Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 2. mai 2019

2. mai 2019 - 16:57

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme ning välisminister Urmas Reinsalu. 

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/vIDRlQT7YCE


Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme ning välisminister Urmas Reinsalu. Alustuseks sõna peaminister Jüri Ratasele.

Jüri Ratas
Aitäh! Austatud ajakirjanikud, suur tänu tulemast!

Täna pidas esimese istungi Konservatiivse Rahvaerakonna, Isamaa erakonna ja Keskerakonna valitsus, mis astus ametisse esmaspäeval. Me lähtume oma töös viiest prioriteedist, milles kindlasti on peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik.

Valitsuse istung ja kabinetinõupidamine. Täna oli istungil kaheksa päevakorrapunkti. Riigisekretär andis ülevaate valitsuse töökorraldusest. Samuti tegin istungil teatavaks peaministrina ministrite asendamise korra ning määrasin ka ministrite vastutusvaldkonnad. Me kiitsime heaks ka seadusemuudatused, mida on vaja üleeuroopalise tubakatoodete tuvastamis- ja jälgimissüsteemi kasutuselevõtuks. Süsteemi loomise eesmärk on piirata salasigarettide levikut. Samuti saatsime riigikogule arutamiseks eelnõu, mis karmistab virtuaalvääringu tegevuslubasid puudutavaid regulatsioone. Virtuaalvääringutega seonduvatele ohtudele on tähelepanu juhtinud nii rahapesu tõkestamisega seotud asutused kui ka vastava valitsuskomisjon.

Peale lõunat, kell 14 koguneb Vabariigi Valitsuse kabinet oma nõupidamisele, kus arutame valitsuse tegevusprogrammi, 100 päeva plaani koostamist ja räägime ka eelseisvast eelarvestrateegia koostamisest ja kogu sellest protsessist.

Homme külastan kaitseväe õppust Kevadtorm, millest võtab sel korral osa üle 9000 inimese ligikaudu 13 riigist. Ma tunnustan kõiki õppusel osalejaid, kes on valmis andma riigikaitses oma panuse, samuti nende pereliikmeid ja lähedasi, kelle mõistev suhtumine võimaldab nendel inimestel õppusel osaleda. Tänu väärivad kindlasti õppeasutused, tööandjad, maaomanikud ja ettevõtjad, kelle toetusel niivõrd mastaapne riigi kaitsevõime harjutamine teoks saab.

Nüüd Sibiu ja Euroopa päev. Järgmisel kolmapäeval ja neljapäeval kohtun Rumeenias Sibius oma Euroopa Liidu ametikaaslastega, et mitteametlikul ülemkogul arutada Euroopa Liidu tulevikuplaane. Ja järgmisel neljapäeval on ka Euroopa päev, mil tähistatakse koos kõigi eurooplastega rahu, ühtsust ja üksteise mõistmist. Stenbocki maja osaleb sel puhul ka Euroopa Komisjoni korraldataval traditsioonilisel Euroopa päeva passimängul, kus kõik osalejad on teretulnud. Aitäh!

Juhataja
Siseminister Mart Helme, palun!

Mart Helme
Jaa, ega mul palju lisada ei ole, sest valitsus on ju esimest korda selles koosseisus kogunenud. Ma olen praeguseks teinud ringi peale siseministeeriumis. Ma pean tunnistama, et kõikide inimeste nägusid ja nimesid ma veel kokku panna ei oska, aga tasapisi asi edeneb.

Meie ministeeriumi poolt oli täna päevakorras kaks punkti. Need läksid väga ladusalt, need olid tegelikult ka … vähemalt üks oli punkt, mis oli olnud varem juba eelmises riigikogu koosseisus, kuid siis seoses mõningase, kuidas öelda, paketis olemisega, Brežnevi pakikeses olemisega lükati riigikogu poolt tagasi.

Nüüd on need eelnõud – puudutavad tubaka ja tubakatooteid, need kaks eelnõu – lahutatud, e-sigaret ja tubakatoodete turustamine, nende jälgitavus ja kõik see on nüüd eraldi eelnõuna välja toodud. Selle me saime heaks kiita ja me oleme üsna veendunud, et heakskiidu saab see ka riigikogus.

Nii et kukesammude kaupa läheme edasi.

Juhataja
Välisminister Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu
Aitäh! Noh, praegu on 2. mai, sisuliselt ongi, võibki öelda, tänasega see uus valitsus ja parlament tegelikult tervikuna, see koalitsioon institutsiooni mõttes, rakendunud. Ja kes mäletab, ma tegelikult ennustasingi vist paar kuud enne valimisi kõigi aegade kõige pikemat tsüklit, mis aset leiab. Ma ütlesin, kuu asemel tuleb kaks kuud ja no vähem või rohkem subjektiivsetel-objektiivsetel põhjustel tegelikult nii välja kukkuski. Aga mul oli vestlus samal päeval pärast ametisse astumist Läti kolleegiga. Noh, tema lohutas ja ütles, et neil läks Lätis kolm ja pool kuud. Ma olen vestelnud ka pärast ametisse astumist – et korrata üle need põhiseisukohad, mida sellel uuel valitsusel on välispoliitilises valdkonnas suhetes partneritega meie regioonis – ka Leedu kolleegiga, Poola kolleegiga, Soome kolleegiga. Ja ma pidasin oluliseks ka telefonivestlust Ukraina kolleegiga, et selles väljendada ka uue valitsuse valmidust ja toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele. Ning temaga vesteldes mõistsin ka ühemõtteliselt hukka lihtsustatud korras Vene passide väljaandmise poliitika, mis ühemõtteliselt Minski kokkulepete vaimu rikkudes on Vene Föderatsioon ette võtnud Krimmis ja Sevastopolis.

