Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 17. september 2020

18. september 2020 - 16:49

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, välisminister Urmas Reinsalu ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

 

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=etwQDJGgS6M

 

Juhataja Jevgenia Värä

Head ajakirjanikud! Alustame tänast pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, välisminister Urmas Reinsalu ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Jüri Ratas, palun!

 

 

Jüri Ratas

Aitäh! Head ajakirjanikud ja head pressikonverentsi jälgijad! Kõigepealt ma tahan teid tunnustada – ma vaatan, et väga paljud on siin maskidega. Midagi ei ole teha, näeme seda, mis teeb mind väga murelikuks – saime täna ülevaate eneseisolatsiooni toimimisest ja viimase 14 päeva jooksul on lähikontaktseid tuvastatud circa 1600, haigetega kokku on peaaegu 1900 inimest. Piirilt on suunatud viimase 14 päeva jooksul eneseisolatsiooni peaaegu 5000 inimest.


Mis nüüd on küsimus ja probleem? See on selles ikkagi, et inimesed ütleksid oma teekonda, st ütleksid välja oma teekonna, ütleksid, kus nad on käinud ja kellega nad on kokku puutunud. See on ääretult tähtis, ääretult tähtis terviseametile ja politseile. See annab tegelikult selle võimaluse, et me hoiame nii palju kui võimalik seda viiruse levikut kontrolli all.

 

Nii et täna ütlevad mõlemad ametkonnad, et sellega suudetakse tegeleda, neid inimesi suudetakse jälgida ja neile abi pakkuda, nendega ühendust võtta. Aga tegelikult siin on oluline ka iga eestimaalase väga hea ja sisuline koostöö, et antakse teada, kuskohas on liigutud ja kellega kokku puututud.

 

Valitsuse istungil kiitsime täna heaks 12 päevakorrapunkti. Oli otsus – ja see on üsna erandlik otsus, aga nii see on –, et kui minnakse kodakondsust taotlema, aga minnakse seda taotlema läbi selliste valede – läbi selle, et tegelikult ei tehta asju korrapäraselt ja nii, nagu kord ja kohus ette näeb – ja need valed tulevad välja, siis loomulikult nendelt inimestelt võetakse ka kodakondsus ära.

 

Nüüd toetusmeetmed koroonaviiruse kriisis. Me saime ülevaate kultuuriministeeriumi uutest toetusmeetmetest, mis on mõeldud selleks, et leevendada koroonaviirusega seotud kriisi mõjusid rahvakultuuri valdkonnas. Üks meede on suunatud kõikidele Eestis tegutsevatele rahvakultuurikollektiividele, kes pidid kevadel oma töö peatama, ja teine on mõeldud rahvaülikoolidele, rahvamajadele, käsitööühendustele, et kompenseerida neile kriisikahju.

 

Reisilaevandusest ja nendest tingimustest ja toetustest räägib lähemalt kindlasti majandus- ja taristuminister. Eelarvearutelud jätkuvad täna peale lõunat.

Ma tahan nii palju öelda, et kõik need teemad, mis nüüd ajakirjandusse ja meediasse on üles tulnud ja mida ka opositsioon on käsitlenud, eile oli meil suur debatt rahvusringhäälingus, taas tulevad üles küsimused kindlasti kaitsekuludest, mis on pensionide seis jne – ma loodan, et te mõistate, et nendele me saame konkreetsed vastused anda siis, kui valitsuselt on eelarvekokkulepe olemas.

 

Eelarvekokkuleppe nimel me täna töötame, et see sünniks hiljemalt 29. septembril valitsustasandil, et 30. septembril anda see üle riigikogule.

 

Minu meelest me liigume selle mõttes väga töises, aga ma ütleksin ka, heal kursil, sellepärast, et see vastutustunne valitsusliikmete ja partnerite vahel … Tegelikult, jah, ühelt poolt me võime öelda, et eelarvereeglistik on täna hoopis teine, kui ta on tavaolukorras.

 

Kindlasti me peame arvestama ka Euroopa Liidu lisafinantseeringutega, mis, ühelt poolt võib öelda, jah, annab rahalisi võimalusi rohkem juurde, aga teiselt poolt minu tunnetus on, et see suurendab tegelikult ka meie vastutust, ka meie väga läbimõeldud tegevust, et kuhu kohta need rahad siis suunata, et see annaks tulevikus seda majanduskasvu ja heaoluühiskonda rohkem tagasi. Nii et minu meelest selle osas ikkagi väga tõsine diskussioon täna käib.

 

Ma saan aru, et küsitakse, mis on nüüd kaitsekulude tase või nii, aga see kaitse teema, selles mõttes ma ütlen, selle probleemi võib väga rahulikult ka täna maha võtta. Ei ole ükski koalitsioonipartner, kes täna ütleb, et me ei soovi kaitsesse panustada või me ei soovi kaitsekuludesse panustada või soovime neid kuidagi tagasi keerata. Kõik saavad aru, et Eesti kaitse ja julgeolek on ülitähtis.

 

Ja ma lisan siia juurde, et me räägime alati kaitse poolest või üsna sageli räägime ainult kaitseministeeriumi valdkonnas, aga peame rääkima ka siseministeeriumi valdkonnas.

Midagi ei ole teha, aga lähi 50 aasta jooksul me peame tegema juba täna väga olulisi otsuseid, et tagada oma võimekus merel, oma võimekus õhus, meil on palju saari, oma võimekust tegelikult läbi meditsiinilendude. Seda ei ole ju väga üheselt kunagi lahendatud. Tegelikult PPA teeb ikkagi oma tänaste suurte kopteritega seda teenust. Nii et minu meelest need näitavadki, need arutelud, et tegelikult soovitakse vaadata ikka terviklike sisuliste ja pikaajaliste lahenduste suunas ja poole.

 

Nüüd maailmakoristuspäev. Ülehomme toimub taas üleilmne maailmakoristuspäev. Tegu on suurima Eestist alguse saanud kodanikualgatusega, kus osaleb miljoneid inimesi üle maailma. Seekord siis keskendutakse väikeprügi koristamisele nii looduses kui ka linnakeskkonnas – parkidest, tänavatelt, mänguväljakutelt, randadest. Ja kindlasti ma kutsun ka kõiki Eesti inimesi koristuspäeval kaasa lööma, kui see on võimalik neil, et teha seda ilma veel puhtamaks ja ilusamaks.

 

Mina ise sellel laupäeval ennelõunal olen talgutel siis Stroomi rannapargis ja külastan ka seda helistamiskeskust, mis maailmakoristuspäeva raames on Eestisse püsti pandud.

 

Nüüd Euroopa Ülemkogu. Järgmise nädala neljapäeval – vähemalt hetkel on see nii, et see toimub Brüsselis – osalen erakorralisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel Brüsselis. Ja teemadeks on siis ühtse turu tööstuspoliitika ja digiüleminekuga seotud küsimused. Samuti keskendume välissuhetele, eelkõige Euroopa Liidu suhetele Türgi ja Hiinaga.

