Ja lisaks, tegelikult seisab ees järgmisel nädalal ka kohtumine Lääne-Balkani partneritega välisministritel. See on siis lühikene ülevaade.

Ma tahaksin ka öelda ja avaldada tunnustust Rahandusministeeriumi tiimile, kes on mitme kuu jooksul teinud ära tõesti väga põhjaliku töö. Meil on lisaks nendele varasematele analüüsidele Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse kohta, Sotsiaalministeeriumi juhtimisel koostatud analüüsile, mis puudutab riikliku pensionisüsteemi jätkusuutlikkust, on tegelikult laual juba sisuline n-ö teekaart, kuidas see teise samba reform ellu viia. Sellise arusaamaga, et me oleme võimelised selle aasta jooksul menetlema ära õigusruumi tulenevad sätted ja tegelikkuses looma selle raamistiku nõnda, et mitte ühelgi Eesti inimesel, kes kas kavatseb või on panustanud teise sambasse, et tema õigused kuidagi ei kahane, vaid vastupidi, neid õigusi tuleb juurde. Tal on õigus langetada rohkem iseseisvaid finantsotsuseid, sellisel moel, et järgmisel aastal neid avaldusi esitades subjektiivse õiguse tekkimisel siis ülejärgmise aasta jooksul juba vastavalt kokkulepitud reeglitele need vahendid kätte saada. See kindlasti on oluline ja positiivne samm. Vabadust ei ole ka tänases Eestis kunagi liiga palju. Aitäh!

Juhataja
Sotsiaalminister Tanel Kiik, palun!

Tanel Kiik
Tere ka minu poolt! Jätkaksin sealt, kus peaminister enne alustas. Tõepoolest, sama uuring, mis täna välja tuli ümbrikupalga saajate kohta kinnitab väga positiivset trendi, et Eesti tööjõuturul tervikuna läheb praegu väga hästi, tööhõive määr on väga kõrge, töötuse määr on madal. Ja tegelikult ka arusaam sellest, et maksude maksmine on inimese ja ettevõtte seisukohalt ainumõeldav mõistlik valik, on üha enam kinnistunud. Ja tõesti, kaugeltki ei pea paika väga palju eelmise valitsuse ajal Reformierakonna poolt tulnud kriitika, et kuidas maksu- ja tulureform on mingil määral seda mõjutanud. Toona oli mitu süüdistust, üks neist oli tõesti see ümbrikupalga osakaal.

Kui me vaatame nüüd aega enne maksu- ja tulureformi alates jõustumisest ehk aastaid 2018 ja 2019 võrreldes 2017. aastaga, siis tegelikult uuringute järgi, selle konkreetse uuringu järgi ümbrikupalga saajate osakaal on ligi kolm korda vähenenud. Toona räägiti sellest, kuidas nüüd tuleb mühinal tõus. Nii et ma väga tahaks kuulda neid kommentaare ja hinnanguid nüüd ka tagantjärgi, et milles siis tegelikult asi oli, kas toona tõesti tehti lihtsalt tühja kriitikat või ollakse valmis ka täna siis oma eksimust tunnistama.

Ja teine kriitika, tõesti, mis oli, väga paljus oli seotud eakatega ja nende töötamisega, kuidas see maksuvaba reform nüüd võtab neilt omakorda motivatsiooni töötada. Statistikaameti andmed teise kvartali kohta näitavad väga selgelt, et ka see on täiesti alusetu arvamus, alusetu hirm eakate seas. Kui võtame nüüd 50–74 aastat – need pole isegi eakad kõik seal –, igal juhul hõivatute arv on rekordiline, see on kümne aasta kõige kõrgem. Eelmises kvartalis oli ta siis 59,2% tööhõive ja töötus oli seal kõigest 4,7%, mis on isegi veel madalam kui üldine töötusmäär, mis on 5,1%. Nii et ka siin näeme väga positiivset trendi.

Ja kindlasti kõik selline kriitika, mis enne valimisi oli, siin ka maksuvaba tulu reformi suhtes, on nende kahe väga veenva numbriga selgelt ümber lükatud, rääkimata kogu sellest täiendavast lisarahast, mis jäi sadadele tuhandetele Eesti inimestele igakuiselt kätte.