Nii et välispoliitika valdkonnas on ka uus valitsus venitusteta rakendunud. Järgmisel nädalal on mul kokkusaamine kogu Eestis resideeruva diplomaatilise korpusega, kellele ma pean oluliseks samuti siis selle ametisse astunud valitsuse välispoliitilist kurssi selgitada ja tutvustada.

Juhataja
Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud ning küsime läbi mikrofoni.

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2 uudised
Küsimus Mart Helmele. Siin on viimasel päeval tekkinud suur torm seoses teie väljaütlemisega, et tuleb taastada põhiseaduslik kord. Kas te võiksite öelda, mida te selle all täpselt mõtlesite ja mida ka teie kolleegid siis siin sellest arvavad?

Mart Helme
Urmas (toim. Reinsalu) on omalt poolt väikese kommentaari andnud. Süütuse presumptsiooni ja poliitiku maine, kuidas öelda, kokkusobivuse aspektist. See, mida mina silmas pidasin, on väga üheselt mõistetav ja väga selge. Meil on tekkinud Eestis olukord, kus ajakirjanikud kurdavad sõnavabaduse piiramise üle. Ja ma ei näe kusagil seda sõnavabaduse piiramist. Kui sõnavabaduse mõõduks on see, et teatud poliitikuid, teatud poliitilisi suundumusi, teatud poliitilisi erakondi võib valimatult sõimata, laimata, mustata, mida iganes, siis see ei ole sõnavabadus. Selle kohta ma olen öelnud, et sellega koos peab käima ka vastutus. Vastutus.

Ja see, muide, ei ole mingisugune sõnavabaduse piiramine, vaid lugege rahvusvahelisi konventsioone, mis puudutavad sõnavabadust. Seal on väga selgelt välja toodud sõnavabaduse, meelsusvabaduse ja vastutuse vahekorrad. Nii et ei maksa jälle Eesti ajakirjandusel mulle hakata omistama mingisuguseid piiramise ja suukorvistamise ja muid selliseid mõtteid, need on rahvusvahelistes konventsioonides kirja pandud.

Nüüd, mis puudutab seda põhiseaduslikku korda, siis me näeme seda, et meil on üha enam ja enam tekkinud valikuline suhtumine. Avalikkus on väga palju nördimust avaldanud, eelkõige sotsiaalmeedias, aga ka muus meedias – ma ei mäleta, missuguses, vist Postimees täna oli välja toodud ka see – et kui ühele naisepeksjale kutsus president üles andestama ja premeeris teda siin suurte lavastusvõimalustega ja honoraridega. Mitte küll president ei maksa honorare, aga, ütleme siis, sisuliselt andis heakskiidu, siis teisel puhul, kus tegemist on kahtlustusega, on võetud väga selge avalik hukkamõist ja n-ö kodaniku hukkamine. Me ei ole nõus sellega. Meil peaks kehtima siiski ühesugused standardid. Kui on meie hõimu inimene, siis temal ei ole kergemad standardid, ja kui on vaenuliku hõimu inimene, siis temal on raskemad standardid. Niisugust asja ei saa õigusriigis olla. Kui Eesti on õigusriik, siis Eestis ka meedia ei saa kasutada topeltstandardeid. Ja see on kogu selle asja mõte.

Nii et sõltub väga palju meediast, sõltub väga palju sellest, kuivõrd meedia oskab ennast üles ärritada. Ma saan aru, et meedia vajab klikke, meedia vajab lugejaid ja suur osa meediast on mitte avalik-õiguslik, vaid kommertsmeedia, tahab raha teenida. Aga see ei tähenda seda, et siin vastutuse ja ühesuguste standardite kasutamine ei peaks olema iseenesestmõistetav.

Urmas Reinsalu
See on nüüd väga oluline teemade ring. Ma pean ütlema, et minu meelest on sõnavabadusega küll olnud meil tõsiseid probleeme, kui me vaatame tagasi. Pean tunnistama, et mina olen pigem, kui võtta vastutus sõna eest ja vabadus, siis ma arvan, et väljendusvabaduse valdkonnas ja mis puudutab siis ka ÜRO kodanikuõiguste konventsiooni, ülddeklaratsiooni artiklit 19, ma arvan, see vabaduse paatoslik … peab olema olulisem, sõna peab olema vaba.

Me oleme näinud tegelikult neid probleeme-poleemikaid. Esiteks, Ameerika ülemkohtu praktika, ma tuletan meelde, on tegelikult rõhutanud seda, et sõnavabaduse üks väga olulisi eeldusi on anonüümsus. Järk-järgult on tegelikult meie anonüümse kommenteerimise võimalusi piiratud ja see kindlasti on kas legitiimne või mitte, kui me räägime sõnavabadusest, aga kindlasti on see õnavabaduse piirang.

