Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 18. juuni 2020

19. juuni 2020 - 14:05

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1) osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Rene Kokk ja välisminister Urmas Reinsalu.


Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=Z1ydeqOOlfo

 

Juhataja Jevgenia Värä

Head ajakirjanikud! Alustame tänast pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Rene Kokk ja välisminister Urmas Reinsalu.

Jüri Ratas, palun!


Jüri Ratas

Aitäh! Austatud ajakirjanikud ja head pressikonverentsi jälgijad!

Head uudised. Konkurentsivõime edetabel. Eesti tõusis Lausanne’i Rahvusvahelise Juhtimise Arendamise Instituudi rahvusvahelises konkurentsivõime edetabelis 28. kohale. Sellega me parandasime oma positsiooni seitsme koha võrra.

Meie peamisteks tugevusteks, miks me seda positsiooni parandasime, on raporti kohaselt nii uute ettevõtete arvukus, madal võlatase kui ka näiteks ettevõtete loomist toetav seadusandlus.

Valitsuse kabinetinõupidamine. Valitsuse kabinetinõupidamisel otsustasime täna luua transpordivaldkonna ühendameti, mis alustab tööd järgmise aasta alguses. Uue ametiga liituvad lennuamet, maanteeamet ja veeteede amet.

Hästi oluline on loomulikult see, et just Eesti kui mereriik, et me tõstaksime ka oma sellist, ütleme, mereametkonna ja potentsiaali taset. Ja kindlasti me näeme seda, et siis tuleb ka üks asekantsleri ametikoht, mis tegeleb merenduspoliitikaga, sellesse ministeeriumisse juurde, et just seda teemat rohkem fookustada ja siin rohkem kaasa rääkida.

Ma tean seda, et need läbirääkimised on olnud päris pikad, merendusnõukojaga samuti, ja see kompromiss on saavutatud. Ja ma loen seda heaks.

Nüüd, saime ülevaate ka koroonaviiruse levikuga seotud küsimustest. Kabinetinõupidamine jätkub täna pärast pressikonverentsi.

Istungil kiitsime heaks kokku 20 päevakorrapunkti. Keskkonnaminister Rene Kokk on teinud siin tõsist ja suurt tööd. Me kiitsime valitsuse istungil heaks Euroopa ringmajanduse tegevuskava, Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni uue ringmajanduse tegevuskava kohta.

Ringmajanduse tegevuskava on Euroopa rohelise kokkulepe üks peamisi alustalasid. Selleks, et saavutada 2050. aastaks Euroopa Liidu ülest kliimaneutraalsuse eesmärki, on vaja täielikult ringluspõhist majandust ja ringmajanduse puhul ei teki jäätmeid, vaid ressurss, mida saab uuesti kasutada ja majandusse tagasi tuua. Sellest räägib kindlasti põhjalikumalt keskkonnaminister.

Nüüd, samuti olid meil Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia ja digipaketi kohta. Kiitsime heaks Eesti seisukohad mõlema osas. Eesti toetab siis Euroopa tööstusstrateegia eesmärki muuta Euroopa Liidus tööstus konkurentsivõimelisemaks just läbi digi- ja rohepöörde, kasutades ära andmete ja uute tehnoloogiate rakendamise võimalusi.

Eraldi eesmärk on mitmekesistada tarneahelaid, et vähendada tarneriske ja sõltuvust kolmandatest riikidest. Digipaketi eesmärk on kindlustada, et Euroopa Liit pöörab digiülemineku enda kasuks ja saab haarata kõigis digivaldkondades just sellise juhtiva rolli.
Digiüleminekust peavad kasu saama nii meie enda inimesed kui kindlasti ka erasektor, meie ettevõtjad.

Suure väina püsiühenduse eriplaneering. Otsustasime algatada riigi eriplaneeringu, et kavandada püsiühendus, sild või tunnel üle Suure väina mandrilt Muhu saarele. Nii selgitame välja, millises asukohas oleks püsiühendus võimalik ja millised mõjud sellega kaasneksid. Samuti kavandame tervikliku lahenduse, mis hõlmab püsiühenduse toimimiseks vajalikke trasse, kergliiklusteid, tehnovõrke ja muud.

Tulemuste järgi saame otsustada, kas silda või tunnelit on võimalik rajada ja kui otstarbekas sellesse ka investeerida on.

Nüüd, istungil oli ka siseturvalisuse aruanne ja avaliku arvamuse uuring. Siseminister Mart Helme andis täna valitsusele ülevaate siseturvalisuse arengukava täitmisest möödunud aastal. Peamine on see, et vigastussurmade arv oli eelmisel aastal ligi 40 võrra väiksem kui 2018. aastal. Esialgsetel andmetel on siis need numbrid 182 ja 220.

Nüüd vigastussurmade hulka arvestatakse liikluses, tulekahjudes, uimasti üledooside, tapmiste ja mõrvade tagajärjel hukkunud, samuti uppumised. Liikluses hukkunute arvu vähendamiseks tehtud pingutuste ja ka investeeringute eest pälvis Eesti eile ka Euroopa liiklusohutuse auhinna, mille andis välja Euroopa transpordiohutuse nõukogu.

