Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 17. oktoober 2019

17. oktoober 2019 - 17:53
Riigikantselei
Riigikantselei

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaministri ülesannetes siseminister Mart Helme, välisminister Urmas Reinsalu ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/mUeeW2JpFSw


Juhataja Argo Kerb
Head ajakirjanikud! Head pressikonverentsi otseülekande jälgijad! Alustame pressikonverentsi. Täna on teie ees peaministrit asendav siseminister Mart Helme, sotsiaalminister Tanel Kiik ja välisminister Urmas Reinsalu.

Palun, Mart Helme!

Mart Helme
Lugupeetavad! Meil oli täna valitsuse istungil 13 päevakorrapunkti. Nendest ma räägin kohe pikemalt, aga enne ma räägiksin mõnedest päevakorravälistest punktidest.

Kui te olete tähele pannud – ja ma arvan, et te olete tähele pannud, vähemal teie väljaanded on kajastanud seda –, siis meil on käimas praegu kaks õppekogunemist, õigemini kaheetapiline õppekogunemine. Valitsus otsustas need õppekogunemised vahepeal, kahe neljapäeva vahepeal istungite kaudu. Põhimõtteline kokkulepe nende õppuste läbiviimiseks oli saavutatud juba mõnevõrra varem, aga millal täpselt ja kuidas, see lepiti kokku telefoniistungil.

Miks seda vaja on? Vaja on seda väga mitmel põhjusel. Esiteks, Eesti ei ole kordagi katsetanud täiemahulist mobilisatsiooniõpet, kuivõrd meil õnnestuks täiemahuline mobilisatsioon, mis peaks tooma meil siis armeesse või rahvakeelselt püssi alla selle hulga inimesi, keda me siis sõjaolukorras arvame, et oleks võimalik võitlusse saata.

See on väga kulukas, see on majanduslikust seisukohast ka väga keeruline. Seetõttu me katsetame neid mobilisatsioone n-ö etapiviisiliselt. Aga siin on veel üks väga oluline aspekt. Kui te olete tähelepanelikult jälginud seda, mis maailmas praegu toimub, siis me näeme, et me peame tõsiselt mõtlema kogu oma senise julgeolekuarhitektuuri ümberhindamisele. Ma arvan, et välisminister võib siin omalt poolt kindlasti täiendada. Aga kui me vaatame Lähis-Idas toimuvat, kahe NATO liikmesriigi, Ameerika Ühendriikide ja Türgi, aga ka Euroopa NATO liikmesriikide erimeelsusi Lähis-Ida küsimustes, siis me võime teha siit järelduse, et vähemalt ajutiselt on NATO paralüseeritud, mis selle jätkumise korral tähendab meie geopoliitilises olukorras oleva riigi jaoks väga tõsist probleemi ja mitte ainult mõttekohta, vaid ka tegutsemiskohta. Selles kontekstis on väga oluline, et me vaataksime ka Eesti kaitsmise seisukohast palju loomingulisemalt ja mitmekülgsemalt neid võimalusi ja vajadusi, mis põhiseadusliku korra ja Eesti riigi säilitamiseks vajalikud on.

Mida ma tahan sellega öelda, on see, et just niisugustes olukordades, kus väikeste riikide suured ja tugevad liitlased võivad olla hõivatud sisepoliitiliste probleemidega. Ja kui me vaatame, mis toimub Ameerika Ühendriikides praegu, siis me näeme, et president Donald Trump keskendub järgneva aasta jooksul praktiliselt sajaprotsendiliselt valimiskampaaniale. Me näeme, et ka Ameerika Ühendriikides välispoliitiline konsensus on lagunenud. Demokraadid püüavad presidenti kui Ameerika kaitsejõudude kõrgemat juhti tasandada, mis kahtlemata halvab tema tegevusvabadust teatud määral.

Need on väga tõsised niisugused häiresignaalid ka meie jaoks. Ja siinkohal juhiksin tähelepanu sellele, et välisminister käis just Ameerika Ühendriikidest, eelmisel korral ta rääkis ka meile natukene sellest nn kolme mere initsiatiivist. Ja see tähendab seda, et need riigid, mis on geopoliitiliselt kõige haavatavamad, need on Läänemere, Musta mere ja Aadria mere vaheliselt riigid, on mõistnud geopoliitilise tasakaalu vältimatut muutumist ja on alustanud juba tõsist omavahelist koostööd, mille garandina nad ikkagi jätkuvalt loodavad näha Ameerika Ühendriike. See on hästi lühidalt.

Nüüd, sisepoliitiliselt, kui me vaatame viimaste konfliktide ja sõdade loogikat, siis me näeme, et kõik nad on alanud või kõik nad on provotseeritud mõningatel puhkudel ka sisekonfliktist. See tähendab seda, et üha tõsisemalt nihkub esiplaanile siseministeerium oma jõududega. Ja siit kasvab välja ka meie tegevusplaan sisekaitsereservi näol.

Aga täna toimub veel ka üks teine väga oluline õppus. See õppus viiakse läbi Koidula piiripunktis. Sellel õppusel osaleb paarsada eri ametkondade ametnikku ja mängitakse läbi stsenaarium, mis saab, kui Eestit tabab massimigratsioonilaine.

Stsenaariumi kohaselt püüab Eestisse pääseda korraga tuhat inimest. Ja see paneb meie süsteemid, meie ametkonna, meie seadusandluse väga tõsise katsumuse alla.

Me võime juba ette öelda, et ainuüksi tuhande inimese puhul – aga kui me räägime tuhandetest, siis on olukord veel keerulisem – ei tule meie riik toime põhiseaduses ette nähtud 48 tunniga, mille jooksul tuleks ära menetleda nende varjupaigataotlejate ja immigrantide kaasused. Me lihtsalt ei tule sellega toime.

Siseministeerium on ette valmistanud vastava seaduseelnõu, mis annaks eriolukordades võimaluse pikendada menetlusaega vähemalt nädala peale, seitsme päeva peale. Praegu on see kooskõlastusringil.
Siin on mõningaid kahtlusi Justiitsministeeriumis, just nimelt puutuvalt põhiseadusesse ja põhiseaduse vastavatesse tähtaegadesse, aga me näeme, et enamikes teistes riikides niisugused erandolukorrad on seadusega sätestatud.

Me arvame, et Eesti riik peaks siin omalt poolt ka vastavaid samme astuma.