Teine, ma tuletan meelde seda debatti, kus Eesti lehed ilmusid mustade esikülgedega või tühjade esikülgedega. Mäletate allikakaitse seadust, milline debatt oli, kus meediaväljaanded ühiselt deklareerisid, et see on tegelikult sellisel kujul sõnavabaduse piirang. Rein Langi ajal. Tuleb teile meelde? Mis kindlasti on poleemiline. Ja tegelikult, näiliselt allikate kaitse valdkonnas hoopis ahendati seda allikate kaitseruumi ulatust ning samuti ka siis varalise kahju küsimusi. See oli minu meelest ikkagi väga oluline teema.

Viimane küsimuste ring, mis on esile kerkinud – siin on ka meediaväljaanded, on küsinud nõudlikult –, on vihakõne täiendava kriminaliseerimise koha pealt. Ka see on üks valdkond sõnavabaduse riivamisest kas legitiimsetel põhjustel või mitte.

Ja muidugi kõige värskem asi, kus valitsus asus – tõsi küll, nüüd juba ametist lahkunud valitsus, kõik need ajad ja tunnid lähevad juba sassi –, oli tegelikult see, et sõnavabaduse kaitse argumentidest ja väljendusvabaduse kaitse argumentidest lähtuvalt ei pidanud ju eelmine valitsus, mida Jüri Ratas juhtis, võimalikuks viimasel lõpphääletusel toetada Euroopa Liidu autoriõiguste direktiivi. See oli väga oluline ja legitiimne kaalutlus.

Nii et vaba sõna teemadel, eriti, mis puudutab elektroonilist ruumi, me oleme tegelikult jõudnud paradoksaalsel moel sinna, et vabadust saab kõige rohkem väljendada just nimelt läbi digitaalsete võimaluste läbi sotsiaalmeediaplatvormide. Ja erinevate riikide praktikast me näeme, et seda sõnavabadust on kõige rohkem piiratud just nimelt täpselt samamoodi digitaalses ruumis. Nii et need teemad on enesestmõistetavalt väga-väga tõsised.

Nüüd see, mis puudutab süütuse presumptsiooni teemat, see on nüüd jälle omaette väga ulatuslik probleemide kompleks. Ma võin öelda seda, et kui ma esitasin valitsusele justiitsministrina uue kriminaalpoliitika, noh, ütleme, siis need alused parlamendile heakskiitmiseks kuni aastani 2030, siis tegelikult just nimelt õiguspraktikute, advokatuuri osundusel oli seal sees üks väga oluline asi. Et ühiskond tervikuna peab suutma tagada just nimelt seda süütuse presumptsiooni printsiipi.

Ja mis puudutab siis kohtueelset menetlust, see tegelikult, noh, teatud mõttes ei olegi formaalne, seda ei olegi võimalik tagada … juriidiline keskkond peab seda niikuinii tagama, aga kahtlemata eksisteerib. Eksisteerib ka oluline, et niisuguse ühiskondliku väärtusena seda peaks tagama. See kindlasti on väga oluline nurgakivi, mida advokatuur välja tõi ja mis ka nendesse kriminaalpoliitika alustesse sisse läks. See on, ütleme, inimeste kohta laiemalt. Ja poliitikute puhul, nagu ma olen väljendunud, üldjuhul paraku poliitikute nahk peab paks olema. Ja reeglina ikkagi tõsiste kaalukate süüdistustega on süü presumptsioon, poliitikutel. Pole midagi teha. On ta nii Eestimaal, on ta nii muudes demokraatlikes riikides, kus ajakirjanikud esitavad küsimusi …

Ja noh, arvamusartiklites või seisukohtades n-ö võrdset kohtlemist … Ega siis keegi ei suuda, ajakirjanikest ei suuda keegi olla ju vaba oma isiklikest hoiakutest. Kui mingid asjad ei meeldi, siis öeldakse need välja. Ütleme, erapooletust siin nendes küsimustes ei ole võimalik ette kujutada, paraku, ja sellele apelleerida. Mart (toim. Helme) on idealistlikum kui mina, ma pean selles küsimuses ütlema. Ja seda me näeme kõik igal pool rahvusvahelises keskkonnas. Ega ajakirjanik on ka luust ja lihast inimene, tal on oma vaated-arusaamad ja mis asjad võiksid ühte või teistpidi olla, see on minu meelest täiesti loomulik.

Aga tähtis on, et on võimalus välja öelda ja ka kritiseerida erinevaid seisukohti. Kriitikavaba võimu demokraatlikus õigusriigis ei ole. Kohtuotsuseid võib kritiseerida, sellepärast ongi kohtunikud, peavadki motiveerima oma kohtuotsust, et oleks võimalik pidada teaduslikku väärtuselist debatti parlamendi, presidendi, valitsuse, valitsusparteide tegevuse, opositsiooniparteide tegevuses. See kriitika teebki meid vabaks, peabki kritiseerima.

Ja kahtlemata ei ole kriitikavaba ka see võim, mis on ajakirjanike-arvajate käes ja nii see ongi. Siin ei ole midagi karta ega peljata. Aga miks 100 vihavaba päeva, president ütles. Ma arvan, et niisuguse kurjuse ja hirmu valdkonnas võtame üldse, et võiks aidata niisugune ajastu hoopis. Mitte 100 päeva. 100 päeva on nii pisikene hingetõmbe aeg, eks ole. Võtame ikka pikema aja.

