Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 20. juuni 2019

20. juuni 2019 - 19:27

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaministrit asendav siseminister Mart Helme, riigihalduse minister Jaak Aab, sotsiaalminister Tanel Kiik, välisminister Urmas Reinsalu ja kultuuriminister Tõnis Lukas.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=b2Dnhk__agU

 

Juhataja Jevgenia Värä
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on siseminister Mart Helme, kes täna asendab peaministrit, sotsiaalminister Tanel Kiik, riigihalduse minister Jaak Aab, välisminister Urmas Reinsalu ja kultuuriminister Tõnis Lukas. Annan sõna Mart Helmele. Palun!


Mart Helme
Aitäh! Meil on täna siin, nagu näete, kolmandik valitsuse koosseisust. Ma ei hakka pikemalt sisse juhatama neid teemasid, millest räägib iga minister oma valdkonnas, sest need moodustasid ka suurema osa tänasest valitsuse istungi päevakorrast. Teil on kindlasti nii mõnegi teema puhul, mida ministrid tutvustavad, oma täpsustavaid, aga võib-olla ka intrigeerivaid küsimusi.

Nii et selles mõttes mul ei ole mõtet siin väga pikka sissejuhatust teha. Ma usun, et asume minister ministri haaval konkreetsete asjade juurde. Aitäh!


Juhataja
Sotsiaalminister Tanel Kiik, palun!

 

Tanel Kiik
Suur tänu! Head ajakirjanikud! Minu valdkonnas on täna kõige olulisem ilmselt valitsuse poolt heaks kiidetud haigekassa rahastatavate tervishoiuteenuste loetelu määrus. Ja selle minu arust olulisemad asjad, mis ma välja tooksin, on tervisekeskuste rajamise täiendav, ütleme, soodustamine. Ehk põhimõte, et maapiirkondades saab haigekassa võimaluse rahastada põhjendatud juhtudel ka selliseid esmatasandi tervisekeskuseid, mille nimistus on vähem kui 4500 inimest.

Küsimus on selles, et me teame, et Eesti on suhteliselt hajaasustatud piirkond ja hoolimata sellest, et kohapeal näiteks tervisekeskuses on olemas kolm perearsti, siis seal nimistus ei pruugi olla igaühel 1500 patsienti. Selleks, et seda rahastust saaks pakkuda ka neile esmatasandi tervisekeskustele, kus ühel või teisel põhjusel, tihtipeale tingituna just maapiirkonna iseärasusest, on alla 4500 patsiendi, et need ei jääks vajalikust rahastusest ilma.
Ja neid omavalitsusi on piisavalt palju, kes on ka selle ettepanekuga meie poole pöördunud. See on kindlasti oluline muudatus just maapiirkondades terviseteenuste kättesaadavuse parandamisel.

Teine punkt, mis ma välja tooksin, on EMO-de koormuse vähendamine. See on ka küsimus, millest on palju räägitud. Erakorralise meditsiini osakonnad tihtipeale tegelevad patsientidega, kellega nad tulenevalt sisulisest tööst tegelema ei peaks. Ehk inimesed pöörduvad tervisemuredega tihtipeale ennatlikult erakorralise meditsiini osakonda, kuigi võiks seda teha kas perearsti kaudu või ka näiteks perearsti nõuandetelefoniga.

Praegu me otsustasimegi, et me käivitame selle perearstiteenuse nõuandetelefoni isikustatud konsultatsiooniteenuse alates 1. jaanuarist 2020. Mõte on siis selles, et telefoni teel nõu andev arst saab inimese nõusolekul vaadata ka tema terviseandmeid. Ehk et muuta tänast sellist üleüldist konsultatsiooni, mis võib-olla mõnevõrra on selline pinnapealsem, paratamatult, muuta seda oluliselt täpsemaks, konkreetsemaks, inimesele märksa kasulikumaks. Ja tegelikult ka vastakuti, ehk ka perearstil on võimalik anda oluliselt paremat nõu, paremat konsultatsiooni, kuhu pöörduda, kas pöörduda, tulla tema konsultatsioonile või tulla mujale, võib-olla pöörduda siiski EMO-sse, kui see vajadus on olemas.

Ja nüüd, alates jaanuarist on [plaanis, toim] see jõustumine. Algselt lootsime sellega alustada juba 19. augustist, aga hetkeseisuga on realistlik, et jõuame selleni uuest aastast.

Kolmanda teemana tooks välja gripisurmade küsimuse. Ehk kahjuks me näeme, et meil on endiselt väga palju probleeme sellega. Lisame gripisurmade vähendamiseks uue teenusena gripivastase vaktsineerimise hooldekodudes. Ehk elanikud on tihtipeale gripist enam ohustatud sihtgrupp, nad on tihti vanemaealised, neil on paljud muud kroonised haigused ja nad on territooriumil suhteliselt tihedalt koos. Ehk eesmärk on vähendada gripisurmasid läbi vaktsineerimise hooldekodudes.

Lisaks veel paranevad erinevad viljatusravi ja sclerosis multiplex’i ravivõimalused. Kõik need muudatused kokku, mis täna valitsuses heaks kiideti, peavad haigekassa eelarves maksma suurusjärgus 1,49 miljonit, aga nende kuludega on juba arvestatud, sest see on pikaajaline protsess – välja töötatud ja haigekassa nõukogu poolt välja pakutud.

Paar sõna räägiks veel laiemalt tervisekeskuste teemal. See on üks suurprojekte, mida eelmine valitsus algatanud ja tänane on edasi viinud. Eesmärk on jõuda aastaks 2023 selleni, et üle Eesti oleks 61 tervisekeskust. Tervisekeskuste põhimõte pole mitte ainult tagada võib-olla kvaliteetne teenus, vaid tagada suurem sünergia, tagada parem koostöö.

Mõte on selles, et koos hakkavad tööle vähemalt siis kolm perearsti, üldjuhul. Teatud suuremates keskustes on see piirmäär kõrgem ehk siis kuus ja rohkem. Lisaks siis pereõde, lisaks näiteks koduõde, füsioterapeut, ämmaemand. Ehk inimene tuleb ühte keskusesse, ta saab vajalikku abi, ta saab vajaliku teenuse kätte, ta ei pea liikuma mitme erineva punkti vahel, mitme erineva omavalitsuse vahel. See on selline väga mõistlik suund, mida on tehtud, ja seda toetame igakülgselt – nii valitsuse, haigekassa kui ka ministeeriumi tasandil.

Rajamine aitab tugevdada perearstide meeskondi, pakkuda inimestele laiemat ringi teenuseid, diagnostika võimalusi ja ühtlasi aitab ka perearstide omavahelist koostööd parandada – kui on puhkuste periood, kui on lihtsalt erialad natuke erinevad, spetsialiseerunumine erinev – ja vähendada ühtlasi eriarstide ravijärjekordi. Sellega praegu lõpetaksin ja annan sõnajärje edasi.


Juhataja
Välisminister Urmas Reinsalu, palun!


Urmas Reinsalu
Aitäh! Valitsus arutas ja otsustas saata siis parlamendile menetlemiseks konsulaarseaduse muudatuse. Ja selle eesmärk on tegelikult siis parem kättesaadavus, konsulaarteenuste kättesaadavus.