Nii et need on kaks niisugust päevakorravälist, kuid päevapoliitilist punkti, millel ma tahtsin peatuda.

Nüüd, kui me räägime päevakorrast, siis päevakorraga on meil seis selline, et meil tuli täna päevakorda ootamatult – või isegi mitte nii väga ootamatult, aga algselt kavandamata punktina – 13. päevakorrapunkt, mis puudutab maaelu arengukava.

See on oluline punkt, sest see on seotud teatud tähtaegadega, mille jooksul me peame oma juriidilised ja bürokraatlikud protseduurid läbi tegema, et saada meie põllumajandusele lisatoetust 4,4 miljoni ulatuses Euroopa Komisjoni vahenditest, millele me lisaksime omapoolse kaasfinantseerimise, mis kokku tähendaks seda, et meil oleks võimalik põllumehi toetada veel 5,2 miljoni euroga.

Ma arvan, et see on väga oluline, sest hetkel oleme me n-ö top-up’i korras põllumeestele suutnud eraldada eelarves ainult viis miljonit. Aga nagu me, ministrid oleme korduvalt öelnud, me otsime pingeliselt lisafinantseerimisvõimalusi ja antud juhul see üks lisafinantseerimisvõimalus meil on. Miks ta kiireloomulise punktina tuli, on just seesama asi, et 22. oktoobriks tuleks meil vastavad taotlused kõik Euroopa Komisjonis esitada.

See nn tulemusreservi ümberjagamine puudutab erinevaid valdkondi, teiste hulgas nõuandemeetme ja noorte põllumeeste toetamise starditoetust, aga ka ohustatud tõugude toetamist ja veel mitmeid teisi asju, millel ma üksikasjaliselt peatuma ei hakkaks. Aga ma arvan, et see punkt oli väga oluline.

Nii, siis Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika vahendite planeerimine 2021–2027, Rahandusministeeriumi esitatud punkt. Nende struktuurifondide toel uuendatakse muuhulgas Eesti koolivõrku, tervishoidu, turismi ja veemajanduse taristut, rajatakse transpordiühendusi, toetatakse ettevõtlust, innovatsiooni ja teadust. Nii et jälle rahalisi küsimusi puudutav punkt.

Edasi, pikalt ja palju on räägitud laevade Eesti lipu alla toomise võimalustest. Majandus- ja taristuminister esitas eelnõu laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu – väga keerulise ja bürokraatliku nimetusega eelnõu.

Aga seadusemuudatus annab tõepoolest võimaluse astuda samme siseriiklikult ja ühtlasi taotleda ka Euroopa Liidust merenduse riigiabi jaoks heakskiitu. Ja seadusemuudatuse plaanime jõustada järgmise aasta 1. juulil. Me arvame, et see on väga-väga oluline, sest praegu meil praktiliselt Eesti lipu all sõitvaid laevu ei ole.
Sellega on seotud ka terve hulk muid küsimusi, muuhulgas ka sotsiaalministri valdkonda kuuluvaid küsimusi, aga praeguseks on need kooskõlastusringil käinud ja läheme seadusega edasi.

Veel üks punkt, mis kindlasti huvitab, kuna inimesed armastavad alati seda, mille kohta Stalin ütles omal ajal, et kaadrid otsustavad kõik. Juunis esitas valitsus Euroopa valikukomisjonile kolm Euroopa prokuröri kandidaati, aga kuna üks nendest lükati tagasi ja protseduur näeb ette, et valiku tegemiseks peab esitama kolm kandidaati, siis nüüd tegi justiitsminister ettepaneku valitsusele kolmandaks kandidaadiks esitada Kristel Siitam-Nyiri. Valitsus kiitis kandidaadi heaks, kuna tegemist on mitmekesist juriidilist kogemust omava inimesega.

Nii. Keskkonnaminister tõi päevakorda Eesti seisukohad kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiivi rakendamise kohta. See on otsapidi seotud kliimaneutraalsuse, aga ka puhtpraktilise teemaga – meil on registris väga palju mitteeksisteerivaid sõidukeid ja on probleeme keskkonnasõbralikkusega lammutuskodades ja mujal. Nüüd on siis sellekohased seadusinitsiatiivid ette võetud.

Ma rohkem ei peatuks, ainult niipalju, et Siseministeeriumi poolt võtsime tagasi välismaalaste seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja tervishoiuteenuste seaduse korraldamise seaduse muutmise eelnõu, kuna me nädala keskel peetud nõupidamistel ministeeriumis otsustasime seda eelnõu mõnevõrra muuta ja täiendada. Kuna see nõuab veelkordset kooskõlastust ka teistes ministeeriumites, siis me püüame selle eelnõu panna päevakorda järgmisel nädalal uuesti.

Meilt olid päevakorras kodakondsuse andmise küsimused. Kokku Eesti kodakondsuse andmiseks esitasime 66 inimest, kes on kõik vastavad protseduurid läbinud ja nõuetele vastavad. Osa nendest ja märkimisväärne osa nendest on esitatud kodakondsuse saamiseks tingimuslikult, mis tähendab seda, et hetkel on nad mõne teise riigi kodanikud, enamaltjaolt Ukraina või Vene Föderatsiooni kodanikud. Enne nende kodakondsus ei hakka kehtima, Eesti kodakondsus, kui nad on oma eelmisest kodakondsusest loobunud ja sellekohased tõendid esitanud.

Ma pean teile ütlema, et selle aja jooksul, mis ma olen siseminister olnud, olen ma märganud, et kodakondsuse taotlejate arv on järsult suurenenud ja need, kes on vastavad protseduurid läbinud, iga nädalaga laekub mulle taotlejaid allkirjastamiseks üha rohkem.

Seekord kiitis valitsus heaks 66 inimesele kodakondsuse andmise, aga ma võin teile öelda, et praegu järjekorras on ootamas veel vähemalt paarsada inimest. Nii et huvi Eesti kodakondsuse saamise vastu on tõsiselt kasvanud.
Ja kui te küsite, missuguste riikide kodanikud on need, kes Eesti kodakondsust taotlevad, siis nagu ütlesin, on – ka geograafilisest positsioonist tulenevalt loomulikult – meie lähinaabrid, eelkõige siis Vene Föderatsioon ja Ukraina Vabariik.