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2
Ma küsin täpsustavalt, et kas siis selle jutu mõte on see, et te leiate, et ajakirjandus rikkus praegu seda süütuse presumptsiooni printsiipi või mitte, mis puudutab just seda Marti Kuusiku case’i?

Urmas Reinsalu
Üldiselt süütuse presumptsiooni põhimõttest peab kinni pidama või, ütleme, peab katsuma kinni pidada. Ma arvan, et vähemalt ühiskondlikus hoiakus on päris selge, et see, mis puudutab nüüd … Noh, kui asjad juba algavad ehk siis tegelikkuses on juba vahistamised ja nõnda edasi, kui me võtame mingid muud juhtumid, eks ole, eks tegelikult ju ühiskondliku hoiakuna need juba kujunevad välja, asjad, me saame aru.

Aga noh, ajakirjanduse ülesanne on informeerida. Kui on keegi vahistatud, loomulikult ajakirjandus peab seda kajastama, inimestele pakub see huvi – krimiuudised, vaadake, teete lahti, kõik loevad, eks ole, igasuguseid saateid tehakse. Aga selge on see, et kindlasti ajakirjandusel, ma arvan, on mõistlik alati tuua need vaheteod välja.

Nüüd konkreetsel juhul, mis puudutab poliitikuid, siis ma poliitikute puhul, vastupidi, väljendasingi seda, et poliitikute puhul paraku demokraatlikus riigis, aga mitte paraku vaid tõenäoliselt, see on üks võimu kontrollimise mehhanism, demokraatlikus riigis kehtib süü presumptsioon.

Me nägime, milline probleem oli Kristen Michali juhtumis, kus süü presumptsiooni tegelikult … kus tegelikult legitiimseid, noh, ütleme, ajakirjandus, avalikkus ei saanud legitiimseid selgitusi ja missuguse pusa see kaasa tõi. Inimesed hakkasid marssima lippudega. Oli ju nii? „Aitab valelikust poliitikast!“ Terve – mis see oli? – Reformierakonna kontori ümbrus oli täis mingisuguseid pulverisaatoriga tehtud igasuguseid silte ja loosungeid seal. See tekitab stressi ühiskonnas ja see stress pole kunagi hea asi.

Mart Helme
Oot, ma tahaks lisada. Me kahetsusväärselt oleme näinud demokraatlike riikide praktikas seda, kuidas sõnavabadust ja süütuse presumptsiooni olemasolu eiratakse ja kuritarvitatakse.

Ma toon kaks väga kõrge profiiliga näidet. Brett Kavanaugh, Ameerika Ühendriikide ülemkohtu kandidaat, kelle vastu käivitati kohutav nõiajaht. Kolm naist ilmus välja, kes väitsid, et ta neid teismeliseeas ahistanud ja vägistanud. Kui Kavanaugh oli ära valitud, siis selgus, et need naised kõik valetasid. Need süüdistused kukkusid kõik kokku ja süüdistajad läksid ise kohtu alla.

Teine näide, mille ma toon, on samuti väga kõrge profiiliga, pärineb eelmisest suurest majanduskriisi ajast – aastast 2010 või midagi taolist –, kui Maailmapanga president Strauss-Kahn võeti lennujaamas kinni, pandi käed raudu, selja taha, ja viidi vangi, sest üks hotelliteenistuja väitis, et ta oli oma hotellitoas teda vägistanud. Miks see vajalik oli? Sest Strauss-Kahn sõitis parajasti ühele suurele ja tähtsale nõupidamisele, kus langetati väga põhimõttelisi otsuseid eurotsooni tuleviku kohta. Maailmamajanduse, rahasüsteemide ja nende omavaheliste vahekordade kohta.

Ta läks vastuvoolu selle poliitilise agendaga, mis oli heaks kiidetud Angela Merkeli ja Prantsuse presidendi Sarkozy poolt ning ta oli vaja ära koristada. Jälle, pärast selgus, et kaasust ei ole. See naine valetas, Strauss-Kahn mõisteti õigeks, aga momentum oli läinud.

Ma näen ka praegu sellesama Kuusiku juhtumi puhul väga selget soovi kahjustada seda valitsust, kahjustada selle valitsuse ühte erakonda ja tallata jalge alla ühe perekonna privaatsus, naise ja laste privaatsus. See on minu jaoks õõvastav, see on minu jaoks vastuvõetamatu. Ma ei saa kuidagi heaks kiita seda, et juba lähevad selle perekonna ukse taha mingisugused lastekaitsjad ja mingisugused naisteorganisatsioonide esindajad, kes sekkuvad selle perekonna siseasjadesse. Mille alusel? Anonüümsete süüdistuste alusel.

See on kogu selle asja teema. Ma olen nõus Urmasega (toim. Reinsaluga) täielikult. Ja me rääkisime – Jüri (toim. Ratas) oli ja mina olin –, rääkisime Marti Kuusikuga ja tegime talle selle olukorra selgeks. Ta mõistis seda täielikult. Ilma igasuguse kauplemise, puiklemise ja tingimuste esitamiseta oli ta nõus ametist taganema selsamal põhjusel, et lasta meil tööle hakata.

