Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 21. veebruar 2019

21. veebruar 2019 - 13:12

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, justiitsminister Urmas Reinsalu, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning riigihalduse minister Janek Mäggi.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/TwJCc9xU3KU

Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna viis ministrit. Alustuseks sõna peaminister Jüri Ratasele.

Jüri Ratas
Aitäh! Austatud ajakirjanikud! Ma kõigepealt alustan taas sellest, millest me oleme nii palju siin Eesti ühiskonnas rääkinud, see on rahapesu. Rahapesul ei ole kohta Eestis. Sellised väärtused, sellised põhimõtted siia riiki ei sobi. Ma tunnustan siin nii Finantsinspektsiooni kui ka Rahapesu Andmebüroo tegevust.

See, et Finantsinspektsioon otsustas, et Danske filiaali tegevus tuleb siin kaheksa kuu pärast või kaheksa kuu jooksul lõpetada, ma igal juhul toetan seda Finantsinspektsiooni otsust. Minu meelest see näitab seda, et varem või hiljem sellised rahapesutegevused tulevad välja või meil on võimekus selleks olemas, kindlasti täna ka palju rohkem teadmisi, ja see näitab ka seda, et selliste mõtetega ei tasu siia Eestisse tulla. Mul on hea meel, et mitteresidentide osakaal on kõvasti langenud, samuti offshore’ide osakaal. See näitab, et Eesti on selle teemaga väga tõsiselt tegelenud. Ma kindlasti toetan ja tunnustan suurt tööd, mida Finantsinspektsioon, aga ka keskkriminaalpolitsei ja prokuratuur on teinud, et Eesti finantssektorit korrastada. Pankade rahapesuriskid on selle tulemusena tänaseks oluliselt vähenenud. Me räägime peamiselt perioodist 2007–2015 ja võrreldes sellega on tänane seis kindlasti turvalisem ja riske on vähem.

Eesti finantssektori turvalisuse ja usaldusväärsuse tagamisega on seotud ka Finantsinspektsiooni otsus seoses Danske filiaali tegevuse lõpetamisega. Ja kindlasti ei pea Danske kliendid Eestis oma hoiuste ja laenude pärast muretsema. Filiaali tegevuse lõppemine toimub järk-järgult ning sellistel tingimustel, mis kaitsevad Eesti inimeste, Eesti klientide huvisid.

Kõikvõimalike uute kahtluste osas usaldan kindlasti Eestis neid pädevaid asutusi. Nende senine tegevus on kinnitanud, et nad suudavad kahtlusi kontrollida ja vajaduse korral ka jõuliselt reageerida. Nüüd, oluline on see, et meie majanduskeskkond jääb läbipaistvaks ja meie majanduskeskkond jääb alati ausaks.

Täna oli Vabariigi Valitsuse istungil kokku 11 päevakorrapunkti, kõik said otsustatud. Me eraldasime valitsuse reservist 980 000 eurot Lõuna-Eesti ralli korraldamiseks. See on siis ... toimub testralli tänavu juulis, kus on ka WRC masinad. Samuti me moodustasime looduskaitsealasid, kus võeti range kaitse alla üle 6700 hektari laanemetsi ja üle 9850 hektari salumetsi.

Ning istungil oli ka oluline punkt, mille majandus- ja taristuminister lauale tõi. See oli siis Eesti raudteevõrgu ja infravõrgu arendamine kuni aastani 2024, kus investeeritakse ligemale 400 miljonit eurot. Ühelt poolt kindlasti oli prioriteet ka, et tõsta kiirusi nii Tallinna-Tartu kui ka Tallinna-Narva suunal.

Nüüd, kabinetinõupidamisel oli arutelu all viis erinevat teemat. Üks oli seotud Kohtla-Järve hariduse ja riigigümnaasiumi loomise küsimusega. Siis saime ülevaate avaliku sektori bürokraatia vähendamisest, valitsuse riigireformi tegevuskava täitmisest ja riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimisest. Nendest teemades kindlasti räägivad oma valdkonna ministrid.