Täna avalikustatud siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring näitab samuti, et Eesti on elamiseks turvaline paik. Uuringu kohaselt arvab nii 92% Eestimaa inimestest.

Täna õhtul osalen idapartnerluse videokonverentsil – Euroopa Liidu riikide ja idapartnerlusriikide, Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina juhtide videokonverentsil.

Meie kohtumise eesmärk on kinnitada kindlasti idapartnerluse strateegilist olulisust ning rõhutada koostööd ja solidaarsuse tähtsust COVID-19 pandeemia ajal. Samuti arutame idapartnerluse pikaajalisi poliitilisi eesmärke.

Nüüd, ma arvan, et see protsess on põhimõtteliselt mind saatnud viimased kolm ja pool aastat. Ja mul on hea meel, et oleme lõpuks siis nii kaugele jõudnud. Jutt on siis Eesti kokkuleppest Euroopa Tuumauuringute Keskusega CERN, millega Eesti saab siis CERN-i assotsieerunud liikmeks. Ja see on siis plaanis allkirjastada homme.

Maineka teadusorganisatsiooni liikmestaatus avab Eestile suuremad võimalused tehniliseks ja teadusalaseks koostööks teadlaste ja inseneride vahel.

Mis on veel väga oluline ja mida paljud tegelikult Eesti ettevõtjad ka palunud, kes selles sektoris ja valdkonnas töötavad, on see, et Eesti ettevõtted saavad osaleda CERN-i hangetel ja CERN-i tööga seotud tehnoloogiate väljatöötamisel.

Euroopa Ülemkogu. Homme osalen ka Euroopa Ülemkogu liikmete videokonverentsil, kus teiste Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtidega arutame Euroopa Komisjoni mai lõpus esitatud Euroopa majanduse taaskäivitamise kava ja järgmise pikaajalise eelarve ettepanekut aastateks 2021–2027.

Sellel teemal oli ka eile mul telefonivestluse Euroopa Ülemkogu presidendi Charles Micheliga. Euroopal tuleb leida kiire ja kindlasti tõhus viis, et aidata ületada koroonakriisist tekkinud raskused. Selleks oleme valmis kaaluma ühekordselt, erandkorras, ajutise ja ajaliselt selgelt piiritletud laenu võtmist taaskäivitamiskava rahastamiseks Euroopa Liidu eelarve kaudu.

Riikide kohustused peavad Eesti arvates olema selged. Meie majanduse käekäik sõltub välispartneritest. Eesti ettevõtjate olulisemad turud asuvad just siin Euroopas. Et meil läheks hästi, on meie põhimõte, peab ka Euroopa hästi minema.

Jaanipäev. Järgmisel nädalal tähistame jaanipäeva. Tänavu on meil jaanipäeva tähistamisel ühine väljakutse ja eesmärk ja see on see, et me püsime terved. Käitume vastutustundlikult, et vältida viiruse levikut ja uusi nakatumisi. Aitäh teile!


Juhataja

Rene Kukk, palun!


Rene Kokk

/Lülitab mikrofoni sisse/ Nii, nüüd on vist paremini kuulda.

Ringmajanduse uue tegevuskava eesmärk on tabada puhtam ja ressursitõhusam konkurentsivõimelisem majandus Euroopas. See on üks olulisemaid kokkuleppeid eelmisel nädalal kinnitatud roheleppe algatustest, nii et igati oluline.

Ja meie seisukohad on siis sellised, et valitsus on algatanud selle ringmajanduspaketi Eesti seisukohad. Igati arvestame liigume selles suunas, et need oleksid Eesti huve kaitsvad ja arvestaks siis väljatöötamisel ka Eesti huvidega.

Siis kindlasti Eesti võimalused ja huvid on seotud digilahendustega. Näiteks välja võiks tuua elektroonilise tootepassi kasutuselevõtu, mis siis oleks nn QR-koodi baasil selline paberivaba toote manuaal. Kui me täna mõne seadme ostame, siis me saame tihti kaasa seal veel kahes-kolmes kuni kümnes keeles paberipaki erinevaid juhendeid, siis tulevikus võiks olla selle QR-koodi baasil lahendus, kus me saame seda läbi nutiseadmetele mobiiltelefoni siis näiteks vaadata. Läbi selle säästame loodust ja kasutame vähem paberit.

Ühtlasi tuleb Euroopa Liidus kokku leppida ka, millistele nõuetele peavad tulevikus tooted vastama ja ühtne ringlusse võetav siis termini, mida see tähendab. Suures pildis igati positiivne algatus ja tuleb liikuda selles suunas, et meil oleks võimalik meie ressursse tõhusamalt kasutada juba alates toodete disainimisest, et meil hiljem oleks võimalik võtta materjale kasutusse ja läbi selle säästa loodust. Ja näeme ka ette siis keskkonnahoidlike riigihangete edendamist nii avalik avalikus sektoris kui ka tervikuna riigis. See on ka Eestile väga oluline.