Aga me näeme, et kahjuks peks käib ikka edasi. Ikka nendesamade anonüümsete süüdistuste alusel. See ei ole õigusriigile kohane. See ei ole soliidsele, vastutustundlikule ja uurivale ajakirjandusele kohane. Vabandust, aga kodanikuna on mul õigus sellele arvamusele. Aitäh!

Mart Helme
Ma teen ühe väikse tähelepaneku. Lugupeetavad! Minu nimi ei hääldu Helme [teine välde], minu nimi hääldub Hˋelme [kolmas välde].

Sven Soiver, TV3

Ehk siis ka küsimus peaministrile. Aga üks minister oli täna laua tagant puudu. Millal selgub nimi, kaugel te otsinguga olete ja mis on need kriteeriumid? Ja peaministrile siis täpsustav küsimus, kas ta näeb, et uus minister on õiglaselt või siis ebaõiglaselt laua tagant lahkuma sunnitud.

Jüri Ratas
Nagu ma ütlesin, ma tegin ettepaneku täna valitsusele ka asenduskord määrata ministritel. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrit selle korra järgi kõigepealt asendab siseminister ja sealt edasi majandus- ja taristuminister. Ja on ka kolmas asendaja.

Tegemist on olulise valdkonnaga. Antud valdkond kuulub koalitsioonilepingu alusel EKRE-le ja ma usun, et erakond tegeleb sellega, et see tubli inimene sinna võimalikult kiiresti leida.

Nüüd, kui te küsite selle sisu kohta, siis see vastab tõele, mida Mart Helme ütles, et Marti Kuusik selle avalduse, tagasiastumisavalduse ise kirjutas. Ja põhjuseid oli eeskätt temal seal neli: et valitsus saaks tööle hakata; et siis erakond, antud juhul siis EKRE, saaks samuti edasi minna; et tema pere saaks selle, ütleme, tule alt välja ja ta saaks ka siis oma nime kaitsta, kui ta seda soovib, menetlusprotsessides. Nii et me olime kohtunud ka enne seda – nii justiitsminister kui ka siseminister – Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ja peaprokuröriga. Nad andsid oma ülevaate sellele menetluse käigule. Nii et ma arvan, et kokkuvõttes see oli õige lahend, mis teisipäeva õhtul sündis.

Mart Helme
Ma tahan ühe nüansi lisada, võib-olla ennetades ka teie küsimust. Juba on siin opositsioonipoliitikud hakanud õhku viskama väiteid, nagu ma kavatseksin sellesse uurimisse – tähendab, Marti Kuusiku vastu esitatud süüdistuste tõepärasuse uurimisse – sekkuda ja seda mõjutama hakata. No ärgu unistagu, ma ei anna opositsioonile mitte mingit ettekäänet umbusalduse avaldamiseks.

Sven Soiver, TV3
Täpsustaks küsimust. Kaugel te uue nime otsinguga olete?

Mart Helme
Meil on esmaspäevaks kokku lepitud kohtumised mitme inimesega, et langetada siis valik. Ja kui me selle valiku oleme langetanud, siis me tuleme selle inimese nimega kõigepealt härra peaministri juurde ja siis me läheme juba protseduuriliselt edasi.

Urmas Reinsalu
No mulle tuli, jah, see Kavanaugh uurimine meelde, kui Mart sellele viitas. Ja tegelikult see oli väga dramaatiline, kes vaatas seda Kavanaugh ülekuulamist senati justiitskomisjonis. Ma ei saanud öö läbi magada, ma vaatasin seda ja oli nii põnev show, mida CNN kandis üle või, noh, niisugune draama.

Ja tegelikult oli see, et see naine, kes oli, noh, keskmine süüdistaja siis ahistamises aastakümnete tagant, esitas oma hinnangud. Võeti vaheaeg, justiitsasjade komitee liikmed ütlesid: tundub, et see naine räägib tõtt. Ta oli emotsionaalselt nii veenev. Siis tuli Kavanaugh oma väga tundelise avaldusega. Siis inimesed läksid laiali ja ütlesid: tundub, et ka tema räägib tõtt. Mõlemad räägivad tõtt, kui öelda inimlikku veenvust seisukohtade-argumentide puhul.

Ja see oli väga oluline, mismoodi Ameerika Ühendriikides leiti, et kuidas on võimalik siis tegelikult … Üks asi on tunnetuslik, emotsionaalne tõe kvaliteet, mis mulle tundub, mis meile tundub. Kahtlemata inimestel, poliitikutel oli seal taga ka oma sümpaatia ühe või teise vaate järgi. See oli tegelikult väga ideoloogiline, poliitiline valik. Ja siis leiti, et kuidas tõe kvaliteeti on võimalik saavutada ja anti föderaalsele juurdlusbüroole ülesanne püüda leida seda tõekvaliteeti, tuvastada, et mitte kohtumenetluslikus tähenduses või kriminaalmenetluslikult, vaid tegelikult, et otsida just nimelt seda faktitõde. Ja föderaalne juurdlusbüroo minu mälu järgi jõudis seisukohale, et ta ei leidnud niisuguseid tõendusi, mis võiksid tema selle ametisse nimetatava isiku puhul olla kõne all.

