Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 2. juuli 2020

6. juuli 2020 - 15:07

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ja välisminister Urmas Reinsalu.


Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav:
https://www.youtube.com/watch?v=w0O9Z5ZUex8

 

 

Juhataja:


Head ajakirjanikud! Head vaatajad ja kuulajad, tere päevast! Tänasel pressikonverentsil osalevad peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ja välisminister Urmas Reinsalu.
 

Ütlen kohe ära ka, et meie pressikonverents on tavapärasest natukene lühem ja kestab kuni kella 12.40-ni, kuna kell üks hakkab juba järgmine pressikonverents, aga sõna peaministrile.


 

Jüri Ratas


Aitäh! Austatud ajakirjanikud! Head jälgijad! Oleme tagasi siin Stenbocki maja pressikonverentside ruumis. Eks see ole seotud ka sellega, ainult sellega, et loodame, et siis viiruse näitajad jäävad nii madalaks, nagu täna on. Ja nagu on teada, siis 2 + 2 reegel enam ei kehti, nii et saame teha siin kitsamates tingimustes neid pressikonverentse.
 

Nüüd, valitsuse kabinetinõupidamisel saime ülevaate koroonaviiruse levikuga seotud küsimustest. On hea meel tõdeda, et viiruse levik on kõvasti aeglustunud ja see aeglustumine jätkub edasi. Samuti andis professor Ruth Kalda ülevaate seireuuringu neljandast lainest. Need tulemused on juba avalikustatud ja me oleme tegelikult ju koostöö kokku leppinud, et tuleb ka viies-kuues ja seitsmes laine, aga järgmised lained lähevad töösse siis, kui on nakatumine seal seitsme päeva jooksul üle 30 ja eks neid vaatame siis jooksvalt.


Nii et hetkel ei ole lepitud kokku, millal järgmine [uuringu] laine on, aga oluline on minu meelest just see, et me oleksime võimalikult hästi ette valmistatud selleks infoks, et kui ühiskonnas sees hakkab viirus taas levima, siis me teaksime seda võimalikult vara.


Nüüd, Euroopa Liidu Nõukogu soovituse alusel kaotasime siis reisipiirangud 14 riigi elanikele väljaspool Euroopa Liitu. Kindlasti lähemalt räägib sellest välisminister.


Saime ka ülevaate erakorralistest kuludest, mis on tekkinud või võivad tekkida viiruse tõrjumise ja kahjude leevendamisega seoses. Ja valitsuse istungil eraldasime siis Terviseametile pea 3,7 miljonit eurot, millest suurem osa läheb koroonaviiruse testide jätkamiseks juulis, augustis ja septembris.


Nüüd valitsuse istungi juures veel. Täna oli kokku 19 päevakorrapunkti, ühe päevakorrapunkti arutelu lükkub edasi, teised sai kokku lepitud. Muuhulgas me kinnitasime Eesti esimese taastuvenergia vähempakkumise tulemused. Ja riik kavatseb siis vähempakkumistega jätkata ning teine voor on juba ka välja kuulutatud.


Samuti andsime rahandusministrile volituse, et kiita heaks Eesti Energia jagunemine, et anda Tootsi tuulepargi projekt üle Enefit Greenile. Oli ka teisi rahaeraldusi, millest täpsemalt siis soovime ülevaadet anda kella ühesel pressikonverentsil.


Nüüd, majanduse ekspertnõukogu käis koos nädala alguses siin Stenbocki majas. Selle ülesanne on nõustada valitsust just majanduse taaskäivitamise küsimustes. Kohtumisel kõlas mõtteid, jäi kokkulepe, et nende ekspertidega arutada edasi siis kahepoolselt ja juuli lõpus – augusti alguses saame uuesti kokku.


Eilsest algas Euroopa Liidus Saksamaa eesistumine. Viimastel päevadel on mul olnud mitmeid vestlusi ja suhtlust Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga. Saksamaa eesistumine kindlasti toimub Euroopale olulisel ajal – ühelt poolt, kui väljutakse koroonaviirusest põhjustatud kriisist, majanduse taaskäivitamise kava, aga samas on laual pidevalt Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevikusuhte arutelu. Nii et Saksamaa roll on kindlasti siin väga suur.


Nüüd majanduse taaskäivitamise kava ja Euroopa Liidu pikaajalist eelarvet arutasin eile videokohtumisel Euroopa Ülemkogu presidendi Charles Micheliga. Eestile on oluline, et tehtavad otsused tugevdaksid just Euroopa vastupanuvõimet viiruse võimalikul taaspuhkemisel, kiirendaksid majandusreforme ning aitaksid ellu viia nii digi- kui ka rohepööret.