Tulles siis tänase päevakorra juurde, siis tõesti, kõige olulisem teema, mida kinnitab ka asjaolu, et me kabinetis ei jõudnud seda veel lõpuni arutada, vaid jätkame kell kaks algavas osas, on siis teise pensionisamba reformimine. Väga oluline põhimõte siin, mis on koalitsioonilepingus selgelt sõnastatud, on see, et igaühel, kes soovib, on võimalus ja õigus jätkata teise samba kaudu pensioniraha kogumist. Riik mitte ühtegi inimest sealt n-ö jõuga välja ei võta, kellegi lepinguid ja lõpeta. See on iga inimese enda valik ja otsustus. Kõigil, kellel on soovi ja kes arvavad, et nendel on endal kas siis teisi soove ja mõtteid, kuidas oma pensionipõlveks valmistuda, investeerida, on tulevikus võimalus siis tõesti neid otsuseid ja valikuid ise teha.

Aga sotsiaalministrina kindlasti soovin rõhutada, et pensionipõlveks tasub mõelda ja tulebki mõelda juba nooremas eas, ka juba varases tööeas. Tänane riiklik vanaduspension ei nüüd ja praegu ega ka nähtavas tulevikus kindlasti ei taga keskmise palgaga võrreldavat sissetulekut.

Meie kõigi soov on ju, et vanaduseas nii ise kui ka meie lähedased saaksid elada võimalikult täisväärtuslikku elu, nautida võimalikult muretut vanaduspõlve, mitte muretseda siis toidu hindade, eluasemekulude ega ravimikulude pärast.

Kindlasti sõnum peaks olema ka selle samba reformi käigus, et inimese valikuvabaduse suurendamine automaatselt suurendab ka tema vastutust. Ja see arusaam, et täisväärtuslikku pensionit, keskmise palgaga võrreldavat pensionit on võimalik saavutada ainult koostöös riigi ja inimese enda vahel. Ehk et, ühest küljest, jällegi, esimese samba tagab riik, teatava vanaduspensioni määra, mida loodetavasti õnnestub lähiajal erakorraliselt tõsta, aga teatud osa igal juhul tuleb inimesel kas läbi teise samba, kolmanda samba või mõne muu investeerimismeetme – ma arvan, et kõige mõistlikum ja optimaalsem on tõenäoliselt neid kombineerida veel – endale ise tagada. Sest vastasel juhul see vaesusse sattumise risk on lihtsalt väga palju suurem.

Näeme ka täna, et senine pensionisüsteem ei ole suutnud tuua eakaid vaesusest välja. 2017. aasta põhjal ju suhtelises vaesuses elas ligi pool meie eakatest. See on kindlasti kahetsusväärne number. Ka nende jaoks on oluline just see, et me ainult ei käsitleks mitte teist sammast, mitte ainult ei vaataks tulevasi pensionäre, vaid vaataksime ka tänaseid pensionäre, arutaksime ka esimest sammast ja selle erakorralist tõstmist vastavalt rahalistele võimalustele.

Nii et kõik teemad on täna valitsuskabineti laual, arutelud jätkuvad. Ja kindlasti see reform tuleb läbimõeldud, see tuleb jätkusuutlik ja tuleb ka detailide üle. Siin, ma arvan, et tuleb nii õiguslike kui ka finantsiliste ja maksualaste küsimuste osas teha koostööd kõigi sektori esindajatega ja huvirühmadega ning tagada just see, et pensionivaates me toetaksime nende muudatuste, nende uuendustega nii tänaseid eakaid, viie-kümne aasta pärast pensionipõlve nautima minevaid inimesi kui ka kõiki neid, kes täna on alles noored, tööturule alles tulevad ja oma pensionipõlveks alles valmistuma hakkavad. Aitäh!

Juhataja
Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Ja küsime läbi mikrofoni.

Marian Võsumets, Kanal 2
Mu küsimus on eelkõige Jüri Ratasele, aga ka teistele ministritele. Stenbocki maja ees on täna rohkem meeleavaldajad kui kunagi varasemalt. Ja mu küsimus seisneb selles, kas valitsusele läheb korda, et see inimeste hulk seal pidevalt on ja et neid nii palju on, või ei lähe korda. Ma sooviks vastust sellele küsimusele, mitte tõdemust, et inimestel on võimalus protesteerida, kui nad seda soovivad. Aitäh!

Jüri Ratas
Aitäh! Ma arvan selliselt, et ei pea olema nii, et see, kelle käest küsitakse, siis ta pannakse kuhugi raami, kuidas ta peab vastama. Igal vastajal on ka õigus vastata nii, nagu ta soovib ja peab õigeks.