Noh, me näeme sedasama Mülleri raportit praegu, kus tegelikult on ka küsimus, kuidas üks suurriik, demokraatlik riik, millised meetodid tal on niisuguse tõekvaliteedi kaitsmiseks, et ühiskonnas valitseks tõe võim, väga tähtis asi. Mitte ükskõik milliste emotsionaalsete väidetega, vaid tõe võim. Ja see, peab tunnistama, on kindlasti ka üks loogika, millest me peaksime õppima. Kindlasti on ka tegelikult see eriprokuröri instituut, mida uus valitsus hakkab … või prokuratuuriseaduse muudatused, kus peaks olema just nüüd valdkondlike teemadega tegelev eriprokurör. Ma arvan, et see kindlasti seda n-ö õiguskeskkonna kvaliteeti kasvatab.

Andres Einmann, Postimees
Mul on küsimus Mart Helmele. Kui ma õigesti aru sain, siis oli teil etteheiteid ka presidendi tegevusele Marti Kuusiku juhtumis. Saate selgitada natukene?

Mart Helme
Jah, no kui te nüüd ise panete ennast presidendi kingadesse või kampsunisse või pusasse, siis te olete just allkirjastanud selle valitsuse ametisse nimetamise. Ja ma ei varja, et kõikide nende ministrikandidaatide puhul on tehtud taustauuring, mis on näidanud, et nende taustad on … et neil ei ole mingisuguseid süüdistusi.

Ja siis ilmub üks ajaleheartikkel ja see ajaleheartikkel on siis nüüd nii šokeeriv, et president tõuseb püsti ja lahkub saalist, näidates väga selgelt oma meelsust. See ei ole soliidne. See ei ole kohane, see ei ole juriidiliselt korrektne, see on ... No seda võib endale lubada üks emotsionaalselt ülesköetud naine. Aga Kersti Kaljulaid ei ole lihtsalt üks naisterahvas, vaid on vabariigi president, kes peaks selle asemel, et ta on värskelt lugenud Eesti Ekspressi … No kuulge! Eesti Ekspress, kui ta ilmuma hakkas, oli kõigile teada, kollane leht, ja on seda siiamaani suurel määral. Loeb ära ühe artikli, on emotsionaalselt niivõrd ärritunud naisterahvana, et langetab kohe käigupealt otsuse: mina lähen toast minema, mina seda mängu kaasa ei mängi.

Aga kujutage ette, kuidas see inimene käitub siis kriisiolukorras, missugune on tema stressitaluvus ja kriisitaluvus, kui näiteks puhkeb sõjaline konflikt või looduskatastroof, mis toob kaasa võib-olla sadu, võib olla tuhandeid inimohvreid. Mismoodi ta siis käitub? Kuidas ta talub seda olukorda?

Jah, ma olen kriitiline. Ta ei käitunud adekvaatselt, ta käitus emotsionaalselt nagu tavakodanikust naisterahvas, keda mingisugune värskelt loetud artikkel on väga ärritanud. Ja ma ei arva, et … Ma ei taha kuidagi halvustada institutsiooni, aga ma juhin tähelepanu sellele, et institutsiooni täitev inimene ei suutnud ennast valitseda või kui suutis ennast valitseda, siis väga selgelt väljendas oma poliitilist meelsust, mis ei ole samuti kooskõlas tema ametikoha funktsioonide ja volitustega.

Andres Einmann
Ma palun ka peaministri ja välisministri kommentaare presidendi käitumise kohta Marti Kuusiku …

Jüri Ratas
Eks president käitub nii, nagu ta õigeks peab, punkt üks. See, kuidas vabariigi president soovis käituda valitsuse vandeandmisel, on tema õigus.

Nüüd, ma tahan öelda ka paar asja. Ma olen ka väga paljude ajakirjanikega suhelnud silmast silma ja telefoni teel. Nad kõik on kinnitanud, et Eesti ühiskonnas sõna on vaba. Ja see kindlasti peab nii olema. Sõnavabadus on oluline ja selle eest ma igal juhul seisan.

Nüüd, usalduse küsimus antud menetluse käigus. Siin on sajaprotsendiline usaldus Politsei- ja Piirivalveametile ja prokuratuurile. See oli ka tegelikult see, mida ütles Mart Helme, et me ei sekku mitte kuidagi. Ja seda ei saagi kuidagi ka välja mõelda, kuidas saaks sekkuda poliitikud sellisesse menetlusse.

Nüüd kolmandaks. kui me räägime antud perejuhtumist, Martin Kuusiku pere juhtumist, siis see, mida ütles vabariigi president, kindlasti ka mina ütlen suure palvena teile ja ühiskonnale edasi, et selles peres on naine, selles peres on lapsed. Igal juhul see pere vajab igasugust kaitset ja tuge täna. Ja ma väga loodan ja olen kindel, et seda tuge ja kaitset neile antakse. Mu palve, et ärme siin küta asja üle, et ühel hetkel on väga halvasti.

Nüüd, ma ei tea …Ma saan aru, et alates seal 3. märtsi õhtust või võtame natuke pikemalt, 10. märtsi hommikust on mul tunne, et on selline näpuga näitamine ja soov igat sellist õlekõrt süüdata ja otsida ühiskonnas, kuidas üks, teine või kolmas ütles, ja teha sellest väga selline suur probleemide pundar. Niisuguste raskete negatiivsete sõnumite pundar. Ma arvan, et see tohutult palju tegelikult seda sidusust lõhub.