Sellest, missugune saab olema jaotusvõti, oli eile päris palju juttu. Nagu te teate, selle jaotusvõtme osas on olnud ka kriitikat, eeskätt just selle tööpuuduse osas, et miks seda arvestatakse 2015–2019. Ei ole välistatud, et siin tehakse ka uus ettepanek või uus pakkumine. Eks kõik see tuleb lähemalt arutelu alla 17. ja 18. juulil, kui toimub taas kohtumine silmast silma Brüsselis.


Mul on tõesti suur au ja väga hea meel, et homme on Tallinna Botaanikaaias tänuüritus, et öelda kõigile inimestele: “Aitäh!”.  Neile, kes on aidanud kaasa viiruse leviku tõkestamisele kogu sellel raskel perioodil, olgu nad siis tervishoiutöötajad, korrakaitsjad, päästjad, teadlased, ettevõtjad, ametnikud ja kõik teised inimesed, kes on oma õla ja toe ja nõu ja jõu alla pannud.


Nüüd, tänukontserdiga täname kõiki Eestimaa inimesi ning seda saab siis homme õhtul vaadata ka rahvusringhäälingust, ETV-st. Samas peame meeles hoidma seda, et ega see viirus pole kuhugi kadunud, viirus käib mööda maakera edasi ringi. Vaadates ka täna neid pilte ja ülevaadet, on tegelikult näha, et kõik teised maailmajaod näitavad tõusutrende, välja arvatud Euroopa. Aitäh teile!

 

 

Juhataja


Rahandusminister Martin Helme, palun!



Martin Helme


Aitäh! Mulle küll meeldib siin rohkem olla kui seal suures majas, sest siia saab kiiremini kohale valitsuse toast.


Võib-olla siis pikemalt peatuks sellel, et... Mul oli küll päevakorrapunktis ette nähtud, et me räägime ka eelarverevisjonist ja plaanidest ning teeme väikese sissejuhatuse ka järgmise aasta eelarve ettevalmistustesse, aga sinna me oma tänase päevakorraga jõudnud ei ole, ju ta siis tuleb mõni järgmine nädal.


Võib-olla üks selline suurem või kaalukam punkt, millel peatuks natuke pikemalt, on seesama Eesti Energia jagunemine seoses Tootsi tuulepargiga. Teatavasti Eesti Energia ostis ära RMK-lt suure tüki maad Tootsis, kuhu kavatseb rajada tuulepargi. Nüüd siis Eesti Energia tõstab need Tootsi maad eraldi enda asutatavasse äriühingusse – ehk siis toimub jagunemine – ja selle äriühingu omakorda hiljem annab üle Enefit Greenile. Ehk siis on kogu see taastuvenergia tootmine nii juriidiliselt kui ka varade mõttes viidud kõik ühte kohta Eesti Energia konsortsiumi sees. Eesti Energia bilansi mõttes ta mingit muudatust ei tekita, need on kontsernisisesed rahaliigutused ja maksumaksjale selles mõttes mingit vahet ei ole.


Nüüd, koos jagunemiskavaga või jagunemiskava alusel läheb tuulepargi käitis koos ehitiste, lepingute, töötajate ja muu varaga – nagu ka tuulepargi rajamisega seotud keskkonnauuringud, ekspertiisid, projektid, load ja muu dokumentatsioon – üle Enefit Greenile. Selle sammu üks tagajärg peaks olema see, et Tootsi tuulepark peaks meie hinnangul taastuvenergia esimesse skeemi jääma.


Eraldi, valitsus andis oma arvamuse riigikogus kolme koalitsioonierakonna poolt algatatud eelnõule, millega alates tänavu 1. detsembrist kuni 2022. aasta lõpuni kaob ära tubakavedelike aktsiis. Selle sammu eesmärk on ohjeldada piirikaubandust ja salaturgu ja tõenäoliselt väheneb siis ka mingil määral hind ning me saame parema ülevaate kogu turu toimimisest Eestis ehk siis me legaliseerime seda.


Sellel on ka eelarveline mõju, aga see eelarveline mõju on praktiliselt olematu. Me prognoosime, et aktsiisi ennast pluss käibemaksu oleks selle määraga saanud koguda kuni 1,4 miljonit eurot. Ja samas tegime arvutused, et selle sama summa kokkukogumine läheb sama palju maksuametile maksma, nii et see oleks nii-öelda enam-vähem nulliring ja selle tõttu me seda riigikogu eelnõu ka toetasime.