Mina tervitan neid demonstratsioone, siiralt. Mina soovin nendele inimestele palju jõudu. Ja minu meelest nad on meie inimesed. See on demokraatliku ühiskonna tunnus – erinevad demonstratsioonid, erinevad väljaütlemised. Sõna on vaba ja see on, ma arvan, parim näide siin, mis toimub. Inimesed peavad oma sõna ja oma mõtte välja ütlema.

Ma kohtusin ka selle nädala alguses "Kõigi Eesti" esindajatega. Nad ütlesid mulle, et nad tulevad siia ka piketeerima, siia Stenbocki maja ette, ja ma arvan, et see ongi mõistlik suhtlus. Kui me saame rahumeelselt oma sõna välja öelda, loomulikult ilma mingisuguse vägivallata …

Aga ma olen täiesti veendunud, et tänane valitsus kuulab ka erinevaid osapooli. Ja tänane valitsus on näidanud välja seda, et me soovime tegelikult väga põhimõttelisi ja sisulisi küsimusi ühiskonnas lahendada.

Ma olen jätkuvalt seda meelt – olgugi, et ma olen täna umbusalduse all –, et see sada päeva on olnud väga töine. Valitsus on suutnud teha väga põhimõttelisi, väga sisulisi ja suuri otsuseid ja positiivseid otsuseid. Nii et see on mu vastus. Aitäh!

Martin Helme
Vastuseks küsimusele, kas läheb korda: loomulikult läheb korda. Meile kõigile läheb korda see, mis toimub Eestis. Meile kõigile läheb korda see, et Eestis oleks inimestel hea olla ja hea elada. Meile läheb korda see, et Eestis oleks normaalne poliitiline kultuur.

Ja selles mõttes ma arvan, et üks väga oluline vahe tänase valitsuse vahel ja mõningate varem Eestis olnud valitsuste vahel on see, et meil ei ole sellist kõrki hoiakut, et inimesed on lollid ja ei tea või ei saa aru ja üldse olge vait ja siin targemad inimesed toimetavad. Seda hoiakut meil ei ole.

Aga see, et see meile korda läheb, ei tähenda seda, et me nende vaatega nõus alati oleme. See on ju selge, et meil on opositsioon, opositsioon teeb oma tööd. Mul oleks maru hea meel, kui selle opositsiooni töö ikkagi toimuks riigikogus. See oleks sellisel moel loogiline, argumenteeritud. Mul ei ole mitte midagi vastu. Ma olen ikka öelnud, et heast kaklusest ei ütle kunagi ära. Väga äge vaidlus poliitikas ei ole midagi sellist, mida me häbenema peaksime või mille eest me põgeneme peaksime.

Aga mul on endal vahel selline tunne, et ega nendele protestijatele jälle omakorda ei lähe üldse korda, mis siin tehakse või öeldakse või kas üldse midagi öeldakse. See on nagu protest protesti enese pärast. Ja sellisel juhul loomulikult meil ju mingisugust dialoogi ega diskussiooni tekkida kahjuks ei saa.

Urmas Reinsalu
Jah, rahva, inimeste arvamusse tuleb suhtuda tõsiselt. Ma arvan, et mis on väga oluline, on tegelikult see, et ka need poliitilised otsused, mida langetatakse, neil peab olema inimeste toetus.

Selles mõttes ma tahaksin tegelikult tunnustada Ühiskonnauuringute Instituuti, väga huvitavat sõltumatut mõttekoda, mis tegelikult ju viis läbi erinevate olulisemate valimislubaduste hindamise. Kes mäletate? Küsimus on selles, kui suur osa inimesi millist valimislubadust toetas, kui suur osa on tegelikult inimeste toetusel taga. Ja pole midagi öelda, enamik inimesi toetab teise pensionisamba reformi. Need on enamik inimesi, kes on tegelikult täna tööl – ei ole meeleavaldusel, vaid teevad tööd, et elatada ära oma lapsi, oma peret. Ja tegelikult samamoodi oli küsimus rahvaalgatusest, kas enamik Eesti inimesi toetab seda või mitte.

Te muhelete, te naerate, aga need on tegelikult reaalselt representatiivne valimiga Eesti inimeste arvamused ja hinnangud. Abielu mehe ja naise liiduna põhiseaduses, samamoodi enamik inimesi toetab seda. Ja teie vaates võivad nad olla valel arvamusel, et enamik rahvast on valel arvamusel ja tegelikult on õige arvamus ja tuleb ellu viia, aga on vale arvamus. Aga uskuge mind, kõigil Eesti inimestel on õigus oma arvamusele. Demokraatlikus riigis ei ole peremeest. Peremehe mandaati või omaniku mandaati ei ole, kes ütleb, et on valed arvamused osadel inimestel ja osadel inimestel on õiged arvamused.

