Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 17. jaanuar 2019

17. jaanuar 2019 - 14:10

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, välisminister Sven Mikser, justiitsminister Urmas Reinsalu ning kultuuriminister Indrek Saar.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/l4mQb6KDDU4


Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, välisminister Sven Mikser, justiitsminister Urmas Reinsalu ning kultuuriminister Indrek Saar. Annan alustuseks sõna peaminister Jüri Ratasele.

Jüri Ratas
Auväärt ajakirjanikud! Valitsus tahab seda head ja väga rõõmsat sõnumit kindlasti jagada, mis tuli meile seoses sündidega ja rahvaarvuga. Kui me vaatame Statistikaameti esialgseid andmeid, siis need näitavad, et Eesti rahvaarv on viimase aastaga kasvanud 4690 inimese võrra ehk ligi 0,4%. Ja eriti hea meel on selle üle, et esialgsed andmed ütlevad seda, et möödunud aastal sündis Eestis pea pool tuhat last rohkem, kui 2017. aastal. Ma olen veendunud, et Eesti rahvaarvu kasv on kõige olulisem eesmärk meie ühiskonnas, millesse peavad ka edaspidi panustama kõik erinevad poliitilised otsused.

Nüüd, kui rääkida tänasest valitsuse istungist ja kabinetinõupidamisest, siis istungil oli 12 päevakorrapunkti. Sellest ühe punkti osas me otsust ei teinud ja 11 punkti kohta me otsuse tegime. See, mille osas on me otsust ei teinud, on Põhja-Makedoonia küsimus ja kuna Kreekas ei ole veel kõik hääletused toimunud, seetõttu ei saanud me seda ka täna otsustada.

Aga 11 punkti osas me otsuse tegime. Muu hulgas avaldasime toetust Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni algatatud eelnõule, mille eesmärk on suurendada kaitseväeluure efektiivsust kaitseväe julgeoleku tagamisel ja ohtude ennetamisel.

Istungi järgselt toimus ka kabinetinõupidamine, millega me läheme edasi kella kahest. Me saime ülevaate rahandusministrilt Eesti kaheks regiooniks jagamise võimalustest, mis on seotud siis Euroopa Liidu vahenditega. Samuti andis välisminister Sven Mikser ülevaate seoses Ühendkuningriigi lahkumisega ja sellest, mis see tähendab Euroopa Liidule, nii kui see toimub lepinguga või see toimub lepinguta. Kindlasti on Eesti ja teiste liikmesriikide eelistus see, et Ühendkuningriigi lahkumine põhineks juba läbi räägitud lepingul või lepinguprojektil, põhineks sellel, millele tegelikult 27 riiki andsid oma heakskiidu eelmise aasta novembri lõpus. Samas jätkame Euroopa Komisjoni juhtimisel ettevalmistusega ka juhuks, kui lahkumine peaks toimuma leppeta. Meie huvi on kaitsta meie kodanikke, kaitsta meie ettevõtete huve ning peame oluliseks, et see üleminek oleks võimalikult sujuvam.

Nüüd paar sõna järgmisest nädalast. Mul on järgmisel nädalal teistkordselt au ja võimalus osaleda Šveitsis Davosis toimuval maailma majandusfoorumil, mis toob kokku erinevate riikide riigipead ja -juhid, rahvusvahelised äriliidrid ja arvamusliidrid ning kindlasti ka ajakirjanikud. Ja ma osalen majandusfoorumi aruteludes ning kohtun mitme riigi juhiga, kohtun ka erinevate suurkorporatsioonide esindajate ja loomulikult võimalike välisinvestoritega. See on hea võimalus tutvustada Eestit ja kutsuda just investoreid siia rohkem investeerima. Aitäh!

Juhataja
Välisminister Sven Mikser, palun!

Sven Mikser
Aitäh! Nagu öeldud, seoses sisepoliitiliste arengutega Kreekas üks valitsuse päevakorras olnud punkt jäi täna arutamata. Loodetavasti saame näha juba n-ö positiivseid arenguid sel teemal lähiajal ja siis tulla ka valitsuses tagasi selle otsuse juurde. Valitsus kiitis täna heaks ka Eesti positsioonid järgmiseks Euroopa välisasjade nõukoguks.