Nüüd, vabariigi aastapäeva pidustused on mitmel pool juba alanud. Need kulmineeruvad pühapäeval Eesti Vabariigi 101. sünnipäevaga, mida tähistatakse riigilipu heiskamisega ja paljude pidulike üritustega üle Eesti. Kindlasti kutsun kõiki inimesi osalema sellel kaunil ja ilusal pidupäeval.

Pühapäeva õhtul sõidan töövisiidile Egiptusesse, kus toimub Euroopa Liidu ja araabia riigi riikide liiga tippkohtumine. See on sissejuhatuseks kõik. Aitäh!

Juhataja
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, palun!

Rene Tammist
Tere päevast ka minu poolt! Tänasel valitsuse istungil oli kaks päevakorrapunkti, millest tahaksin rääkida. Üks oli raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Riigi Infosüsteemide Ametile e-valimiste infotehnoloogilise toe pakkumiseks ja turvalisuse tagamiseks.

Teatavasti käesoleva aasta algusest läks valimisteenistuselt üle valimiste korraldamise infoturbe vastutus RIA-le. Sellega seoses RIA tegi ka põhjaliku ülevaate sellest, kuidas meil on infoturve tagatud ja ka mitmed korralduslikud küsimused tehnoloogilise baasi täiendamiseks. Need vahendid, mida siis eraldatakse, need kulutused suures plaanis on juba tegelikult tehtud, ja kõik selleks, et meie e-valimised oleksid turvaliselt korraldatud.

Täna algab ka e-valimiste periood, mis kestab kuni 27. veebruarini. Valida saab arvutite abil ID-kaardi või mobiil-ID-ga. Selleks on vaja PIN1 ja PIN2 koodi. Või siis mobiil-ID-d SIM-kaardiga, internetiga ühendatud arvutit ID-kaardi lugejaga ja valijarakendust valimised.ee-st.

Aga siis teine punkt, mis on ka oluline, on seotud Eesti seisukohtadega Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega antakse Euroopa Komisjonile luba Ameerika Ühendriikidega läbirääkimiseks tööstuskaupade suhtes kohaldatavate tollitariifide kaotamist käsitleva lepingu üle. Selle sisu on lühidalt see, et leevendada neid pingeid, mis on kaubandusläbirääkimistel tekkinud, ja leida lahendused, kuidas siis tollitariife tööstuskaupade osas vähendada nullini. Ja samuti Euroopa Liidu mandaat ei sisalda läbirääkimisi põllumajandustoodete üle. Kokkulepe, mille siis komisjoni president ja USA president sõlmisid eelmise aasta juulis, hõlmab ka seda, et läbirääkimiste ajal uusi kaubandust piiravaid meetmeid ei rakendata. Ja sellest tulenevalt on ka Eesti soov, et need läbirääkimised hakkaksid võimalikult kiiresti pihta. Aitäh!

Juhataja
Justiitsminister Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu
Aitäh! Kõigepealt ilusat lähenevat vabariigi aastapäeva kõigile! Ja eriti, usun, neile meestele-naistele, kes vabariigi aastapäeval peavad olema tööl – kaitseväes, välismissioonidel, oma teenistuses, politseis, sotsiaalvaldkonnas ja meie kõigi turvalisust tagamas.

Nüüd, teine sisuline küsimus, mida valitsus täna käsitles, puudutas ohvriabifondi sisseseadmist. Põhimõtteline toetus Justiitsministeeriumi esitatud eesmärkide alusel väljatöötamiskavatsuse loomiseks valitsuses tekkis. Ja võeti vastu otsus selle aasta jooksul töötada välja kuriteoohvrite täiendavaks toetamiseks nendel eesmärkidel, seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus.

Justiitsministeerium pani valitsusele ette ettepanekud sarnaselt elatisabifondile sisse seada ohvriabifond. Ja selle katteallikaks selle rahastamisel oleksid siis need tulud, mida võetakse ära kurjategijatelt, olgu nad sunnirahana kohtuotsuse alusel või siis kurjategijatelt konfiskeeritud rahana.