Aga väga palju ja kasvavas suurusjärgus on ka teiste riikide rahvaste esindajaid, eelkõige siis Pakistanist, Indiast, Bangladeshist, islamimaadest. Nii et me näeme seda, et Eesti kodakondsus on muutunud täiesti arvestatavalt ahvatlevaks väga paljudele inimestele. Ja kui ma seda ütlen, siis ma tahan rõhutada seda, et kodakondsust ei taotle inimesed mitte mingit eriteenete eest või mingitel muudel põhjustel, vaid need on kõik inimesed, kes on läbinud keelekursused, teinud vastavad eksamid, esitanud vastavad tõendid ja vastavad kõikidele kodakondsuse saamise tingimustele, mis Eesti Vabariigi seadustes on kehtestatud.

Nii et siin me näeme mingisugust nihet. Ja on selline küsimus, et kas see on positiivne või negatiivne. Kui inimesed keele omandavad, vastavad tingimustele, nad on leidnud töökohad, siis ma arvan, et me ei pea seda sugugi ka negatiivses plaanis käsitlema.

Aga et mitte kogu pressikonverentsi aega täis rääkida, siis ma annan sõna ka teistele ministritele.

Juhataja
Aitäh! Palun, sotsiaalminister Tanel Kiik!

Tanel Kiik
Head ajakirjanikud, tervist ka minu poolt!

Meil oli täna tõesti istungil kolm erinevat teemat. Esiteks arutasime siis arstide-residentide tööjõukulu hüvitamise küsimusi. Küsimus selles, et alates uuest aastast on kavas üle viia arst-residentide tööjõukulu hüvitamine seni sotsiaalministeeriumi eelarvest üle haigekassasse.

Tegelikult selline põhimõtteline otsus langetati juba varem, nüüd jõuame selle seaduse muutmiseni. 2020. aastal on selleks kavandatud 18 miljonit eurot. See on selline loogiline otsus, kuna eesmärk on tõesti, et rahastatakse kõiki tervisetöötajate töötasusid läbi haigekassa. See võimaldab ühtlasi haigekassal ja ülikoolil paremini läbi rääkida residentuuri korraldust, erinevaid sisulisi küsimusi. Ka seda näiteks, kas ja mil määral on võimalik residente suunata väljapoole suuremaid haiglaid, mis on teema, mida maakonnavisiitidel käies väga tihti küsitakse ja väga tihti tõstatatakse.

Muudatus on ju laiemalt tervishoiu rahastamise konsolideerimise osa. Alustasime sellega 2017. aastal ehk eelmises valitsuses, kui otsustati järk-järgult laiendada haigekassa tulubaasi ehk hakati vanaduspensionäride eest siis maksma riigieelarvest tervishoiukindlustuse osa. Seeläbi tuleb haigekassasse juurde viie aasta jooksul üle 300 miljoni lisaraha ja see kasvab igal aastal.

Seoses selle sama otsusega otsustati toona viia järk-järgult üle osa seni siis riigieelarvest rahastatavaid teenuseid haigekassasse, et vähendada killustatust süsteemis ja suurendada just tervisesüsteemi sisemist tõhusust. Näiteks otsustati eelmisel aastal, 2018. aastal, anda üle haigekassale hambaravitoetuse, kiirabiteenuse osutamise, meremeeste ööpäevaringse eesti-ingliskeelse meditsiinilise kaugkonsultatsiooni tagamise, täiendava ravimihüvitise, perearstide asendustasude rahastamise kohustus.

Järgmisel aastal ehk käesoleval aastal otsustati ühtlasi haigekassa kaudu rahastada HIV-i ravimeid, immuunpreparaate, ravikindlustuseta inimeste vältimatut abi, tuberkuloosiravimeid ning antidoote. Ja nüüd on siis järgmine samm, et viia ka üle arst-residentide tööjõukulu hüvitamine uuest aastast haigekassasse.

Teise teemana oli meil päevakorras ettepanek muuta Tervise Arengu Instituudi juures tegutsevat riiklikku narkomaaniaravi registrit, et paremini andmeid omavahel seostada, muuta see tõhusamaks. Eesmärk sellel otsusel on tõsta narkomaania raviteenuste kvaliteeti, parandada teenuste kättesaadavust.

Probleemiasetus on see, et tänasel kujul see andmekogu ei võimalda analüüsida tegelikku ravivajaduse mahtu, kvaliteeti, ei võimalda jälgida patsientide sõltuvusravi kulgu. Pole võimalik hinnata narkomaaniravi saanute arvu ega selle muutust ajas. Ehk see andmekogu isikustamine võimaldab edaspidi neid raviteenuseid paremini planeerida, seeläbi parandada ravijärjepidevust ja kvaliteeti.

Eelnõuga kavandatud muudatuste tõttu tõstetakse andmekogu turvaklassi. Nähakse ette ka juhud, millal on õigus teistele isikutele, mis nüüd antud juhul isikustamata kujul neid andmeid väljastada, aga juurdepääs delikaatsetele isikuandmetele kuidagi ei laiene.

Praegu on, jah, niimoodi, et sisestataks eandmed andmekogusse siis selliselt, et patsienti, isikut ei ole võimalik tuvastada, eelnevate visiitidega kokku viia. Ehk tulevikus on ta siiski kasutamise seisukohalt isikustatud kujul, et on ka võimalik ravis järjepidevus tagada.

Tõsi on see, et narkomaania on Eestis kasvav rahvatervise probleem. See on laiaulatuslik probleem, sellega tuleb tegeleda. Aastate jooksul on sellesse väga palju panustatud, aga tööpõld kahjuks on jätkuvalt lai. Riik on oluliselt suurendanud narkomaania ravi, kahjude vähendamise teenuste kättesaadavust, kuid just nimelt ravikvaliteedi seisukohast, selle tõstmise seisukohalt on väga oluline, et oleks ka parem ülevaade ravi tervikpildist, mida see muudatus aitab saavutada.

Kolmanda teemana kinnitasime seisukohad Euroopa Liidu sotsiaal- ja tööministrite (toim. EPSCO) kohtumisel, mis toimub 24. oktoobril. Kavas on kaks poliitilist arutelu, võetaks vastu erinevad seisukohad. Esimene arutelu käsitleb võrdse kohtlemise edendamist, otsustusprotsessi tõhusamaks muutmise arutelu Euroopa Liidu tasandil. Teiseks räägitakse oskuste ja tööturu vajaduste sobitamisest muutuvas töömaailmas.