Aga kabinetiarutelul on ilmselt kõige enam praegu meeli erutav teema nimelt Brexitiga seonduv. Kui eelmisel nädalal rääkisime Eesti-sisestest vajalikest protseduuridest, seadusemuudatustest, juhul kui Suurbritannia parlamendi alamkojakoda andnuks rohelise tule edasiminekuks kokku lepitud lahkumislepingu raames. Teame, et see hääletus toimus ja n-ö poliitiliselt ootuspäraselt ka peaminister May esitatud ettepanek toetada lahkumislepingut ei saanud Ühendkuningriigi parlamendi alamkoja heakskiitu. See ei ole kindlasti veel selle protsessi lõpp, kuivõrd Briti peaminister on kohustatud esitama omapoolse plaani B juba tuleva nädala alguseks parlamendile. Küll on Euroopa Liidu 27 jääja poolt vaadates selge, et ruumi juba kokkulepitu põhimõtteliseks ümber rääkimiseks ei ole. See tähendab, et on kasvanud tõenäosus, et Suurbritannia, Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust ilma lepet saavutamata. Teatavasti siis tähtaeg on 29. märts. Ja on selge, et päris mitmeid põhimõttelisi küsimusi on vaja lahendada ka selle leppeta lahkumise puhul.

Kõigepealt, kindlasti üks olulisemaid on küsimus nendest Ühendkuningriigi alamatest, kes elavad täna Euroopa Liidus, sh Eestis, neid on hinnanguliselt umbes 1300, ja teiselt poolt siis loomulikult Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikest Suurbritannias, kes seal alaliselt elavad-töötavad-õpivad.

On selge, et oluline on, et üleöö ei muutuks need inimesed illegaalideks, et oleks tagatud nende inimeste jätkuv elamine-töötamine-õppimine viisil, mis neile võimalikult vähe ebamugavusi valmistab. Ja noh, loomulikult ka siis näiteks sotsiaalkindlustuse tagatiste jätkumine, piiriülene maksmine. Kuivõrd see ilma deal’ita lahkumise puhul Euroopa Liidu õiguse alusel lõpeb, siis on näiteks Eesti-siseselt vaja seda ka siseriikliku õiguse alusel jätkata või tagada selle jätkumine. Muudatused reisimisel on kokku lepitud või õigusakt on Euroopa Liidu tasandil töös, mis tagaks siis viisavabaduse jätkumise Ühendkuningriigiga. Ühendkuningriik omalt poolt on lubanud ka samaga vastata, sh näiteks mitte piirata üliõpilaste viisade arvu.

Küll aga teatud muudatused kindlasti ka reisimisel toimuvad, alates sellest, et eelduslikult tekivad piirijärjekorrad, on kindlasti vaja lahendada tervisekindlustusega seonduvad küsimused, Euroopa Liidu tervisekindlustuskaart no-deal’i puhul lõpetab oma kehtivuse, on vaja eraldi tervisekindlustuspoliis soetada Suurbritanniasse reisijatel.

Samuti muutuvad siis loomsete, taimsete ja mõnede muude kaubagruppide üle piiri toomise reeglid. Ja ka näiteks autoga Suurbritanniasse või Ühendkuningriiki reisijatel tuleb arvestada, et juhiload küll kehtivad edasi, kuid näiteks n-ö see alus muutub. See võib-olla praktiliselt inimestele väga suuri ebamugavusi ei valmista. Küll näiteks liikluskindlustuseks on tulevikus no-deal’i puhul vaja rohelist kaarti.

Lennundus kindlasti ja sama samamoodi maanteetransport, autotransport on väga tõsised küsimused. On ühisarusaam, et lennuohutussertifikaate pikendatakse ajutiselt üheksaks kuuks. Lennuühendused, kuni 12 kuu jooksul pärast siis selle tähtaja kukkumist saavad Ühendkuningriigi operaatorid lennata küll Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahel, aga mitte Euroopa sees Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. Me teame, et on mitmeid Suurbritannia ettevõtteid, kes opereerivad ka Euroopa Liidu sisestel lennuliinidel. Mõned neist on juba asutanud või asutamas oma tütarettevõtteid selleks, et tegevust jätkata.
Maantee transpordi puhul, maanteevedude osas samamoodi ajutiselt saavad Ühendkuningriigi vedajad jätkata siis vedamist Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu riikide vahel, kuid mitte Euroopa 27 liikmesriigi vahelisi kaubavedusid. Nii et kindlasti ka siin tekib  teatavaid muutusi ja potentsiaalselt ka tõrkeid, noh, eriti loomulikult siis samamoodi nagu praktilises elus piiri ületamisel eeldatavasti järjekorrad.