Meie välisesindustes koormus on oluliselt kasvanud konsulaarteenuste pakkumisel alates 13. (2013., toim) aastast, võib öelda, ligi 40% võrra. Ja mõte on siis tegelikult selles, et luua suuremat paindlikkust. Välisesindustes on tal võimalus lihtsamaid konsulaartoiminguid teha mittediplomaatilise teenistuskohal töötavatel teenistujatel. Just nimelt selle eesmärgiga, et teenused … neid konsulaarteenuseid tehakse kiiremini ja see oleks tarbijasõbralikum inimestele.

Võib öelda, et välissuhtlus on olnud intensiivne, viljakas – minu poolt vaadates. Esmaspäeval toimus Euroopa Liidu välisasjade nõukogu koosolek. Seal oli juttu all kuju kujunenud arengud Moldovas. Arutati laienemist, võimalike liitumisläbirääkimiste alustamist.

Ja samuti oli jutuks ka Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika võimaliku kvalifitseeritud häälteenamuse kasutusele võtmine, mida ka Euroopa Komisjoni president Juncker pakkus välja eelmise aasta sügisel. Ja Eesti seisukoht on, et me eelistame konsensusel põhinevat siis ühtse välis- ja julgeolekupoliitika säilimist. Me usume, et see on see tõhusam vorm sellele.

Mul oli hea meel eelmisel reedel Leedus külastada oma kolleegi. Eile ma olin Rootsis.

Nüüd siin on olnud ka täna juttu, vaatasin Delfi tegi ühe niisuguse uudise, mis puudutab ränderaamistiku küsimust. Ei, siin mingit muutust või poliitikamuutust ei ole. Konservatiivsus rändeküsimustes, maksimaalne iseotsustusõigus nendes teemades on jätkuvalt selle valitsuse liin. Välisministeerium tegeleb nende küsimustega.

Mind üllatas see uudis selles loogikas, et just nädal aega tagasi küsis mult seda Jevgeni Ossinovski infotunnis. Ja ma andsin talle ka ühemõttelise selge kinnituse, et positiivsed uudised – nagu Eesti on positiivsete uudiste lainel – tulevad ka selles valdkonnas. Siin ei ole põhjust üldse peljata neid asju.

Ja, noh, propaganda, siin Mart [Helme] ütles. Tegelikult mitmed meediaväljaanded teevad väga huvitavat tööd, väga head tööd. Lugesin just Jaak Jõerüüdi väga huvitavat artiklit kuuendas Akadeemia numbris, mis puudutas ka tegelikult meie rahvuslike huvide määratlemist. Ja ka tema, niisugune artikli paatos oli, et üks rahvas, üks riik ei tohi elada silmad pärani kinni, see on väga tähtis.

Ja Toomas Kihol oli väga huvitav niisugune poliitilise alatooniga luuletus Akadeemias. Mulle tundub, et Toomas Kiho kui poeet on tegelikult hakanud Akadeemia veergudel alles avanema, siin võib tulla veel põnevaid-põnevaid üllatusi meile. Aitäh!


Juhataja
Riigihalduse minister Jaak Aab, palun!


Jaak Aab
Tänasel valitsuse istungil valitsus kiitis heaks ühe määruse muudatuse, millega siis erastamist laekuvat raha saab kasutada nii, et sellega toetatakse ka muinsuskaitseliste ehitismälestiste säilitamist ja korrashoidu.

Alus tuleneb juba eelmise Riigikogu koosseisus vastu võetud muinsuskaitseseaduse muudatustest, mis on tekitanud ka siin uudistes mingisuguseid vastakaid arvamusi. Aga see, millega meie täna otsuse tegime, see kindlasti võib-olla leevendab ka nende muinsusmälestiste omanike olukorda.

1. mail hakkas see seadus kehtima ja selle seaduse põhjal on siis vastav määrus täna kinnitatud, kus siis Kultuuriministeerium saab võimaluse vastu võtta taotlusi ehitismälestiste säilitamiseks ja korrashoiuks. See tähendab ka remonte ja renoveerimisi.

Ka minu hinnangul on see valdkond olnud rahastatud ehk mitte piisavalt. Ja nagu te teate, kõigi muinsuskaitseliste objektide omandamine ja kui seda tahta korras hoida või teha ka seal mingisuguseid parendusi, remonte, renoveerimisi, siis see on suhteliselt rangete nõuetega ehk see teeb selle investeeringu jupp maad kallimaks kui tavalise ehitise puhul.

Ja need objektid on seal väga erinevad. Kokku on üle 6000 ehitise muinsuskaitse all. Ja suurem osa neist on tegelikult seotud omandireformiga, kus on tagastatud omandireformi käigus omanikule. Need on näiteks ka sakraalhooned, endised haldushooned, aga ka erinevad elumajad, linnakindlused, õppehooned. Nii et see nimekiri on päris pikk ja on kõigile nendele objektidele siis vastavalt muidugi selle raha piires.

Omandireformi reservfond ei ole ju mingi lõputu rahaauk. Momendil on seal raha kuskil 27 miljonit, see rahanumber jätkuvalt ka veidi kasvab iga aastaga erastamisest laekuva raha arvel. Need on pikaaegsed lepingud ja mõnikümmend aastat tuleb sinna raha juurde, aga niisuguses kahanevas progressioonis.

Ja sellepärast on ka ettepanek, et selle maht võiks olla kuni miljon eurot aastas viie aasta jooksul ja ka piiritletud ajaraamiga. Väga loodame, et riik suudab ka siis teiste mingite allikate arvel edaspidi seda teemat rohkem toetada, aga abiks ta igal juhul on.

Ja täna siis oli ka üks teine omandireformiga seonduv küsimus minu laual. Kohtusin teadlastega, kes kirjutasid valmis lähteülesande. Antud ettepanek tuli tegelikult omandireformi komisjonist, mis töötas eelmise valitsuse ajal. Ja kuna ka vabariigi valitsuse tööplaanis on selline punkt, et tuleks analüüsida või teha uuring mõningate gruppide puhul, kes omandireformi käigus on tundnud ennast ebavõrdselt kohelduna või on ka ebavõrdselt koheldud. Üks selline grupp on need isikud, kes ei saanud erastada oma elamispinda. Ja ka selle komisjoni töö käigus on lauale pandud represseeritud isikute varaga toimunud okupatsiooni ajal.

Nii et teadlased on koostanud lähteülesande, lähiajal on võimalik tellida neilt see uuring, mis kolmest osast tõenäoliselt koosneb: üks on juriidiline hinnang, teine on niisugune sotsiaal-majanduslik mõju – ehk ka küsitletakse neid gruppe ja ka laiemalt Eesti elanikke, mis selle omandireformi käigus on toimunud, kuidas seda on tunnetatud – ja kolmas plokk peaks olema, et teadlased siis teevad ka ettepaneku, kas ja millistele rühmadele tuleks siis teatud ebavõrdne kohtlemine kompenseerida.See on see kõige raskem küsimus, sest see on seotud jälle rahaga. Aga ootame teadustöö ära – ma loodan, et aasta jooksul see valmib – ja siis me saame ka need võimalikud variandid otsustamiseks lauale.

Ja kolmas asi, mis on riigireformiga seotud, mis ei olnud jälle valitsuse istungil, kuid mida ma pean kindlasti vajalikuks rääkida ja toetada, on täitemenetluse reformi kontseptsioon, mida täna justiitsministeerium tutvustab. Ehk see on see, kus riigi nõuded – erinevad trahvid, nõuded isikute vastu, ettevõtjate vastu – koondatakse kokku ühte kohta ehk Maksu- ja Tolliamet hakkab neid kõiki haldama. Praegu tegelevad sellega Politsei-Piirivalveamet, Päästeamet, Riigi Tugiteenuste Keskus. Ja edaspidi, noh, kõige võimekam ja võib-olla ka kõige võimekama struktuuriga asutus on Maksu- ja Tolliamet, kes hakkabki tegema.