Oleme välja töötamas ka Eesti ringmajanduse alusdokumenti või tegevuskava, siis mis luuakse 2021. aasta jooksul, mis paneb Eesti jaoks paika suunad aastani 2035, kuidas edasi minna.

Lisaks sellele oli täna valitsuses Pärnu maakonna uuendamata kaitsekorraga alade kaitse alt väljaarvamise punkt. Valitsus otsustas arvata riigikaitse alt välja kolm Pärnumaal asuvat kaitseala. Need on Marjalaid, Tõstamaa liigikaitseala ja Rannametsa jõe lammimets. Nendel aladel asuvad väärtused jäävad edaspidi ka kaitse alla vääriselupaikadena.

Aastakümnete jooksul on need looduskooslused seal muutunud. Hiljuti tehti siis ekspertiis, mille tulemusena leiti, et näiteks 1958. aastal siis merikotkas, kes Tõstamaa kaitsealal oli, enam ühtegi pesa ei ole. Küll aga jäävad need vääriselupaikadena jätkuvalt kaitse alla, sh need kaitsealused liigid, mis seal täna on, näiteks sulgjas, õhik ja laialehine neiuvaip, jäävad siiski kaitse alla.

Kokkuvõttes, jah, väärtused jäävad endiselt kaitstuks ja inimestele piiranguid vähendatakse.

Kolmanda punktina oli Vabariigi Valitsuse 2019. aasta 30. augusti määrusega Pakri maastikukaitseala eeskirja muutmine. Seal oli üks väike näpuviga eelmisel korral sisse sattunud ja tuli üks sõna muuta. Seal oli siis selle eelmise sõnastuse küsimus selles, et selle eksimuse tõttu muutus kaitsekord selliseks, et Pakri poolkaitseala piiranguvööndisse võiks valitseja nõusolekul ehitada või püstitada üksnes riigikaitse tarbeks rajatisi, aga algne mõte oli see, et püstitada võiks ka muid, muuks otstarbeks rajatisi. Nii et tänasel istungil sai ka see viga parandatud.

Lisaks tahan tänada riigikogu liikmeid, kes siis eile otsustasid ära ja riigikogu võttis vastu ja kinnitas Vabariigi Valitsuse eelnõu Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamiseks. Uus amet hakkab tööle järgmise aasta 1. jaanuariks, selle nimeks saab Keskkonnaamet.

Ja usun, et suudame ühendameti kenasti tööle saada ja saame saame näiteks ka loamenetlused tulevikus kiiremaks. Olen küll ise selgelt veendunud, et inimese või kliendi jaoks kõik, mis puudutab nii praeguse keskkonnainspektsiooni kui ka -ametiga suhtlemist, muutub paremaks ja operatiivsemaks. Töö selle nimel jätkub ja suur töö nüüd alles algab.

Ja siinkohal veel, jah, koostöös ka oma kolleegidega, nii siseminister Mart Helme kui ka justiitsminister Raivo Aegiga oleme üldse keskkonnaalaseid kuritegevuse võtnud luubi alla, oleme ka sellekohase deklaratsiooni ju alla kirjutanud, nii et et oleme väga tugevalt samme astumas, et keskkonnaalane kuritegevus saaks pärsitud ja me saaks positiivselt edasi minna.

Üks positiivne sõnum alleel Raadi rehvid. Oleme aastaid rääkinud sellest murekohast, et Raadil on üks suur, väga suur kuhi rehve, mis ohustab Tartu linna. Ja siinkohal oleme ka nüüd jõudmas sinna faasi, kus Keskkonnainvesteeringute Keskus on hankeid läbi viinud ja lähipäevadel ma loodan, et võitjaga ka leping sõlmitakse. Loodetavasti on selle aasta lõpuks ka see Tartu Raadi rehvihunnik käideldud.

Siinkohal ka on olnud väga sisuline töö koostöös siseministeeriumiga, et selgitada välja need ohud veel kord. Ja tõesti, siin, juhul kui seal oleks halvemini läinud, siis oleks olnud kolmandik Tartu linnast väga suures ohus selle võimaliku põlengu läbi. Loodame selle teemaga edasi minna.

Nüüd tahaks rääkida veidi ka metsast. Toon välja mõned asjad, mida me siis täna oleme looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise raames toimetamas. Olen sellest ka varem rääkinud, aga järgmisest aastast on plaan kehtestada siis linnurahu looduskaitsealadel, kõigi looduskaitsealadel.

Kavas on keelata ka okste purustamine linnurahu ajal, mis on üks murekoht. Ja oleme vähendamas ka lageraielankide pindala seitsmelt hektarilt viie peale. Ja vaatame üle ka keskkonnakuritegevuse karistused ja karistuse määrad.

Ja muidugi positiivne on ka see, et koostöös rahandusministeeriumiga sai see 5000-eurone tulumaksusoodustus sisse viidud siis erametsaomanikele. Selle soodustuse eesmärk oli – ja on jätkuvalt –, et Eesti metsaomanikud ei müüks oma metsa ära, vaid majandaksid ise.