Tolliprotseduuride küsimus on kindlasti keeruline. Siin on komisjon teinud seni head tööd ja ka meie oma rahandusministeerium, et kontrollid, tarneahelad kõik n-ö võimalikult väheste tõrgetega no-deal’i puhul jätkuksid. E-kaubanduses kindlasti tarbijakaitse, aga ka tolliformaalsused. Ja see võib puudutada praktiliselt ka näiteks inimesi, kes ostavad siis e-kaubanduse kaudu omale tooteid, näiteks siis Ühendkuningriigis registreeritud ettevõtetest.

Finantsteenuste puhul võivad lisanduda teatud teenustasud ja teatud Ühendkuningriigi ettevõtted võivad ka kaotada siis õiguse makseteenuseid pakkuda Euroopa Liidus. Ka see võib puudutada või kindlasti puudutab üksikuid Eesti ettevõtteid.
Nii et neid küsimusi on palju. Komisjoni juhtimisel püüab Euroopa Liit võimalikult koordineeritult oma positsioone väljendada, võimalikult paljudes küsimustes ka saavutada sellise vastastikususe Ühendkuningriigiga. On selge, et Euroopa Liidu vaatevinklist parim lahendus jätkuvalt on Ühendkuningriigi lahkumine siis eeldusel, et Brexit toimub, kokku lepitud tingimustel ja lepinguga.
On päris palju ajakirjanduses räägitud viimastel päevadel ka võimalusest, et siis seda artikkel 50 tähtaega pikendada. Siia seab omad piirid kindlasti siis uue Euroopa Parlamendi valimine, sest Euroopa Parlament on töövõimeline juhul, kui kõigist liikmesriikidest on sinna esindajad valitud ja praeguse teadmise pealt ei ole Ühendkuningriigis kavatsust valida oma esindajaid järgmisse Euroopa Parlamendi koosseisu. Nii et see tähendab, et need leppe ratifitseerimisprotseduurid ka Euroopa Parlamendis peaksid olema sooritatud enne, kui siis uus Euroopa Parlament oma tööd suvel alustab.

Ja loomulikult jälgime ka väga tähelepanelikult seda, mis toimub Ühendkuningriigi sisepoliitikas. Pärast leppe tagasilükkamist sellel meaningful vote nime kandnud hääletusel toimus ka peaministri usaldushääletus, kus peaminister May hoidis oma konservatiividest parlamendiliikmete ja koalitsioonipartnerite toetust. Samas on ta ka esimest korda selle Brexiti protsessi vältel kutsunud opositsioonierakondade esindajaid konsultatsioonidele, et proovida sellist parteideülest ühisarusaama tekitada Briti poliitikas.
Seni on praktiliselt kõik opositsioonipoliitikud või opositsioonierakonnad nõudnud ühe tingimusena siis selle no-deal Brexiti võimaluse välistamist või laualt mahavõtmist.

Mõistagi, need arutelud on väga keerulised ja siin ei ole meil ilmselt n-ö väljastpoolt vaatlejana mõtet ennustada tõenäosusi, kuhu ja kui kiiresti need arutelud võiksid viia. Nagu ütlesin, meie vaatevinklist kokkuleppeta Brexit on kindlasti tunduvalt halvem. Ja ma usun, et ka valdava osa Briti erinevate ühiskonnagruppide poolt kui ka poliitikute poolt vaadatuna on leppeta lahkumine kindlasti kehvem variant kui kokkulepitud tingimustel lahkumine.

See on see, kus ja millises seisus me täna oleme. Võib öelda, et määramatust on jätkuvalt võrdlemisi palju. Me keegi ei tea, mis juhtub, aga me teeme tõsiselt tööd, et et olla valmis selleks juhul, kui ta juhtub.

Juhataja
Justiitsminister Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu
Jaa. Tere päevast kõigile! Valitsus otsustas pärast arutelu suurendada 1. jaanuarist 2019 kohtunikuabide palka. Ja kohtunikuabide palk saab olema siis 1870 euro asemel 2000 eurot kuus. Ja kehtima jääb ka põhimõte, et need kohtunikuabid, kes tegutsevad siis väljaspool Harjumaa ja Tartu piirkonda, see palgatase on neil ja siis väiksem palgatase on neil, kes on siis Harjumaa ja Tartu piirkonnas tegutsevad.