Noh, piltlikult öeldes, teatud osas võtab riik ka kohtutäiturite funktsiooni üle. See on nagu selgelt välja öeldud. Kohtutäiturid ei kao kuskile. Keerulisemate menetluste juures ka riik delegeerib edasi kohtutäituritele. Näiteks elatisabi on tõenäoliselt see teema, mis jääb kohtutäiturite kanda, sest seal on protseduurid keerulisemad, tuleb erinevate osapooltega suhelda jne, jne. Seal on see inimlik aspekt kindlasti juurest. Aga põhimõtteliselt toetan – see on ka jälle üks väike kild küll –, aga selles suunas, et riik toimib nagu selgemalt, tõhusamalt ja lahendab probleemid kiiremini. Aitäh!


Juhataja
Ja kultuuriminister Tõnis Lukas, palun!
 

Tõnis Lukas
Tõepoolest, valitsus täna kiitis heaks otsuse, mis siis eraldab Film Estonia toetuskavale limiidiks – selleks, et toetusi siis vastavatele välisfilmitootjatele edastada – viis miljonit eurot. Ja sellest teemast on viimasel ajal palju räägitud.

Selline toetuskava eksisteerib juba 2016. aastast. Selle alusel on Eesti riik teinud tagasimakseid selle fondi kaudu 18 filmi tootjatele juba. Ja seni on need reeglid vastu pidanud, mis me oleme kehtestanud. Kaasa arvatud analüüs, mis on tellitud spetsiaalselt selle fondi efektiivsust hindama, on näidanud, et iga sisse pandud või siis Eesti riigi poolt filmitootjatele tagasi makstud euro toob kuus kuni kümme korda siis otseseid ja kaudseid tulusid Eesti riiki.

Ja suur osa sellest laekub tegelikult ka riigieelarvesse, nii et riigieelarvelist tulu saab mõõta siis vastavalt, kui palju on palgafondi eraldatud, kui palju konkreetseid teenuseid ostetud alltöövõtjatelt, kui palju makstud käibemaksu. Nii et need on konkreetselt mõõdetavad summad.

Kõik see tuleb riigieelarvesse või siis Eesti tuludesse pärast filmi tootmist ja suurelt osalt moraalset kasu saame ka pärast filmi linastust. Nii et süsteem on meil olemas. Seni oli piirmäär kaks miljonit eurot. Sellega me tulime paar aastat kenasti toime, kui oli siin ka tegelikult päris-päris edukaid filmitootjaid, aga nüüd sellel aastal on juhtunud siis olukord, kui mees läks hommikul särge püüdma ja tuli tagasi suure haugipurakaga.

Ja tõepoolest, Warner Brosi toodetud ja Christopher Nolani lavastatud, juhitud filmiprojekt „Tenet“ on nii suuremahuline, et sellist analoogi meil siin lähedalt võtta ei ole. Kokku läheb see maksma praeguste rehkenduste järgi 200 miljonit eurot. Eestis on oma reeglid, mis tegelikult kannavad ka selle partnerluse kenasti välja, aga lihtsalt mahud mitte. Ja kuna see summa on n-ö eelarveneutraalne ja tasakaaluneutraalne, see tähendab, et ta laekub mõõdetud aja jooksul tegelikult riigieelarvesse tagasi, see riigipoolne kulutus, siis siin muid protseduure ei ole, kui et valitsusel on vaja lihtsalt fondile anda täiendav limiit.

Muidugi, kõik see eraldus, mis tootjale tehakse, on bürokraatlikult – muide, Eesti bürokraatiat me kõik ju tunnustame, ja võib-olla see on mõnele tootjale ka üllatus – nii täpselt ära mõõdetud, et kuludokumentide järgi eraldised meie praeguse rehkenduse järgi peaks toimuma selle aasta kolmandal ja neljandal kvartalil. See tähendab, et otse ja praegu valitsus ei maksa midagi. Tõenäoliselt valitsuse reservist saab katta siis, kui kuludokumendid on esitatud, need kulud tulevikus. Praegu me läheksime ainult tegelikult limiidist.

Meie ei oleks ei seda filmi ega osasid teisi filme ju Eestiga saanud siduda, kui meil ei oleks nii head võrgustikku, kui meie filmiinimesed ei oleks maailmas nii head tööd teinud, ja teiseks, kui meil ei oleks neid reegleid, mis meil on. See tagasimaksefond on meelega mõista asi, see on olemas Euroopa riikidest, näiteks Prantsusmaal, Saksamaal, Suurbritannias, kelle n-ö filmitööstus on ju märksa võimsam kui meil. Aga ka nemad peavad oluliseks välisinvesteeringute toomist riiki.

Euroopas on selline fond olemas 31 riigis ja ka maailmas tuleks pigem üles lugeda neid riike, kus seda ei ole. See on kaunis tavaline. Nii et kõigile vaatajatele-kuulajatele meelerahuks ma ütlen, et see ei ole Eesti riigi kingitus ühele filmitootjale, vaid see on väga selgelt koostööprojekt, mille esimene resultaat on see, et me üldse sellise filmiprojekti siia saime. Muidu me ei räägiks ka sellest rahaeraldusest ju. Selle me saime teatud reeglitele tänu. Ja ka, nagu ma ütlesin, Eesti filmitootjate sellisele aktiivsele võrgupunumisele üle maailma, sest Warner Bros ju ei tee siin tänavatel ise midagi. Nende partner on Allfilm.

Ja see ongi võtmeküsimus, et kõik kulud, mis tehakse, ja mille siis Eesti riik aktsepteerib, on tegelikult Allfilmi kaudu. See on Eesti resideeriv Eesti ettevõte, kes siis palkab need inimesed, kes kohapealt palgatakse, osatäitjad, kes teeb need lepingud ehitajatega, transpordiga, hotellidega, söögikohtadega. Ja need tulud sealt on konkreetselt mõõdetavad. Nemad maksavad makse ja tööjõumaksud pluss siis sellega seotud inimeste tulumaksud hiljem ja laekuvad käibemaksud on kontrollitavad, laekuvad Eesti riigieelarvesse.

Allfilm on seda tööd praegu hästi teinud ja filmi tootja poolt on ainult kiitused. Huvi eesti rahva hulgas on väga suur. Praegu on täiendav voor avatud. Kes tahab osaleda massistseenides, Warner Brosi jaoks massistseenidest nad ei ole seni ühtegi väljaspool Ameerikat ühtegi nii võimsat massistseeni teinud, kui nad lavastavad siin Tallinnas. Ja võib öelda, et kasu lisaks finantsilisele on Eesti riigile moraalne. Koostöökogemus, filmi- ja meediakooli üliõpilased on rakendatud kogu aeg sellesse projekti ja kõik need inimesed, kaasa arvatud meie näitlejaid, kes projektis on, saavad hindamatu kogemuse.

Nii et valitsus nägi, et Eesti majandusele on antud juhul tõusmas väga suur tulu. Loomemajanduse üks maailmas tõusvaid tähti on filmimajandus ja selle suure projekti tuules tuleb siia kindlasti ka teisi. Loodame kunagi saada nii edukaks, kui on Leedu, kui ta lähipartnereid või meie ajalooga võrreldavaid partnereid tuua, kus need mahud on praegu palju suuremad kui meil. Ja kahtlemata ka Eesti filmitootmisele endale – meil on väga palju just koostööprojekte – toovad need kogemused ja koostöö ka paremat Eesti filmi ja paremaid võimalusi tulevikus. Nii et see ei ole mitte Eesti filmitööstuse arvelt, vaid pigem ikkagi Eesti filmitööstuse suureks toetuseks.