 

Eilsest komisjoni presidendi kõnest, mille üle ma olen tõesti siiralt õnnelik. Ma mäletan, et kui olid aastapäevad tagasi esimesed kohtumised, kui tema oli ametisse asunud, president Ursula von der Leyen, siis ma ütlesin, et minu meelest me peaksime tegema selle eesmärgi Euroopa Liidu üleselt, et aastal 2027 meil on ühine digiidentiteet. Sellest sai räägitud ka komisjoni teiste volinikega. Ülemkogu eesistuja eile ka tegelikult mainis seda, et see saab olema üheks suunaks digitaalsel ühtsel turul Euroopa Liidu siseselt. Minu meelest see on ääretult positiivne, nii et seda kindlasti ma kahe käega toetan. Aitäh!

 

Juhataja

Siseminister Mart Helme, palun!

 

Mart Helme

Jaa, aitäh! Valitsuse istungist nii palju, et võtsime ära tervel hulgal inimestel, kes pettusega olid kodakondsuse saanud, Eesti kodakondsuse.

 

See on tegelikult otsapidi vana lugu. Siin aastatel 2013–2015 anti umbes viiekümnele inimesele võltsitud keeletunnistuste põhiliselt, võltsitud keeletunnistuste alusel kodakondsus. Ja 2017 jäi see grupeering, kes oli tegelenud niisuguse võltsitud kodakondsuse jagamisega, vahele.

 

Praeguseks on kohtuistungid ka toimunud, see on kindlasti ajakirjanikele ja avalikkusele mingit otsa pidi tuttav lugu. Ja nüüd me oleme siis jõudnud sinnamaale, et me hakkame neid valeandmete alusel saadud kodakondsusi ära võtma.

 

See on pikaajaline protsess, on vaja tõestada. Siin on inimestele antud kõigepealt ka võimalus uuesti keeleeksam ära teha, et siis ikkagi seda kodakondsust säilitada. Aga paljudel puhkudel nad ei ole seda teinud. Ja kodakondsus ei ole mingisugune iseenesestmõistetav asi inimestele, kes Eesti territooriumil elavad. Selleks on oma tingimused, eriti kui see toimub naturalisatsiooni korras.

 

Ja seetõttu on meil praegu siis, jah, tegemist selle protsessiga, et me mingil hulgal inimestel järjest võtame kodakondsust uuesti ära.

 

See ei tähenda seda, et need inimesed langeksid mingite repressioonide alla. Need inimesed saavad elamisloa alusel Eestis edasi jätkata oma viibimist, aga kodakondsus kui ikkagi privileeg ja kui niisugune, kuidas öelda, südameside selle riigiga, seda pettuse korras jagada ei saa. See on üks asi.

 

Nüüd tulen ka mõne teise teema juurde veel. Hirmus palju tolmu on üles keerutatud kaitsekulude teemal. Noh, Päevalehe ajakirjanik Kärt Anvelt on siin olnud selles osas äärmiselt aktiivne. Aga ma pean muidugi ütlema, et väga kahju, et niisuguste puudulike andmete ja kuulujuttude ja spekulatsioonide alusel pannakse neid jutte kokku.

 

Need jutud ei vasta tõele. Jutud sellest, et keegi kahjustab Eesti julgeolekut, et keegi on seadnud küsimärgi alla kaitsekulude vajalikkuse – no need on pehmelt öeldes lihtsalt ebaõiged.

 

Küsimus on selles, et praegune valitsus on võtnud ette väga ambitsioonika diskussiooni – esialgu diskussiooni –, kas meil on ressurssi hüppeliselt tõsta meie kaitsevõimekuse taset.

 

 

Väga kvalitatiivselt ja kiiresti tõsta meie kaitsevõimekuse taset – see on see teema, mille üle me praegu arutleme. Täna hommikul kell kaheksa me kogunesime – peaminister, kaitseminister, mina ja Martin –, et seda teemat arutada. Ma arvan, et me tegime mõned päris pikad sammud edasi, et selles osas kokkulepe saavutada, need võimalikud ressursid, ressursikulutused, võib-olla ka ressursside ümbertõstmised ära kaardistada.

 

See on see tegelik pilt, aga mitte need spekulatsioonid, et keegi võtab ära ja keegi ei tahab halvustada kedagi ja keegi midagi niisugust. See, lugupeetud ajakirjanikud, on propaganda, mis ei vasta tõele.

 

Ja nii nagu peaminister ütles, lõplikud numbrid selguvad lõplike kokkulepetega hiljemalt 30. septembril. Ma olen täiesti veendunud, et need kokkulepped saavutatakse, ja ma olen täiesti veendunud ka selles, et me üllatame avalikkust mitmete väga põhimõtteliste uute kokkulepetega, muuhulgas ka riigikaitse valdkonnas.

 

Ja ma tahan veel ühte asja öelda. Oleme saanud koalitsioonipartnerite poolt väga mõistva suhtumise osaliseks selles, mis puudutab ka siseturvalisust ja siseturvalisuse käsitlemist laiapindse riigikaitse kontekstis. See on väga oluline.

 

See on väga oluline. Esimest korda, ma julgen öelda, on Eestis valitsus, mis ei vaata ainult kitsalt mingit kahte protsenti ja kaitseväge, vaid vaatab kogu seda pilti laiemalt.

 

Ja ma usun, et kui meie eelarvekokkulepped avalikkuse ette tulevad, siis ka siin on näha väga tõsiseid ja väga ambitsioonikaid samme, mida me oleme praegu astumas, et laiapindset riigikaitset tugevdada. Minu poolt praegu kõik. Aitäh!

 

Juhataja

Välisminister Urmas Reinsalu, palun!

 

Urmas Reinsalu

Jah, aitäh teile! Valitsus täna langetas otsuse ja asus toetama seaduseelnõu, millega sõlmitakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami vahel investeeringute kaitse leping.

 

Teiseks, valitsus langetas põhimõttelisi otsuseid saadikute nimetamise kohta. Me langetasime otsuse, teeme ettepaneku presidendile nimetada suursaadik Iraagis, tõsi küll, resideerumisega Tallinnas, aga arvestades ennekõike ka meie ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesusest tulenevaid kohustusi, seal oma kohalolekut sellisel tasemel väljendada.

 

Ja valitsus otsustas ka teha ettepaneku nimetada ametisse presidendil siis uus Eesti saadik Soomes.

 

Lisaks, valitsus niisuguse põhimõttelise hoiaku võttis, et toetada siis rahaliselt Moria põgenikelaagrit, mis asub Kreeka saarel, Lesbose saarel, selle katastroofi leevendamist rahaliselt. Selle kohta on ka Kreeka riik meile abipalve esitanud.

 

Esmaspäeval tuleb Euroopa Liidu välisministrite nõukogu. Valitsus kiitis heaks positsioonid selle nõukogu raames. Kindlasti Eesti vaade on selline, et nõuda venitusteta sanktsioonide kehtestamist, mis puudutavad poliitilist kriisi ja vägivalla rakendamist Valgevene ametiisikute suhtes. See on Eesti hinnangul veninud. Me loodame, et selles asjas viivitusteta saabuvad otsused.