Nüüd, teine küsimus, mida valitsus arutas, oli seisukoha kujundamine autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, mille Riigikogu liikmed on algatanud ja mis nägi ette autoritele ja esitajatele kasutamise kompenseerimise tasu maksmise, nn tühja kasseti tasu niisugusel meetodil, et siis panna peale lisakoormus tarbijatele. Ehk tegelikult siis esitus- ja salvestusseadmete puhul hinda tõsta. Valitsuse põhimõtteline seisukoht selle eelnõu suhtes on, et valitsus toetab, et autorid ja esitajad peavad seda tasu saama. Eelmise aasta detsembris valitsuskabinetis valitsus kujundas oma vaate ja asus seisukohale – ja see oli ka siis konsultatsioonide tulemusena kompromiss esindajate ja autorite esindusorganisatsioonidega –, et minna üle tulevikus riigieelarvelisele kompensatsioonisüsteemile, st mitte siis salvestus- ja esitusseadmetele panna seda hinnakoormust, vaid minna üle riigieelarvelisele kompensatsioonisüsteemile. Ja sellest lähtudes siis valitsus ka esitatud kujul seda eelnõu ei toeta, aga teeb ettepaneku kaaluda kultuurikomisjonil ka selle eelnõu sisu muutmist.

Mida nüüd tegelikkuses välisminister tõi esile selle kohta, et see risk, mis puudutab nüüd leppeta Brexitit, mida tegelikult Eesti inimesed reaalsuses peavad arvestama. Siin on nüüd ju erineva õigusliku staatusega inimesi. Üks on nüüd see, et need Suurbritannia kodanikud – kui me eeldame, et võib tulla leppeta Brexit –, kes tulevad tegelikult pärast 29. märtsi Eestisse, nendele laieneb kolmanda riigi kodanikule ette nähtud Eestisse saabumise ja elamise kord. Nad saavad viibida siin kolm kuud viisavabalt ja seejärel peavad taotlema elamisluba. Seda peavad siis kõik arvestama.

Nüüd, teine küsimus, mis puudutab Eesti Vabariigi kodanikke, kes on Euroopa Liidu kodanikud, ja nende viibimist Suurbritannia territooriumil, siis siin me peame arvestama seda – ja Suurbritannia on deklareerinud seda –, et ka leppeta Brexiti puhul nad saavad taotleda Suurbritannia alalise elaniku staatust, peavad siis uut staatust taotlema üleminekuperioodil kuni 31. detsembrini 2020. Nende staatuses tegelikult midagi muutub tänases seisundis, kuid nad peavad siis uut staatust taotlema elamisõiguse jaoks. Ja sama laieneb ka nende olemasolevatele pereliikmetele siis, et nende staatus legaliseerida Suurbritannia territooriumil.

Nüüd on oluline arvestada Eesti kodanikel oma ratsionaalsetes käitumisvalikutes, et kui Eesti kodanik asub Suurbritannia territooriumile pärast 29. märtsi, siis tegelikkuses mingisuguseid n-ö üleminekusätteid temale selle leppeta Brexiti puhul ei kohaldu, vaid ta peab oma staatust taotlema siis juba täiesti uute immigratsioonireeglite alusel nagu kolmandate riikide kodanikud, mille puhul Suurbritannia ennekõike arvestab inimeste kvalifikatsiooni ja tegevusvaldkondi, samamoodi ka tema pereliikmete puhul. Nii et see 29. märts, oled sa Suurbritannia territooriumil või mitte, on kindlasti inimeste ratsionaalsete valikute seas oluline.

Üliõpilastele. Suurbritannia on deklareerinud, et ei ole kavas viisanõudeid seada, seda tuleb arvestada. Ja lühiajaliseks viibimiseks, kui need inimesed pärast 29. märtsi tahavad minna reisile Inglismaale või Šotimaale või kuhu iganes, tähendab, Suurbritannia territooriumile, siis sinna viisanõuet Suurbritannia ei kavanda.

Nüüd, leppeta Brexiti puhul, kui pärast 29. märtsi tahetakse autoga sõita, siis kui praamiga sõidetakse autoga või minnakse siis autoga tunneli kaudu, siis on vajalik rahvusvaheline roheline kaart kõigile Eesti sõidukijuhtidele. Samamoodi on vajalik rahvusvaheline roheline kaart, kui keegi oma selle tagurpidi asetseva rooliga autoga sõidab Suurbritanniast siia Eestisse.

Nüüd, pärast 29. märtsi tuleb olla valvas interneti või telefoniga liigsel lobisemisel või lehtede lugemisel telefonist, sest võivad tekkida juurde täiendavad rändlustasud. Need rändlustasud enam, mis Euroopa Liidus on, need hinnakuplid, mis on asetatud rändlustasudele, need enam Suurbritannias ei kehti. Võite saada krõbedaid arveid.