Ma ütlen juurde veel sellele, mida riigi haldusminister tutvustas, et tõepoolest, Kultuuriministeerium avab nüüd uuesti sellel aastal taotlusvooru omandireformi reservfondist eraldatud raha muinsuskaitselistel eesmärkidel kasutamiseks. Meie jaoks on see suur hüpe, mis praegu valitsuse lauale tuli.

Kui konkreetset ehitusmälestiste toetuseks on riik viimastel aastatel saanud välja panna poolteist miljonit eurot – teisi muinsuskaitselisi toetusi on ka, aga konkreetseteks restaureerimis-, konserveerimis- ja remonditöödeks – siis see suurusjärk ei ole muutunud mõnda aega. Praegu see miljoni võrra hüpe tähendab ju tegelikult hüppelist tõusu, me saame hoida hulga muinsusi, nii sakraalehitusi kui ka neid, mis on praegu erakätes, kus omanikud tahaksid korda teha objekti, aga rahalised võimalused on takistuseks. Nii et siin hetkel palju räägitud teemal on valitsus teinud suure hüppe.

Kolmandaks, laulu- ja tantsupidu on tulemas. Selle ootus on praegu ikkagi väga kirgas. Tegelikult loetud päevade pärast hakkavad toimuma juba tantsuproovid Kalevi staadionil. Kõik on sisuliselt pakkinud juba kohvreid, lauljad ja tantsijad on varsti Tallinnasse teel, tuli juba liigub mööda Eestit ringi.

Ja hea uudis on see, et kui juubeli laulu- ja tantsupidu, 150. laulupeo aastapäev on tõstnud nii palju tähelepandavust ja suurendanud huvi osaleda – seda nii laulukollektiivide kui ka tantsuansamblite hulgas –, siis jah, on palju juttu olnud sellest, et kõik ei pääse lihtsalt mahutavuse tõttu, näiteks tantsijatest, staadionile. See ei ole lihtsalt tantsimine, vaid on ikkagi kontsert, lavastatud tantsuetendus.

Aga tunnustus kõigile neile kollektiividele, kes on osalenud ja käinud ka eelproovides ette tantsimas. See tähendab, et nad on tegelikult omandanud kogu repertuaari ja see on juba suur kunst.

Me oleme tulnud vastu sellele ettepanekule, mis tehti, et need kollektiivid, kes küll tantsupeo programmi mahutavuse tõttu ei pääsenud, saaksid soovi korral rongkäigus osaleda. Siis sellele kutsele vastas hulk inimesi, hulk kollektiive, Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus avas rongkäigu registreerimise uuesti ja maakonnalülide kaudu siis registreeriti täiskollektiive, kes tahavad rongkäigus osaleda, seda melu tunnetada ja kaasa tantsida, liikuda seal, toetada omasid. Ja registreerus nii palju kollektiive, et võib öelda, et üle 300 tantsija on neid, kes lisaks siis programmis osalejatele rongkäigus osalevad. Nii et see voor on nüüd suletud, see oli edukas. Suur tänu veel kord kõigile, kes seda traditsiooni hoiavad!


Juhataja
Ja jätkame küsimuste vooruga …
 

Mart Helme
Ma lisaks ühe väikese märkuse selle filmiasja juurde. Nimelt, siin on minu arvates meil praegu avalikkuses niisugune kommunikatsioonihäire tekkinud. Ja mul oleks selline palve, et … Kultuuriminister minu meelest väga põhjalikult ja väga ammendavalt selgitas kogu seda rahalist poolt. See kommunikatsioonihäire on võib-olla tekkinud sellega, et ajakirjandus võimendas probleeme tänavate kinnipanemisega ja sellega, et Tallinna liiklus jääb täiesti seisma ja umbe. Ja ka sotsiaalmeedias on praegu puhkenud mingisugune täiesti arusaamatu hüsteeria selle üle, kuidas meil ei jätku raha, et, ma ei tea, seal mingeid meditsiiniteenuseid osutada. Ja nüüd me maksame rikastele Ameerika filmitegijatele veel peale siin.

Mul oleks selline palve, et lugupeetud kultuuriministri selgitused adekvaatselt avalikkusele edastatakse, et see kommunikatsioonihäire õigeks aetakse ja need niisugused ebaõiged väited sellest, nagu Eesti maksumaksja maksaks kinni Warner Brothersi kasumliku kommertsprojekti, ümber lükataks.


Tõnis Lukas
Aitäh! Mina siiamaani ei ole pidanud väga oluliseks n-ö lihtsustatud käsitlusi ja lihtlauseid kultuuri-, haridus- ja teadusküsimustes, aga ma tõesti, lähtudes peaministri [asendaja, toim.] soovist, ütlen ühe lihtlause. Sellest toetusfondi kaudu tagastatud rahast ei maksta palka ühelegi Hollywoodi staarile ega ka Christopher Nolanile endale. See on väga selgelt Eestisse jääv raha ja sellisena meile väga kasulik. Ja see raha, mis tuleb veel lisaks, laekub Eesti riigi eelarvesse, saab toetada teisi valdkondi Eesti elus.


Juhataja
Lugupeetud ajakirjanikud! Nüüd palun tutvustage endas ennast ja esitage oma küsimusi.



Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2 uudised
Välisminister rääkis siin, et välissuhtlus on olnud Eestil väga viljakas, aga tundub, et mitte Läti suunal, sellepärast et Läti peaminister siin lausa teatas, et Eesti on nüüd kuulutanud Lätile aktsiisisõja, ja tormavad siis täna juba oma aktsiise langetama. Kuidas nüüd Eesti kavatseb käituda, mis nüüd saab? Sellest mõttes, et ega see Eestile tegelikult ju hea uudis ei ole. see küsimus on Mart Helmele.

Ja samas ma küsiks ka Urmas Reinsalu käest, et Läti peaminister siin kogu aeg räägib mingisugusest kokkuleppest, mis oli sõlmitud juba varasemalt siin, ma ei teagi, siis valitsuse või peaministrite või mis tasandil. Kas teie kui ka eelmistes valitsustes olija sellest midagi teate?
 

Mart Helme
Läti käitub arukalt. Arukamalt kui kaks eelmist Eesti Vabariigi valitsust – lubage, et ma nii ütlen ka, ehkki siin on ka eelmise valitsuse liikmeid. Ja kui nüüd jällegi meie ajakirjandust uskuda, siis just nagu juhtuks meie aktsiisilangetustega mingisugune katastroof. Mitte mingit katastroofi ei juhtu.

See analüüs, mis sai meie aktsiisilangetuste aluseks, jääb paika. Alkoholi hinnad sisuliselt võrdsustavad, piirikaubandusel kaob mõte. See mingisugune 1-eurone või mõnekümne sendine vahe, mis ka lätlaste poolse aktsiisilangetuse puhul jääb nende kasuks, ei ole enam see põhjus, mis annaks alust massilisele piirikaubandusele ja alkoreisidele.

Mis aga juhtub – ja juhtub suuresti tänu meie põhjanaabrite, noh, ütleks niimoodi, vasakpoolse valitsuse uljale aktsiisitõusule –, on see, et me saame tagasi täiesti ilmselgelt põhjanaabrite reisid, millele aktsiisivahe annab kindlasti teatud mõttekust juurde.