Ja eelmine nädal oli siis ka roheleppe seisukohtade vastuvõtmine, nii et see on ka igati positiivne. Ja siit tulenevalt hakkavad siis tulema järgmised järgmised seda puudutavad eelnõud.

Ja rohkem ma praegu ei tahakski öelda midagi.


Juhataja

Urmas Reinsalu, palun!

 

Urmas Reinsalu

Jah, aitäh!

No 80 aastat möödub väga kurbadest traagilistest sündmustest seoses Eesti Vabariigi okupeerimisega sellel nädalal, nii-öelda ajaloolises perspektiivis.

Eile möödus 80 aastat sellest päevast, kui siis üle piiri tulid täiendavad okupeerivad üksused Vene Nõukogude Liidu poolt Eesti territooriumile. Ja tegelikult homme 80 aastat tagasi, 19. juunil saabuski Eestisse Andrei Ždanov läbi viima siis Eesti annekteerimise projekti.

Need on ajaloosündmused, aga me näeme, et ajalugu soovitakse kasutada poliitiliste eesmärkide saavutamise tööriistana paraku jätkuvalt meie naaberriigis Vene Föderatsioonis.

27. mail andis siis Rodina partei esimees, Riigiduuma liige Aleksei Žuravljov Riigiduuma menetlusse seaduseelnõu, millega kutsutaks, võetaks tagasi siis Molotovi-Ribbentropi pakti hukka mõistev Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi resolutsioon, ning ütleks, et see resolutsioon ei ole kehtiv Vene Föderatsiooni territooriumil.

Põhjendustena tuuakse veel lisaks sellele välja, et tegelikkuses need on Molotovi-Ribbentropi pakti õigustavad, need põhjendused, miks seda soovitakse teha. Samuti tuuakse eraldi esile Balti riigid. Ja rõhutatakse, et see komisjon, mäletatavasti Jakovlevi juhitud komisjon seal rahvasaadikute kongressis taotles Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide ja selle pakti hukkamõistuga paralleeleesmärki luua – selle Riigiduuma eelnõu autori hinnangul siis – legitiimsusillusioon Nõukogude Liidust Balti riikide lahkumisele. See on tegelikult siis see intensioon.

Ja kahetsusväärselt 9. juunil Riigiduuma välisasjade komisjon toetas seda seaduseelnõu ühehäälselt. See kindlasti on kõigile kolmele Balti riigile äärmiselt häiriv tegevus. Ajaloo ümberkirjutamisel nii tundlikus küsimuses ei ole loomulikult mitte juriidiline tähendus meie staatuse mõttes, aga see peegeldab poliitilist Venemaa hoiakut.

Kõigis kolmes Balti riikides kutsutakse täna välja ka Venemaa Föderatsiooni suursaadikud. Ja kõigi kolme Balti riigi välisministeeriumid esitavad omapoolse protesti selle seaduseelnõu vastu.

Nüüd meeldivamate teemadel. Euroopa kaart muutub samm-sammult roheliseks. Esmaspäev oli üks tähtis piirotsus. Suures plaanis Schengeni ruumis me näeme, et rohelised on need, kus Eesti inimesed saavad vabalt liikuda. 21. juunil läheb meie jaoks roheliseks ka Hispaania. Kollased riigid on siis karantiiniga ja sinised riigid on siis piiratud piiratud sisenemine, ehk siis eesmärgipärane sisenemine peab olema.

No meie jaoks on need kõige olulisemad kindlasti Taani ja Norra. Mul oli eile vestlus Norra välisministriga. Nad ütlesid, et nad arutavad neid teemasid, kuidas siis samm-sammult ka Schengeni ruumi avada, Norra valitsus, ja see puudutab siis ka Eestit.

Nüüd on kõige keerulisem teema, mida me valitsus täna arutasime, tegelikult Schengeni ruumi avamine kõigi Euroopa riikide koostöös kolmandatele riikidele. Kuidas seda siis teha?

Sest me oleme praegu olukorras, kus sündmuste dünaamika viiruse leviku osas on muutunud selliseks, et kui varem oli epitsenter Euroopa, kui see kandus Hiinast Euroopasse, siis nüüd on olukord muutunud maakera perspektiivist tagurpidiseks.

Ülejäänud kontinendid, välja arvatud Austraalia, on tegelikult viiruselt tõusufaasis, aga Euroopa on ainukene kontinent, kus viirus on selges langusfaasis. Järelikult risk viiruse edasikandumiseks Euroopa kontinendil on täiesti reaalne.

Seetõttu on arusaadavatel põhjustel Euroopa riigid huvitatud siin koostööd tegemast, et mitte, et tuua kaasa jälle seda ahelreaktsiooni Schengeni sisepiiride sulgemise osas.

Põhimõtteline hoiak, mida ka Eesti valitsus toetus, on see, et Euroopa riigid tegutseksid ühiselt. Me sooviksime saavutada 1. juulist siis esimese nii-öelda piiride avamise ploki.