Ja mis on oluline, kui me eeldame tegelikult seda leppeta Brexitit, et kui turistina läheme Suurbritanniasse, siis Euroopa ravikindlustuskaart enam ei kehti. Seal ei ole see kaart, mis on inimestel tasuta võimalik välja võtta. Kui peaks mingis Euroopa Liidu kolmandas liikmesriigis juhtuma õnnetus, terviserike, siis tegelikkuses see enam ei kehti, järelikult on inimestel mõistlik kaaluda seda, et võtta erakindlustus tervise jaoks.

Ja nüüd kauplemise puhul tuleb tegelikult arvestada seda, et kui internetist inimesed tahavad osta mis iganes Suurbritannia vahvaid kaupu, siis pärast 29. märtsi kõiki neid vaidlusi, elektrooniliselt kaupade ostmist, neid tegelikult hakatakse lahendama lihtsalt Suurbritannia kohtutes. Kogu lugu. Kõik need muud Euroopa Liidu sisemise kauplemise reeglid lõpetavad siis leppeta Brexiti puhul oma toimimise.

Mis puudutab nüüd kaupmehi, kes tegutsevad siin – esindused, kes Eesti territooriumil tegutsevad või Eestile on suunatud, need esindused –, nende puhul jääb kehtima asukohariigi õigus ehk siis Eesti Vabariigi õigus, jurisdiktsioon, kui siin vaidlustatakse kaupu.

Ja on oluline, et kogu kaupade vaba liikumine leppeta Brexiti puhul 29. märtsist eeldatavalt siis lõpeb, kui see peaks juhtuma. Kõik Suurbritanniast ostetavate kaupade või omakorda Eestist ostetavate kaupade puhul, see on siis eksport ja import …  riikide puhul, millele kehtivad kõik Euroopa Liidu õigusaktid, sh tollirežiim täies mahus, kohaldatakse siis WTO enamsoodustusrežiimi.

Mis puudutab nüüd maismaatransporti, mis puudutab Eesti kaupmehi või vedajaid, kes siis lähevad Suurbritanniasse. Tegelikkuses tuleb eeldatavalt ka leppeta Brexiti puhul, küllap saavutatakse tehniline kokkulepe selle kohta, et üheksa kuu jooksul on võimalik transportida kaupu Euroopa Liitu Suurbritanniast ja omakorda vastupidi, Euroopa Liidust siis Suurbritanniasse. See on siis üleminekuperiood, jääb kehtima senine režiim, ja pärast selle perioodi möödumist on juurdepääsuõigused juba piiratud eraldi lubade režiimiga. See kindlasti neid vedusid hakkab muutma keerulisemaks.

Ühesõnaga, siin võib väga palju, on näha, tulla praktilisi küsimusi Eesti inimestel, Eesti ettevõtjatel, kes Suurbritanniaga on seotud, ükskõik millisel moodusel, või kui Suurbritannia kodanikud, nende lähedased inimesed, tuttavad kavatsevad tulla Eestisse, peavad siis arvesse võtma, et lähematel kuudel need sisepoliitilised arengud, mis Suurbritannias tehakse ja võimalikud lepped või siis  lepped, mida ei sõlmita, need puudutavad väga praktilisi küsimusi. Ei saa loota lihtsalt harjumusele, nagu varem on olnud. Siin võib tulla ette ja tuleb vältida ebameeldivaid üllatusi. Aitäh!

Juhataja
Kultuuriministri Indrek Saar, palun!

Indrek Saar
Aitäh! Jääb üle tänada justiitsministrit selle ülevaate eest. Kui seda kõike ei juhtu – mis on suurem tõenäosus, et ta täpselt nii ei lähe –, siis seda kõike ei juhtu, millest justiitsminister rääkis.

Aga minul on hea meel, et täna valitsus andis mulle oma heakskiidu, et minna taas riigikogu ette. Regulaarselt kultuuriminister seal käib tutvustamas kokkuvõtet kultuuripoliitika põhialuste täitmisest. Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020, siis 2018. aasta aruanne, millega mul on 30. jaanuaril au olla taas Riigikogu ees.

Loomulikult, kõige olulisem märksõna 2018. aasta juures kindlasti on see, et tegemist oli Eesti Vabariigi juubeliaastaga. Ja nii ka see aastaaruanne fookuspeatükina kontsentreerub siis ülevaatele sellest, mis selle juubeliaasta raames sai tehtud.