Veel üks väike uudis rubriigist „Mees hammustas koera“: Eesti kustutab Somaalia võlakoormusest ühe tüki. Somaalia on IMF-ile võlgu – sellise naljaka nimetusega nagu SDR-i ehk Special Drawing Right, see on mingi IMF-i enda arveldusühik – 242 miljonit seda SDR-i. Kuna kõik riigid, kes IMF-is osalevad, kaasa arvatud Eesti, on sellesse SDR-i raha sisse pannud, siis me osa sellest rahast kustutame. Summana läheb see maksma meile 62 000 eurot, aga SDR-ide arvestuses on ta siis 50 000 meie SDR-i, mis kustub meie arvel olevast rahast IMF-is.


Tegemist on sellise põhimõttelise võlaleevendamise otsusega. Lõplikult see leevendus peaks realiseeruma 2023. aastal ja läheb käiku alles siis, kui Somaalia on täitnud endale võetud tingimused ja kohustused ning saanud nende täitmisele ka positiivse hinnangu. Riigieelarvele see mingisugust mõju kaasa ei too, sest see nii-öelda SDR-ide arvestus on kõik juba varem ära toimunud.


Samasugust asja on Eesti ühe korra varem ka teinud: 2008. aastal kustutasime me Libeeria võlga summas 211 000 eurot. Nii et tegime ka midagi humanitaarset seekord. Aitäh!


 

Juhataja


Aitäh. Välisminister Urmas Reinsalu.

 

 

Urmas Reinsalu


Eesti on positiivsete uudiste lainel välispoliitikas. Ma võin öelda, et välispoliitikahooaeg kestab intensiivselt.


Kõigepealt, meeldiv otsusele jõudmine julgeolekunõukogus. Eile õhtul kiideti heaks koroonaviiruse resolutsioon. Eesti oli esimene riik, kes koroonaviiruse teema julgeolekunõukokku viis ja see nüüd jõudis lõpuks konsensusliku otsuseni.


Täna toimub siis uue eesistuja Saksamaa juhtimisel julgeolekunõukogu istung, kus arutatakse koroonaviiruse julgeolekuprobleeme. Ja ma siis Eesti esindajana osalen seal istungil.


Teisipäeval toimus esimest korda ajaloos Kolme Mere algatuse välisministrite koosolek. Eesti seda algatust sellel aastal juhib. Osales ka Ameerika Ühendriigid ja partnerriigina Saksamaa, samuti Euroopa Komisjon. Ja mis on äärmiselt oluline, Ameerika Ühendriigid ka selgelt rõhutasid, et see koroonaviirus kuidagi ei ole mõjutanud, see kontekst ei ole mõjutanud Ameerika Ühendriikide pühendumust Kolme Mere algatuse fondi arendamisse ja sellesse valmidusse sinna siis kuni miljard dollarit panna.


Kolme Mere fond on nüüd omandanud täie võimekuse ja me loodame, et esimesed projektid võiksid juba hakata ka enne tippkohtumist Tallinnas otsustusfaasi jõudma. Ja me sooviksime sinna saada sihukese optimaalse fondi mahu nagu kolm kuni viis miljardit eurot, see võiks olla esimene panus.


Eile toimus siis Kultuurikatlas riikide videokonverents, ülemaailmne, kus me 60 riigi osalusel arutasime siis Eesti ja Singapuri vedamisel niisugust teemat: kuidas digitaalsete vahenditega koroonaviirust tõkestada ja maailmas aidata digitaalset pööret saavutada. Ja me käisime välja koos Singapuriga ettepaneku teha ülemaailmne poliitiline deklaratsioon, mis on avatud allakirjutamiseks kõikidele maailma riikidele. Ma loodan, et see osalus saab olema suur. Araabia Ühendemiraatidega leppisime eelmisel nädalal kokku, et me korraldame ka ülemaailmse ärifoorumi sellel teemal. See kindlasti saab olema väga põnev.


Nüüd, eile külastas Eestit ühena esimestest väliskülalistest Prantsuse eurominister. Täna valitsus siis kiitis heaks kolmepoolse kokkuleppe Eesti, Mali ja Prantsusmaa vahel, mis puudutab siis meie sõdurite õiguslikku staatust, et anda neile siis vastav kaitse õigusliku režiimi mõttes, kui nad tegutsevad, siis Prantsusmaa sõjalise operatsiooni Barkhane raames.