 

Lisaks kavatsen ma Euroopa Liidu välisministrite nõukogul tõstatada ka Aleksei Navalnõi mürgitamisega seotud küsimuse. Ma kavatsen ka teha oma kirjaga ettepaneku Euroopa Liidu teistele välisministritele, et Euroopa Liit peaks tervikuna Aleksei Navalnõi mürgitamise küsimuses nõudma rahvusvaheliselt keemiarelvade kontrolliorganisatsioonilt sõltumatut uurimust ning Venemaalt siis valmidust koostööd selle uurimise raames teha.

 

Loodetavasti Venemaa on valmis seda tegema, vastasel juhul peaks siis Euroopa Liit minu hinnangul olema valmis ka rakendama mõjutavaid meetmeid, sanktsioneerivaid meetmeid.

 

Samuti valitsus arutas ja kujundas põhimõttelised seisukohad, mis puudutavad siis Euroopa Komisjoni ettepanekut piiriülese liikumise kohta rahvatervise ühetaoliste reeglite kehtestamiseks. Umbes kaks nädalat tagasi need reeglid tulid välja. Valitsuse üldine põhimõte on selline, et me toetame sellist mudelit, et riikide vahel see kokku leppida. Me toetame seda mudelit, et karatiinist on võimalik vabastus saada testimissüsteemiga.

 

Puudutavalt nüüd konkreetseid numberindikaatoreid, siis valitsuse seisukoht oli, et me üldasjade nõukogul tutvustame oma põhimõttelist valmisolekut. Me kuulame ära teiste riikide seisukohad, kuulame ära rahvatervise ekspertide seisukohad, ka Euroopa Komisjoni vaates, millisest loogikast lähtudes nemad, Euroopa Komisjon on oma indikaatornumbrite süsteemi välja pakkunud.

 

Ja seejärel juba töörühm, Euroopa Komisjoni töörühm hakkab seda arutama, liikmesriikide esindajatest, ja siis valitsus ka selle lisainformatsiooni alusel oma valikud on valmis langetama.

 

See on minu poolt esialgu kõik. Aitäh!

 

Juhataja

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas, palun!

 

Taavi Aas

Aitäh! Tere kõigile! Valitsus otsustas täna, et ühe COVID-i meetmena siis tuleb täiendav toetus reisilaevadele. Siis need laevapered, kes maksavad oma makse Eesti Vabariigis, saavad tööjõumaksude osas tagastuse. Ja selleks aastaks on seda 3,7 miljonit. Lühidalt kõik.

 

Juhataja

Nüüd alustame küsimustega. Palun öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Ja palun küsige läbi mikrofoni! Esimene küsimus on siin.

 

Hannes Sarv, Aktuaalne kaamera

Mul on küsimus peaministrile ja haakuvalt siis nende kaitsekuludega. Rahandusminister Martin Helme käis välja eile ka mõtte suurendada kaitsekulusid tegelikult 300 miljoni euro osas ning osta siis rannakaitse ja keskmaaõhutõrje võimekus Eestile.

 

Ma saan aru, et on ka mingid konkreetsed pakkumised, mida talle on tutvustatud. Kas teile on ka neid pakkumisi tutvustatud ja mis teie sellest plaanist arvate?

 

Jüri Ratas

Aitäh teile! Jaa, ta on rääkinud sellest sisust ka minule, mis info on temal olemas seoses siis, jah, nende pakkumistega.

 

Eks me peame seda teemat ju arutama. Üleüldiselt on ka kaitseministeeriumi pikaajalistes plaanides sees mõlema võimekuse täiendamine või õigemini mõlema võimekuse loomine, kui me räägime näiteks rannakaitsest või erinevalt distantsilt siis õhukaitse tugevdamisest või loomisest.

 

Nii et jah, need arvutused on muidugi väga erinevad. Kui te ütlesite, et 300 miljonit, siis kindlasti tekib küsimus, missugust süsteemi siis luua. Siin on erinevaid nägemusi.

 

Aga selge on, et kokkuvõttes see ju ka baseerub sellele, mis on meie eelarvevõimekus, mis on meie eelarve investeeringute võimekus. Nii et see, mida ka siseminister ütles, et me tegelikult arutame ka seda temaatikat, et üldsegi tõsta kaitsekulusid, noh, palju rohkem, kui täna on, see arutelu on tõesti täna laual. Aitäh!

 

Ville Arike, Postimees

Küsimus peaministrile. Sporditeemal. Eile tuli teade, et Eesti naiste jalgpallikoondis peab oma järgmise kodumängu pidama neutraalsel pinnal Lätis. Ja sellega seoses kolmandatest riikidest pärit isikutele kehtib Eestisse sisenemisel 14-päevane isolatsioonikohustus. Mõne võistluse puhul on valitsus teinud erandi, näiteks Rally Estonia ja Ironmani puhul. Miks ei ole võimalik spordivaldkonnale sellist üldist erandit teha? Sellepärast, et siin on rida võistlusi, alaliidud soovivad korraldada rea võistlusi, mis eeldaksid kolmandatest riikidest pärit sportlaste Eestisse sisenemist.

 

Jüri Ratas

Tuleb tunnistada, et sportlased on täna jäänud hammasrataste vahele. Ja ma arvan, et nende erikäsitlemine õige ei ole. Samas, me peame arvestama sellega, et viiruse levik on tugevasti tõusnud.

 

Kui me selle teemaga üldse läheme edasi, siis jäävad ju need usaldusmeetmed, mis on täna näiteks tööle tulemisel, mis on olnud ka nendel kahel võistlusel, rahvusvahelisel võistlusel, mida te nimetasite, WRC ralli ja Ironman.

 

Ja ma usun, et me tuleme selle teema juurde siin lähiajal tagasi. Aga miks see hetkel on takerdunud, on peamiselt ikkagi see, et viiruse levik on nii tugevasti tõusnud.

 

Nüüd, kui rääkida spordivõistlustest, siis ma arvan, et Eesti noortekoondised või täiskasvanute koondised ei saa osaleda erinevates sarjades, on väga ränk löök, kui see nii jääb. Aga selle teemaga tuleb edasi tegeleda. Ja ma olen nõus, et lähiajal.

 

Teine teema on nüüd, et kui me räägime üldse spordist laiemalt ja me räägime,  sellest, et kui klubid osalevad sellistes rahvusvahelistes sarjades, kus on ka kolmandate riikide sportlasi. Nii et kokkuvõttes see lähenemine, ei ole ju vahet, kas sportlane on kolmandast riigist või ei ole. See lähenemine peab olema ühtne ja usaldusmeetmed peavad olema selged.

Viiruse leviku tõusu raames see vajab veel natukene aega ja natuke arutlemist. Aitäh!

 

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2 „Reporter“

Küsimus siis laevandusettevõtete toetamise kohta. Esimene küsimus peaministrile, teine Taavi Aasale. Härra peaminister, miks valitsus toetab laevandusettevõtteid 8 miljoni euroga, samas kui tegemist on kasumlike eraettevõtetega seni olnud? Aitäh!

 

Jüri Ratas

Ma arvan, et kogu see laevandussektor ja merendussektor on kogu selle koroonaviiruse raames olnud meie jaoks oluline, et see ei kaoks, alates erinevatest tasude vähendamisest, mida me oleme suutnud teha. Teatud kohtades me ei ole suutnud otsuseid teha, mida ei ole siis põhimõtteliselt selliselt Euroopa Liit lubanud.