Väga lühidalt ja lihtsustatult kokku võttes võib öelda, et sai kinnitust see, et Eesti on kultuuriliselt väga-väga rikas. See meie kultuur ei ole oluline mitte ainult meie jaoks, vaid kui me seda suudame viia väljapoole Eestit, siis äratab ta väga positiivset tähelepanuga ka mujal maailmas. Millega ka eelmise aasta raames me väga palju positiivset tagasisidet ja lausa, võib öelda, furoori tekitasime kümnetes erinevates maailma riikides.

Aga jätkuv prioriteet, mis ka tuleneb sellestsamast 2014. aastal Riigikogu poolt vastu võetud dokumendist, on kultuuritöötajate palk. Me jõudsime sel aastal palgakokkuleppes 1300 euroni. Tuletan meelde, et aastal 2014, kui kultuuripoliitika põhialused seadis eesmärgi liikuda selles suunas, et kõrgharidusega kultuuritöötaja palk oleks vähemalt Eesti keskmisega võrdne, siis oli kultuuritöötaja miinimumpalk 700 eurot, aastal 2015 oli see 731 eurot, ja oli selge, et sellise tempoga kunagi Eesti keskmisele järele ei jõua, sest keskmine palk on liikunud 5–7% aastas ülespoole viimastel aastatel. Ja sellest ajast peale on ta kasvanud vähemalt 13% igal aastal, üle-eelmisel aastal veelgi rohkem. Aga tänaseks me oleme siis jõudnud tulemuseni, kus meid lahutab prognoositavast 2020. aasta keskmisest palgast 13%, mis – kui hoida samasugust rütmi, nagu neli aastat on hoitud – viibki meid selle soovitud tulemuseni, nii nagu tähtajas kirjas oli. Ja mitte ainult kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumtasu ei tõuse sel aastal, vaid tõuseb ka kõikide ülejäänud kultuuritöötajate palgafond keskmiselt 7%.

Lõppes eelmise aasta lõpus või selle aastavahetusega esimene kunstniku- ja kirjanikupalkade periood. Ehk siis võiks öelda, et esimene lend lõpetas, kes kolm aastat seda palka said, ja palka või ka stipendiumi on siis antud kolmeks aastaks. Ja meie kokkuvõte koostöös kirjanike ja kunstnike liiduga tõdes, et see on ennast igati õigustanud. Me oleme värskelt kokku leppinud, et me jätkame seda ka järgmisel vähemalt kolmeaastasel perioodil. Ja kui esimesel perioodil oli see kokku üksteist kunstnikku ja üksteist kirjanikku, kes said riigi poolt tasu, millele lisandus veel üks kunstnike liidu, üks kirjanike liidu poolt lisatud, siis tulevases kolmeaastases perioodis me läheme iga-aastaselt viie stipendiumi väljaandmise peale ühe valdkonna kohta. Ehk siis viisteist kunstnikku ja viisteist kirjanikupalka tulevases perioodis. Ja tõusis ka see palganumber ehk siis me oleme kokku leppinud, et need Eesti tippkirjanikud ja -kunstnikud peaksid saama vähemalt 1,1-kordset kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalka, mis käesoleval aastal on 1430 eurot.

Olulised märgilised kultuuriobjektid, mis on valminud ja avatud või taasavatud, on kindlasti Eesti Kunstiakadeemia uus hoone, Arvo Pärdi keskus – maailmas täiesti unikaalne nähtus. Nurgakivi sai asetatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalile, mida on 20 aastat oodatud ja mis selle aasta lõpuks peaks valmis saama. Ja taasavati renoveeritud Oskar Lutsu kihelkonnakooli muuseum Palamusel. Soovitan külastada, kui vähegi sinnakanti asja on. Ja Maarjamäe loss avas ennast uuenenud ajaloomuuseumina.

Riigi eelarvestrateegias lepiti ka muu hulgas kokku Eesti Rahvusraamatukogu uuendamise projekteerimine ja Eesti Rahvusringhäälingu telekompleksi projekteerimine.

Mitmeid erinevaid publikurekordeid ja suurepäraseid kordaminekuid, kultuuriprojekte. Nendest suurimad rahvusvahelised projektid ilmselt, mida siinkohal jõuab mainida, Michel Sittow, mis tegi kõigi aegade publikurekordi Kumus. Sellist asja ikka naljalt Eestis ei ole vist kuskilt meenutada, et nädalate kaupa seisavad inimesed mitmetunnistes sabades, selle jaoks, et kunstinäitusele minna. See on suurepärane tagasiside näituse korraldajatele ja selle kvaliteedile, sellele ideele.