Nii et sellel valitsusel on kindlasti oluline need inimeste arvamused oma elu, oma rahva tuleviku kohta, mille puhul me oleme saanud rahva mandaadi. Ja meie ülesanne ja vastutus on seda ellu viia, oma poliitikat selgitada, vajaduse korral teha ka poliitilistes sammudes korrektsioone, ka selles ei ole demokraatlikus riigis midagi häbiväärset.

Kas valitsusel, demokraatlikul valitsusel lasub vastutus kõigi inimeste eest, ka nende inimeste eest, kelle meelest see valitsus ei peaks ametis olema või kellele on vastumeelne selle valitsuse poliitika või selle valitsuse poliitikud, siis vastus on jaatav. Me vastutame kogu Eesti rahva eest, kogu Eesti rahva tuleviku eest – ka nende inimeste parema äranägemise eest, kes tegelikult avaldavad meelt selle valitsuse vastu. Meil lasub vastutus ja kohustus kuulata ka nende sõna. Demokraatia oluline põhimõte on, et kõigil inimestel on õigus oma häälele, nii valimispäeval kui ka tegelikult valimistevahelisel ajal avaldada oma seisukohti. Aga vale on jagada tegelikult arvamusi õigeteks ja valedeks. Aitäh!

Tanel Kiik
Jah. Ühest küljest on see loomulikult positiivne ja ainumõeldav, et demokraatlikus riigis on inimestel võimalus soovi korral kasvõi iga päev protesteerida, piketeerida, oma meelsust väljendada, sõna võtta kellegi poolt või kellegi vastu, mingi poliitilise otsuse poolt või vastu. See on arusaadav, iseenesest mõistetav.

Teisalt, loomulikult valitsuse roll tervikuna ja kohustus tervikuna ja, ma ütleks, iga ministri roll eraldivõetuna, iseseisvalt, on kindlasti ka rahustada ühiskonda ning anda endast parim, et ka need inimesed, kes täna kahtlevad selle valitsuse poliitikas, valitsuse otsustes, valitsuse sõnades, veenduksid, et see valitsus – täpselt nagu hea kolleeg eespool mainis – seisab kogu ühiskonna eest ja ka nende eest, kelle poliitiline eelistus on võib-olla mujal. Nii et kahtlemata eesmärk ja siht peaks olema see, et järk-järgult, päev-päevalt, nädal-nädalalt kuu-kuult oleks üha vähem inimesi, kes sooviksid ja tunneksid vajadust tulla valitsuse vastu protesteerima. Aitäh!

Eve Heinla, TV3
Minu küsimus puudutab ka ühte sammast. Lisaks pensionisambale kütab kirgi täna ka Lihula mälestussammas. Teatavasti Lääneranna vallavolikogu arutab täna, kas siis panna ikkagi see uuesti tagasi Lihula kalmistule või mitte. Ma küsiksin nii peaministri kui ka härra Helme ja Reinsalu arvamust selle kohta. Kui nüüd ikkagi see otsus tuleb, et see sammas sinna tagasi viiakse, mis siis edasi peaks saama? Kas see on nagu järjekordne katse lõhestada ühiskonda ja üleüldse, kuidas me peaks sellesse suhtuma? Aitäh!

Jüri Ratas
Aitäh! Nii palju kui mina tean, siis ei räägita samast sambast, punkt üks. Punkt kaks on see, et see sammas, mis sealt ära võeti, see on minu meelest muuseumis ja see sinna ka jääb.

Ja see, mis ma olen välja öelnud, see on tõesti, nagu te ütlete, kohaliku omavalitsuse otsus, kui nad räägivad oma territooriumist, oma maa-alast. Ja nii see peabki olema.

Martin Helme
Ma ei ole kindel, kas ta nüüd nii väga kütab kirgi, aga kui nii arvatakse, siis võib-olla kütab ka.

Noh, Lihula samba lugu on ju väga pika habemega lugu. Kui nagu küsida, et mis probleem on, siis probleem on täpselt selles, millest meil enne juttu oli, et meil oli kunagi valitsus, kes ei hoolinud või ei arvestanud, mida Eesti inimesed tahavad, ütlevad või arvavad.