Need hoiakud, mida ka aruteludes praegu kuulda on, mille pinnalt lähtutakse ja mida toetab ka Eesti, on sellised, et esiteks tuleb arvestada nende riikidega, kust, mille elanikke me lubaksime Euroopa territooriumile. Tuleb arvesse võtta siis viiruse levikut. Eesti pakutud kontseptsioon, et 100 000 elaniku kohta viimasel 14 päeval, see on leidnud üldist toetust. Jutt käib, mis see number võiks olla siis konkreetselt. Laual on erinevad variandid.

Teiseks hinnatakse ka seda, milline on üldine olukord riigis, kas see viirus on seal tõusu- või langusfaasis.

Ja kolmandaks on see asjaolu, et hinnatakse ka seda, milline on siis testimine, kogu rahvatervise olukord, siis seda aspekti samuti.
Nii et ma usun, et 1. juulist me oleme valmis selleks, et siis Schengeni riigid ühiselt langetavad otsuse, ühiselt langetavad otsuse esimese ploki riikide kohta. Nüüd on küsimus, milline see riikide plokk on. See on tegelikkuses lahti.

Jutt on siin käinud erinevatest riikidest, aga eks ta ju suures plaanis, võib öelda, on seotud esiteks sellega, et seal, kus on vähe viirust, see riikide plokk on. Ja teiseks on kahtlemata oluline, lisaks viiruse madalale levikule, kindlasti me taotleme ka seda, et need riigid sümmeetriliselt siis avaksid ka Euroopa Liidu kodanikele, oma Euroopa Liidu kodanikele sisenemiseks.

Lisaks valitsus kiitis heaks Eesti Vabariigi Mauritiuse Vabariigi vahelise tulumaksu topeltmaksustamise vältimise lepingu. Samuti siis Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingu. Keeruline pikk nimi, aga mõte on siis selles, et kui kõik on juba Euroopa Liidus, siis Euroopa Liidus on niikuinii ühtne vaba turg ja investorite tegevused piiriüleselt kaitstud, seega neid ei pea eraldi kahepoolsete lepingutega tegema.

Ja suures plaanis me siis riikidega tühistamine need kahepoolsed lepingud ära, st õiguslikus tähenduses siin mingit muudatust ei ole. Aitäh!


Jüri Ratas

Head ajakirjanikud! Üks uudis veel, mis ma tahan öelda teile.

Valitsuse kabinetinõupidamisel me arutasime ka kultuuriministri ettepanekut seoses WRC rallietapiga. Valitsuse kabinetinõupidamine otsustas seda põhimõtteliselt toetada, et Eesti võiks toetada WRC etapi korraldamist. See on kindlasti olnud suur töö nendele, kes on teinud niisuguseid eel- või promotsioonirallisid.

Ja lisaks ka see, et on oluline, et loomulikult meil on enda maailmameister Ott Tänak siin. Meie jaoks on oluline, et ka see Eesti rallisport ja need, ütleme, inimesed, kes seal on, paneksid sõjakirve maha ja see oleks niisugune ühtne meeskond, kes selle ees seisab. Mulle tundub, et ka see on saavutatud.

Nii et eks nüüd korraldajatel on võimalus teha kõik selleks, et näidata Eesti valmidust selle ralli läbiviimiseks taotlemiseks, mille kultuuriminister täna lauale pani, ja selle heakskiidu ja kabinetinõupidamisel ka andsime.
Aitäh teile!


Juhataja

Nüüd jätkame küsimustega. Palun!


Sven Soiver, TV3

Küsimus peaministrile ja välisministrile. Teie kolleeg Mart Helme käis välja soovi, et siseturvalisusele võiks sarnaselt kaitse-eelarvega eraldada kaks protsenti. On see realistlik soov? Kui ei ole, siis palju oleks see võimalik, mis te sellest arvate?


Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma arvan, et … No ma saan rääkida sellest, kus ma olen sees olnud või mida ma olen aidanud ka kaasa.

Ma arvan, et nii eelmine kui ka tänane valitsus on väga palju tegelikult panustanud siseturvalisuse valdkonna kasvu. Näiteks, politsei- ja päästeametnike palgad. Nüüd me tegime otsuse üle 40 miljoni politsei ja pääste erinevate kontorite, ruumide kordategemine üle Eesti, investeeringud, uute päästejaamade teke, meenub siin näiteks Kihnu, kus sai see samuti valmis.

Aga ka näiteks eelmise valitsuse puhul kiirreageerimisüksuse suurendamine ja ka konstaablite arvu suurendamine. Nii et igal juhul siseturvalisus on tänase valitsuse prioriteet ja olulisus. Kas siseturvalisuses on kaks protsenti või mingi muu protsent SKT-st ja mis see on siis, seda me saame otsustada eelarve menetlemise käigus ja mitte enne. Eelarve juurde tuleb valitsus augusti lõpus, septembris.

Aga seda, mida on siseminister öelnud, et näiteks helikopteri võimekus saab meil ühel hetkel otsa ja siis tuleb tõsiselt juba täna mõelda ja sinna panustada, ma toetan täielikult. Aitäh!