Valitsus langetas otsused mitmete kinnistute üleandmise kohta Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile. Oma olemuselt tehniline otsustus, aga tegelikkuses on see väga kaalukas, sest see loob eeldused lahenduseks Ameerika Ühendriikide ja Eesti Vabariigi saatkondade kinnisvara küsimuste lahendamiseks nii Tallinnas kui ka Washingtonis.


Ameerika Ühendriigid on meie tähtsaim strateegiline partner, meil on eriline suhe, ja kindlasti üks osa sellest koostööst on ka tugevad võimekad esindused kohapeal ja osa on ka kindlasti nendel kinnistutel. Ühendriikide saatkond Tallinnas on otsinud juba aastaid alternatiivset asukohta ja nüüd on lootus, et riikide vahel meil õnnestub siis samm-sammult lahendus leida. Siin tegelikult jutt käib siis võimalikust saatkonnahoonest Tallinnas Suur-Ameerika tänavas.


Nüüd, valitsuses me kiitsime heaks siis, nagu peaminister ütles, 14 riigile, nende elanikel – mitte kodanikele, vaid elanikele – sellise olukorra, et me alates 6. juulist hakkame neile väljastama uuesti viisasid. Need riigid on siis Euroopa Liidus kokku lepitud soovitusliku nimekirja alusel Alžeeria, Austraalia, Kanada, Gruusia, Jaapan, Montenegro, Maroko, Uus-Meremaa, Rwanda, Serbia, Lõuna-Korea, Taimaa, Tuneesia ja Uruguay.


See ei tähenda nüüd seda, et Eesti kodanikel oleks nendesse riikidesse võimalik minna, automaatselt, vaid me hakkame pidama läbirääkimisi. Enamik nendest riikidest hoiab oma piiri jätkuvalt Euroopa Liidu kodanikele kinni. Me kindlasti oleme kahepoolsel kokkuleppel huvitatud saavutada seda, et ka Eesti kodanikel oleks võimalik siis sinna liikuda. Ja kui nendes riikides jääb siis nakatumuse tase olla meie kehtestatud põhimõtte, Euroopas kehtestatud põhimõtte, siis nendest riikidest tulijad ja Eesti inimesed, kes sinna lähevad ja naasevad, ei pea minema karantiini. Me muutsime tegelikult ühe ühiku võrra 100 000 nakatunu kohta kahe nädala jooksul, kuna Euroopa Liidus suures plaanis võeti see Balti mulli mudel omaks. Meil on 15, aga siis Euroopa Liidus lepiti kokku, et üleeuroopaline nakatumise tase on 16. Juuni seisuga siis 16 saab olema see mõõdik.


Siis on väga tähtis avaldus, mida me tegime koos teisipäeval koos 26 teise riigiga ÜRO inimõiguste nõukogus. See puudutus tegelikult muret inimõiguste rikkumise üle Hiinas, esiteks osundusega Xinjiangis toimuvat muret inimõiguste rikkumise üle, aga samuti nende arengute üle, mis toimuvad Hongkongis. Ja me pidasime koos 26 teise riigiga vajalikuks rõhutada, et ühisdeklaratsioon, mis on tegelikult sõlmitud Hongkongi staatuse üle, on siduv rahvusvaheline lepe. Ja seda peab Hiina täitma. See on kindlasti äärmiselt-äärmiselt oluline probleem maailma julgeoleku raames.


Kindlasti on positiivne see otsus, mis sellel nädalal tuli, mis puudutas järgmist etappi meie piirkonna kaitseplaanide ülevaatamisel. See on väga-väga positiivne. Siin oli niisugused küsimused Türgi enda julgeoleku ja nende enda kaitseplaanide korralduse osas, aga me saavutasime siin lahenduse. Eile ma vestlesin ka Türgi välisministriga ja avaldasin selle üle heameelt. Aitäh!



Juhataja


Aitäh! Nüüd on aeg küsimusteks. Palun, et ütleksite ka oma nime ja väljaande.



Eve Heinla, „Seitsmesed uudised“


Mul oleks küsimus kõigile ministritele. Kuidas te ikkagi selle tööjõukriisi kavatsete nüüd lahendada? Ukraina teatavasti nende kolmandate riikide nimekirjas ei ole. Ma saan aru, et võimalik oleks ikkagi teha mingisugune erisus, aga ma ei tea, kas te nüüd sellest rääkisite või mitte. Ehk siis maasikad mädanevad, aga teine mure tuleb ju peale – mitusada ukrainlast peab lahkuma nüüd juuli lõpust, tööload saavad otsa. Mis siis ikkagi edasi saab? Mis te ütlete põllumeestele? Aitäh!