Ja Eesti maksulaekumised meie aktsiisilangetuse tulemusena kindlasti paranevad. Hakata spekuleerima siin praegu, nii nagu ajakirjandus väga armastav spekulatsioone, eriti kui need on propagandistliku maiguga veel, sellest, kuidas me oleme nüüd alt läinud oma aktsiisilangetusega, on alusetud.

Võin vastata ka värske info alusel välisministrile esitatud küsimuse osas. Rahandusminister oli telefoniühenduses Läti kolleegidega. Ma täpselt ei tea, kellega, seetõttu paluks mitte öelda, et ma … Tähendab, ma ei tea täpselt, kellega. Ühesõnaga, täpselt küsimus oli see: kes, millal, missugusel tasemel on sõlminud lätlastega aktsiiside osas kokkuleppe? Mingisuguseid siduvaid fikseeritud allkirjastatud kokkuleppeid ei ole.

See, mida ütles Läti pool, on olnud sel teemal juttu Balti Assamblees, mis tähendab seda, et parlamendiliikmetest suveräänid on sel teemal mõtteid vahetanud. Need ei ole siduvad kokkulepped, mis oleks kellegi poolt allkirjastatud.

Nii et kui Läti peaminister ütleb, et Eesti on kokkuleppeid rikkunud ja nüüd Läti alustab meie vastu mingit aktsiisisõda, siis on see sisepoliitiline propagandasamm Läti sisepoliitikas, millest meil ei ole vaja teha mingisuguseid kaugeleulatuvaid järeldusi selle kohta, et nüüd ongi mingisugune aktsiisisõda lahti.

Ma tahan tsiteerida ka meie peaministrit, kes täna on siis komandeeringus, kes ütles, et meie omalt poolt mingit aktsiisisõda ei alusta. See tähendab seda, et meil mingeid uusi aktsiisilangetamise kavas praegu ei ole.


Urmas Reinsalu
Noh, jah. Küsimus nüüd, mis puudutab seda Läti peaministri avaldust, siis, noh, oleme siin mitu aastat nüüd tantsinud Eestis nende õlle ja viina aktsiiside ümber, mis määrad on. Ärme nüüd võta põhiteemaks läbi suve muret Läti õlleaktsiisi laekumise üle, kas Lätis laekub see number siis pärast aktsiisi alandamist reaalselt või mitte.

Läti peaminister saab palka selle eest, et ta tegeleb Läti riigi huvide maksupoliitika täitmisega, ja Eesti valitsus saab palka maksumaksjalt selle eest, et ta tegeleb Eesti konkurentsivõime küsimustega, mis puudutavad ka maksupoliitikat. Mitte juhuslikult Eesti ei ole toetanud ühtlustatud maksumäärasid Euroopa Liidus. Ja eks see tegelikult tähendabki, et riigid konkureerivad omavahel, on olemas piirikaubandus.

Ja küsida, et kas Eesti ja Läti on sõlminud mingisuguse diili, et toimub suur ja vohav piirikaubandus Eesti kahjuks, siis vastus on eitav. Mina niisugusest salaleppest ei ole teadlik. Keegi , ma kardan, on siis volitusi ületanud, kui niisuguse salaleppe sõlmis, et meil hakkab tohutu piirikaubandus peale ja meie oleme pühalt lubanud, et me tahame seda ainult soodustada ja jätkata. Ei, niisugust äri ei ole küll. See peaks olema ju poole aruga äri.

Aga nüüd on küsimus sellest, et üks asi, mis on võib-olla õhku jäänud, on ju meeldiv uudis. Valitsus otsustas moodustada ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni. Tegelikult see, mis puudutab sideme hoidmist eestlusega üle maailma, on valitsuse jaoks poliitiline missioon, see pole lihtsalt tehniline või halduslik küsimus.

Rahvastikuminister Riina Solman seda komisjoni juhib, sinna kuuluvad nii erinevad valitsusliikmed kui ka siis üle maailma eestlaskonda koondavate ühenduste esindajad. Ja meil on väga tähtis see, et, ütleme, olgu sa, kasvagu sa üles ükskõik millises maailma otsas, sul peab olema võimalus jääda eestlaseks ja sa oled alati koju oodatud. Ja teine asi on väga tähtis, et see positiivne energiajõud nendel kõikidel Eesti inimestel, kes üle maailma on, et me saame seda heas koostöös ka rakendada niisuguste laiemate meie rahva ees seisvate eesmärkide elluviimiseks.

Nüüd teine asi, mis on väga tõsine teema. Eile tuli välja siis rahvusvahelise uurimiskomisjoni raport, mis puudutas Malaisia lennuki allatulistamist, kus nimetati konkreetseid isikuid, siis kolm Vene Föderatsiooni ja üks Ukraina kodanik, kes on selles … siis esitati neile … esitati selge põhjendatud seisukoht, et need isikud kannavad vastutust selle eest. Vene Föderatsioon on juba seda tagasi lükanud.

Ma ühinen kindlasti selle seisukohaga, et nii nagu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon nägi ette, et kõik riigid teevad koostööd – ja ka Venemaa hääletas poolt, 2014. aastast –, teevad koostööd süüdlaste vastutusele võtmisel. Kindlasti see vastutus – Venemaa ise on oma sõnade järgi selle võtnud – Venemaal lasub, et aidata neid konkreetseid isikuid süüdlastena vastutusele võtta.

Ja tegelikult tuleb ka meelde tuletada, et Malaisia tegi oma eesistumise ajal ÜRO-s ettepaneku moodustada eritribunal selle küsimuse karistuste määramiseks ja menetlemiseks, aga teatavasti 2015. aastal ainukese riigina Venemaa vetostas selle Julgeolekunõukogus. Kahtlemata õiglus. Me seisame siin Hollandi kõrval, me seisame siin rahvusvahelise õiguskorra huvide kõrval, et niisugused kuriteod tsiviilelanike vastu ei jääks karistuseta.
 

Tanel Kiik
Ma nüüd kommenteeriks omalt poolt ka seda algset küsimust ehk alkoholipoliitikat ja aktsiisindust. Ma kardan, et see debatt, kui me hakkame rääkima ainult numbrid, laekumistest, piirikaubandusest, üksteise võidu siis langetamisest, see debatt läheb väga kitsaks lühinägelikuks.

Ehk kindlasti Läti on oma otsustes vaba, aga ma loodan, et ka nemad vaatavad mitte ainult piirikaubandust, aktsiisilaekumist, vaid mõtlevad ka rahvatervisele. Ehk igasugune aktsiisilangetus peab olema väga läbimõeldud ja põhjendatud, see ei saa toimuda niimoodi, et üks riik langetab, ma lähen järgi. Ehk see suund kui selline tundub mulle pentsik. Aga nagu ütlesin, iga riigi otsus.

Laiemalt ma tahaks tulenevalt ka lähenevast jaanilaupäevast ja suhteliselt pikast puhkeperioodist, et kolm vaba päeva on järjest, lihtsalt panen kõigile inimestele südamele, et kahjuks see on periood, kus me näeme väga palju alkoholi liigtarvitamist, ma näeme väga palju inimesi, kes lähevad alkoholi tarvitanuna kas ujuma, kas autorooli või muul viisil muutuvad kas endale või teistele ohtlikuks. Me näeme ka väga palju peretülisid ja üleüldist vägivalla kasvu.