Ehk eesmärk on kaardistada, mida on vaja teha, et võrdne kohtlemine Euroopa Liidu tasandil oleks paremini tagatud, kuidas riigid soovivad seda valdkonda just Euroopa Liidu tasandil edasi arendada. Praegu on Euroopa Liidus diskrimineerimisvastane kaitse ebaühtlane, eelkõige just sotsiaalkaitse, hariduse juurdepääsu tagamisel, avalike kaupade ja teenuste pakkumisel, kuna liikmesriikidel on erineva ulatusega regulatsioonid.

Teine teema, tõesti, siis on see, et muutuvas töömaailmas on oluline investeerida inimkapitali oskustesse, elukestvasse õppesse, seades selleks pikaajalise strateegilise visiooni. Järjest tähtsamaks muutub võimekus kaardistada üldse, milliseid oskusi ühiskond tulevikus vajab ning kuidas me vajaminevate oskuste edendamist ja omandamist toetame.

Ehk küsimus on ümberõppes, küsimus on oskuste täiendamisest, küsimus on selles, et vältida erinevate piirkondade ja elanikegruppide mahajäämust, ennetada võimalikke probleeme majandusliku toimetulekuga. Ehk läbivalt tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkonnas on väga oluline märksõna ennetus, kuna alati tagajärgedega tegelemine on märksa kulukam, märksa raskem inimesele, ettevõtjale ja ühiskonnale tervikuna.

Lisaks võetakse EPSCO-l vastu heaolumajanduse järeldused ning ILO (toim. Rahvusvaheline Tööorganisatsioon) 100. aastapäevale pühendatud tulevikutöö järeldused. Heaolumajandus ehk economic well-being on olnud Soome eesistumise ajal sotsiaalvaldkonna fookusteema, millega rõhutatakse väga olulist põhimõtet, et inimeste heaolu on oluline majanduskapital ja heaolupoliitikat tuleks käsitleda kui ühiskondlikku investeeringut, mitte kui kuluallikat.

Seda põhimõtteliselt toetan ise ka igakülgselt. Ehk kui me räägime tervisest, räägime sotsiaalvaldkonnast, siis väga vale on arusaam, et see on kuidagi moodi kulurida. Need on investeeringud inimese tervisesse, tema toimetulekusse, talle vajalike teenuste pakkumisse. Need aitavad inimesel panustada pikemalt tööturul, need aitavad püsida kauem tervena.

Ehk need ei ole kindlasti mitte kulud, vaid need on vajalikud investeeringud ja neid tulebki vaadata ka majanduse kontekstis n-ö positiivse näitajana, mitte kunagi neid vastandada kuidagimoodi raha sisse toovatele otsustele.

Ja plaanis on siis heaks kiita tööhõivekomitee, sotsiaalkaitsekomitee põhisõnumid peamistest tööhõive ja sotsiaalkaitsevaldkonna väljakutsetest.

Lisaks räägiksin veel kahest teemast. Esiteks, vahepeal tuli nüüd Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi soolise võrdõiguse indeks välja. Ja selle järgi, mis muudab sugude võrdsust kuues valdkonnas: töö, raha, teadmised, aeg, võim ja tervis, vaadatakse nende kõigi koosmõju selle indeksi arvutamisel. Eesti on oma näitajatega 28 liikmesriigi seas Euroopa Liidus 17. kohal. Midagi liiga head see ei ole. Tõsi on ka samas see, et me järk-järgult oleme siiski tõusnud, edestame hetkel ka teisi Balti riike.

Samas, kui me vaatame neid riike, kes meile tihti on eeskujuks, kõige lähemal soolisele võrdõiguslikkusele, ongi just nimelt Rootsi ja Taani oma näitajatega, kus nad on 100 palli skaalal meist märksa kõrgemal.

Kui vaatame Eesti muresid, siis tõsi on see, et naiste ja meeste tasakaal rahaasjade, teadmiste, aga ka võimu valdkonnas on paranenud. See on väga positiivne. Oleme teinud edusamme, kuigi sooline palgalõhe Eestis on jätkuvalt Euroopa suurim. Viimastel Statistikaameti andmetel, 2108. oktoobri andmetel, on palgalõhe 18,7%. Ehk see on vähem kui varasematel aastatel, see on nüüd alla 20%, aga siiski see ei ole kindlasti protsent, millega saaks rahul olla.

Üheks põhjuseks siin on kahtlemata tööalade jaotus. Ühiskonnas on juurdunud sellised stereotüübid, millised on naiste tööd ja millised on meeste tööd. Selle muutmine eeldab kindlasti seda, et ühest küljest naised peavadki ise soovima ja minema rohkem õppima, näiteks infokommunikatsioonitehnoloogiaid, näiteks loodus- ja täppisteadusi ehk valdkondi, kus me näeme täna juba, et keskmine palk on oluliselt kõrgem. Näiteks IKT-sektori keskmine palk on suurusjärgus kahekordne Eesti keskmine.

Samuti on oluline, et hoolekande-, haridus- ja tervisevaldkonnas tuleks rohkem õppima mehi ja rohkem neid ka sinna valdkonda tööle. Siin on see osakaal risti vastupidine, kus me näeme väga suurt ülekaalu naistel. Tegelikult see valdkond on oluline, see valdkond on vajalik kõigile, väga paljud nendest töödest on ju tegelikult, n-ö tööpuudus on seal üle välja. Siin ei ole küsimus selles, mis on inimese sugu või mis on tema taust, vaid küsimus on selles, et nõudlus tööturul nende valdkondade järgi on väga suur. Soovitan seetõttu kindlasti ka neis õppida. See on võimalus panustada tagasi ühiskonda, panustada tagasi inimestesse, teha tööd, kus lisaks raha teenimisele on oluline koht kindlasti ka missioonitundel ja ühiskonda tagasi panustamisel.

Kui üleüldse räägime sissetulekute võrdsusest, siis loomulikult oluline on see Sotsiaalministeeriumi ühe jätkuva valdkonna, pensionipoliitika seisukohalt, kuna palgalõhe hakkab mõjutama ka tulevasi pensione, hakkab mõjutama pensionite ebavõrdsust ja seeläbi tõstab just nimelt naiste kõrgemat vaesusriski.

Ja olukorra muutmiseks on vaja meil kõigil panustada, üheskoos, igaühel eraldi, riikliku poliitika teel, ühiskondlike hoiakute muutmisel, organisatsioonide praktikal.On see erasektor, on see kodanikusektor, on riigiasutused, ja loomulikult inimestel endil neid valikuid tehes.