Tõsine teema, mida valitsus arutas, puudutas Kohtla-Järve riigigümnaasiumi küsimust. Esmaspäeval koalitsiooninõukogus pidas Isamaa erakond vajalikuks, et Vabariigi Valitsus arutab Kohtla-Järve riigigümnaasiumi küsimust – seda, milline saab olema õppekeel selles koolis. Koalitsiooninõukogus moodustati töörühm, kuhu kuulusid Isamaa poolt Helir-Valdor Seeder, sotsiaaldemokraatide poolt siseminister Katri Raik ning haridus- ja teadusminister proua Reps.

Selles töörühmas jäid erinevad seisukohad õhku. Valitsuskabinet täna arutas küsimust, mis on seotud Kohtla-Järve riigigümnaasiumiga. Ja tõepoolest, mina Isamaa valitsusdelegatsiooni nimel panin lauale ettepaneku, et riigigümnaasium oleks täies mahus eestikeelne. See on tegelikult kõige mõistlikum ja ausam tee selle küsimuses anda turvalisuse signaal nii kohalikule eestlastest kogukonnale kui ka selleks, et meie riik kehtestaks ennast Ida-Virumaal ja eestikeelsus maksaks.

Tuleb arvestada seda, et meie Justiitsministeerium on analüüsinud ka seda meie kehtivat põhikooli- ja gümnaasiumiseadust. Ja tegelikkuses see 60/40 lahendus, mis on meie kehtivas seaduses, ei pruugi eesmärgilt olla põhiseaduspärane oma loogikas. Sest kuidas me saame öelda, et haridust antakse eestikeelsena selles 60/40 mudelis, kus esimese keelena õpetatakse vene keeles ja teise keelena alles eesti keeles.

Tegelikkuses valitsesid täna valitsuskabinetis erinevad seisukohad, põhimõtteliselt erinevad seisukohad. Ning see arusaamine, see reaalne poliitiline arusaamine, kus me nendes erinevates seisukohtades valitsuses olime, oli see, et sisulist küsimust, mis puudutab seda teemat Kohtla-Järve riigigümnaasiumi küsimuses, see valitsus tegelikult ei langeta. See on laual, on väga selgelt … Tulemas on valimised, erinevatel erakondadel on laual väga selgelt oma poliitilised visioonid, kuidas gümnaasiumiharidus ja eesti keelele üleminek korraldada.

On selge, et Kohtla-Järve küsimus on küll väga tundlik ja sümboliväärtusega küsimus, aga seda tuleb vaadata ka laiemas kontekstis, see puudutab hariduse keelt Tallinna gümnaasiumides, see puudutab teisi Ida-Viru gümnaasiume. Selge on see, et siin peab … Need otsused ja valikud on võimalik teha, sisulised valikud on võimalik teha uuel valitsusel. Nii et tegelikkuses jääb selles küsimuses nüüd valitsema moratoorium.

Teine selge küsimus, mida Isamaa erakonna poolt pidasime vajalikuks ja mis leidis ka valitsuskabineti selge toetuse, oli see, et apoliitiliselt Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri juhtimisel moodustatakse töörühm, kes tegelikult need kõik erinevad põhimõttelised valikud, mida siis tegelikult poliitikud ja järgmine valitsus peab langetama, töötaks läbi. Meie jaoks oli väga oluline, et selles töörühmas oleksid nii eestlaste kogukonna esindajad Kohtla-Järvelt kui ka lapsevanemate esindajad. See on väga tõsine, väga kaalukas küsimus.

Ja selles asjas, kui meil on põhimõttelised ideoloogilised erinevad lähtekohad selles valitsuses, siis on mõistlik ametist lahkuva valitsuse poolt mitte liikuda ühes või teises küsimuses edasi, vaid kehtestada moratoorium ja anda võimalus tegelikult oma kogukonna inimestel ja ekspertidel valikud välja töötada, et uus valitsus saaks neid otsuseid siis langetada. Aitäh!