Nüüd, tõepoolest, see on Eesti seaduste järgi kohaliku omavalitsuse maa peale soovitud panna mälestusmärk. Ütleme siis, mälestusmärgi mälestusmärk oleks selle asja täpne nimetus. Ja võib-olla on see pseudoteema, sest algselt on ju küsimus olnud Eesti ajaloo, keerulise Eesti ajaloo mäletamisest ja selgitamisest maailmale ja sellest, missugused olid Eesti valikud ja Eesti meeste valikud 1940. aastatel. Ja sellest, et meil on jätkuvalt auvõlg oma vanaisade ees, kes võitlesid Eesti vabaduse eest – väga erineval moel, kes oli metsavend, kes oli ühes, kes oli teises mundris, kes oli Soomes.

Mingisugune selgitustöö on jäänud tegemata meil tõenäoliselt juba eelmisel kümnendil või üle-eelmisel kümnendil. Ja tänaseks päevaks me ei räägi enam sellest algsest asjast – sellest, mis toimus 1940-ndatel ja miks meie vanaisad, isad või vanavanaisad neid valikuid langetasid, vaid nüüd meie jaurame mingi samba üle. Noh, see on tegelikult pseudoteema mõnes mõttes. Päris teema on mujal minu meelest. Aitäh!

Urmas Reinsalu
Aga Pärnus rajasime omal ajal ju samba, kes mäletab. Postimees vist torises, et oli olnud sellega väga rahul, aga tegelikult ju teises maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse eest võidelnud meestele ja naistele. Ma olin ise seal kohal, see oli tore sündmus. Ja ma arvan, et see on ilus sammas.

Nüüd, tegelikult mul on, jah, segane, et mis seal siis püsti pannakse või nõnda. See sammas – see, mis Lihulas oli –, see on ju praegu püsti. See on tegelikult siis vabadusvõitluse muuseumis Tallinna lähedal siin püsti, Johannes Tõrsi juures.

Ma saan aru, et siin rahandusminister ütles, et mälestusmärgile mälestusmärk. No eks ta keeruliseks läheb. Niisugune, et mida seal tähistatakse või mitte. See küsimus kuulub juba semiootikutele, et mida me siis tähistame, kas sündmust ise, meeste traagilist lugu ja vaprat võitlust oma maa ja piiride kaitsmisel. Kindlasti need leheküljed Eesti ajaloos on kangelaslikud ja neile meestele-naistele kuulub meie lugupidamine, mis puudutab seda perioodi, võitlust Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest.

Aga noh, kindlasti tuleb kõigil meeles pidada, et eks neid teemasid tuleb käsitleda nii, et me ei tekita ühiskonnas vastasseisu, vaid meil see emotsioon, see tunne, see tänutunne, see peab olema ühiskonda liitev. Ja kõik me peame aru saama ja suhtuma austusega sellesse panusesse, mida meie eelnenud põlved on meie vabaduse nimel pidanud kõige raskemates ja keerulisemates valikutes tegema. See on reaalsus.

Eve Heinla, TV3
Eve Heinla veel kord TV3-st. Mul oleks veel üks küsimus härra Martin Helmele. Ma saan aru, et sõjakirves on maha maetud, istute siin rahulikult kõik meie ees ja valitsus toimib, aga ma tuleks ikkagi tagasi esmaspäevasesse päeva, kui siis president avaldas arvamust, et te ei sobi valitsusse. Kuidas te siis tema sellele kriitikale vastate? Aitäh!

Martin Helme
Vaat, ei teagi, mis sõjakirves. Selles mõttes, et tuleb ikkagi uuesti nagu üle siis käia, et mingit sõjakirvest ei ole olnud.

Ma pean muidugi mainima, et selle kohta, mis president arvas, arvasin ma omakorda eile intervjuus ERR-is "Otse uudistemajast." Võin seda üle korrata, et minu meelest ei ole ta täitnud seda rolli, mis presidendil on. Eesti traditsiooni, aga ka Eesti põhiseadusliku korra järgi president ei sekku päevapoliitikasse. No sellest reeglist ei ole meie praegune president kinni pidanud esimesest päevast saadik.

Ja president, kes avaldab arvamust, et ta vihkab ühte või teist parlamendierakonda ja kes on kahel korral enne valimisi teinud üleskutset mitte hääletada ühe või teise erakonna poolt, noh, minu meelest üldse ei saa aru, mis on tema roll. Nii et ametisse sobivuse koha pealt küsimärkide püstipanemine on minu meelest tema puhul sobilikum kui minu puhul. Aitäh!