Ja see, et Eesti koos Läti ja Leeduga oli Londoni raamatumessi fookusriigiks, või ka see, et mitmed meie kunstnikud, kes kunagi on Pariisis õppinud ja oma näitusest unistanud, sada aastat hiljem selle Pariisi Orsay muuseumis tegelikult said, Baltimaade ühise sümbolismi läbi, mida soovitan kindlasti veel vaatama minna, kes ei ole vaadanud. Nüüd on see Kumus eksponeeritud ja 3. veebruarini on selle külastamiseks võimalus.

Kindlasti eelmise perioodi oluline muutus oli see, et avanes uus toetusmeede, mis puudutab rahvusvahelisi kultuuri- ja spordisündmusi, millel on positiivne majanduslik mõju. Selle alt rahastati mitut erinevat sündmust, mis on läinud väga hästi korda ja toonud Eestisse nii täiendavalt turiste, kui ka nende turistide kaudu täiendavat majanduslikku tulu.

Hasartmängumaksuseadus ja kultuurkapitali seadus sai muudetud. Ehk hasartmängumaksu nõukogu sellisel kujul kadus ära. See tähendab seda, et hasartmängumaksu nõukogu kaudu varem kultuurile jagatud vahendid jagatakse nüüd rahvakultuuri keskuse taotlusvooru kaudu ja teiselt poolt selle käigus suurenes hasartmängumaksust Kultuurkapitalile laekuv protsent mõnevõrra, mis annab võimaluse maksta loomevaldkonna õppejõududele stipendiume.

Kas ma peaksin vahepeal andma sõna justiitsministrile?

Urmas Reinsalu
Ma ütlesin, et Klassikokkutulek kolm tuleb järgmine nädal välja. See on ka oluline ja põnev niisugune populaarkultuuri nähtus.

Indrek Saar
Mis kellegi jaoks oluline on.

Kindlasti ei saa unustada, et 2018. aasta oli Euroopa kultuuripärandi aasta. Eelmisel aastal, juba mitu kuud tagasi, jõudis Eesti riigikokku ka kaua tehtud muinsuskaitseseaduse eelnõu, mis peaks minema oluliselt enam eraomanikele appi, muutma muinsuskaitse õigusruumi paindlikumaks ja lubama rohkem niimoodi üksikjuhtumi tasandil teha kaalutlusotsuseid. Ma väga loodan, et see parlamendikoosseis veel ka selle seaduse pärast põhjaliku arutelu üles võtab.

Aga sel aastal saame me rõõmustada kõik selle üle, et maailma vanim laulupidu ehk siis Eesti laulupidu saab 150-aastaseks. Ja loomulikult on see aasta ka meie jaoks laulu- ja tantsupeo fookusega. Ja kuna pileteid müüakse väga hoogsalt, siis soovitan kõigil neil, kel on kindel soov osaleda laulu- ja tantsupeol füüsiliselt ise kohal olles, rutata aga pileteid ostma. 

Mis puudutab kultuur 2020, mainiksin veel ühte teemat, mida arutasime valitsuskabinetis. Sellel on selline ilus lühend nagu NUTS. Ja selle aruteluga jõudis valitsuskabinet sinnamaani. Jutt käib siis sellest, et Eestil on teoreetiliselt võimalus taotleda seda, et Eestit käsitletakse ülejärgmisel Euroopa finantsperioodil kahe erineva regioonina, mis tuleneb sellest, et on selgelt näha, kuidas Eesti on tegelikult sisuliselt läinud kaheks regiooniks, mis puudutab sisemajanduse kogutoodangut inimese kohta. Kui me vaatame n-ö Suur-Tallinnat, siis siin toodetakse 109% SKT-d võrreldes Euroopa Liidu keskmisega. Ülejäänud Eestis, kui kogu ülejäänud piirkonnad kokku võtta, on see keskmine paraku vaid 55%. Ehk siis see on kahekordne vahe.

Ja kontekstis, kus hakatakse plaane seadma ülejärgmiseks perioodiks, on põhjust küsida, kas me ei peaks tegema sellist ettepanekut, kas Eestil oleks sellest midagi võita. Meil oli väga põhimõtteline arutelu, mis tegelikult pärineb juba eelmisest aastast ja ka eelmisel kabinetinõupidamisel me seda arutasime.