Juhataja
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps, palun!

Mailis Reps
Alati on väga konstruktiivne kuulata justiitsministrit ja saada teada, mida me valitsuses arutasime.

Aga kõigepealt siis positiivsetest uudistest. Täna otsustati ära midagi märgilist ja see on see, et me jätkame kolmandat aastat lasteaiaõpetajate palkade toetamist. Võib-olla kohati me oleme selle ära unustanud, aga vaid kaks ja pool aastat tagasi, 2016. aastal oli väga suur hulk omavalitsusi, kus kõrgharidusega lasteaiaõpetaja sai vähem kui 600 eurot brutopalka. See muutus on toimunud kahe ja poole aastaga kahes asjas. Esiteks on palgad väga paljudes piirkondades sõna otseses mõttes mitte lubadusena, vaid reaalset kahekordistunud. Ja neid lasteaiaõpetajad, kes ei saanudki mitte lubadust, vaid täiesti üllatavalt kahe ja poole aasta jooksul seda reaalselt oma sularahaautomaadis märganud, loodetavasti ka internetipangas.

Ja teine väga oluline märgiline asi selle lasteaiaõpetajate palgaga on see, et me oleme loonud ühe süsteemi, kus riik ei võta kohalikult omavalitsuselt mitte kohustust ega ka võimalust ja vastutust ära, vaid on loonud võimaluse, kus kohalik omavalitsus ja riik päriselt tulevadki laua taha, lepivad milleski kokku ja see mitu aastat järjest püsib. Ja see kokkulepe on olnud nii, et kohalik omavalitsus kehtestab oma volikogu tasandil palga alammäära ja riik kompenseerib sellest siis olenevalt omavalitsuse võimalustest kuni kaks kolmandikku. Nii et selles mõttes, ütleme, rikkamates omavalitsust veidi vähem ja need omavalitsused, kes vajavad veidi tuge rohkem, siis kuni kaks kolmandikku. See on olnud oluline sellepärast, et kui te märkate, siis selliseid signaale on näiteks huvihariduse poole pealt, on siin ka teisi valdkondi, kes on selle näiteks toonud, et kohalikule omavalitsusele jääks vastutus, aga on võimalik tulla siis sellise mudelina appi.

Ja teine, kui te mäletate veel, neli aastat tagasi olid ka valimised ja neli aastat tagasi arutati väga tõsiselt, kuidas huvihariduses toetusi laiendada. Õnneks lubatakse ka nüüd väga palju huvihariduses toetusi laiendada ja selle Vabariigi Valitsuse otsusega me andsime kohalikele omavalitsustele siis 14,5 miljonit ja see on nüüd teist aastat järjest. Ja see huvihariduse toetus on laiendanud valdkondi. Enamjaolt siis IT- ja tehnikavaldkonnas on juurde tulnud robootikat, arvutiprogrammide erinevaid võimalusi ja väga palju spordivõimalusi, eriti just hajaasustusega piirkondades, kus treenerid, kes enne olid pigem spordikooli juures maakonnakeskuses, on liikunud nüüd erinevatesse hajaasustusega piirkondadesse. Nii et need kaks head uudist alguseks.

Nüüd, Kohtla-Järve integratsiooni võib-olla võtaksin lühemalt kokku ja ütleks nii, et kõlasid väga paljud erinevad võimalused. Haridus- ja Teadusministeerium ka eile – lugesin kokku – kuus ja pool tundi kohtus erinevate ekspertidega, arutas läbi, millised oleks võimalused. Ja tõepoolest, peab ütlema, et seal kohapeal on ka kogukondadel erinevad soovid. Esimene ja ühendav soov on see, et riigigümnaasium avatakse. Ei ole kohapeal sellist soovi, et seda ei avata. Teine väga selge ühendav soov on see, et sellest tuleb kindlasti, nii nagu kõik meie Eesti haridus, maailma parim haridus. Et seal tuleks väga hea sisuline kool, selleks on vaja sinna nii koha pealt kogukonna toetust kui ka tuua sisse võib-olla teatud spetsialiste. Ja kolmas võib-olla ühendav joon on tõepoolest see, et siin ei ole konsensust, ei ole konsensust ei kohapeal ega laiemalt.