Jüri Ratas


Aitäh! Kõigepealt, me ei ole ju niisama istunud. On tehtud otsuseid, mida me oleme langetanud ka kevadel.


Rääkides eile ka ühe suurettevõtjaga põllumajanduses, ta ütleb, jah, et kuidagi väga keeruline hetk tema hinnangul tuleb augustis, teatavasti meie pikendasime kuni juuli lõpuni võimalust töötada.


Eks ühelt poolt on alati olnud see kogu see taasavamine seotud koroonaviirusega. Nagu te ütlete õigesti, Ukrainat seal ei ole täna nende riikide, nende 14 riigi hulgas. Euroopa Liit on teatud oma soovitused teinud, ütleme siis, kuidas võtta riiki inimesi, kes on ükskõik mis teisest riigist maailmas, aga ei ole 14 hulgas.


Neid teemasid me täna arutasime ja kindlasti jätkame nende aruteludega. Teiselt poolt me peame arvestama ka seda, et ikkagi tööpuuduse näitajad on Eestis palju kõrgemad, kui nad olid eelmisel aastal. Meie jaoks on oluline ka see, et meie enda inimesed saavad tööd.


Aga loomulikult põllumajandussektoris see, et on olnud kolmandate riikide töötajad päris olulisel määral sees, vastab ju tõele. See, et see aasta on vähem, ka see vastab tõele.


Eks nende küsimustega kindlasti me tegeleme siin lähipäevadel. Aitäh!



Martin Helme


Peaks küsima siis, et missugune tööjõukriis. Meie vaatest kõige suurem kriis on ikkagi see, et Eestis on üle 50 000 inimese, kellel ei ole tööd. 53 000 või 54 000, kui ma praegu viimaseid numbreid peaks peast meenutama. See on see kõige tõsisem mure, mis peaks meil olema kõigil. Ja kindlasti valitsusel on see mure. Kui kevadel tehti lausa seadusemuudatusega erand või pikendus siin olevale ajutisele välistööjõule – kui ma õigesti meenutan, siis selle pikenduse me tegime aprilli teises pooles –, siis on mai-juuni-juuli ja natuke veel peale, kui on olnud aega kohaneda selle olukorraga. Ma ei saa aru, mis teisest murest me räägime. Kui selle 53 000 hulgast ei leia nüüd 3,5 kuu jooksul endale vajalikku tööjõudu, siis mu meelest ei ole piisavalt püütud.


Jah, tegelikult ju selle teema arutelu jaguneb kaheks, täiesti selgelt kaheks. Üks on tervisekriisi küsimus. Ukraina ei ole turvaline riik. Kui me siin õnnitleme üksteist ja iseennast selle üle, et Eestis on koroona seis väga hea – ma ütleksin, eeskujulikult hea –, siis niipea, kui me vaatame üldse mitte kaugele naaberriikidesse, siis seal on nakatumisnäitajad tõusul, inimesi sureb nagu kärbseid. Ja ainus viis, kuidas me hoiame oma näitajad jätkuvalt heana, on see, kui me ei ava piire siin ülepeakaela. Nii et see on üks argument.


Terviseargument ei ole kuhugi kadunud. Ma ütleksin, see on lausa täna täpselt samasugune, sama kaalukas, kui ta oli kaks või kolm kuud tagasi.


Ja teine argument on muidugi siis põhimõtteliselt laiem küsimus tööjõupoliitikast ja majanduspoliitikast: kas me arvame, et praeguse, ütleme, majandusraputuse käigus peavad kohanema ka ettevõtjad ja peavad olema võimelised nii palju muutuma, et nad pakuvad tööd Eesti inimestele, mitte ei taha jätkata endale mugava ja endale soodsa majandusmudeliga, mis tegelikult töötab Eesti majanduskasvu, tootlikkuse kasvu ja palgakasvu vastu, või me anname ikkagi sellele kisale järele ja lepime sellega, et Eesti jääb keskmise palga ja keskmise jõukuse lõksu. Meie erakond ei lepi. Aitäh!



Urmas Reinsalu


See, mis puudutab Eestis juba asuvate inimeste staatust ja siiajäämist, mitte nende väljasaatmist, siis kahtlemata siin ei ole kuidagi põhjendatud rahvatervisega. Siin ju terve mõistus ütleb, et kui nad juba Eestis on, siis tegelikult tõenäoliselt nad nakatuvad siis rohkem kui seal, kuhu nad lähevad. Ma arvan, et kindlasti on ratsionaalne sellele otsida lahendust. See ei ole kuidagipidi sellega seotud.