Ma püüan teha kõik selleks, et seda hirmutamist ja isiklikult kellelegi näpuga näitamist oleks vähem. Ma arvan, et see on tegelikult Eestile halb ja see ei vii kuidagi meid edasi. See ei ole sidusa ühiskonna jaoks hea. Aitäh!

Urmas Reinsalu
Oi, kuidas me saime Eestis vihaseks, mäletate, kui Jacques Chirac ütles … oli seesama küsimus, kas ameeriklaste kutsel minna Iraaki? Et näed, oleks võinud kasutada võimalust vaikida, seal uued Euroopa riigid. Mäletate? Siis tundus, et no kuidas meile kirjutatakse nina peale niisugust asja.

Aga ma olen ka muutunud vanemaks elus, siis ma toona olin ka häiritud. Aga ma olen nüüd muutunud ka järelemõtlikumaks, et võib-olla see polegi vale mõte. Teinekord elus tulebki võtta võimalus kasutada ka vaikida. See ei ole sugugi mitte halb soovitus. Ma vaatan, ma ei julge neid … on-line-portaalid teen lahti, niisugune möll ja tagaajamine. Ma mõtlesin, et kui see on 100 vihavaba päeva, oi jumal küll, mis meid ootab 101. päeval ees. Siis on hea, kui ellu jääme, eks ole.

Aga tegelikult eile oli ilus päev. Oli ju 15 aastat Euroopa Liidust. Niisugune möll ja karjumine käis seal hommikust õhtuni, et ei olnud kellelgi meeleski, et meil täitus 15 aastat Euroopa Liidu liikmesusest. Iseenesest oli ju soe aiatööde ilm, eks ole, ei olnud ka mingi sihukene sombune ja trotslik ilm.

Ja nüüd, kui võtta seda, et kas president … Küsimus oli selles, et kas president käitus õieti. Vaat, mina pean tunnistama, et kuidagi on hakanud hiilivalt Eesti ühiskonnas tagasi tulema niisugune veneaegne ridade vahelt mõistaandmise kultuur. See võib olla väga tundlik kunstilises eneseväljendusvormis ja väga nauditav, eks ole, just nimelt, ütleme, kui me võtame, olgu ta proosatekstis, olgu ta luules. Aga kui me mõtleme poliitika valdkonnas, kui tuleb hakata jälle nagu vanasti "Sirbi ja Vasara" ajal ridade vahelt lugema. Minu põlvkond, võib-olla see on veel kõige nooremad inimesed, kellel see oskus on alles, ma kardan, nooremad inimesed ei hakka enam arugi saama. Ma vaatasin ka, oli seal, kui oli nüüd Riigikogu 100, olid siis ka erinevaid ametiisikuid, tähendab, pidasid kõnesid ja tervituskõnesid. Siis küll seal kõik erinevad kõned, ma panin tähele, et ridade vahelt need sõnumid lendasid. Ja ma jäin ka kõhklevaks, et mida seal … Aga võib olla otsisin juba üle, pingutasin üle, võib-olla seal ridade vahel polnudki mingit sõnumit.

Ma arvan, et kui on mingeid kõhklusi, on mingeid probleeme, kui on küsimus, et kas sõnavabadusega on probleeme Eestis, siis ma arvan, et tuleks ausalt öelda, mis see probleem siis on. Kas ERR-is taltsutatakse ajakirjanikke, nagu siin, noh, jooksis läbi Postimehes. Või siis teistpidi, mujalt, muust väljaandest või ERR-ist panid küsimuse, kuidas siis lasti lahti see Vilja Kiisler, eks ole. On siis meil riigimeedia, nagu Äripäev ütleb, eks ole, et ERR trügib oma elektrooniliste portaalidega erafirmade kallale, või on meil tegelikult avalik-õiguslik meedia, lähtudes Euroopa avalik-õigusliku ringhäälingu põhimõttest?

Nendes asjades ärme räägi ridade vahelt. Kui meil on kõhklus, ütleme ausalt välja, ütleme otse välja, ütleme: see on jama. Ridade vahelt rääkimisega minu meelest me tekitame niisugust, pigem teeseldud ühiskonda. Ma arvan, et me kaotame midagi oma vaba … Siis me kaotamegi iseenese vabadust, kui me ei julge otse välja öelda asju. Nii et see käib kõigi asjaosaliste kohta, kõigi asjaosaliste kohta, siin ei ole … ja minu enda kohta ka. Ei tohi olla liiga vagur, eks ole, tuleb asjad otse välja öelda, siis saab selgust.

Indrek Kiisler, ERR-i raadiouudised
Ma küsin peaministrilt, et mis tundega teie lugesite ikkagi siseministri avaldust, et Eestis tuleb põhiseaduslikku korda taastada ja ta astub selleks samme

Jüri Ratas
Põhiseaduslik kord on Eestis täiesti olemas ja kehtib ja on kord ...

Indrek Kiisler
Aga siseminister ütleb, et ei ole.

Jüri Ratas
Põhiseaduslik kord on Eestis täiesti olemas, kehtib ja on korras. Ma arvan, et see, mida täna Mart Helme ka siin ütles, on ju see, millele ta viitab. Et on süütuse presumptsioon. Ja see on tegelikult oluline.