Need valikud, mida Haridus- ja Teadusministeerium täna tutvustas, olid siis ka need, et riigigümnaasiumi koosseisus on võimalik anda kohalikule kogukonnale see kindlustunne, et nad võivad jääda eraldi. Ja siis rahulikult, ütleme siis, sel perioodil, kui ei ole enam valimisi, saaksid nad riigis koos Haridus- ja Teadusministeeriumi ekspertidega analüüsida, mis osas nad jäävad Järve gümnaasiumis eraldi, mis osas näiteks nad asuvad võib-olla teatud tundideks, kui nad seda soovivad, Tehnikaülikooli kolledži tingimustesse, millises osas on nad suures majas, millises osas nad soovivad eraldi olla.

Sest see on olnud selle kogukonna soov, et nad – sõna otseses mõttes, tsiteerin – „ei lahustuks ära suurde gümnaasiumisse“. Sellise võimaluse on Haridus- ja Teadusministeerium, väga põhjalikult läbi kaalutult, valmis pakkuma. Ja see võiks olla üks lahendustest, mida siis eksperdirühm – just nimelt eksperdirühm – Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri tasemel arutaks.

Suur aitäh!

Juhataja
Riigihalduse minister Janek Mäggi, palun!

Janek Mäggi
Head lähenevat vabariigi aastapäeva! Tulen rõõmsamate teemadega natukene.

Valitsus kinnitas täna selle aasta kohalike omavalitsuste tasandus- ja toetusfondi vahendite jaotuse. Ja kokku siis täiendavalt jagame laiali 200 miljonit eurot, seda on päris palju. Tasandusfondi maht on 102 miljonit eurot ja see kasvas 12 miljonit eurot võrreldes eelmise aastaga, nii et see on päris märkimisväärne.

Tasandusfondist 71% läheb Lõuna- ja Kirde-Eestisse ja 26% Kesk- ja Lääne-Eesti omavalitsustele. Ja toetusfondi maht on 444 miljonit eurot, sellest 342 miljonit on valitsus juba varem haridustoetustena jaanuari otsusega laiali jaganud ja see täiendav 97 miljonit, mis siis juurde tuleb, sellest läheb huvihariduse ja tegevustoetusteks 14 eurot, raske ja sügava puudega laste abistamise toetuseks 2,6 miljonit eurot, toimetulekutoetuseks 15 miljonit ja kohalike teede korrashoiuks 29 miljonit eurot. Seda on muidugi vähe. See on väga pikka aega või sisuliselt kümme aastat seisnud ühe koha peal. Ma usun, et järgmine aasta, järgmine valitsus selles osas kindlasti võtab midagi ette. Sest see on proportsioonist selgelt väljas, ajaloolistel põhjustel, mida ma praegu lahkama ei hakka.

Valitsus kiitis heaks ka riigireformi tegevuste ülevaate. Teatavasti siis riigireformi võtmetegevused olid töökohtade väljaviimine pealinnast. Me oleme jõudnud pluss 830 töökohani tänaseks ja sinna lisanduvad veel Kaitseväe ametikohad, mida me numbriliselt välja tuua ei saa. 75% eesmärgist saab selle valitsuse mandaadi lõpuks tehtud.

See on kindlasti üks asi, millega tuleb jätkata. Mina usun, mida me oleme ka valitsuskabinetis arutanud, et igasse olulisse maakonnakeskusesse võiks vähemalt ühe märkimisväärse riigiasutuse viia ja see mõte ei ole üldse mitte nii palju see, et me saaksime väga suurt arvu töökohti sinna, kuigi see on ka oluline. Aga ettevõtjad üle Eesti liikudes erinevates kohtades on mulle öelnud, et see näitab, et riik on kohal ja ka neil on siis oluliselt lihtsam oma laienemisplaane ja kasvuplaane ellu viia.