 

Me oleme toetanud ühte suurt ettevõtet laevandussektoris, milleks on olnud Tallink. Annab väga palju tööhõivet, see on üks. Teine on see, et Eesti majandusele on merendus- ja laevandussektor tähtis.

 

Aga kui tohib, siis kindlasti Taavi Aas täpsustab seda vastust. Taavi, palun!

 

Taavi Aas

Jaa, no kui te panite tähele, siis tegemist on rahvusvahelise veoga tegelevate ettevõtetega ja neid ettevõtteid on ta toetanud kõik siin ümbruskaudsed riigid, mitte ainult Eesti. On toetanud ka Soome, on toetanud Rootsi.

 

Antud toetus, miks ta tuli alles praegu, oli see, et see oli seotud ka riigiabiloaga, et seda toetust eraldada.

 

Ja miks me seda teeme või miks kõik riigid üldse seda teevad, on ikkagi see, et hoida üleval rahvusvahelist vedu, et need ettevõtted ei lõpetaks või ei satuks pankrotti. Ja see on kõikide riikide üks eesmärk olnud.

 

Ingrid Sembach-Hõbemägi

Ja küsimus teile oligi: millised need maksusoodustused siis täpsemalt on? Aitäh!

 

Taavi Aas

Jah, aitäh! Tegemist on tööjõu maksusoodustustega ehk siis sotsiaal- ja tulumaks. Kui need laevad maksavad neid makse Eesti Vabariigis, siis neil on võimalik seal teatud ulatuses saada, taotleda maksu tagasi.

 

Ingrid Sembach-Hõbemägi

Millises ulatuses?

 

Taavi Aas

See sõltub … Laevapered on jagatud kaheks, on siis nii-öelda juhtkond ja tavalaevapere liikmed. Ühtedele on see siis pooleteistkordne, kuni siis poolteist korda miinimumist. Ja ohvitserkonnal või laeva juhtkonnal siis kaks ja pool korda.

 

Viljar Voog, Õhtuleht

Küsimus härra siseministrile seoses selle kodakondsuse teemaga. Kas need inimesed, kellelt nüüd kodakondsus ära võetakse, kas enne, kui nad said Eesti kodakondseks, olid lihtsalt halli passi inimesed või neil oli mingi muu kodakondsus? Ja kas nad nüüd on nii-öelda märgitud inimesed, et eksimus on taga ja uuesti seda kodakondsust ei saa taotleda, või on see nõuete täitmisel jätkuvalt võimalik?

 

Mart Helme

Neile on antud võimalus … Neid on teavitatud sellest, et on tuvastatud see, et nad on võltsimise tulemusena kodakondsuse saanud. Neile on antud võimalus protseduur uuesti läbida, teha uuesti keeleeksam ja saada siis juba ausal teel uuesti Eesti kodakondsus.

 

 

Need inimesed, kellelt praegu kodakondsus ära võetakse, ei ole seda võimalust kasutanud. Tähendab, keegi ei represseeri neid nende teadmata ega tagaselja. Valdavalt on need … Jah, ma ei julge küll sada protsenti kindlalt öelda, aga valdavalt on need ilmselt kodakondsuseta isikud või siis kodakondsuseta isikuteks muutunud isikud, sest Eesti kodakondsuse saamiseks tuleb mõne teise riigi kodakondsusest loobuda. Antud juhul me räägime eelkõige muidugi Vene Föderatsioonist.

 

Nii et mingeid repressioone siin ei ole, need on inimesed, kellele on pakutud teist võimalust, kes ei ole seda kasutanud ja kelle puhul me ei saa aktsepteerida seda, et neil on sisuliselt võltsinguga saadud Eesti kodakondsus.

 

Taavi Aas

Jaa, ma selle kasumi koha pealt tahtsin lisada, et tegelikult on nii, et riigiabireeglid, Euroopa Liidu poolt juba öeldud riigiabireeglid räägivad sellest, et ettevõtted, keda toetatakse, peavadki olema sellised, kes enne COVID-i kriisi olid elujõulised. Ehk nende raskused on just nimelt seotud selle kriisi endaga.

 

Sven Soiver, TV3

Küsimus peaministrile riigieelarve teemadel. Õpetajad tegid märgukirja, et palka oleks juurde vaja. Kohtusüsteem on teinud märgukirja, et palka oleks juurde vaja. Siseturvalisuse inimesed on teinud märgukirja, et palka oleks juurde vaja.

 

Jüri Ratas

Nüüd te küsite, kas palgatõus tuleb, või?

 

Sven Soiver

Mis te sellistest järgemööda saabuvatest palvetest arvate ja kaugele ta palgaküsimuste arutamisega olete jõudnud?

 

Jüri Ratas

No töötame kõiki neid kirju läbi, aga … Kaugele oleme jõudnud? Oleme jõudnud circa 13 päeva kaugusele selle eelarve vastuvõtmisest.

 

Aga noh, ma saan aru, ma arvan, et te küsimus on rohkem seotud, ütleme siis, keskvalitsuse ja avaliku sektori palgatõusuga.

 

Ma ütlen nüüd välja – see ei ole kokkulepe, aga me peame arvestama –, et sellel aastal on erasektor pidanud palkasid koomale tõmbama, on palgalangusi olnud. See on kindlasti väga tugev signaal ka üldse selle küsimuse arutelu eel, et kas palgafondi järgmisel aastal siis riigisektoris tõsta või järgmine aasta saab olema, kus palgafondi ei tõsteta. Aitäh!

 

Mart Helme

Kui tohib, ma lisan. Ma lisan nii palju, et ajakirjandus ise, lugupeetud ajakirjanikud, aga ka opositsioon on ju kogu aeg rääkinud sellest, kuidas laenuraha ei tohiks kasutada jooksvate kulude katmiseks.

 

No sisuliselt me räägime ju palkade tõstmise puhul jooksvate kulude katmisest. Aga vähe sellest. Kas keegi kujutab ette, et kui me nüüd võtame laenurahast ja tõstame aastal 2021 riigitöötajate palkasid, et siis meil aastal 2022 on võimalus öelda, et aga nüüd me võtame maha, see oli üheaastane palgatõus. See ei ole ju mõeldav. See tähendab seda, et me sisuliselt kirjutame nii-öelda baaseelarvesse juurde väga suured summad.

 

Ma toon teile ühe näite. Ka siseministeeriumil on nii-öelda inimvara hoidmise programmi raames välja arvutatud, kui palju, kui me tõstame näiteks päästjate palga Eesti keskmise palga peale, politseinike palga 1,2 keskmise palga peale, kui palju see nõuab eelarvest raha. See on suurusjärk 850 000.

 

See on ainuüksi siseministeeriumi inimvarule, töötajatele palgatõus. Ma ei mõtle ministeeriumi ametnikke, vaid ma pean silmas just häirekeskuse töötajaid, päästeametnikke, politseinikke jne. Ainuüksi siseministeeriumis on see 850 000.