Teine küsimus on see, et loomulikult rahvatervise kaalutlused on Euroopa Liidul olnud aluseks nende kokkulepete tegemisel järk-järgult siin kolmandate riikidega suhtlemist taastada ja püüda kehtestada niisugust Euroopa mulli. Sest Euroopa on tõesti unikaalses olukorras võrreldes muude maailma kontinentidega – mujal viirus on kasvufaasis, meil on langusfaasis Euroopas. Aga on tegelikult kokku lepitud ka soovitused, mis puudutab n-ö hädavajalikku kolmandates riikides, sõltumata, mis riikidega tegemist on, rännet. Selle hulgas on ka hooajatöölised. Ma arvan, et iseenesest on mõistlik otsida lahendust sellele, et seda rakendada ka Eestis, nii nagu ka teised Euroopa riigid ja kindlasti asuvad seda moel või teisel rakendama, või on juba rakendunud. Ja loomulikult peab olema siis eeldus, millised on need usaldusmeetmed karantiini, testimise ja muul näol. Kindlasti on neil võimalik meil sellisel moel paika panna, et ka riikides, kus see per capita viiruse levik on kõrgem kui meie enda seatud näidik – vastavalt praegusele värskele otsusele, see 16 inimest 100 000 kohta –, seda annaks ümber korraldada. Ma arvan, et ma eelistan neid asju hoida nagu mitmes eraldi katlas. Üks katel on see, et meie rahva tervise küsimused, teine on tegelikult tööjõupoliitika ja kahtlemata tööturg kujuneb meie silmade all ümber reaalsus olukorras, kus lõpeb ära see palgatoetuse see laine, kus ka riik on öelnud või seadnud kohustuse tööandjatele, kes on seda raha võtnud, et nad ei tohi inimesi koondada. Paraku me teame, et sellele järgnevalt kindlasti on suur tõenäosus, et kasvab hüppeliselt tööpuudus, aga praegu me kõneleme sellest grupist nagu hooajatöölised.


Kahtlemata minevikku tagasi pöörata enam ei saa. Kui sügisel on tööjõupuuduse laine olnud, inimesed oleks valmis võib-olla mingisuguse teistsuguse profiiliga tööle ümber kohanema, aga kahtlemata see on paraku selline ka Eestis, et tööjõupuudus ja tööpuudus käivad ka struktuurses tasakaalus teinekord käsikäes.



Juhataja


Veel kaks küsimust.



Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2 uudised


Kõigepealt, palju õnne sünnipäevaks, hea peaminister!


Ja samal teemal täpsustav küsimus. Opositsioon eesotsas Reformierakonnaga plaanib esmaspäevaks kokku kutsuda siis erakorralise istungi, arutamaks just neid tööjõukriisi leevendamise võimalusi. Ja Kaja Kallas on siin välja toonud ka selle mõtte, et kolmandate riikide töötajatele pikendada siis neid töölubasid nüüd, mis on praegu juuli lõpuni, aasta lõpuni. Kas see, kui nüüd küsida teie kõigi käest, oleks vastuvõetav ja hea ettepanek või mitte?



Jüri Ratas


Aitäh! Nagu mina saan aru, siis opositsioon tegelikult seda istungit just selle küsimuse osas ainult soovibki teha, et pikendada seda 31. juuli põhimõtet 31. detsembrini 2020.


Ma arvan, et parim põhimõte on see, kui me suudame minna normaalse elurütmi juurde tagasi. Ja täna me teame seda, et Euroopa Liidu soovituse kohaselt hetkel me veel täitsa tavarütmi juurde tagasi minna ei saa. On tõesti teatud võimalused või teatud leevendused, nii nagu ka välisminister ütles, loomulikult koos usaldusmeetmetega, mida tegelikult saab rakendada, olgu nad siis välisüliõpilased, olgu nad põllumajandustöötajad või hooaja töötajad.


Ja ma arvan, et see lähenemine, kui seda on võimalik rakendada, on õigem kui teha ta ainult, ütleme, põllumajandussektorile ja pikendada 31. [juulist] edasi. Sest me teame seda, et täna on tegelikult väga palju sektoreid, kes on sellest väljas ja kes on samuti probleemi ees.


Kui me räägime ka oskustöötajatest, ütleme, transpordisektoris, siis nad hetkel selle pikenduse hulka ei lähe. Nii et ma arvan, et kui me suudame leida mingeid teisi lahendusi – nagu ma ütlen, et me kindlasti arutame, töötame edasi valitsuses selle küsimusega –, siis see oleks parem lahendus. Aitäh teile!