Urmas Reinsalu

Mina toetan seda, et kõik Eesti inimesed saaksid rohkem palka, on keskmine palk, ja mina toetan seda, et nad maksaksid vähem maksu, kui on keskmine maksukoormus. Ja ma toetan seda, et kõikidel riigiasutustel osakaal kahtlemata eelarves kasvaks või sisemajanduse koguprodukt, keskkonna valdkonnas, Riigikantselei teeb head tööd koroonaviiruse tõkestamisel ja koordineerimisel samamoodi.

Aga kui tõsiselt rääkida siis, ega see ei ole uus idee, see on ikka olnud siseministrite laual. Siseministri asi ongi vastutada oma valdkonna eest ja neid ettepanekuid teha ja ega see ei ole midagi revolutsioonilist.

See teema oli, siin on ka eelmised siseministrid seda osundanud, ja nii see arutelu ongi. Ja loomulikud praktilistele küsimustele ju sisejulgeoleku vallas tuleb lahendust leida, nii nagu meil seda raha praegu on.


Toomas Kask, Postimees

Minu küsimus läheb härra peaministrile. Kunas said alguse ületamatud erimeelsused terviseametiga? Kas juba eriolukorra kehtestamise eel?

Milles need erimeelsused seisnesid ja kas juba viimane kiirtestide temaatika oli see viimane õlekõrs, mis kaamli selja murdis?


Jüri Ratas

Aitäh teile küsimuse eest! Jah, Terviseameti peadirektor proua Merike Jürilo on sellest teatanud, et lahkub ametist. Minu teada nad annavad täna ka siin vähem kui kahe tunni pärast pressikonverentsi koos sotsiaalministriga.

Isiklikult ma ütlen nii Merike Jürilole kui ka kogu terviseametile, et selles koroonaviirused on tehtud ära väga suur töö väga suure sellise pinge keskel ja väga keerulises situatsioonis. Nii et aitäh!

Aga jah, ma olen seda öelnud ka varasemalt välja, et see usalduslik suhe tegelikult Terviseameti ja valitsuse vahel on vaja taastada. See on oluline. Eriti veel seda, et me ei saa täna öelda, et koroonaviirus on lõppenud Eestile või maailmale.

Nii nagu välisminister ütles, täna oli ka ülevaade meil, mis … raport näitab, et põhimõtteliselt kõikidele maailma mandritel välja arvatud Euroopa on see tõusufaasis.

Kui te küsite, kas see kiirtestide teema oli kuidagi viimane õlekõrs, mis nüüd murdus, siis vastus on, et ei, kindlasti mitte.


Urmas Reinsalu

Ma vastan ka sellele, et kindlasti Terviseameti direktor selle pingutuse eest, mis ta selle kriisi all tegi, väärib igati tunnustamist.

Aga fakt ja aus fakt on ka see, et kõikides nendes olulistes otsustes, mida see valitsus langetas, olid need väga tõsise poleemika läbi. Ja tule lihtsalt tunnistada, et väga olulistes küsimustes oli teistsugune käsitlus Terviseameti direktoril laual.

Ma alustan sellest, mis puudutas hinnangut sellele, kuidas, kas see kõik ja millal see viirus, viiruse leviku üle algses faasis, eriolukorra kehtestamise üle, selle üle tegelikult, kas inimesi üldse testida. Me mäletame tegelikult seisukohti selle üle, et te testima ei peaks, sest testimise tulemus ei anna inimestele vajalikku infot oma tervise eest hoolitsemiseks, olid ka niisugused käsitlused.

See oli väga-väga tõsine arutelu valitsuses laual, kus valitsuse üsnagi poliitiliselt langetas need otsused, mis puudutas selle tuhande tõesti loogikat, samuti maskide üle.

Nii et see ei ole sugugi nüüd teema, mis oleks nüüd üks või kaks konkreetne asja olnud. Siin on olnud erinevad kontseptuaalsed arusaamad sellest poliitikast või poliitiliste meetmete käsitlusest, kuidas seda viirust tõkestada riigis. Ja seda tuleb ausalt tunnistada.


Marian Võsumets, Kanal 2

Minu küsimus on kõigile ministritele. Kas ja millise seisukoha on valitsus kujundanud erakondade rahastamise järelevalve komisjoni likvideerimise kohta?


Jüri Ratas

Aitäh! Nagu te teate, siis muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli selle nädala esmaspäeval, minu teada 15. juunil, kui ma ei eksi.
Sinna on esitatud väga palju muudatusettepanekuid. Sellist menetlus riigikogus ei ole võimalik pidada, kus 50 000 ettepanekut menetleda.

Kolme fraktsiooni poolt on sisse antud eelnõu, mis tegelikult on kantud mõttest, et tõsta erakondade rahastamise järelevalve kvaliteeti. Ja mulle tundub, et seda soovivad kõik kolm erakonda jätkuvalt. Aitäh!