Paneks kõigile südamele, et jaanilaupäev ja üldse pühade periood ja puhkepäevade periood ei pea olema seotud alkoholiga. Meil on väga palju võimalikke muid meelelahutusi, aga ka väga palju võimalikke alkoholivabasid tooteid – alkoholivabad õlled, veinid, mahlad ja kõik muu.

Nii et soovitan inimestel alati mõelda ja kaaluda, kas need kogused, mida siin nendel perioodidel tarbitakse ja ostetakse koju, on ikkagi asjakohased ja vajalikud, või on võimalik läbi saada vähemaga, et meil kõigil mööduksid pühad rahulikult, perekeskselt turvaliselt ja me näeksime, et n-ö tavapärane statistika ei näiteks järjekordset negatiivset jõnksu tulenevat pühade perioodist, kus kasvab nii vägivalla kui ka erinevate õnnetuste arv. Aitäh!


Fred Püss, Delfi
Küsimus Mart Helmele. Peaminister Jüri Ratas ütles eile Vikerraadios, et Martin Helme tunnistas oma viga, kui jättis kooskõlastamata eriarvamusele jäämise euroala rahandusministrite kohtumise hääletusel. Küsiks, et peab see info paika ja kas edaspidi EKRE ministrid ikkagi siis hoolitsevad rohkem selle eest, et peaministrit ei jäeta infosulgu või ei kooskõlastata mingisuguseid seisukohti enne kohtumistele minekut.
 

Mart Helme
Vaat, tulevikku meie keegi ette ei näe, seetõttu mida tuleviku suhtes spekuleerima ei hakka. Aga sellele, mida peaminister ütles, mul kommentaare lisada ei ole.

Toomas Sildam, ERR
Ma küsin kiiresti. Härra peaministri kohusetäitja, kas te oskaksite öelda seoses alkoholiaktsiisi langetamisega Eestis, kas Eesti rääkis sellest ette ka Lätiga, Läti valitsusega? Balti koostööd on ikka rõhutatud ja selle tähendust.
 

Mart Helme
Ei, minu teada koalitsiooniläbirääkimiste ajal, kui me selles kokku leppisime, me Läti veel olematu valitsusega ei saanud sel teemal läbirääkimisi pidada. Teatavasti Lätil on uus valitsus, nii nagu ka Eestil on uus valitsus ja oleks väga veider olnud, kui veel mitte ametis olev valitsus veel mitte valitud Seimi puhul veel mitte kokku pandud valitsusega sel teemal oleks konsultatsioone pidanud. Aitäh!


Johannes Voltri, Postimees
Küsiksin ka peaministri asetäitjalt. Kas see, et Martin Helme jäi Luksemburgis eriarvamusele, oli EKRE seas vähemalt kooskõlastatud? Ning nüüd olukorras, kus, eks ju, sügisel tuleb ka riigikogus ESM-i muudatus ratifitseerida, kas siis EKRE kavatseb hääletada selle muudatuse poolt?


Mart Helme
Ma ütlen veel kord: ma ei kommenteeri peaministri kommentaare. Peaminister on ammendavalt kõike seda selgitanud, mis toimus. Aga mis puutub sügisesse, siis vahepeal on suvi. Ja Igor Mang on põlu alla langenud, temalt ei ole mõtet ka nüüd enam küsima minna, mis sügis toob. Siin on nüüd teisi astrolooge, võib-olla nemad annavad teile astroloogilise pildi sellest, mis on sügisel, aga me ei tea praegu veel isegi seda, millal see teema peaks tulema riigikokku ratifitseerimisele, kas see tuleb sel aastal.

Võib juhtuda, et see venib ja tuleb alles järgmisel aastal. Ei ole mingit mõtet spekuleerida sel teemal, mis siis on. Ka ei ole ju lõplikult see teema lukku löödud veel ka Euroopas, ministrite ja siis ülemkogu läbirääkimistel. Nii et ootame ära, ärme ruttame sündmuste arengust ette.

Mida ma võin öelda, on see, et valitsuses sellel temal on eriarvamus. Mida ma võin öelda, on see, et meie fraktsioon praegu hetkeseisuga ei toeta ESM-i reformi heakskiitmist, kui ühehäälsus peaks kaduma. See on hetkeseis. Aga missugune on tähtede seis siis, kui see ratifitseerimisele tuleb, seda ma hetkel ennustama ei hakka.


Jevgenia Volohhonskaja, venekeelne „Aktuaalsest kaamera“
Mul on küsimus härra välisministrile. Härra Reinsalu, te arvatavasti teate, et Stenbocki maja juures siin on korraldatud väike meeleavaldus, kus on kogunenud erinevate ühiskonna, ütleme niimoodi, aktivistid, kes arvavad, et selle valitsusega Eesti iga päevaga läheb üks samm tagasi minevikku. Ja näitena nad toovad seda, et nüüd siis Eesti ei pea vajalikuks toetada LGBT liikumist välistasemel. Selles mõttes, kuidas teie kommenteeriksite seda ja mis te vastaksite nendele inimestele?
 

Urmas Reinsalu
Ei ole mõtet pabistada. Ei lähe kuhugi siia minevikku, läheme ikka edasi, tulevikku.

Nüüd küsimus sellest, et mis on valitsuse positsioon, mis on Eesti riigi positsioon õigusriigina. Loomulikult inimväärikus on võõrandamatu. Inimõigused peavad olema kõigile inimestele tagatud ja need seda on.

Kas seksuaalreformide teema on Eesti välispoliitikas keskne või küsimus, mille osas me aktiivselt töötavad meie diplomaadid asukohariikides? Ei, see ei ole prioriteetne valdkond, mis ei tähenda seda, et me ei töötaks aktiivselt nendes teemades, mis puudutavad üldist inimõiguste kaitset rahvusvaheliselt, ma rõhutan, just nimelt inimõiguste kategoorias.

See, millised on perekonnaõiguslikud reformid ja valikud liikmesriikides, see kahtlemata on liikmesriikide enda määrata. Ja ma arvan, et kahtlemata, kui diplomaadid teevad poliitilisi pöördumisi näiteks Eestis, kus tuleb mingisuguseid õiguslikke küsimusi selles valdkonnas langetada, siis ma arvan, et me suudame Eestis oma asju paika panna ise. Ja küllap suudetakse ka teistes demokraatlikes riikides seda niimoodi teha.

Nüüd küsimus, mis puudutab seda teemade ringi, et alkoholiaktsiisi arutamised ja läbirääkimised, et kas olid ka koalitsiooniläbirääkimistel Läti esindajad või et tegelikult kas konsulteeriti koalitsiooniläbirääkimistel.


Toomas Sildam
See ei olnud küsimus, kas …
 

Urmas Reinsalu
Kas konsulteeriti, oli küsimus ju.


Toomas Sildam
Küsimus oli, kas praegune valitsus enne, kui 1. juuli tärmin kokku lepiti …
 

Urmas Reinsalu
Jah. Minu teada ametiisikud küll infot vahetasid enne seaduse vastuvõtmist. Siin ei ole küll … Kui küsimus on selles, et kas need … et kas tehti mingisuguseid kokkuleppeid enne seda, siis minu vastus on eitav. Kahtlemata see taotlus, mida meie oleme taotlenud oma alkoholiaktsiisi vähendamisega, on loomulikult mitte see, et inimesed hakkaksid rohkem jooma, vaid see olukord, kus praegu iga neljas ühiku alkoholi, mida Eestis, Eesti ruumis tarbitakse, tuuakse väljastpoolt Eestit, see ei ole majanduspoliitiliste kaalutlustena meile vastuvõetav. See on meie siht.