Urmas Jaagant, Postimees
Oleks küsimus peaministrile, õigemini kommentaari palve. Kirjutasime tänases lehes ühe põhjaliku loo eurorahade pettuse loost Tallinna Tehnikaülikoolis. Oleme saanud ka teistest ülikoolidest praeguseks juba signaale, et sarnaseid näiteid olevat ka nendest tuua. Pigem näib olevat tegu sellise levinud eurorahade kasutamise viisiga Eesti ülikoolides kui et erandjuhtumiga. Kuidas te seda kommenteeriksite? Aitäh!

Jüri Ratas
Aitäh! Mul on olnud täna ka Tallinna Tehnikaülikooli rektoriga suhtlus. Ma tean seda, et on moodustatud uurimiskomisjon. Ma tean seda, et esimesed raporti tulemused peaksid tulema nädala jooksul. Nii et need tuleb ära oodata ja eks siis tuleb vaadata edasi. Kui teil on andmeid, et on ka teistes ülikoolides neid, no siis tuleb need loomulikult välja öelda ja nendele asjadele peale vaadata.

Martin Helme
Kui ma tohin lisada siia, ma ei jõudnud seda artiklit lugeda, ma olen hommikul kella kaheksast saadik tööd teinud, aga üldine üldine seis on ju selline, et Eestis on, kui me võrdleme ennast teiste Euroopa riikidega, ütleme siis, eurorahade kuritarvitused või vasakulepanemised üldiselt oluliselt väiksemad kui Euroopa keskmine. Noh, me oleme sõna otseses mõttes ikkagi väga eeskujulikud ja oskame oma eurorahasid kasutada, rakendada.

Meil on ju Rahandusministeeriumis ka eraldi üksus, kes tegeleb selle kontrolliga, nõuab ka aeg-ajalt rahasid tagasi. See on selles mõttes tõhusalt töötanud. Nii et seda on kurb lugeda, kui niisugused juhtumid esinevad. Aga minul on nulltolerants selliste asjade suhtes. Mina arvan, et kui meil on selline võimalus, et Euroopa Liidust eraldatakse meile n-ö eelarvele lisaks raha, siis ei ole niimoodi, et me võime sellega teha ükskõik mida ja peaasi, et me lihtsalt ta laiaks lööme. Vaid me peame väga tähelepanelikult silmas pidama, et see raha – ükskõik milline raha, kas see tuleb Eesti maksumaksja taskust või Saksa maksumaksja taskust – oleks kasutatud ratsionaalselt, eesmärgipäraselt ja ausalt. Selles küsimuses mingisugust vingerdamist olla ei tohi. Aitäh!

Jüri Ratas
Ma tahtsin sellele TV3 küsimusele tegelikult kommentaariks öelda. Oli küll küsimus Mart Helmele.

On öeldud nii, et Eestis on üks president korraga. Aga Eestis on ka üks peaminister korraga ja ka üks valitsus korraga. Ja see teema, PPA teema, Elmar Vaheri teema, me oleme selle läbi rääkinud nii Mart kui ka Martin Helmega, EKRE-ga. Minu jaoks see teema on saanud punkti. Me läheme siit edasi, läheme koostöövaimus edasi. Loomulikult me oleme õigusriik ja me jääme selleks õigusriigiks. See ei ole nagu küsimus. Aga et iga päev nagu tuua uuesti ja uuesti seda teemat üles … Minu jaoks on see küsimus saanud lahenduse. Meil oli tõsine jutuajamine – ma arvan, et see oli hea jutuajamine kõigile osapooltele – ja me läheme siit edasi. Aitäh!

Urmas Jaagant
Jätkan ühe küsimusega veel teise pensionisamba reformi kohta, ka rahandusministrile. Oskate te praegu öelda, mis raha see siis on, mida inimesed saavad sealt teisest sambast tegelikult välja võtta? Kas see on nende oma panustatud osa või kogu osa, mis sinna ka riik on pannud? Teatavasti riik on pannud sinna suurema osa kui inimene ise.

Martin Helme
Jaa. See riigi pandud raha on tegelikult ju ka ikkagi palga pealt makstud maks. Nii et selles mõttes ma ikkagi aeg-ajalt tahaks kõigile karjuda, et riigil ei ole oma raha, see kõik on raha, mille riik on kokku korjanud maksudena ettevõtetelt ja inimestelt. Mingit riigi raha pole olemas.