Urmas Reinsalu

Justiitsministril on esitanud oma seisukohad ja kindlasti toetan justiitsministri seisukohti, et sellisel esitatud kujul selle eelnõuga edasi minna ei saaks, vaid seda eelnõu tuleb oluliselt muuta. Need puudutasid seal tähtaegasid ja protseduurid ja … isegi … ka, oli vist, meediast käis läbi.

Aga igal juhul seda siis valitsus arutab ja kujutab seisukoha, mis puudutab konkreetse eelnõu suhtes seisukoha, vastavalt justiitsministri ettepanekule – ma loodan, et see leiab valitsus toetust.

 

Rene Kokk

Ma vastan ka. Ega mul ei ole ka väga palju siin eelkõnelejatele lisada, aga ma ütlen lihtsalt nii palju juurde, et natuke see fookus on mõnes mõttes vist ka ära läinud vahepeal.

Riigikontroll, kui me teame, et Riigikontrolli usaldus on väga kõrge riigis, siis mulle on, vaadates seda meediakajastust ka, siis natukene üllatav see, et me nüüd järsku nagu Riigikontrolli ei usalda ja arvame, et kui Riigikontroll hakkaks tegelema selle teemaga edasi, siis järsku kuidagi on kõik halvasti ja taevas kukub maa peale tagasi. No see asi ikka nii hull pole.

Aga eks eks see töö jätkub riigikogus. Aitäh!


Elo Mõttus-Leppik, Kanal2

Küsimus peaministrile veel Terviseameti teemadel. Teada on, et see on ikkagi kogu valitsuse otsus, kuigi jah, Terviseameti juhi ametist lahkumise teemaga tegeles põhiliselt sotsiaalminister.

Kas see on tänaseks teada ka, kes on järeltulija ehk kellest võiks saada uus terviseameti juht? On näiteks valitsus teda juba otsinud ja kas me teame, kes see on? Kas ta tuleb sealt sellest Terviseameti seest?

Ja millal esimest korda räägiti Terviseameti juhiga, et ta võiks ametist lahkuda? Kas see oli juba näiteks siis, kui selgus, et võrkpallimängu luba minna Saaremaale ei olnud kõige õigem otsus?


Jüri Ratas

Hea ajakirjanik Elo! Öeldes siin nüüd välja kuupäeva, millal räägiti, siis ma juba kujutan ette, mis torm hakkab pihta, et aga keegi rääkis tegelikult kolm päeva enne või keegi helistas ja võib-olla keegi saatis kirja.

Küsige palun sotsiaalministri käest seda, millal see jutuajamine temaga toimus, see on sotsiaalministri ja Sotsiaalministeeriumi pädevus. Isegi valitsus ei vabasta Terviseametijuhti ega ei nimeta.

Küsimus uuest inimesest. Loomulikult uus inimene tuleb leida, mina arvan, võimalikult kiiresti. Ma arvan, et ta peab olema pühendunud sellele tööle, aga seda tuleb leida konkursi teel. Ja konkurss käib selle tippametnike komisjoni kaudu, mis on riigisekretäri juures.


Urmas Reinsalu

Aga, Elo, korraks korrigeerimaks. Valitsus, vähemalt nendel istungitel, kus mina olen olnud, ei ole kunagi arutanud Terviseameti direktori ametist vabastamist kui niisugust. Arutatud on sisulisi küsimusi, aga mingeid n-ö personaliotsuseid seal aruteluks ei ole olnud.

Aga ma saan aru või sotsiaalminister täna ütles, et siis kohusetäitjaks jääb üks oli vist regiooni juht, eks ole. …


Elo Mõttus-Leppik

Aga kas see võrkpallimäng oli nagu tegelikult see juba esimene nii-öelda laks, mille peale valitsus leidis, et võib-olla ei ole see õige inimene?


Urmas Reinsalu

No see võrkpalli otsus oli muidugi viga. Ma arvan, et kes see täie aruga inimene nüüd ütleb täna, et see oli õige. Ma arvan, et seda ei olegi võimalik ju õigustada.

Ma mäletan, et ma eelistasin ise sotsiaalministrile. No sotsiaalminister nentis, et juba on Terviseamet loa andnud enne võrkpallimängu, et kas saaks seda eitada või ära jätta. Noh, need siin …

Aga seda küsimust, ega see arutelu, mis siin nüüd erinevate otsuste üle on olnud, Eesti meedias, eesti ajakirjandus, ega ta ei ole ministritest ka lahku jäänud, loomulikult, need hoiakud.


Aleksander Pihlak, Delfi

Mul oleks küsimus siin selle WRC etapi Eestist toimumise kohta.

Olete rääkinud siin toetusest. Eile sai lugeda, et see võiks olla miljon, see võiks olla 2,5 miljonit. Mis summadest me siis lõpuks räägime selles osas!


Jüri Ratas

Jaa, aitäh! Ootame ära kõigepealt. Need, kes seda rallit korraldavad, mina saan aru, et neil on tõsised kohtumised rahvusvahelisel tasandil siin järgnevate päevade või nädalate jooksul.

Eesti valitsus on öelnud kindla seisukoha: kui on selle etapi toomine Eestisse võimalik, siis meie seda toetame. Ja loomulikult vastava rahalise eradusele reservist teeme.