Loomulikult, siin riikidel on erinevad huvid. Siin on kõige tähtsamad rahvatervise eesmärgid, et alkoholi üldiselt vähem juuakse, aga konkurentsikeskkonnas riigid langetavad otsuseid oma huvidest lähtuvalt, see ongi tegelikult normaalsus, mitte ebanormaalsus.

Aga loomulikult, Lätiga … kes oleks meile lähedasem sõber kui Läti. Ka olukorras, kus me asume võib-olla meil sellel meie unistuste jõel, kuidas alkoholiaktsiisi laekumine kummalgi pool oleks Läti-Eesti piiri, on erinevad kaldad. Aga ega põhiküsimustes me oleme ju alati ühel pool – süda on meil ju alati ühel pool, eks ole.


Mart Helme
Ma vastan Toomas Sildami küsimusele. Ei, Eesti valitsus ei käinud Läti valitsuselt luba küsimas oma alkoholiaktsiisi langetamiseks. Ei kavatse ka minna luba küsima. Ja ei küsi meilt luba ka Läti valitsus.
 

Toomas Sildam
Üks küsimus ei olnud … Minu küsimus oli, kas valitsus on arutanud oma Läti kolleegidega seda.

Ja kui see mikrofon mulle anti, siis mul on küsimus sotsiaalministrile. Kas te jagate välisministri arvamust, et alkoholipoliitikas on äärmiselt oluline just nimelt rahvatervise küsimus, ka aktsiisipoliitikas? Kuidas see haakub miinus 25%-ga, kange ja lahja alkohol?


Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Kõigepealt, tegelikult oma kommentaaris sellele viitasin, et me ei saa vaadata ainult aktsiisilaekumisi, me ei saa vaadata ainult piirikaubandust, kuna nendest olulisem on rahvatervis.

Ja mul on väga hea meel tõdeda, et ka valitsuse liikmed kõigil nendel aruteludel printsiibis sellega nõustusid. Meie eriarvamus toona neil aruteludel oli see, mil määral siis see piirikaubanduse vähendamine ja tõkestamine teenib seda eesmärki ja mil määral on oht, et aktsiisilangetus kasvatab alkoholitarbimist muudes Eesti piirkondades ja nende inimeste seas, kes on valdav enamus, kes täna ei osta Lätist alkoholi. See oli küsimus.

Keegi ei vaielnud eesmärgi üle, vaid küsimus oli selles, milline konkreetne meede millisel määral aitab seda eesmärki kõige paremini saavutada. Teatavasti ma isiklikult fikseerisin toona oma eriarvamuse selle langetus osas, kuna mul puudus veendumus, et aktsiisilangetus aitaks pikemas plaanis kaasa rahvatervise tagamise hoidmise eesmärkidele. Aga valitsus enamuse oli teisel seisukohal.

Nagu ütlesin, see küsimus kui selline ongi mitmetahuline, me toimetame loomulikult edasi ka näiteks müügipiirangutega, mis on täna alkoholipoodides- Mitte ainult alkoholipoodides, vaid kõigis poodides teatavasti alates 1. juunist me töötame edasi ka reklaamipiirangute teemaga. Meil on täna ka ajaline müügipiirang. Teatavasti Eestis on erinevad teavituskampaaniad käimas nii alkoholi- kui ka tubakatarbimise vähendamiseks. Kõigi nende suundadega tuleb edasi toimetada.

Ja väga paljuski siin on loomulikult iga inimese enda, iga perekonna enda, iga ettevõtja, erasektori, organisatsiooni, ka riigiasutuse roll ja vastutus, et see pikaajaline trend, mis on näinud ette alkoholitarbimise vähenemist siin aastate jooksul juba mitme liitri võrra mõne aasta taguse ajaga, jätkuks. Ja loomulikult on oluline, et siin annaks oma panuse nii aktsiisipoliitika kui ka ministeerium ja iga riigiasutus oma valitsemisalas.

Kui juba küsiti, siis ma kommenteeriks põgusalt ka seda võrdõiguslikkuse teemat. Loomulikult, selle valdkonna eest vastutava ministrina kinnitan üle, et Eesti riigis ei ole võrdsemaid ja vähem võrdseid inimesi, meil on kõik inimesed võrdsed, sõltumata nende soost, nahavärvist, rahvusest, seksuaalsest sättumusest, puudest või mis tahes muust kriteeriumist. Ja loomulikult neid printsiipe … Just vahetult enne oli võimalus vahetada mõtteid ka välisministriga. Neid printsiipe loomulikult me toetame ka välissuhtluses edasi.

Ja me oleme ühinenud nii Euroopa Liidu kui ka ÜRO puhul väga paljude erinevate deklaratsioonide-algatustega. Kindlasti Eesti ei ole mingil määral taandunud siis oma senisest väga selgelt inimväärikust ja võrdset kohtlemist toetavatest põhimõtetest. Aitäh!
 

Jaak Aab
Kui lühikeselt üritada teha, lühidalt. ESM ehk see vaidlusküsimus, mis siin viimati üleval oli. Ma arvan küll, et see on ju kõik ettevalmistatud tegevus. Ka Euroopa stabiilsusmehhanismi juurde loodav lisafilter või -garantii on tegelikult see, mida on kõigile euroala riikidele vaja. Tegelikult see on suunatud ikkagi sellele, et just võimalikult vähe oleks see maksumaksja raha löögi all ja Eesti majandus või Eesti riigi majandus või teiste Euroopa riikide majandus ja riigid.

Aga see sisuline arutelu seisab kindlasti ju ees. Praegu täpsustatakse ära kõik need detailid, mis selle reformiga seoses on, ja siis ükskord jõuab ta otsustamisele ka siia – nii valitsusse uuesti kui ka riigikokku.

Minu isiklik arvamus ja ka kabinetis ma selle kindlasti väljendasin: üldsuund on see, mis meie riske vähendab – nii meie majanduse, ettevõtjate kui ka inimeste riske. Kui me suudame lisafiltrid ette panna sellele kriisisituatsioonile. Nüüd on juba detailides küsimus, millal, mis hetkel, millise häälteenamusega seal midagi otsustatakse, kas konsensuslikult.

See, kus on see kvalifitseeritud, on ju teatud väga erakorraline olukord, mida tõenäoliselt ja loodame, et lähiajal ei juhtu Euroopas. Aga üldine lähenemine, mis on olnud, kui me räägime ainult pankadest, siis see ei ole niisama lihtne. Tuletan meelde, et eelmine majanduskriis tekkis sellest, et Ameerikas lõhkes üks mull. Kui Euroopas mingi selline asi lõhkeb, siis see on meile palju lähemal ja võnked meile on palju suuremad, kui me oleme euroalas. Nii et see, et me kindlustame ennast antud stsenaariumite eest, on üldsuunas minu arvates positiivne.


Tanel Kiik
Täiendaks oma head kolleegi Jaak Aabi, kes ütles printsiibi väga õigesti ära. Miks on see küsimus, miks Eesti ennekõike toetab selle reformiga edasiminekut. Ja vajadusel ka vastavalt kabineti otsusele oleme valmis teatud tingimustel ka n-ö sellise häälteenamusega, mis oli see 85%, on selles mõttes lihtne, et juhul kui näiteks tekib mingisugune kriisisituatsioon ja tõesti on vaja kiiresti otsuseid langetada, siis juhul, kui me taotleme ühe häälsust, me ei saa seda taotleda ainult Eesti Vabariigile ja me saame taotleda seda sel juhul kõigile – täna 28-le, tulevikus 27 ja võib-olla rohkem riigile. Ja see tähendab seda, et me paneme omakorda … No sõltub, kes neist euroalas on muidugi.