Vastuseks täpsustan, jah, see on neli pluss kaks ehk kuus protsenti, mis on teisesse sambasse läinud. Me oleme käsitlenud ju seda teise samba raha kui inimese investeeringut, mille ta saab siis realiseerida pensionile minnes. Mis on teine režiim kui esimeses sambas olev raha.

Ja ei tohi ära unustada, et selle neli pluss kaks skeemi kõrval on kõigil neil inimestel, kes teises sambas on olnud, ju väiksem maksusumma, mis laekub tema esimesse sambasse. Ehk siis see n-ö senine skeem on olnud selline, et sa saad teisest sambast juurdemakse, aga selle võrra on su esimene sammas väiksem.

Nüüd need inimesed, kes lahkuvad teisest sambast tulevikus oma avalduse alusel või inimesed nagu mina, kes kunagi ei liitunud, nendel on esimene sammas selle võrra suurem. Ja kui sa lõpetad oma teise samba ära, siis meie sotsiaalmaks on 33%, sellest 13% läheb tervishoiule ehk haigekassasse ja 20% on siis pensioniraha. Ja sellest 20%-st minutaolistele inimestele, kes on ainult esimeses sambas, kes ei ole kuskil liitunud, kõik see läheb siis n-ö pensionikassasse. Ja need, kes on teises sambas, 16% läheb pensionikassasse ja neli protsenti läheb tema teise sambasse, millele ta ise oma palgast maksab juurde veel kaks protsenti. Ehk siis tema palk on sel ajal väiksem kui minul.

Ja nüüd see skeem siis muutub selle võrra, et kui sa lahkud teisest sambast, siis hakkab uuesti 16% asemel 20% minema esimesse sambasse ja teine sammas kaob ära. Selles mõttes me räägime, jah, kogusummast. Me räägime, et see on maksustatud tulumaksuga. Ja siis selle võrra, kui sa selle raha tahad välja võtta –mis on valik, mitte kohustus –, pead sa arvestama, et su esimene sammas, kui sa pensionile lähed, on väiksem. Sa oled selle raha parem kätte saanud.

See ongi inimese valik, kas ta tahab selle hoida siin 20 või 30 aasta vältel, mis on aeg, kus ta ikkagi kogub ju tootlust juurde ja kasvab – vähemalt me kõik nii usume, kas kasv on meil rahuldav või piisav või kas see tootlus on olnud hea. See on kindlasti, nagu võib öelda, ei ole inimesed rahul sellega olnud –, aga igal juhul selle raha sa saaksid kätte siis, kui sa lähed pensionile.

Kui sa selle raha võtad praegu välja, siis sa tead, et vanaduspõlves on sinu pension tegelikult väiksem, sest sa oled selle raha sisse cash’inud juba oma täiseas või, ütleme siis, tööeas.

Nii et see on see valik ja seda peavad inimesed kaaluma. Ja see ongi seesama vastutus, millest Tanel Kiik rääkis, et enne, kui keegi otsustab, et ma võtan selle raha välja, peab ta endale väga selgelt aru andma, et seda teeb ta oma sissetuleku suuruse arvel vanaduspõlves.

Jüri Ratas
Minu meelest väga hea lugu – ma vabandan nüüd Postimehe ees –, aga ma just vaatan siit, Delfi Ärileht, toimetasid siin Romet Kreek, Imbi Võrel. Nad on toonud välja selle skaala või skeemi, kui palju kellelgi, mis summas raha on. Siin me näeme seda, et kokku on 700 000 ja mõned inimesed peale, kogunenud raha 0–1000 eurot on 23%-l.

Eks see näitab ikkagi, et see on tegelikult probleem, et tootlus on olnud väga-väga väike selles teises sambas. Me ei saa üle ega ümber kuidagi sellest.

Martin Helme
Need on ka inimesed, kes on tegelikult väga lühikest aega olnud selles skeemis sees. Kui sa oled just lõpetanud kooli, lähed tööle, hakkad koguma, siis sul sinna sisuliselt mõne aastaga ei kogune mitte midagi.

Üks number, mida ka võib-olla taustaks tasub arvestada, on see, et kui me räägime fondide kogumahust, siis 50% fondide kogumahust on 23% inimeste fondides. Need on need inimesed, kes on kõige kauem jõudnud koguda ja kelle sissetulek siis selle perioodi jooksul on tõenäoliselt olnud suhteliselt kobe.

Kui me nüüd kujutame ette, et kõik tormavad fondidest raha välja cash’ima, siis ma ei ole kindel, et inimestel on motivatsioon võtta välja sealt see mõnisada eurot, maksta sealt pealt veel tulumaks.