Sotsiaaldemokraatide ettepanek on, et me peaksime selle taotluse esitama ja tulevaste aastate jooksul siis vajadusel seda taotlust korrigeerima, kui selgub, et seal on mingid asjaolud, mis ütlevad meile, et see ei ole meile tegelikkuses kasulik. Aga koalitsioonipartneritega siis see kompromiss, kuhu me jõudsime, oli see, et seda taotlust esitada me ei saa, sest sellist konsensust ei ole – 1. veebruariks tuleb seda teha sel korral. Küll aga saame me alustada konsultatsioone Euroopa Komisjoniga ja nende sihtrühmadega, keda see Eestis puudutab, see Euroopa raha jaotamine. Ja siis juba mõjuanalüüsiga rahandusministri eestvedamisel selle aasta jooksul valitsuskabinetis tuleb selle juurde kindlasti tagasi tulla, et hinnata, kas Eestil oleks põhjust selle jaoks, et tasakaalustada regionaalset ebavõrdsust ja ehk ka saada täiendavaid vahendeid ülejärgmises perioodis selle jaoks, et kas oleks põhjust tõsiselt selle taotlusega edasi minna.

Ja üks asi veel, millist rõõmu ma tahaksin teiega jagada. Õigemini puudutab see tervise- ja tööministri valdkonda, aga see puudutab meid kodanikena, ma arvan, kõiki. Üleeile käivitus digiregistratuur. Ehk siis poole aasta jooksul ühinevad sellega kõik haiglate võrgu haiglad ja loodetavasti ka võimalikult palju erahaiglad. Mis tähendab seda, et lähitulevikus saame me kõik ühest kohast – see peaks olema digilugu.ee (toim. digiregistratuur.ee), see aadress – registreerida ükskõik millisele arstile meil siis parasjagu on vajadust registeerida.

Loomulikult tähendab see oluliselt suuremat läbipaistvust ja kontrollitavust ja palju paremat statistikat sellest, kus on need pudelikaelad, miks ravijärjekorrad pikaks kipuvad venima. Ja muidugi ka e-riigina on see väga suur hüpe edasi. Kindlasti kasutajamugavus tänu sellele, meie kõigi jaoks väga oluline. Nii et rõõmustame siinkohal oma tervishoiusüsteemi jätkuva digivõidukäigu üle. Tänan!

Juhataja
Head ajakirjanikud, nüüd on võimalik küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, kellele küsimus on suunatud ning küsime läbi mikrofoni. Kas soovib keegi küsida?

Betti Väljaots, TV3
Ma küsiksin Brexiti kohta. Ma ei tea, kas vastab peaminister või välisminister. Millal otsustatakse Euroopa Liidu poolt see, et kas pikendatakse siis seda üleminekuaega või siis ka seda 29. märtsi?

Jüri Ratas
Aitäh! Eks meie jaoks ole hetkel järgmine selline tähtaeg 21. jaanuar ehk järgmise nädala esmaspäeval, kui Suurbritannia korra järgi siis peab peaminister uue ettepaneku tegema parlamendile.

Ei ole ju mingit põhjust täna Euroopa Liidu 27 riigi poolt, kes on käitunud ühiselt ja ühtselt – ja ma arvan, et see on hästi oluline ja kindlasti ma ei näe ka mingit põhjust siin mingeid mõrasid näha –, et teha mingit uut otsust. Nagu ma ütlesin ka sissejuhatuses, me oleme lahkumislepingu projekti heaks kiitnud, see oli novembrikuu lõpus. Sellist taotlust ei ole ju täna Suurbritannia poolt tulnud, et lahkumise perioodi pikendada. Nii et kui see taotlus tuleb, eks siis loomulikult Euroopa Liidu 27 riiki on nõus seda arutama.

Seda on ju ka väljendatud, vähemalt me oleme Eesti poolt seda väljendanud, et kui see taotlus tuleb, siis me oleme igal juhul seda nõus kaaluma. Küsimus on ka selles, mis see põhjus on, miks Suurbritannia tahab siis pikendust saada. Ja küsimus on ka selles, kuidas siis edasi nähakse seda.

Nii et hetkel seda taotlust laual ei ole ega ole ka tänasel hetkel, nagu ütles ju ülemkogu eesistuja president Tusk, et ta ei näe mingit põhjust hetkel ka erakorralist ülemkogu kokku kutsuda. Aitäh!

Sven Mikser
Ega siin väga palju lisada ei ole. See otsus võib sündida ainult Ühendkuningriigi vastava taotluse alusel. Nii et see ongi see määrav faktor.

Juhataja
Kui rohkem küsimusi ei ole, siis on pressikonverents lõppenud. Suur tänu kõigile!