Ja lisaks nendele töökohtadele on loomulikult riigimajade projekt. Esimesed valmivad Raplas, Valgas ja Jõgevamaal järgmise aasta lõpuks ja 2021. aasta alguseks.

Tuleval aastal läheme üle siis tegevuspõhisele riigieelarvele. Ka see on väga-väga oluline. Kuigi riigieelarves on väga paljud kulutused fikseeritud, 79,5% tuleneb otseselt seadusest, siis ma usun, et läbimõtlemine, korrastamine annab väga palju võimalusi riigi tõhusamaks muutmiseks.

Ja lisan veel nii palju, et kohalike omavalitsuste puudutanud haldusreformiga vähenes ametnike arv kohalikes omavalitsustes circa 10%, mida on ühest küljest vähe, circa 300 inimest, aga teisest küljest see on õige trend ja juhtide arv vähenes üle poole. See on minu poolt kõik.

Juhataja
Nüüd on võimalus küsida.

Rene Tammist
Ma võtan võib-olla ühes punktis sõna siin sotsiaaldemokraatide valitsusdelegatsiooni nimel ja see puudutab Kohtla-Järve riigigümnaasiumi teemat. Meie seisukoht on see, et igas Eestimaa otsas peaks saama väga hea eestikeelse koolihariduse. Ja moodustatav töörühm, millele juba siis haridusminister viitas, peab ka selle tagama. Meie ettepanek on olnud see, et Järve gümnaasiumi põhjal tagada kohalikele eestlastele täistsükliline eestikeelne kool. Aga kindlasti siis ootame, mis ettepanekutega ka see töörühm välja tuleb. Aitäh!

Juhataja
Nüüd on võimalus küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, kellele küsimus on suunatud ja küsime läbi mikrofoni.

Sven Soiver, TV3
Sellelsamal kooli teemal. Te moodustasite komisjoni, mis peaks oma töötulemusi tutvustama kahe kuu pärast. Mis on selle komisjoni praktiline väärtus, arvestades seda, et seda valitsust on veel kaks pluss veidi nädalat järgi?

Jüri Ratas
Aitäh! Ega see ei tähenda, et ei tule Eestile uut valitsust. Meil on praegu Riigikogu valimised, täna algasid, ma loodan, et inimesed lähevad usinasti hääletama, teevad seda e-hääletuse teel.

Aga praktiline väärtus on see, et tegelikult, kõigepealt, ma arvan, et kaheksa päeva või kümme päeva viisteist päeva enne valimisi vaadates seda turbulentsi, mis on tekkinud, teha siin lõplikud seisukohad, ma arvan, see ei ole õige.

Ma kindlasti toetan, nagu ütles ka Mailis Reps, väga tugevasti seda, et mitte kuidagi me ei saa Kohtla-Järvel jätta eestikeelset kogukonda sellest otsusest välja. Tõsi on see, et täna haridus- ja teadusminister tegi ettepaneku, et tema esimene valik oleks see, et nad saaksid jätkata riigigümnaasiumis oma gümnaasiumi-, ütleme, filiaalis eestikeelset õpet.

Igal juhul see riigigümnaasium – ükskõik, kuidas see tekib –, on minu seisukoht, et see peab olema sada protsenti eestikeelne kõigile neile, kes soovivad ja suudavad seda. Ja siis see üleminek neile, kes mõningaid loenguid peavad võib-olla läbima oma emakeeles. Peab olema selge see, et me liigume sajaprotsendiliselt eesti keele õppe suunas.

See, mis ta täpselt tähendab, seda haridus- ja teadusminister ka tutvustas kabinetiarutelul- alates logopeedidest, psühholoogide eest jne. Ja kindlasti kui tohib, siis ma annan Mailisele sõna, et ta saab täpselt öelda, mida siis see töörühm peab välja selgitama. Mailis, palun!