Tuues muidugi Eesti kohta positiivseid näiteid välja, siis lapsehoolduspuhkuse süsteem on meil väga positiivne, on ka Euroopa Liidu kontekstis selgelt heldem ja paindlikum, me muudame seda veelgi paremaks, nii naistele kui ka meestele, erinevate otsustega, mis nüüd jõustuvad näiteks uue aasta 1. juulist, aastal 2020, kus isadel tekib ka võimalus minna kuuks ajaks lapsehoolduspuhkusele kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Võib kasutada soovi korral seda päeva kaupa, saab kasutada soovi korral seda korraga.

Ehk see on väga paindlik, mõistlik lähenemine just tõstmaks ka meeste võimalusi panustada pereellu, mis, ma arvan, enamiku isade jaoks on oluline.

Samas, vaadates eakate ja puudega lähedaste eest hoolitsemist ja hooldamise koormust, siis siin on selgelt Eestis suurem koormus naistel võrreldes Euroopa Liidu keskmisega. Ja niikuinii üle Euroopa, nii Eestis kui ka Euroopas on siis see naiste osakaal siin kõrgem kui meestel.

Tööpõld on mitmekesine, tööpõld on lai, üht-teist on tehtud, paremaks on läinud, aga nende valdkondadega tuleb edasi tegeleda, edasi panustada.

Ja väga selgelt sellega haakub viies päevakorrapunkt ehk peresõbraliku tööandja märgise üleandmine, mida täna anname üle koos rahvastikuministriga. See on selline märgis, mille eesmärk on juurutada organisatsioonides peresõbralikke väärtusi, juhtida tähelepanu sellele, kui oluline roll on just nimelt peresõbralikul töökeskkonnal töötulemustele ja töötajate eraelule. See märgis toetab tegelikult ka tööandjate konkurentsivõimet, just nimelt töötajate värbamisel, suurendab töötajate turvatunnet.

Seni on pigem peresõbralikkuse puhul keskendutud lastega töötajate heaolule, võimaluse korral on nende vajadustega arvestatud, näiteks puhkuse võimaldamine koolivaheaegadel, laste jõulupeod ja muu. Aga tegelikult peaksime vaatama seda teemat laiemalt. Rahvastiku vananemist arvestades on oluline see, et mõeldakse ka selle peale, kuidas siis saavad töötajad pakkuda tuge oma eakamatele lähedastele, mis on kahjuks ühiskonnas kasvav probleem.

Konkreetsed näited on need, et töötajal võib olla vaja näiteks tööajast käia vahepeal oma ema või isa juures, oma eaka ema-isa juures, võib-olla käia haiglas, võib-olla käia hoopis omavalitsuse sotsiaaltöötajaga hindamas olukorda, anda hooldajale koduvõtmed. On erinevad väikseid ja suuremaid asju, mis eeldavad teatud paindlikkust, teatud mõistmist tööandja poolt. Samamoodi võib juhtuda, et on vaja viia eakas lähedane arsti juurde, minna kodust lahkunud dementset vanainimest hoopiski otsima. Erinevad muresid ja probleeme, mis päriselus esineb, tuleb ka tööandjatel adresseerida ja just nimelt mõeldagi võimalikult isikupõhiselt, võimalikult paindlikult töösuhte korraldamisel. Et mis on konkreetse inimese vajadus, on tal väikelapsed, on tal eakad vanemad, on tal mingi tervisemurega vanemad, on tal võib olla mõlemad korraga.

Iga tööandja, kes arvestab selliseid vajadusi, inimeste toimetulekul just töö- ja pereelu ühitamisel, on tunnustamist väärt, sest järjepidev ja kasvav peresõbraliku töökeskkonna ja sealt omakorda kogu ühiskonna toetamine annab inimestele kindlustunde, et nende vajadustega arvestatakse.

Kui ma rääkisin peresõbralikust märgisest, siis rõhutan kohe ära ka selle, et see ei ole lihtsalt ilus diplom, vaid see on reaalne programm, kus keskendutakse tööelu erinevatele aspektidele, alates värbamisest, tööelukorraldusest kuni töösuhte lõpetamiseni. Ka nimeste tunnustamisele, professionaalse arengu toetamisele, töökeskkonna suhtlemiskliima, organisatsioonikultuur, info liikumine. Ja see on programm, mis kestab poolteist kuni kolm aastat ehk see on töötajate seisukohalt oluline, nendele täiendavaid võimalusi pakkuv kui ka just tööandja seisukohalt oluline, et saab mõelda, kuidas muuta enda töökeskkonda atraktiivsemaks, muuta seda paindlikumaks, seeläbi tõsta töötajate motiveeritust, tõsta ka ühtlasi tööandja väärtust tööpakkujana.

Ja selleks, et tööandja eristukski teistest konkureerivatest tööandjatest, on tal võimalus seda märgist taotleda, näidata, et tema pakub töötajatele paremat töökeskkonda, kus töötaja tunneb, et tema erinevaid rolle elus väärtustatakse. Ja ühtlasi kutsume kindlasti üles ka uusi tööandjaid seda märgist taotlema. 1. novembrist 2019 algab järjekordne taotlusvoor. Täna saavad selle märgise 54 tööandjat, lõppmärgise pälvib nendest 24 ja 30 siis veel jätkavad selle programmiga üks kuni kaks aastat ning saavad siis ka tulevikus kas siis pronks-, kuld- või hõbetaseme. Nagu viitasin algusest peale, siis kutsutud on sinna kindlasti osalema ka tulevikus erinevad organisatsioonid.

Tänaseks on selle tööandja märgise saanud, ütleme, täna õhtuse seisuga 102 organisatsiooni, nendest on siis 64 veel algmärgisega ehk alles programmis ja 37 siis juba lõppmärgise saanud.

Kindlasti loodan, et see arv tulevikus kasvab ehk seeläbi kasvab ka tööandjate teadlikkus, töötajate teadlikkus, kuidas soodustada ja toetada inimeste pere- ja tööelu ühitamist. Sellega nüüd lõpetaksin ja annan sõnajärje edasi. Aitäh!

Juhataja
Suur tänu! Palun, välisminister Urmas Reinsalu!