 

Kui me võtame nüüd õpetajad, kultuuritöötajad, ükskõik, keda me sellesse ritta veel otsa lükkame, siis me räägime mitmest miljardist. Mitmest miljardist. Samal ajal, kui meil on sees taotluskirjad turismisektorilt, meil on sees taotluskirjad põllumeeste poolt – piima hind on langenud jne, jne. Meil on veel mitmete teiste sektorite, näiteks seesama laevandus, millest juttu on, samuti toetustaotlused sees, kuna nendel on olukord ikkagi väga halb ja nad peavad hakkama koondama. Palgad on külmunud. Nad on suve üle elanud tänu sellele, et me kevadise koroonalaine ajal võtsime vastu need tööturutoetusmeetmed.

 

Me peame siin paratamatult tegema valusaid otsuseid. Me kõik annaksime hea meelega palkasid juurde, aga me peame tegema valusaid otsuseid ja vaatama, et me nii-öelda riigipalgalisi veel rohkem ei privilegeeriks võrrelduna erasektori palgal olevate inimestega.

 

Juhataja

Urmas Reinsalu, palun!

 

Urmas Reinsalu

Jah. Ma arvan, et Eesti peab sellest kriisist väljuma tugevamalt, mis puudutab Eesti konkurentsivõimet. See on lähtekoht.

 

Teine lähtekoht on see, et paraku me peame nentima, vaadates numbritele näkku, et selle kriisi põhi, mis puudutab muutusi, õigemini inimeste töö kaotamist, see põhi ei ole veel kätte jõudnud.

 

Kõige valusamalt selles kriisis saavad pihta inimesed, need pered, kus tegelikult keegi kaotab töö. Meie ülesanne on saavutada seda, et tööpuuduse kasv oleks väike, et me suudaksime võimalikult seda tööpuuduse kasvu leevendada, inimestel aidata läbi ümberõppe ja läbi majanduse struktuuri muutumise võimalikult kiiresti uuesti tööturule naasta.

 

Reaalsus on praegu selline, vaadates riigi rahalisi võimalusi, järgmise aasta prognoositavaid riigitulude laekumisi, siis fakt on see, et me peame riigi tegevuskulusid koomale tõmbama, mitte kasvatama.

 

Me ei ole täna selles seisus, et me peaksime kõnelema sellest, et inimeste palku, reaalset sissetulekut peaks kärpima, mis puudutab avalikus sektoris töötavaid inimesi, selles seisus me ei ole. Küsimus on täna selles, reaalsus on see, et otsused, mis meil ees seisavad, puudutavad seda, et tähelepanu peab olema investeeringutel, tähelepanu peab olema sellel, et me suudaksime sellest kriisist võimalikult kiiresti riigina väljuda. Ja loomulikult jõukohasel elamisel. Nii nagu perekond elab jõukohaselt, peab elama ka riik jõukohaselt.

 

Jüri Ratas

Ma tahan ka seda riigieelarvet tegelikult natuke laiemalt kommenteerida.

 

Sellel laenurahal on tegelikult ju kaks sellist vaatenurka või, ütleme siis, kaks ideoloogiat. Üks on see, mis öeldakse, et kui laenu võetakse, siis jooksvaid kulusid selle laenuraha eest katta ei tohi. Ja ma tavasituatsioonis olen täielikult selle ideoloogia pooldaja, et laenuraha peab minema investeeringuteks.

 

Aga me ei ole täna tavasituatsioonis, me oleme täna väga keerulises majanduskriisis, tervishoiukriisis. Ja ma ütlen ka, et tänases seisus hakata tegema riigi eelarvestrateegiat 2022, 2023, 2024, see on ikkagi väga suur ennustustegevus. Prognoosid muutuvad, ma ei tea, poole aastaga, kvartaliga, aastaga. Täna on ikkagi põhifookus 2021. aastal.

 

Ja sellises kriisis on kaks võimalust: kas investeeringuid ja jooksvaid kulusid kaetakse ka laenuraha abil või öeldakse, et ei, me seda ei tee. Ja siis peab ütlema iga poliitik või igaüks, kes seda arvamust avaldab, ka järgmise lause, et siis tegelikult on vaja kuskilt kokku hoida ja väga rängalt kokku hoida.

 

Tänases seisus, kui me räägime sellisest struktuursest tasakaalust järgmisel aastal, no see on, ma ütlen, ligemale kaks miljardit – 1 750 000 000, üks miljard ja seitsesada viiskümmend miljonit. See on arusaadav, et sellist sammu teha ühe aastaga tagasi sellises põhjas, kus terve Euroopa, terve maailm, sh Eesti praegu on, seda on väga keeruline teha.

 

Jah, meil on läinud majandussituatsioonis nõksa paremini, kui oli aprillikuu alguses need prognoosid. Ja ma arvan, et tegelikult siin on aidanud kaasa ka see lisaeelarve, mis sel aastal sai tehtud. Me püüame ka järgmise aasta eelarve teha nii hea kui võimalik, et ta tõesti majandust stimuleeriks. Aitäh!

 

Urmas Jaagant, Äripäev

Küsimus peaministrile. Siin kõlas küsimus selle kohta, mis puudutab neid pakkumisi kaitsevõimete arendamisele. Palun öelge, kas see on tavapärane, et mingisugused kaitse, ma ei tea siis, varustuse või tehnika pakkujaid ja nende esindajad käivad oma kaupa esitlemas rahandusministeeriumis ja rahandusministrile. Aitäh!

 

Jüri Ratas

Jah. No kõigepealt, kaitsepoliitikaga tegeleb kaitseministeerium, punkt üks. Täna me teeme eelarvet. See, mis oli siin teie ametikaaslase küsimus, selge on see, et kui me tahame oma kaitsevõimekust suurendada … Ja ma ütlesin, et need plaanid, need kaks plaani, mida siin käsitleti, näiteks ka rannakaitse tugevdamine, võimelünga täiustamine, ega need ei ole kuskilt taevast alla sadanud, need plaanid on olemas ka tegelikult pikaajalistes plaanides kaitseministeeriumil.

 

Täna ongi küsimus selles, kas meil on võimekus sinna rohkem raha investeerida või mitte. Ja tegelikult selle üle käib vaidlus, et kokkuvõttes kaitsevaldkonnas ikkagi reeglina toimub ju hange, firmad saavad pakkuda.

 

Nii et eks kui me leiame, et meil on, punkt üks, rahaline ressurss olemas ja see on ka sisuliselt vajalik, siis tuleb teha need vastavad toimingud läbi.

 

Kui te küsite, kas minu juures on käinud, ma ei tea, erinevad ka kaitsefirmad, siis kellega mina olen küll tõesti selle kolme aasta ja üheksa-kümne kuuga kokku puutunud kõige rohkem, on Eesti Kaitsetööstus. Nendega olen kindlasti kokku puutunud. Aitäh teile!

 

Urmas Jaagant

Ei, see ei olnud minu küsimus, kas teie juures on käidud. Minu küsimus oli, kas see on tavapärane, et minnakse selliste pakkumistega rahandusministri juurde.