Martin Helme


Jaa, no ma ei kujuta ette, mida riigikogu ühe erakorralise istungiga peale arutamise teha saakski. Kui mingit, ükskõik millist seadusemuudatust tahetakse teha, siis selle jaoks on juba rohkem istungeid vaja.


Ma pean seda üldiselt suureks poliitiliseks show’ks, mitte sisuliseks ettepanekuks, millega tegeletakse. Kui kevadel oli arutelu all see pikendamine, siis me olime ka algselt üldse mingisuguse pikendamise vastu. No, ütleme siis, raskete vaidluste tagajärjel jõudsime kokkuleppeni, et 31. juuli ehk kolm kuud ja natuke peale on see pikendus, mille jooksul peavad ettevõtjad leidma endale lahenduse.


Kusjuures, tuletan meelde, et tol ajal oli ju täiesti selgusetu, kuhu suunas läheb viirus või kui pikalt meil mingi sulgemine toimub jne. Meil ei ole mingit kavatsust seda kuupäeva pikendada.



Urmas Reinsalu


Ma arvan, et mõistlik on tegelikult see Euroopa Liidu kokkulepe, küll väga vaevaline, aga jõuti ühisele arvamusele soovituste loogikas, mis on siis tegelikult ka selline, et hädavajalikke töötajaid Euroopa Liidu riikidesse lubada kolmandatest maailma riikidest usaldusmeetmeid kasutades. See on riikide iseseisev otsus, aga ma arvan, et kui hakkavad seda tegema teised Euroopa riigid, teised Balti riigid, siis on asjakohane meil samuti selles loogikas liikuda.


Siin ärme sea kokteiliks kokku rahvatervist, viirust ja tööjõupoliitika küsimusi. Siin ei saa nii, siis meil tegelikult see siht või orientiir läheb käest ära, lihtsalt sihik nihkub paigast ära.



Mart Linnart, „Aktuaalne kaamera“


Ma saan aru, et selles küsimuses koalitsiooni sees täit üksmeelt ei ole. Kas on võimalik, et osa koalitsioonierakondi toetab seda elamisloa pikendamist aasta lõpuni?



Jüri Ratas


Ma ikka töötan selle nimel, et koalitsioon käitub ühiselt ja astub ühte sammu. Ja me oleme siiamaani seda suutnud saavutada. Aitäh teile!



Juhataja


Eesti Päevaleht.



Anette Parksepp, Eesti Päevaleht ja Delfi


Küsimus peaminister Jüri Ratasele. Terviseametist lahkunud Martin Kadai ütles, et valitsuse ja Terviseameti vahel on usaldamatus. Kas teie tundsite usaldamatust Terviseameti juhtivtöötajate Merike Jürilo ja Martin Kadai vastu? Ja sellega seotud küsimus veel: kas Eesti ei või sellest pikas plaanis kaotada, et kui meil peaks tulema viiruse teine laine, siis on kogemusega juhtivtöötajad läinud? Aitäh!



Jüri Ratas


Aitäh teile! Kõigepealt, härra Kadaist – mina ei puutunud temaga küll otseselt kokku kogu selle viiruse jooksul, aga see mulje, mis mul jäi, mis ta tegi, ma arvan, et ta tegi head tööd ja tegi seda südamega.


See, et usaldus on selle ametiga vaja taastada, vastab tõele, loomulikult. Eks seal olid ikkagi probleemid sees kogu selle kriisi jooksul, siin ei ole mõtet seda ju eitada.


Nüüd see, et kui kaks inimest või kolm inimest lähevad ära Terviseametist, siis kõik kukub kokku, see ju kindlasti ei vasta tõele. Kui me mõtleme kogu meditsiini- ja tervishoiusüsteemi, siis seal oli sadu, kui mitte tuhandeid inimesi, kes sellesse igapäevaselt panustasid ja kindlasti tegid oma tööd südamega ja väga hästi ja teevad seda ka tulevikus.


Eks ametile tuleb teha konkurss, leida uus juht. Amet töötab ikka edasi, ega nüüd selles ametis ainult kolm või neli inimest ei töötanud. Aitäh teile!



Urmas Reinsalu


Ma ka vaatasin, tähendab, et seal niisugused seisukohad. Kuidagi jääb mulje, et on olemas nagu erialane ekspertiis, Terviseamet, ainuõiged seisukohad ja siis tegelikult valitsus nagu selle kriisi ajal kuidagi segas, toppis oma nina kriisi lahendamisse. Ma ütlen ausalt siin. Ma ei tea, teised valitsusliikmed on vaikinud, aga ma võtan öelda ja nad võivad mind korrigeerida või mitte.