Tegelikult mina arvan, et need hirmujutud, mida siin ka mõned inimesed levitavad, kuidas nüüd kõik lõpetavad oma pensioni kogumise, ma sellesse lihtsalt ei usu. Ma arvan, et Eesti inimene on heas mõttes konservatiivne ja mõtleb oma tuleviku peale. Ja ma arvan, et eriti see pool ots, inimesi, kellel on sinna kogunenud viisakas summa ja kelle tänane palk on ka teda rahuldav, ta ei hakka seda raha lihtsalt niisama välja võtma. Ma ei saa öelda mingit täpset numbrit, aga meie niisugune esmane hinnang on, et me räägime siin suurusjärgust 25%-st inimestest, kes kaaluvad sellest pensioni teisest sambast lahkumist.

Nüüd väga oluline vahe. Kui see 25% on n-ö väiksema osakuosaga või suurema osaga, sealt tuleb nagu väga suur vahe sisse, eks ole. Kui sul on suur sissetulek ja sa lahkud teisest sambast, siis sellel on hoopis teistsugune mõju kui see, kui lahkub mingi miinimumpalgaga inimene. See, kes see lahkuja on, seda me saame ikkagi lähikuudel veel kord küsitleda, kui me oleme needsamad tingimused avalikkusele ära selgitanud.

Inimesed on selle peale on mõelnud. Kui palju neid lahkujaid on lõplikult ja missuguse profiiliga see lahkuja on, selle tõehetke me saame kätte järgmise aasta suve lõpuks, kui praegu see ajakava peab. Ja selle mõju riigieelarvele siis samuti.

Aga noh, me ise siin vähemalt ei näe või Rahandusministeerium ei näe, et siin juhtuks mingisugust sellist olukorda, kus praktiliselt teised sambad tõmmatakse tühjaks. Seda kindlasti nagu me ei näe juhtumas.

Juhataja
Ulata palun mikrofon siia!

Johanna-Kadri Kuusk, Õhtuleht
Küsimus peamiselt rahandusministrile ja peaministrile, aga ka teised vastused on oodatud. Siseminister Mart Helme täna hommikul rahustas meediat seoses kärbetega. Ütles, et kevadel olid numbrid suhteliselt nutused, aga nüüd suvega on olukord paranenud. Numbrid ütlesid umbkaudu, et 80 miljonilt on nüüd kärpimiseks vajalik summa langenud 60 miljonile. Millest selline muudatus? Palun seletage!

Martin Helme
Ma pean tunnistama, et ma ei ole neid numbreid jälginud, millest täna juttu on. Meil ei ole tänase päeva seisuga veel majanduse suveprognoos käes ja me saame Statistikaametist järgmisel nädalal numbrid kätte. Septembri esimestel päevadel on meil siis lõplik selgus käes.

Nii palju, kui ma olen majas sees inimestelt küsinud ülejäänud arvutuste kohta, siis vastus on selline, et olulist muutust nad praegu ei näe SKT numbrites, mis tähendab seda, et eelarve mahu mõttes me oleme ikkagi enam-vähem seal, kus me kevadel olime, kui me riigi eelarvestrateegiat tegime.

Aga täiesti täiesti selgelt tuleb praegu öelda, et ei ole mõtet spekuleerida. Ootame ära järgmise nädala lõpu ja siis on meil selgus majas.

Aga siia juurde ma ütlen, et jah, see ülesanne, mis anti kevadel kõikidele valdkondadele, et tehke endale selgeks, kust on teil võimalik kokkuhoidu leida, sinna juurde käis väga selge suunis: kokkuhoidu tuleb otsida tegevuskuludelt ja investeeringutelt ja personalikulusid mitte puutuda või kui puutuda, siis viimases hädas ja seegi tuleb siis niikuinii veel pärast eraldi poliitilise otsuse kohana. See otsus on jätkuvalt: nii on.

Ja ma küsisin ka Rahandusministeeriumis, et kas meil on vajalikud kohad üle vaadatud. Siis vastus on jah, on. See eesmärk on meile selgeks tehtud, meil endal sees selgeks tehtud ja sellega on ka kõik teised valdkonnad tegelenud. Nii et me räägime siin laias laastus mingist 3%-st, see ei ole maailma lõpp. Kui see on maailma lõpp, siis on küll väga halvasti. Kolme protsenti tegevuskulusid ja investeeringuid kokku hoida on tahtmise asi.

Juhataja
Suur tänu kõigile! Pressikonverents on läbi.