 

Jüri Ratas

Minu teada ei ole käidud. Ma ei tea, kui tavapärane see on. Ma arvan, et ei ole. Aga rahandusminister on üks persoon samuti eelarve läbirääkimisprotsessis. Täna on lihtsalt see küsimus, kas me kasutame seda seda hetke ära, et suurendada kaitsekulutusi ja võimelünki täiendada või mitte. Aitäh!

 

Mart Helme

Ma omalt poolt lisan, kuna rahandusminister on juhuslikult ka minu poeg.

 

Me ei ole tavapärases olukorras. Võiks nagu aru saada Äripäevas ka sellest, et me ei ole tavapärases olukorras. Me oleme olukorras, kus eelarvereeglid, nii nagu need on aastate vältel kehtinud, ei kehti praegu. Üleeuroopaliselt on antud vabad käed riikidele oma eelarveid suurendada. Euroopa Komisjon on tulnud riikidele appi omapoolsete lisafondide käivitamise ja kõige muuga.

 

See loob täiesti ebastandardse olukorra võrreldes sellega, mis varem on olnud. Ja nüüd on küsimus selles, et valitsuses on ministrid, kellel on täpselt samasugune õigus nagu mõnel teisel ministril teha valitsusele ettepanekuid, mida selle rahaga teha. Ja ma arvan, et rahandusministril on veel eriti hea positsioon niisuguste ettepanekute tegemiseks, sest ta näeb seda riigieelarvet seal tervikuna.

 

Ja selles ei ole mitte midagi imelikku, et ta tuleb välja ettepanekutega suurendada kaitse-eelarvet lisainvesteeringute kaudu. Ja selles ei ole samuti midagi väga uskumatut ega arusaamatut, et nende pakkumiste kõrval, mis on siiani olnud võib-olla laua peal … Kusjuures ma juhin tähelepanu sellele, et teatud relvatüüpide, relvasortide, relvaliikide, mis iganes sõna me kasutame, tootjaid maailmas on suhteliselt vähe, see valik on väga väike tegelikult. Küll on aga võimalik vaadata, missugused on hinnad ja kui kiiresti oleks võimalik teostada tarneid ja tekitada sellega teatud asjade muretsemisel omamoodi konkurentsiolukord. Ja see on see, millega me tegeleme praegu.

 

Kui meil on üks pakkumine, mis on siiani olnud laual kaitseministeeriumis, mis ütleb, et teatud asja saab ühe miljardi eest, siis meil on ka üks teine pakkumine, mis ütleb, et põhimõtteliselt samasugust asja saab ka teisest riigist, teiselt tootjalt 250 miljoni eest.

 

Ma ei tea, mida Äripäeva loogika ütleb, aga minu loogika ütleb, et seda pakkumist tuleb vähemalt kaaluda, sest see on neli korda odavam. Aga põhimõtteliselt katab meil sama lünga ära.

 

Ja see on see, millega valitsus tegeleb. Meil on vastutus selle eest, kuidas me raha kasutame, kui efektiivne see on.

 

Ja ma tahan veel ühte asja öelda. Kui siin hakkab keegi rääkima sellest, et eksperdid ja eksperdid ja sõjaväelased ja sõjaväelased, siis te saate täiesti valesti aru tsiviilkontrolli põhimõttest. Meie, siin laua taga istuvad inimesed, vastutame selle eest. Meie vastutame ka selle eest, et meil ei ole mingi hunta valitsus, mis valitsusele dikteerib. Me ei ole nii, et on nukuvalitsus ja siis on mingi sõjaväelaste hunta, mis ütleb: sõbrad, meid ei huvita, mida teie arvate seal, meie ütleme, et asjad peavad nii olema.

 

Eestis ei ole asi niimoodi. Eestis otsustab asjade üle valitsus. Valitsus koostab eelarve ja valitsus otsustab ka muuhulgas eelarves kaitsekulude üle. Palun sellest aru saada!

 

Juhataja

Urmas Reinsalu.

 

Urmas Reinsalu

Euroopa Liidu tasakaalureeglid, mis puudutab eelarve korraldamist, need, ütleme nii, ei ole mitte kehtetuks tunnistatud, aga nende toime on peatatud, seoses selle nii kiiresti tsunamina esile tõusnud majanduskriisiga.

 

Euroopa Liidu reeglid on peatatud, aga see ei tähenda seda, et universaalsed majandusseadused oma toimimist oleksid peatanud. See, ma arvan, on kindlasti meie jaoks, et me teeme Eesti riigieelarvet, Euroopa Liidu eelarvete peatumine on üks asjaolu, mis võimaldab meil aga otsuseid teha avaramas perspektiivis kui, ütleme, mehhaaniline makromajanduslik raam, mille sees liikmesriigid Euroopa Liidus on.

 

Aga see ei pruugi tähendada seda, et me peaksime kaugenema sellest loogikast, sellest vaatest, esiteks, et me oleme võimelised jõukohased eelarved Eesti riigile kokku panema, ka meie tulevaste põlvede vaates.

 

Ja teiseks, et me säilitame selle põhimõtte, mis on eelarve nii-öelda baasseaduse tasakaalu põhimõte. Raskemal ajal me kulutame rohkem, aga parematel aegadel on kohustus tsükliliselt parematel aegadel koguda, nii-öelda ka tasandada seda raskematel aegadel tekitatud miinust. See kohustus on meie baasseaduse loogika järgi olemas ja minu hinnangul peab see ka säilima.

 

Makroökonoomika kindlasti ei ole mitte eesmärk iseeneses. Aga korras riigirahanduspoliitika – see, et me avaliku sektori suudame hoida jõukohaselt ka selles kriisis –, ma arvan, et seda ei tule käsitleda mitte takistusena, vaid ka võimalusena.

 

Neid ootusi, kui me kõneleme ka riigi reformimisest, riigi tegevuskulude reformimisest, siis paraku tuleb ausalt tunnistada: parematel aegadel, rahanduslikult palju külluslikumatel aegadel ka otsuseid riigireformi vaates teha on palju keerulisem. See on paradoks või puhtinimlik loogika.

 

Joosep Tiks, Eesti Päevaleht

Mul on kaks küsimust. Esiteks võtaks selle kaitsekulude teema jätkuks. Ma saan aru nüüd vähemalt Mart Helme jutust, et kaitseministeeriumis on siis mingi miljardiline pakkumine olemas, Martin Helmel on 250-miljoniline pakkumine olemas. Aga kus hange on?

 

Mart Helme

Kellele see küsimus on? Mulle või?

 

Joosep Tiks

Kes teab sellest kõige paremini?

 

Jüri Ratas

Pole ju mingit hanget selle peale. On tulnud informatsioon – läbi rahandusministri – pakkumise kohta, mis Eestile on tehtud, eks ju, või on nende fraktsiooni saadikud selle sellega tegelenud. Ei ole ju mingit hanget.

 

Seda ma teile ütlesingi, et kui üldse me läheme oma kaitsekulutusi nüüd ekstra tõstma ja teeme mingisuguse võimelünga täiustamise, siis see eeldab ju igal juhul hanget.

 

Raha kasutamine – siin on kaks poolt. Loomulikult, raharessursi eest kannab vastutust valitsus, poliitik. See, kuidas seda raha kasutada, igal juhul, igas valdkonnas, sh kaitsevaldkonnas, tuleb tugineda Eesti parimatele kaitsespetsialistidele, kelleks kindlasti on kaitsevägi, kaitseliit, kaitseministeerium.