Põhimõttelistes sõlmküsimustes selle kriisi lahendamise puhul Terviseameti ning valitsuse seisukohad tegelikult ei langenud kokku. Seda ma pean ausalt välja ütlema. Mis puudutab eriolukorra väljakuulutamist, mis puudutab testimise korraldamist – mäletate ju: testida pole vaja, vaid üle 80-aastased inimesed, soovitused ja muud asjad tulid. Ega see oli väga-väga vaevaline ja need olid poliitilise debati teemad. Ja väita seda, et on olemas mingisugune absoluutekspertiis, mille pealt siis teha – kuulge, kogu selle kriisi ajal oli minu ülesanne tegelikult valitsust varustada rahvusvahelise informatsiooniga selle kohta, mida teised riigid teevad. Ja see valik, ka teadlaste arusaamad, kuidas viirust kohaldada, milliseid meetmeid rakendada, oli märkimisväärselt mitmekesine. Samamoodi rääkisin oma kolleegidega oma regioonist ja kaugemalt. Läti-Leedu valitsus istusid piltlikult öeldes ööd läbi koos, Soome valitsus ka – arutasid päevad ja ööd läbi, kuidas leida lahendus. Ja vägagi vastakate ekspertiisihinnangute alusel. Ma ei hakka siin seda üldse eraldi detailseks võtma. Ega nad on tublid inimesed, head tööd teinud oma nägemuses, aga need nägemused ja see, mis oli valitsuse käsitlus selle kriisi käigus, paraku tuleb tunnistada, ei langenud kokku. Ja kõigis riikides nii palju, kui ma vaatasin, valitsused võtsid vastutuse nende otsuste langetamise eest. Seda ei olnud võimalik veeretada allapoole.  Õige on see, et Rootsi on valinud selle mudeli, kus nad ütlevad, et Rootsi Terviseamet tegutseb ja valitsus teeb raporti selle kohta, mis juhtus ja kus juhtus.



Martin Helme


Võib-olla [vastan] ka hästi abstraktselt. Urmas juba mõned sellised väga põhimõttelised probleemkohad markeeris ära.


Aga siin mõned opositsiooni esindajad on jälle hüüatanud, et see on valitsus, kes eirab spetsialiste ega kuula ekspertiisi. No see lihtsalt ei vasta tõele. Mida tuleb aru saada ja millest, mulle tundub, Jürgen Ligi ei saa aru, on see, et vastutus otsustamise eest langeb ikka poliitikutele, sest poliitikud lähevad ja astuvad nende otsustega lõppkokkuvõttes valijate ette.


Me kuulame selle nõu ära, see nõu on sisend meie otsusele. Ja me võime selle nõuga nõus olla või mitte nõus olla, võtta teist arvamust või kolmandat arvamust või teha üldse oma tarkusest, sest lõppkokkuvõttes vastutavad poliitikud, mitte ametnikud. Ja head ametnikud saavad sellest aru.



Juhataja


Aitäh! Meil on nüüd veel ainult üheks viimaseks lühikeseks küsimuseks aega.



Eve Heinla, „Seitsmesed uudised“


Eve Heinla veel kord. Ma tahaks ikkagi konkreetselt teada, millal te hakkate arutama nende elamis- ja töölubade pikendamise asja, sellepärast, et 31. juulini on kolm nädalat aega. Te ei saa ju teha seda 30. juulil ja siis öelda, et kas me pikendame või pikenda. Inimesed ootavad ja tahavad teada. Kas te saate nagu enam-vähem konkreetsemalt ikkagi vastata sellele küsimusele?



Jüri Ratas


2. juuli.



Eve Heinla


Hakkate arutama?



Jüri Ratas


No me juba arutasime, jätkame.



Eve Heinla


Kas te kabinetis siis pärast arutate?



Martin Helme


Arutelud käivad kogu aeg. Ma ei tea, miks inimesed midagi nagu ootavad, sest inimestele sai väga selgelt öeldud, et 31. juuli on see tähtaeg, kus see erand lõpeb. Ja see on see aeg, mis ajaks te peate leidma lahendused. Ma ei saa aru, kus siiamaani on oldud.



Eve Heinla


Te saadate välja siis inimesed 31. juulist? Tahate seda praegu öelda?



Martin Helme


Kehtiv seadus näeb nii ette.



Juhataja


Aitäh! Sellega on meie pressikonverents lõppenud. Kohtumiseni järgmisel korral!