Mailis Reps
Aitäh! Kuna tuli konsensuslik otsus, et selle töörühma, ütleme, juhtivateks tegelasteks on siiski haridusspetsialistid ja seda juhib Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler, aga me täpsustasime ka ära, et kes on sinna kõik palutud. Palutud on kõik kogukondade liikmed, kohalikud eksperdid, et seal oleks kindlasti kaasatud kõik osapooled, sealjuures ka kõrgharidusasutuste esindajad, sest seal on kolm kolledžit, et kõik need osapooled oleks seal kaasatud.

Mida arutatakse? No kinnitan teile, et uue kooli avamise puhul on lisaks eesti keele proportsioonile veel tuhandeid detaile. Ja see on ka väga oluline, mida haridusministeerium täna palub kõikidel mõista, et me räägime hetkel olukorrast, kus käivad õpetajate konkursid, kus käib koolijuhi otsimine. Ja see oli ka palve, et Haridus- ja Teadusministeerium saaks sisuliste teemadega lisaks sellele õppekeelele ka tegeleda. Näiteks õpetajate otsimisel, spetsialistidel, moodulite ülesehitamisel, kuidas õpilased üle lähevad oma koolidest, millised protsessid seal vahepeal toimuvad, millised saavad olema vestlused.

Nii nagu me teame, on välja kuulutatud juba märtsikuus vestlusvoorud õpilastega, kus neile asja tutvustatakse. Kõik need tegevused võiksid jätkuda. Nüüd, mida see töörühm lõplikult otsustab, ma jätaksin selle nii kogukonna kui ka ekspertide otsustada.

Urmas Reinsalu
Eesti saab 101-aastaseks. Kas meil on olukord, kus me peame mõeldavaks, reaalselt, et me riigi rahaga riigikoole ehitame Eesti Vabariigis ja avame neid, mis on venekeelsed? Ei, see ei ole vastuvõetav Isamaa erakonnale. Meie seisukoht on, et tegelikkuses valitsus oleks võinud täna langetada otsustuse, et see kool saab olema täies mahus eestikeelne ja alustab sügisel tööd. Ja tegelikkuses kõik need logistilised küsimused peavad olema suunatud selle ambitsiooni realiseerimiseks. See seisukoht või ettepanek ei leidnud täna toetust.

Järgmine küsimus, mis oli, millises osas valitsus mõistis, et ei ole võimalik langetada otsustust, kuna valitsevad põhimõtteliselt erinevad seisukohad, oli, et selles küsimuses see valitsus järelikult otsuseid ei langeta, see jääb järgmise valitsuse otsustada. Sest olles küll väga olulise sümbolväärtusega, Kohtla-Järve küsimus, on päris selge, et lauale tulevad ja erinevatel erakondadel on ettepanekud ka, kuidas gümnaasiumiharidus Eestis viia eestikeelseks. See tegelikult on pädevus seadusandjale ja need ettepanekud tulevad lauale.

Nüüd, see töörühm või võimalus kogukonna esindajatel välja öelda oma ettepanekud, ma arvan, et see on oluline. See on oluline. Sest eestlased Kohtla-Järvel tunnevad täna, et nad on jäänud üksi, nad on jäänud kõrvale. See ei ole normaalne olukord. Seetõttu peab olema välja öeldud kõigis nendes variantides, mis siin on ka välja pakutud, selles töörühmas arutada läbi, kuidas seda korraldada.

Aga ma tahan rõhutada, et otsus ei ole selle töörühma kätes, otsus on poliitiline otsus ja selle langetab valitsus ja seda langetab siis järgmine Vabariigi Valitsus. Isamaa seisukoht on, et see otsus on võimalik, et kõigi nende eksitavate väidete keskkonnas, mida on esitatud otsekui ei oleks võimalik seda üle viia täies mahus eesti keelele, riigigümnaasiumit, et see on võimalik. Ma olen ka ise vastavate kogukonna inimestega siin teisipäeval vestelnud. Ja see ongi tegelikult põhimõtteline väärtusvalik. Aitäh!

Juhataja
Kui rohkem küsimusi ei ole, siis on pressikonverents lõppenud. Suur tänu kõigile!