Urmas Reinsalu
Tere päevast! Praegu on, ma usun, kõik Euroopa pilgud koondunud Brüsselisse. Tegelikult teisipäeval arutasid Euroopa Liidu välisministrid üldasjade nõukogul seda Brexiti küsimust. Eelmise nädala Boris Johnsoni ettepanekud, mida ta tegi ja ka tema kohtumine, kolmetunnine, mis oli Iirimaa peaministriga, tekitas meile võimaluseakna, et me saame ikkagi leppega Brexiti, et see segadus ja stressiruum kõigile osapooltele lõpeb. Ja see ei ole meile lihtsalt akadeemiline küsimus, kas ja kuidas on reguleeritud Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu suhted.

Leideni ülikooli analüüs näitab, et hinnalipik on meie jaoks küljes – kõigi Euroopa riikide jaoks, Ühendkuningriigi jaoks. Meie jaoks on see küsimus 200 miljonis euros. On vahe, kas tuleb leppega Brexit või mitte. Suures plaanis lisaks 2000 töökohta, mis ära võiksid kaduda Eestis. Järelikult on meie igati aktiivne huvi, et selle leppega Brexit saavutada.

Nüüd see, kui eeldame, et õnnestub saavutada ülemkogul valitsusjuhtide ja riigipeade tasemel jah-sõna, siis järgmine küsimus on otsustav, see on Ühendkuningriigi parlament laupäeval. Laupäeval kukub see aeg tegelikult, kus siis Briti parlamendi seaduse järgi peab 19. oktoobriks esitama Johnson pikendamistaotluse, kui ei ole lepingut lauale panna.

Nii et need ajaloolised sündmused, huvitavad sündmused, meid majanduslikult väga huvitavad sündmused kulgevad siin reaalajas lähitundidel.

Teine küsimus puudutab nüüd kriisi Süürias. Eile oli julgeolekunõukogu arutelu Süüria küsimuses. Järjekordse avalduse tegid ka viis Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on täna alalised liikmed, koos Eestiga, kes on tulevane liige, kes avaldasid toetust siis Euroopa Liidu välisministrite avaldusele ja kutsusid üles siis Türgit oma sõjaline aktsioon lõpetada ning rõhutasid samas, et Türgi on oluline partner Euroopa Liidule ja NATO-le. Nii et seda asjaolu tuleb kindlasti silmas pidada.

Mul oli ka vestlus Türgi välisministriga, pikk, niisugune põhjalik vestlus, kus tema esitas oma nägemuse, Türgi seisukohad, mis puutub selle operatsiooni läbiviimist Türgi vaatest ja terroritõrjeoperatsioon, aga ma kutsusin teda siis üles sellele küsimusele sõjalise aktsiooni asemel leidma poliitiline lahendus. See oleks väga oluline – leida poliitiline lahendus. See kahtlemata on meie strateegiline huvi, mis puudutab oma julgeolekuhuvisid, kogu meie NATO sõjalise alliansi huvisid, et meil liitlaste vahel oleks võimalik jõuda ka küsimustes, kus on erinevad seisukohad ühes või teises sammus, kiirele poliitilisele diplomaatilisele lahendusele. Seetõttu on väga tähtis suhtlemine.

Ja väga tähtis selles kontekstis on ka suhtlemine Euroopa Liidu ja NATO siis teispool Atlandit asuva suurima partneri, Ameerika Ühendriikide vahel. Seetõttu ma lähen homme kiirvisiidile Brüsselisse, kus ma saan kokku nii NATO peasekretäri kui ka siis Euroopa Liidu välisasjade kõrge volinikuga sedasama teemade ringi käsitlema, kuidas meie jaoks tagada kõigi liitlaste maksimaalne ühtsus ja maksimaalne võime jõuda kiirelt lahenduseni.

Ja teine asi, ma avaldasid ka tugevat toetust Türgi kolleegile selle koha pealt, mis puudutab Ameerika Ühendriikide diplomaatilist missiooni. Julgeolekunõunik O’Brien jõudis eile Ankarasse, täna peaks siis jõudma ka Ühendriikide asepresident.

Ja nüüd puudutavalt meie suhteid Ameerika Ühendriikidega selles kontekstis, siis tahan rõhutada, et minu eelmise nädala visiidil, kus ma kirjutasin alla ka ühisdeklaratsiooni Ühendriikide välisministri Mike Pompeoga, oli tegelikult keskne teema julgeolekuküsimus. Ja me mõlemad poolt kordasime üle – Ameerika Ühendriigid kinnitasid ja Eesti kinnitas –, et on raudkindel meie suhtumine NATO artiklisse 5, selle funktsioneerimisse.

Lisaks me panime paika rea erinevaid huvitavaid initsiatiive, mille osas me tahame teha kahepoolselt Ameerika Ühendriikidega koostööd. Me tahame süvistada julgeolekukoostööd just nimelt kahepoolselt Ameerika Ühendriikidega. Me tahame, nagu siseminister juba mainis, kolme mere initsiatiivis tõsist koostööd teha Ameerika Ühendriikidega. Me oleme huvitatud partnerlusest Julgeolekunõukogu liikmesuse ajal. Ja lisaks mitmeid teisi huvitavaid initsiatiive, muuhulgas näiteks Ameerika algatatud usuvabaduse kaitseallianss, mille asutajaliikmeks Eesti on valmis asuma, seda allianssi me ühiselt siis hakkame disainima.

Nüüd, jutuks tuleb ka Ülemkogul teemadering, mis on seotud Euroopa Liidu laienemisega, küsimusega, kas laienemisläbirääkimisi alustada ka Albaania ja Põhja-Makedooniaga. Välisministritel ei õnnestunud otsusele jõuda. Ilmselgelt see vastasseis Euroopa Liidu sees kandub üle ka valitsusjuhtide tasemele. Aga meie seisukoht on siiski, et me toetame mõlemaga alustamist, me loeme paremaks ka ühega ehk Põhja-Makedooniaga alustamist, võib-olla on suurem toetus sellele. Kuid igal juhul kõige kehvem variant on, kui tegelikult midagi ei juhtu. See ei ole küsimus nii, nagu mõned Euroopa liikmesriigid ütlevad: oh, las ta jääb siis külmutatuks, vaatame tulevikus. Ka meile vaenulikud jõud, me näeme ka Vene Föderatsiooni aktiivsemalt kohalolekut Balkani regioonis. Ega Euroopa Liidu poolt selles regioonis oma kontrolli mõju tagamiseks suuremaid tööriistu ei ole, kui hoida neid riike positiivselt koostööformaadis, mis päädiks siis objektiivsete tingimuste täitmisel liikmesusega.