 

Juhataja

Kas keegi soovib veel täiendada? Urmas Reinsalu, palun!

 

Urmas Reinsalu

No oma noorus tuli meelde. Kaitseministri aeg. Hakkasin mõtlema, kuidas need asjad käisid seal toona. Jumal, uksest ja aknast tuli igasuguseid kaupmehi, olid ühes või teises kaenlas seal erinevad mõtted. Ja selles ei ole midagi tavatut, et neid pakkumisi tehakse.

 

Riigikaitset planeeritakse. Aga üks asi, mille, ma võin tunnistada, minu ajal me saime - raami, et riigikaitset planeerida võimepõhiselt ja teha seda pikaaegselt. See tähendab, et aru saada, mis on meie tegelik võimevajadus tulenevalt ohustsenaariumist. Ohustsenaariumi kinnitab valitsus, tegelikult see on kahtlemata nii-öelda poliitiline hinnang ekspertide soovituste järgi, millised on need sõjalised ohud, mille tõrjumiseks meil sõjaväge õigupoolest üldse vaja läheb –, ja siis tuletatakse sellest, milliseid võimeid on vaja selle ohu täitmiseks.

 

Osade võimete puhul me ei pea üldse realistlikukski seda, et neid ise soetada, me loodame liitlastele, arendame liitlassuhteid NATO liikmesriigina, ja osade võimete puhul peame need ise välja arendama. Ja sealt omakorda on siis rahaline piir ja sellest hakkame arutama.

 

Mis see probleem nüüd või poleemika, vaidlus on? Ongi nende pikaajaliste kavade puhul, et see pikaaegne plaan on tehtud praeguses julgeolekukriisis, kus ma asetseme, ja kahtlemata see samm läheb sassi. See on täiesti mõistetav mure praegu, et me seda sammu sassi ei aja.

 

Nüüd, võimeid on võimalik täiesti iseseisvalt planeerida, aga neil on ka võimete ülalpidamise kulu ja sellega tuleb samuti arvestada. Üldine loogika on selles ja ka NATO selline rusikareegel, et kolmandik sõjaväe ülalpidamisele läheb palkadeks, kolmandik selle sõjaväe tegevuskuludeks, kolmandik uute võimete arendamiseks, st võimearenduseks, et sõjavägi oleks võimeline ajaga kaasas käima.

 

Ja kahtlemata, kui me arutame täna seda, kas meil tuleks uusi võimeid soetada, kas täiendavat raha võrreldes kümneaastase plaaniga leida juurde, siis olen ma esimene mees esimeses reas, kes ütleb, et see on väga mõistlik arutelu, selles ei ole midagi halba iseenesest.

 

Küsimus sellest, mida siin Mart mainis, hunta või mis hunta, et omal ajal, ma mäletan, ütleme siis, kaitseministeeriumi eksperdid jagasid, mul on meeles, kui Ants Laaneots käis oma visiitidel ja siis ta tuli tagasi, oli seal piltlikult öeldes kahe kandekotiga, kus olid mõned tankid või mingid sellised sõjalised võimed saadud, et siis tegelikult neid sinna plaanidesse, ütleme, sobitada oli omaette, nagu ma hiljem olen kuulnud sellest ajast, tükk tegu.

 

Selle jaoks, et need asjad oleks plaanipärased, ongi loodud eraldi asutus, mis on tegelikult ju kaitseministeeriumi asutus, see on kaitseinvesteeringute keskus. Loomulikult tuleb hanked läbi viia. Nüüd on antud juhul erisus see, et riik riigile ostmises minu mälu järgi, nii palju, kui neid meenub sellest dekaadi tagusest ajast, riik riigile tehingutes tegelikult riigid lepivad kokku omavahel oste. Siis kui keegi ennekõike müüb oma kasutatud relvi, minu meelest neid hankeid vaja teha vist ei ole.

 

Mart Helme

No mina lisan siit omalt poolt veel, et vaadake, sõbrad, ei ole niimoodi, et kaitsepoliitika teemadel on mingisugused dogmad, mida kuidagi puudutada ei tohi, on kaks protsenti ja on NATO ja on mingisugused pikaajalised arengukavad jne, jne.

 

Me ei ole tavapärases olukorras. Kui meil on see võimaluste aken, sisse tuleb ära kasutada, aga mitte joosta mingisuguse maha pandud rööbaste peal tupiktee poole.

 

Ja praegu me oleme selles olukorras, kus me leiame, et meil oleks võimalik leida lisaraha, et ära teha midagi, mida siiani ei ole rahapuudusel tehtud. Ja seda valitsus arutab. Midagi ei ole veel lukku löödud.

 

Loomulik on see, et kõik asjad käivad teatud korra ja kombe kohaselt, rituaalsed tantsud on vaja lõpuni tantsida. Aga see, et me oleme praegu vee pannud ikkagi loksuma, on minu arvates väga hea.

 

Miks seda diskussiooni vaja on? Aga väga lihtsal põhjusel: siiasamasse linnahalli alla võib praegu Vene laev tulla takistamatult ja dessandi maha panna. Takistamatult. Ja siis me hakkame neid siit maa pealt tagasi ajama. Sest meil ei ole praegu seda võimekust, et viie või kolmekümne kilomeetri kauguselt agressiivselt käituvat vaenlast taltsutada. Ja ta teab, et meil ei ole seda võimekust. Aga me tahame selle võimekuse tekitada.

 

See on kogu selle asja tuum. Ja kui nüüd ajakirjandus püüab seada kahtluse alla valitsuse liikmete õigust neid teemasid tõstatada, olukorras, kus meil oleks võimalik nende asjade puhul ka rahaline kate peale panna, siis no ma ei saa küll aru, mis kuriteoga on valitsuse liikmed hakkama saanud, kes tahavad seda võimelünka likvideerida. Tehke mulle selgeks, mis kuriteoga on hakkama saadud. Me kaitseme ju teid.

 

Ja veel üks asi. See on sügavalt eetiline probleem. Mul on kaks poega, kes on kutsealused. Selleks, et nad ei läheks lihtsalt hakklihamasinasse, on meil vaja meie esmast iseseisvat kaitsevõimet arendada nii, et meie sõdurid ei oleks kergelt relvastatud. Sõdurid, kes lähevad vaenlase lennuväe, soomusväe, merel ülekaalu omava laevastiku tule ja kõige selle alla. See on sügavalt eetiline probleem.

 

Me kaitseme nende investeeringutega oma sõdureid, oma inimeste elusid. Ja kui selle ümber tekitatakse siin mingisugune sisepoliitiline, ma ei tea, torm veeklaasis, siis vabadust, ajakirjandus ei käitu sel juhul eetiliselt.

 

Jüri Ratas

No siin sa, Mart, eksid. Dessanti nüüd keegi siia Eesti pinnale vabalt küll maha ei pane.

 

Mart Helme

Paneb küll. Ma vaidlen sulle vastu.