See, mida Urmas (toim. Reinsalu) ütles, et eks see poliitikute puhul ole natukene teistmoodi, ja me peame ka sellega arvestama. Aitäh!

Mart Helme
Ja ma võin omalt poolt öelda, et jaa, põhiseaduslik kord on Eestis olemas, põhiseaduslik kord on tagatud. Aga kunagi ei saa olla nii, et reegleid ei rikuta ühe, teise või kolmanda osapoole poolt. Ja antud juhul mina nägin väga selgelt, et ajakirjandus kuritarvitas oma positsiooni ja sõitis sõna otseses mõttes üle isegi mitte ministri süütuse presumptsioonist, vaid tema perekonnast. Ja see oli minu jaoks taluvuse piiri ületamine.

Indrek Kiisler, ERR-i raadiouudised
Mul on veel teine küsimus ka. Kui te kohtusite prokuratuuri ja politseijuhiga mõlemad – siseminister ja peaminister –, kas pärast seda jäi ka teil mulje, et Marti Kuusik on süütu?

Jüri Ratas
Ma arvan, et selle menetluse käigus ja raames prokuratuur ja politsei kommenteerivad oma samme ise. See ei ole kuidagi kohane, et seda teeks peaminister või siseminister. Kindlasti meil mõlemal sellelt kohtumiselt tekkis mingisugune veendumus.

Mart Helme
Marti Kuusik on omalt poolt öelnud selge sõnaga, et ta pühendub oma hea nime taastamisele, mis tähendab seda, et tema ise on sügavalt veendunud selles, et süüdistused, mis talle esitatud on, ei pea paika. Rohkem ma kommenteerida ei oska. Ja ammugi ei hakka ma kommenteerima seda, mida me kuulsime peaprokurörilt või politseijuhilt.

Juhataja
Kuna valitsusel algab kell 14 kabinetinõupidamine, siis võtame viimase küsimuse. Sven Soiver, palun!

Sven Soiver, TV3
Tahtsingi lühidalt küsida, et kabineti päevakord, mis see on ja kuhu te täna jõuda tahate?

Jüri Ratas
Eks see seesama ole, mida ma tutvustasin kohe alguses. Kõigepealt teatud kaitse- ja julgeolekupoliitilised küsimused, mille osas peab Vabariigi Valitsuse liige alati olema informeeritud, valmis. Ja kindlasti me tahame üle vaadata meie tegevusprogrammi, 100 päeva programmi ja riigi eelarvestrateegia protsessi, mis peab saama valmis käesoleva kuu lõpuks.

Urmas Reinsalu
Ma pean tunnistama, et mul oli kolm-neli teemat, ma mõtlesin, et te (toim. ajakirjanikud) küsite, kus oleks väga keerulised vastused, ma oleksin olnud väga kimpus, aga ma vaatasin, et teil on veel volbriväsimus kontides. Et olid tegelikult suhteliselt niisugused üheplaanilised need teemad. Aga neid tuleb käsitleda.

Nii et ma arvan, et sellel valitsusel saab olema suurem, väga tugev, hea dialoog vaba meediaga. Ja ma arvan, et kindlasti me kasutame ära iga hetke sellest, eks ole, et informeerida avalikkust. Toomas Sildamil, ma arvan, oli väga hea intervjuu eile, väga põhjalik, intelligentne intervjuu Jevgeni Ossinovskiga. Ma lugesin ja nautisin seda. Vaat, see on sihuke intellektuaalne, eks ole, noh, niisugune säde on asjas, tekstis sees. Neid, niisuguseid asju me vajame.

Jüri Ratas
Tahan öelda teistele ajakirjanikele ka, et teie olete ka tublid. (Naer.) See ei tähenda seda, et ma ütlen, et Sildam ei ole tubli, muidugi on tubli. Aga teie olete tublid. Ja eile mina olin Varssavi lennujaamas, ilus kevadpüha. Kes helistab? Sven Soiver helistab, küsib kommentaari. Nii et te kõik olete tublid ja teeme seda Eesti asja ühiselt edasi. Aitäh!

Toomas Sildam, ERR
Ma lõpetaks, kui tohib …

Jüri Ratas
Seda ütleb härra Seaver, kas …

Juhataja
Jah

Toomas Sildam, ERR
Härra siseminister, andke palun soovitus ajakirjandusele. Kui ajakirjandusel on selliseid andmeid, nagu oli Martin Kuusiku suhtes, kuidas siis ajakirjandus peaks käituma?

Mart Helme
No me oleme omalt poolt uurinud neid allikaid ja me oleme selgeks teinud, et me teame isegi neid nimesid tegelikult, mitte politsei kaudu, vaid vaid n-ö meie kohalikud erakonna liikmed – noh, Rakvere on väike linn – teavad, kes neid kuulujutte levitavad.

Mina ütleksin selle peale, et aga mida mina pean tegema, kui ma näiteks kuulsin, et Sven Soiver iga täiskuu ajal läheb õue ja ulub taeva poole, naabrid nii räägivad. No ma ei tea, kuidas ma sellesse suhtun? Siin on tegelikult praegu täpselt samasugune lugu – üks naine saunas rääkis. See ei ole juriidiliselt pädev argument.

Juhataja
Pressikonverents lõppenud. Suur tänu kõigile!