Ja lisaks, valitsuses kiideti heaks arvult juba 60. topeltmaksustamise vältimise leping Guernsey ja Eesti Vabariigi vahel. Ja lisaks siis valitsus otsustas algatada ka kolme riigi valitsuse Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi paigutuse kokkuleppe eelnõu muutmise. See tuleneb sellest, et varem oli üks süsteem, nüüd on tegelikult kõik arendanud oma rahvuslikud süsteemid ka välja, et siis nagu eraldi tsentraalssüsteemi järgi sellisel kujul puudub vajadus.

Ja lisaks oli mul eelmisel reedel ka kokkusaamine Prantsuse välisministriga. Üks keskseid teemasid oli Euroopa julgeolek, kahtlemata Lähis-Ida julgeolekukriis praegu.

Ja Prantsuse minister teavitas ka nende initsiatiivist kutsuda kokku ISIS-e vastane koalitsioon kiiremas korras, välisministrite koosolekuna, ja ma avaldasin tema ettepanekule igakülgset toetust.

Selles kriisis, mis puudutab kõiki meie liitlasi moel või teisel, on meie huvi jõuda võimalikult kiiresti lahendusteni, mis neid liitlassuhteid ei habrasta moel või teisel. Aitäh!

Juhataja
Aitäh välisministrile! Ja lähme edasi küsimustega. Palun öelge ka nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Palun!

Marian Võsumets, Kanal 2
Aitäh! Küsimus on välisministrile Brexiti teemal. Kuna viimased uudised ütlevad meile, et Põhja-Iiri liider, DUP-i erakond ütleb, et nemad ei saa Boris Johnsoni lepet toetada praegu tolli- ja käibemaksuprobleemide tõttu, kas meil on ka infot selle kohta, kui palju võib leppeta Brexiti Eestile kas maksma minna või meie majandust mõjutada?

Urmas Reinsalu
Aitäh! No tegelikult ma neid numbreid ütlesingi tagurpidi. Piltlikult öeldes, noh, eks need arvud on kõik veidike arbitraarsed, nagu on teadlased rehkendanud. Ka selle nii-öelda väärtuse ülekandmise ahela meetodil tehtud arvutused ütlevad, et leppeta Brexit maksaks Eesti maksumaksjale või Eestile 250 miljonit, leppega Brexit 50 miljonit ehk vahe, netovahe on siis 200 miljonit.

Ja teine on, töökohtade puhul on samamoodi, et ka leppega Brexitiga teatud arv, mõnisada töökohta väheneks. Leppeta Brexiti puhul oleks vähenemine üle 2000 töökoha.

Nii et hinnalipik sellele, kas me jõuame lähipäevadel otsuseni, võib-olla ongi reaalselt siis 200 miljonit eurot ja 2000 töökohta. Nii et küsimus sellest, kas laupäeval suudetakse tegelikult teha, et nad suudavad, kui jõutakse kokkuleppele, et kas Ühendkuningriigi parlamendi see läbib, siis see on nüüd, kinnitused on olnud, ma olen aru saanud – mul oli ka vestlus Brexiti ministriga Ühendkuningriigi poolt –, et nad kinnitavad omapoolsete võimet see läbi suruda. Sest ma saan aru, et neil on ka teatud hulk leiboriste taga, kes on andnud neile lubaduse poolt hääletada. Aga ma arvan, et see tuleb pehmelt öeldes pingeline, seal see diskussioon laupäeval.

Mart Helme
Ma võin lisada siia natukene. Tegelikult on Brexiti, olgu ta siis leppega või leppeta, lahenemise ootel kõik meie ministrid, sest Suurbritannia on väljendanud vajadust soovi ja ootust, et nii pea, kui see küsimus jõuab teatud lahendusfaasi, võtta ühendust erinevate liikmesriikidega, et liikmesriikide kodanikeõiguste ja kõikide nende muude küsimustega juba kahepoolset kokkulepet sõlmida.

Juba juunikuus käis ka Briti suursaadik Siseministeeriumis põhimõtteliselt kutset esitamas. Kutse oli tingimuslik, et nii pea, kui olud on selleks valmis, ootavad nad Eesti siseministrit Londonis, et kokku leppida need kahepoolsed küsimused, mis vajavad mõlemapoolset reguleerimist, mis jäävad väljapoole seda üldraamlepingut, mis britid sõlmivad Euroopa Liiduga.

Marian Võsumets, Kanal2
Küsimus sotsiaalministrile ka. Nädala alguses rahandusminister kritiseeris projektirahastust Eesti LGBT ühingule ja peaminister pidi sekkuma ja siin oli tohutult palju arvamusi sellel teemal teisipäeva õhtuse seisuga. Kuidas see olukord lahenenud on? Kas ja millisel kujul see rahastamine sellele konkreetsele ühingule jätkub? Aitäh!

Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Sotsiaalministeeriumi vastutusala on hästi lai. Me tegeleme sotsiaalkaitse, terviseküsimustega, tööturupoliitika ja võrdsete võimaluste valdkonnaga. Kõigi nende nelja valdkonna lõikes on kasutatud varasematel aastatel kas hasartmängumaksutoetusi, kasutatakse täpselt samamoodi ka käesoleval aastal. Erinevad organisatsioonid on esitanud enda taotlusi ja need voorud hetkel käivad. Kõik ühingud, kaasa arvatud nimetatud, saavad loomulikult jätkuvalt oma taotluse esitada. Hindamised tuleb teha läbi korrektselt, nii nagu alati tehtud on, ilma mingisuguse poliitilise sekkumiseta ühegi ühingu kasuks või kahjuks.

Nii et nende võimalused on täpselt samaväärsed nagu varasematel aastatel. Mis on konkreetsed lepingud, konkreetsed rahanumbrid, see saab selgeks aasta lõpuks, kuna need voorud hetkel alles käivad.

Aga nagu viitasin, siis ühegi ühingu puhul mina mingit erikohtlemist, alaväärsemaks tegemist kindlasti ette ei näe. Aitäh!