See tähendab omakorda seda, et me tekitame ka olukorra, kus Eesti võib toetada seda konkreetset otsust, aga mõni muu riik võib selle vetostada. Ehk me võime olla olukorras, kus meie huvides on euroala päästmine, meie huvides on see konkreetne otsus ja rahaeraldis, Eesti valitsus, parlament seda ka toetab, aga me näeme, et mõni muu riik Euroopa Liidus – tulenevalt kas sisepoliitilistest debattidest, tulenevalt mis tahes muudest kaalutlustest – paneb sellele veto peale. Ja selline veto kindlasti ei teeniks Eesti Vabariigi huve. Nii et seetõttu on valitsuskabinet olnud oma n-ö valdava enamusega sellel arvamusel ja seisukohal, et teatud erandjuhtudel ette nähtud lubatud rahaliste piirmäärade raames on võimalik teha neid konkreetseid üksikotsuseid ka ilma ühehäälsuse nõuet täitmata. Aitäh!
 

Juhataja
Palun viimane küsimus!


Elo Mõttus-Leppik
Ka ESM-i kohta Mart Helmele. Endine õiguskantsler Indrek Teder, kes vist toona selle ka, seitse aastat tagasi viis Riigikohtusse, selle teema, on nüüd välja toonud, et kuna nüüd selle ESM-i laiendamine või reform veel rohkem nagu siis riivab Eesti põhiseadust ja ka finantssuveräänsust, siis võiks selle asja panna rahvahääletusele. Mida teie sellest arvate?
 

Mart Helme
No ma täpsustaksin nüüd seda 85%-se häälteenamusega teatud asjade heakskiitmist. See on ikkagi juhul, kui eurotsoon on ohus. See ei ole juhul, kui mingit pank on ohus. See on juhul, kui eurotsoon on ohus. Ja see on läbirääkimiste, konsensuse otsimise ja optimaalse lahenduse leidmise koht praegu. Ja selleni ei ole jõutud veel ei ülemkogul, ei rahandusministrite kohtumistel. Selle üle jätkatakse …

Seetõttu tänasel päeval Eesti ajakirjanduses spekuleerida siin, kuidas valitsus läheb selle ESM-i pärast lõhki või mingit muud taolist … Me jätkame sel teemal arutelusid. Vaidlustes sünnib tõde. Ja ma arvan, et põhiküsimustes valitsuses kõik saavad täpselt ühtemoodi asjast aru.

Nüüd, mis puutub Indrek Tederi seisukohta, siis Indrek Teder ütleb välja selle, mille me ju kirjutasime ka oma koalitsioonilepingusse, et me liigume samm-sammult seadusandlike algatustega – tõsi küll, mitte ilmselt veel selle nelja-aastase perioodi jooksul, aga kahe järjestikuse riigikogu koosseisu osalusel – rahvahääletuse ja rahvaalgatuse seadustamise suunas.

Minu arvates on Teder praegu välja toonud selle, et tõepoolest antud küsimuses on meil tegemist teemaga, mis võiks minna rahvahääletusele. Mina toetan seda, kuna minu meelest kõige demokraatlikum viis teatud kogu rahvast puudutava küsimuse lahenduseks on rahvahääletus.


Urmas Reinsalu
Mart ütles, et need asjad on selged. Ausalt öelda, tead, isegi eesti keelde on tõlgitud, võtad need segased Euroopa paberid, võtad need finantspaberid, lihtsalt vaatad, sõnadest saad aru – ikka oma armas eesti keel –, aga lausete tähendus teinekord lihtsalt silmade ees nagu valgub laiali. Noh, oli ta nii juriidika valdkonnas, ega finantsvaldkond on keeruline.

Tuletame meelde, millist paberipakke, mägesid tekib. Oli mul meeles, kui oli jutt see, kes mäletab, andmekaitse määrus, selle ülevõtmine, eks ole, paks paber, kõik on n-ö sellega tegelenud, objektina või subjektina selles asjas. Siis oli, öeldi, et rakendusakte tuleb terve niisugune pakt, Euroopa Liidus tehakse, mis on juhised, soovitused, määrused, protseduurid. Ja siis tegelikult üks finantsametnik Euroopas lohutas mind, et noh, te ütlete, et niisugune pakk on rakendusakte, aga mis puudutab Euroopa Liidu finantsdirektiivide rakendamist, siis on ainuüksi nimekiri pealkirjadest nii suur pakk paberitel.

Nii et, noh, küsimus nüüd sellest, mis puudutab rahvahääletusi. Jah, põhiseadus tegelikult näeb ette – seda teab tegelikult muidugi ka Indrek Teder –, et välislepinguid rahvahääletusele panna ei saa, küll saab panna iseenesest mingeid küsimusi. Noh, kuidas seda sõnastada, siis see on omaette küsimus. Iseenesest Euroopa küsimustes on muidugi rahvahääletusi tehtud, Euroopas on siin pandud ju kas toetada või mitte, Prantsusmaal oli, kukkus läbi, eks ole, põhiseadusleping ja nõnda edasi.

Ma arvan, et iseküsimus on, kui tähtsaks me selle probleemi siin Eestis ise püstitame ja ajame. Eks Indrek Tederil on oma võitlus veel ajada. Kes mäletab, õiguskantsleri ajast, ta läks ju Riigikohtusse, eks ole. Ja mäletate, kuidas kaotas? Ega see polnud ebaaus kaotus, see oli väärikas kaotus. Aga ühe häälega, ühe Eesti riigikohtuniku häälega läks see läbi, oli seal vist kogu täiskogu oli koos, seal üheksa-kaheksa või midagi taolist olid hääled, kümme-üheksa.

Ja siis tegelikult seal otsuses ju ka mööndi, et täiendavad seal n-ö suveräänsuskitsendused võivad nõuda rahvahääletust, oli seal kohtuotsuses sõnastatud, küll ettevaatlikult, et n-ö leida seda kompromissi, et võtta need hääled üle ja ühel pool, oli seal sõnastatud.

Tegelikult see teemade ring, kuidas me üldse oma suveräänsust määratleme tulevikus Euroopa Liidu integratsioonikeskkonnas, see on väga legitiimne ja väga oluline teemade ring. Ja rea ettepanekuid pakkus välja tegelikult ka põhiseaduse ekspertiisi komisjon, mis lõpetas töö veebruaris-jaanuaris. Seal oli härra Madis Ernits pearaportöör nende teemade vedamisel. Vaadake seda, tutvuge sellega, see on seal Justiitsministeeriumi kodulehel üleval.

Ega need küsimused jäävad meid n-ö võrdlemisi igavikulistele saatma, noh, siin dekaadi ühe inimpõlve perspektiivis. Niisuguse väikse riigina, rahvusriigina, ütleme, me võime kõneleda, üks asi või üks konkreetne otsus võib tunduda meile täna niisugune päevapoliitiline asi, aga ega pikemas perspektiivis on väga oluline selle iga konkreetse normi keskkonnas tajuda seda suuremat pilti – et mis on see suurem trend ja mida me soosime, mida me ütleme, et võiks olla midagi teistmoodi.


Juhataja
Meie pressikonverents on lõppenud. Tänan teid!