Hetkel on riigieelarves kirjas üks miljon, sellega on arvestatud, et see on ainult promotsiooniralli. Selge on see, et kui WRC etapp on Eestis, siis ta maksab rohkem kui üks miljon. Valitsus on nõus panustama rohkem.


Martin Teder, Äripäev

Küsiks härra peaministrilt. Riik võtab kokku viis miljardit eurot laenu. Kuidas selle näitajani jõuti ehk miks just viis miljardit? Mis saab siis, kui sellest jääb väheks, ja mis saab siis, kui jääb üle?


Jüri Ratas

Aitäh! No kui jääb üle, siis jääb üle. Siis ei võeta seda laenu, kui ei ole seda laenu vaja võtta, punkt üks. Punkt kaks on see, et ega valitsus võta omapead mingisugust laenu, selle loa peab ikka riigikogu andma.

Ja tegelikult see otsus tehti ju lisaeelarvega. Kui riigikogu andis, kui me tõstsime ka siis laenulage kuni viiele miljardile.

Mis on põhjus? Põhjus on koroonaviirus, põhjus on majanduslangus, põhjus on see, et soovime majandust taaskäivitada.


Juhataja

Kas on veel küsimusi? Palun!


Sven Soiver, TV3

Sven Soiver TV3-st jälle. Siseturvalisuse kohta küsisin, nüüd on küsimus välisturvalisusest.

USA on teatanud, et osa vägesid viiakse Saksamaalt välja. Saksa kaitseminister on öelnud, et see nõrgestab tervet allianssi. Mida Eesti valitsus arvab? Peaminister, välisminister, kas see nõrgestab tervet allianssi ja kuidas see mõjutab Eesti julgeolekut?


Urmas Reinsalu

Ütleme nii: Eesti huvides on see, et Euroopast mitte ära ei viidaks, vaid siin oleks rohkem Ameerika sõdureid. See on meie seisukoht.
Ameerika sõjalise kohaloleku kahanemine, ega see ei ole selle, Ameerika praeguse Trumpi administratsiooni puhul. See trend on olnud tegelikult paraku inimpõlve jooksul toimunud Euroopas.

Ja me jälgime seda kui seda trendi, mis meile ei meeldi. On olemas positiivseid samme. Siin, näete, need Ameerika droonid, meil väga huvitavad droonid, sõjalised, võimelised rakette, tabasid Iraani kindralit, eks ole. Seda tüüpi droonidelt raketid Ämaris.

Ameerika Ühendriikidega meil on väga tugev, väga huvitav kahepoolne kaitsekoostöö, NATO formaadis kaitsekoostöö.

Ja kindlasti me arutame Ameerika Ühendriikide esindajatega, me arutame oma Euroopa liitlastega seda, kuidas see otsus kulgeb.

Aga loomulikult see ei ole hea uudis, see ei ole hea uudis oma iseloomult. Me tahaks näha vastupidist uudist, et hoopis sõdureid tuuakse Euroopasse juurde.

Ja mul oli esmaspäeval kohtumine, me arutasime Balti välisministritega ja Poola välisministriga, nii et need arutelud jätkuvad. Nii et seda uudist ei saa kindlasti pidada heaks.

Kas see tähendab, et nüüd kuidagipidi NATO kollektiivkaitse sellest habrastub või laguneb laiali? Ei, seda see kindlasti ei tähenda. See tähendab lihtsalt, et üksustel oma sõjaline mõte, heidutuslik mõte, ja kui nad ümber paiknevad, siis see sunnib väga mitmeid teisi muudatusi kaasa tooma. Kuidas, mis ajal, millises loogikas need asjad toimivad, selles osas tegelikult mingit meil lisainformatsiooni ei ole.

Meil on ainult poliitilisel tasemel, mida siis Ameerika president esmaspäeval ütles, on olnud nii-öelda poliitilisel tasemel väljendatud valmisolek.


Jüri Ratas

Kindlasti transatlantilised suhted julgeoleku seisukohast on Eestile ja Euroopale fundamentaalse tähtsusega. See uudis teeb meid igal juhul murelikuks.

Nii nagu välisminister ütles – ma olen täielikult nõus Urmasega –, meie soov on see, et me näeksime tegelikult seda jalajälge, et see oleks suurem siin.

Meie eesmärk on tegelikult igakülgne koostöö USA ja NATO-ga. Nii NATO-s sees kui ka tegelikult kahepoolselt. Just suurendada seda kohalolekut, just suurendada ka õppuste toimumist siin meie regioonis. Nii et see teeb meid murelikuks ja USA kohalolek Euroopas on äärmiselt oluline.

Nüüd vastus sellele Äripäeva ajakirjaniku küsimusele veel, täpsustus lihtsalt. Sellest 5 miljardist minu teada 2,8 miljardit on hetkel võetud või on siis läinud kasutusse, ja see 5 miljardit on kahe aasta peale kokku. Aitäh!


Juhataja

Pressikonverents on lõpetatud. Suur tänu teile!