Mart Helme
See puudutab ka teist osapoolt ja nimetati rahandusministrit, kelle kohuseid ma ka tavaliselt täidan, kui ta ära on. Ma kõigepealt juhiks tähelepanu muidugi sellele, et see, mida rahandusminister praegu teeb Ameerika Ühendriikides, on midagi nii suurt, et seda on võib-olla siit Eestist isegi raske ette kujutada. Tuua ikkagi mammut meile rahapesuküsimustes appi oma võimekusega, administratiivse võimekusega, on tegelikult ikkagi Heraklese vägitegu.

Mul on tunne, et Eestis sellest ei saada aru ja juba on muidugi hakatud nina nokkima ja urgitsema, kuidas ikka see on Eesti põhiseaduse rikkumine. Vabandust! See advokaat, kes seda ütles, lugegu korralikult läbi ka Martin Helme postitused, kus Martin Helme ütleb väga selgelt: kõik uurimistoimingud toimuvad Eesti seaduste kohaselt ja Eesti vastavate institutsioonide poolt.

Me teeme koostööd Ameerika Ühendriikidega – koostööd. See ei tähenda, et me anname mingid volitused ameeriklastele siin tulla, toimetada, nõuda mingisuguseid … no mida iganes.

Mis puudutab konkreetselt seda küsimust, siis meie jaoks, meie erakonna jaoks on see teema olnud oluline algusest peale. Ja me oleme selle teema tõstatanud, aga on asjatu oodata, et me ei ole võimelised Sotsiaalministeeriumiga ja koalitsioonipartneritega sel teemal konstruktiivselt arutama. Ärge lootkegi, et see ajab koalitsiooni lõhki. Aitäh!

Urmas Reinsalu
Ega jah, need teemad. Nüüd küsimus on selles, et mis puudutab seda võimalikku kaasumist kahjuhüvitise jagamisse Ameerika Ühendriikide territooriumil, juhul kui Ameerika Ühendriikide need menetlused jõuavad selle arusaamani, et mõned uurimisalused krediidiasutused, kes on Eesti puutumusega olnud, Eestis tegutsenud, vastutavad rahapesu eest. Ja juhul, kui siis sõlmitakse kohtuväline kokkulepe mingis summas – need summad tõesti Ameerika Ühendriikide puhul on massiivsed, nagu senine praktika on näidanud –, siis kindlasti see on meie huvides.

Nüüd, jah, ma lükkan ka ümber selle, et ütleme, menetlus … Menetlus tegelikult käib täna, prokuratuur teeb väga aktiivselt väga erinevates formaatides koostööd Ameerika erinevate uurimisasutustega. Selles ei ole küsimust. Ja teeb seda loomulikult õigusabiformaadis, nagu ka varem on tehtud koostööd.

Nüüd küsimus, kas nad advokaadibürood saavad kaasata tegelikult. Mis see advokaadibüroo roll on? Ega advokaadibüroo ei hakka uurima Ameerika Ühendriikides rahapesu. See on tegelikult pigem Eesti huvide kaitse, mis puutub lobitööd Ameerika Ühendriikidega, institutsioonidega suhtlemises. Ja ma arvan, et see ei ole sugugi mitte halb seda teha ja sellega ka tegeleda. Sest nagu ma ütlesin, meie käsitleme ennast siin kahtlemata selles rahapesujuhtumis nii, et on reeglid, mida on tehtud, mida on …

Tegelikult on antud juhul ohver ja kahtlemata on meil ka oma maine, mida tegelikult printida välja, kirjutada Google'isse sisse „Eesti ja rahapesu“. Ei meeldi mulle see tulemus. Meil ei ole selle rahapesuga mingit pistmist olnud. Ja kui sealt määratakse vastavalt hüvitisi – kui määratakse vastavaid hüvitisi, see on kahtlemata ju tingimuslik –, siis ma arvan, et õigusega seda tuleks vaadata.

Ja kui vaadata, siis Danske pank omal ajal, kui ma ei eksi, omal ajal ta oli vist, eelmisel aastal – mäletate? –, ta broneeris 200 miljonit eurot just nimelt sellele, see oli siis tegelikult kasum, mis tekkis Eesti filiaalist siis mitteresidentidega tehtud tehingutest, ja ütles, et ta võib-olla annab selle heategevuseks või millekski tegevuseks seal Taani riigi pinnal. Ei, ma arvan, et küsimus, mis nendest asjadest on, ma arvan, õigusega Ameerika Ühendriikide pinnal uuritakse.

Nüüd, teine teemadering puudutas seda küsimust (toim. LGBT) rahastamiste osas. Ma arvan, et küsimus on kindlasti ka laiem, et kuidas tegelikult me neid organisatsioone rahastame, kas riigieelarvest see nii kõnealune diskussiooni all olev organisatsioon peaks olema prioriteetne. Ei, ma arvan kindlasti, et ei peaks olema prioriteetne, see ei ole kindlasti prioriteet. Seda enam, et selles valguses nagu eelmise valitsuse ajal tuli mulle üllatusena, mäletate, oli üks dispuut, et kuidas Eesti ema või aasta ema valib naisliit.

Tegelikult pärast seda selgus, et naisliit jäi üldse rahastusest ilma. Tegelikult pidi ju leidma valitsuses eraldi asju. See meenutas mulle küll teatavat poliitilist sanktsioneerimist selle koha pealt. Mäletate, kuidas see kõik oli, et mis inimene aplikeerub selle aasta ema nimetuse alla.

Siin on olnud neid praktikaid ajalooliselt erinevalt, aga ma arvan, et selgus on oluline. Ja need otsused, mis puudutavad teatud organisatsiooni, peavad käsitlema ka kindlasti neid eelistusi, mida tegelikult soovitakse ka selles sotsiaalvaldkonnas saavutada.

Aga kindlasti, mis on väga tähtis, ma rõhutan seda: kui me suhtleme koalitsioonipartnerite tasemel – ja ma arvan, et ma selle peaministri märkuse paatosega ühinen –, siis alati on sisulised küsimused laual, väärtusküsimused on laual, aga väga tähtis on partnerite vahel see lugupidamine, lugupidamisega suhtumine üksteisesse, mis puudutab suhtlemisstiili. See kindlasti on inimsuhted, on ta nii pereelus, eraelus, tööelus. Siin ei tohi tööandja siga olla, nagu rääkis Tanel õigusega, eks ole, peab andma vaba päeva, kui perel on mingi jama inimese tervise või lähedase inimesega. Muidugi tuleb aidata, tuleb inimlikult suhtuda. Nii on ka poliitikas.

Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Ei ole. Siis lõpetame pressikonverentsi.