 

Jüri Ratas

Olen täiesti veendunud, et Eesti suudab ennast kaitsta, suudab ennast kaitsta koos oma liitlastega, ja ma olen täiesti veendunud, et see heidutus, mis Eesti on loonud koos oma liitlastega, on võimas ja toimib. Punkt üks.

 

Punkt kaks, ma tahan öelda seda, et Eesti ei hakka oma kaitsekulutusi, oma investeeringuid ja kaitsekulutuste sisu mingisuguste ettevõtete, lobistide, mingite firmade või pakkumiste raames üles ehitama. Meil on olemas kaitseministeerium, professionaalne, kaitseliit, professionaalne, meil on olemas valitsus, riigikogu, riigikaitsekomisjon. Ja need inimesed teevad neid plaane.

 

Kui on arvamus, et keegi tuleb oma pakkumistega ja nüüd me jookseme nende pakkumised käes, teeme ühte või teist või kolmandat tegevust, siis see nii kindlasti ei ole. Aitäh!

 

Urmas Reinsalu

Jaa, olid siin eetilised ja olulised kategooriad, Mart tõi need mängu.

 

Kindlasti on meil olemas oma eelhoiatussüsteem, mis võimaliku vastase nii-öelda seda tüüpi operatsioonide puhul rakendub. Meie kui liitlaste oma.

 

Teiseks, küsimus, mis puudutab seda, et kui mingi vaenulik dessant toimub, siia meile peaks aset leidma, siis ilmselgelt on meie kogu kaitseloogika, meie regioonis on kaitseloogika üles ehitatud sellele, mis on kõige odavam.

 

Mis on kõige odavam riigikaitse? Kõige odavam riigikaitse on pidamata jäänud sõda. Hinnalipik, mis meie ründamisel on, läheb lihtsalt kallimaks maksma potentsiaalse seikluse otsijaile.

 

Ja mul on meeles jällegi noorus. Nüüd on küsimus sellest, kaitseministrina oli mul rõõm olla Poolas, aga Lätis, Balti riikides. Oli õppus, kus oligi NATO artikkel 5 õppus, kus üks stsenaarium oli, kus staabiõppusena harjutati Hiiumaa vabastamist. Ehk siis tegelikult okupatsiooni või võimaliku riigi X jõudude käest puhastamist. Saksa kindral juhtis seda. Küsisin, kas vabastati Hiiumaa. Jõud on ülekaalukas ja see läheb vastasele maksma ulatuslikumalt kallima hinnalipiku kui see, mida ta proovib ellu viia.

 

Üks on see, et loomulikult meie iseseisvat kaitsevõimet tuleb arendada. Ja selle arvelt neid võimalusi, mis me otsime, et leida paremaid võimeid, siin ei ole midagi halba. Loomulikult ei ole midagi halba selles arutelus. Ka riigikaitse ei ole kindlasti demokraatliku arutelu vaba ruum, et me võime arutada, mis võimed on mõistlikumad ja mis mitte.

 

Aga selge on see, et meil on üks niisugune planeerimistsükkel ja loogika üles ehitatud. Ja ma arvan, et see on ratsionaalne ja asjakohane. Sest ma ütlen veelkord: ei ole võimalik sõjalisi võimeid piiratud ressursi loogikas kiskuda välja autonoomseks, vaid kogu see võimeloogika peab olema selles, et ta põhineb teatud eeldustel, sellel stsenaariumil, mis aset leiab, ja sellel eeldusel, mida on vaja selleks, et siis vastast tõkestada.

 

Loomulikult on selge, et meil on mehaaniline piiraja, see on rahaline ressurss. Kui me leiame võimalusi rahalist ressurssi avardada, siis mis võiks olla vahvam.

 

Juhataja

Palun viimane küsimus!

 

Ingrid Sembach-Hõbemägi

Küsimus peaministrile. Tuleme tagasi pressikonverentsi alguse juurde, kui te ütlesite, et te olete väga mures ja probleeme on eneseisolatsiooniga, lähikontaktseid on juba 1600.

 

Kas on siis kavas rakendada mingeid täiendavaid meetmeid, et eneseisolatsiooni nõuete võetaks tõsisemalt, näiteks minna trahvimise peale, nii nagu Läti seda teeb, Eestis seda seni tehtud ei ole, või kuidas siis oleks võimalik inimesi paremini distsiplineerida, et vastutustundetult ei käitutaks? Aitäh!

 

Jüri Ratas

Jaa, minu jutu üks suur mõte oli selles, et inimesed räägiksid. Et inimesed räägiksid. Ja kui nüüd trahvimise peale minna, laustrahvimise peale, siis ma kardan, et seal on absoluutselt täielikult teistsugune efekt.

 

Me täna näeme, et haigestunute hulgas on just nooremaid inimesi, kes tegelikult selle haigusega saavad kergemini toime ja selle ületatud. Aga nende nooremate inimeste lähikondsed on eakamad, vanemad.

 

Kui küsida, et mis meetmeid tuleks kaaluda, siis ma arvan, et tuleks tõsiselt mõelda selle üle, kas anda selline võimalus, et kui inimesed on nakatunud sellesse haigusesse, siis neil on võimalus kuskile minna elama 10–14 päevaks oma perekonnast eraldi. Paljudel ei ole võimalik, on väga väiksed elamised, pered on kõik koos. Nii et ma arvan, et me peaksime seda kaaluma tegelikult, kas sellist pinda luua.

 

Kindlasti on minu soov tänase päeva jooksul arutada ka erinevaid selliseid teemasid, mis nakatumist hoiaksid kontrolli all, teatud piiranguid. Ma arvan, et me peame ka neid arutama täna.

 

Maskikandmise kohustus. See on olnud teemana ju kogu aeg laual. Ja me teame seda, et me siin ütleme nüüd, et kas teadlasi kuulatakse/kuulata, loomulikult me kuulame, aga selge on see, et ka siin on teadlaste vahel täielikult erinev arusaam. Mulle tundub, et see diskussioon liigub järjest rohkem sinna, et ühel hetkel see maskide teema tuleb selles mõttes üles, et kui me räägime sellistest kinnisematest ruumidest, ütleme, kus on suuremad kogunemised, olgu need siis kinod-teatrid, kontserdid, ühistransport. Nii et neid teemasid me oleme arutanud.

 

Hetkel seda otsust, et maskid on kuidagi kohustuslikud, Eestis ei ole. On küll soovituslikud. Ja ma alustasin ka sellest tunnustusest, et paljud teist kannavad täna maske. Aitäh!

 

Urmas Reinsalu

Mul tuleb meelde ka nende maskidega, mida Soome välisminister mulle rääkis. Üks teadusnõukogu või teaduslik hinnang Soomes ütles maskide kohta, et neid ei ole mõistlik rakendada. Teine otsus tuli peale: on mõistlik rakendada.

 

See meenutas mulle, et eelmisel nädalal ka meie valitsusele tuli tegelikult siis teaduslik hinnang. Oli neli argumenti, et üldist maskikohustust rakendada on mõistlik, ja neli argumenti, et üldist maskikohustust rakendada ei ole mõistlik. Ja soovitus oli valitsusele: langetada teaduslik otsus.

 

Juhataja

Meie pressikonverents on lõppenud. Täname teid!