Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 16. juuli 2020

20. juuli 2020 - 17:30

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, justiitsminister Raivo Aeg ning sotsiaalminister Tanel Kiik.

Pressikonverentsi salvestis on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=-Hj3zVTpIXE


Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, justiitsminister Raivo Aeg ning sotsiaalminister Tanel Kiik.

Esmalt sõna peaminister Jüri Ratasele. Palun!

Jüri Ratas
Aitäh! Head ajakirjanikud ja pressikonverentsi jälgijad! Täna oli Vabariigi Valitsuse istung ja kabinetinõupidamine.

Paar asja ütlen. Ma arvan, et Eesti ühiskonnas ei ole küll seda vaidlust nüüd vaja, kes on õigem, kas see on Kaitseliit või politsei. Ma tahan öelda, et Kaitseliit, tegemist on selgelt ju Eestis kõige suurema vabatahtliku organisatsiooniga, kes on panustanud viimase 30 aasta jooksul erinevates valdkondades, olgu see korrakaitse tänavatel 1990. aastate alguses koostöös politseiga, olgu see metsatulekahjud, olgu see piiri valvamine. Üks on sõjaline pool, mida ka alati rõhutatakse, aga Kaitseliidul on väga palju ka seda poolt, mis on igapäevane, mis on seotud siseturvalisusega, mis on seotud kodanikuühiskonnaga.

Igal juhul minu toetus ja tunnustus neile igas mõttes. Tänavu tähistas Kaitseliit tegelikult ka oma taasloomise 30. aastapäeva ja ma rõhutasin nii tol päeval kui olen ka mitmel teisel korral seda öelnud, et kaitseliitlased ning naiskodukaitsjad, aga ka kodutütred ja noorkotkad on oma vabatahtliku tegevusega eeskujuks kõigile eestimaalastele.

Nüüd teine teema, mis on ülemkogu. Ülemkogu hakkab pihta homme. Saame taas kokku üle pika aja Brüsselis, kus siis arutelu alla tulevad väga keerulised, suured teemad: järgmine eelarve 2021–2027, lisaks taaskäivitamiskava. Väga palju vaidlusi on õhus, nagu te teate.

Tänagi me arutasime viimast ülemkogu eesistuja ettepanekut, mis on seotud taaskäivitamiskavaga, mis on seotud MFFiga. Me võime öelda, et on mingid positsioonid, mis on muutunud meile paremaks. Kui siin vahepeal oli suur vaidlus, kus ümbrikus asub Rail Baltic, et mis ta kaasfinantseerimisprotsent on, siis hetkel – ja ma rõhutan ka kogu aeg, et hetkel, ega me ei ole ju kokku leppinud milleski, aga hetkel, ma pean silmas Euroopa Liidu tasandil – ta on ühtekuuluvuspoliitika all. Seal rakendub siis CEFi ühtekuuluvuspoliitika ümbrik, kus on 85 protsenti Euroopa Liidu toetusmäär.

Nüüd edasi, meie jaoks on hea uudis ka see, et taas on sõjaline mobiilsus selles ettepanekus sees.

Põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamine – siin muutusi pole, nii et me jätkame Läti ja Leeduga ühist soovi tõsta ja otsetoetusi ühtlustada. Kindlasti meie fookuses on ka teine sammas, see on maaelu suurendamine, maaelu arengufondi suurendamine.

Nüüd üks teema, mida ma olen ka isiklikult mitmel korral Brüsselis viimase, ma arvan, poole aasta jooksul käsitlenud. See on see, et kuna Eesti majanduse olukord on paranenud, siis mis meie kaasfinantseerimise toetusmäär on. Teatavasti ta oli 85 : 15. Siis vahepeal, kui te mäletate, pakuti välja, et see tõuseb 55 : 45-le, see protsent. Siis mingi aeg tehti uus ettepanek 35 protsendile. Nüüd see on veel viis protsenti suurenenud, see Euroopa Liidu toetusmäär. Ehk siis see on nii, et 70 protsenti oleks Eestile, mis tegelikult – seesama viie protsendi muudatus – tähendab kogu eelarveperioodist seitsme aasta jooksul üks miljard koormat vähem meie riigile.

Nii et need on need teemad. Me täna arutasime seda teemat ja Eesti positsioonid on needsamad, mille me oleme kokku leppinud. Kui me räägime omavahenditest, siis Eesti neid ei toeta. Ja on muutunud ka õiglase ülemineku fondi kriteeriumid. Kui teile meenub, siis oli vahepeal arutelu selle üle, mitmekordselt riik peab juurde sinna finantseeringuid panema. Hetkepakkumisel on see sealt välja jäetud, küll on seal aga sisse toodud uus kriteerium, et seda saab taotleda ainult riik, kui on siis kliimaneutraalsus mitte Euroopa Liidu ülene, vaid riigipõhine. No täna minu info kohaselt neid on alla poole, neid Euroopa Liidu liikmesriike, kes on selles kokku leppinud. Nii et saavad olema kindlasti väga tõsised arutelud ja vaidlused.

Me täna otsustasime toetada kaht uuringut, mis on seotud COVIDiga. Üks on reoveeuuring, mida Tartu Ülikool hakkab läbi viima alates augustist kuni selle aasta lõpuni. See suurusjärk summas on seal 868 000, ütleme, circa 870 000. Ja just selleks, et saada seda eelinfot, kas siis see viirus on tagasi meie ühiskonnas või mitte. Peamiselt on fookuse all kollektorid või reoveekaevud kohtades, kus elanikkond on 10 000 või rohkem.

Teine uuring, mis oli üle 200 000, mille Tervise Arengu Instituut tõi, on nakkuse levikuteede täpsustamiseks. Ja see on siis genotüpeerimise abil. Nii et mõlemad uuringud said põhimõttelise heakskiidu Vabariigi Valitsuse kabineti käigus.

Nüüd edasi, külastasin täna Terviseametit. Kõigepealt, see inimene, kes kohusetäitjaks on täna määratud, soovisin talle ja kogu Terviseametile jõudu. Ütlesin, et minu meelest tuleb ära lõpetada need meie-ja-teie positsioonid, sest meil peab olema ainult üks positsioon ja see on see, et olla võimalikult hästi valmis teiseks laineks. Informatsioonivahetus peab paranema. Nii et ma usun, et selles mõttes meil on siit positiivne tee edasi minna koostöös Terviseametiga ja on pööratud uus ja hea lehekülg ette.

Nüüd, mis ma veel soovin rõhutada: nüüd hakkavad nendel järgnevatel nädalatel pihta majanduse ekspertkogu kohtumised. Nagu ma olen öelnud, ma soovin kõigi nende inimestega kohtuda silmast silma ja rääkida nende tunnetusest, kuidas majandust kõige õigem oleks nende arvates taaskäivitada. Edasi läheb see valitsuse majandusarengu komisjoni ja sealt kindlasti Vabariigi Valitsuse tasandile.

Ma olen palunud juurde ka ekspertkogusse kaks uut liiget, üks on väikeettevõtjate esindaja, EVEA president Heiki Rits ja teine on ettevõtja Enn Veskimägi. Nende arvamust ja nende sisendeid kindlasti pean ka oluliseks.

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks ka koroonaäpi arendamise ja kasutuselevõtu. See on siis tervise infosüsteemi põhimääruse muutmise eelnõu, et võtta suve lõpuks kasutusele nn koroonaäpp, mis hakkab inimesi hoiatama, kui nad on olnud lähikontaktis nakatunutega. Rakendus ei avalda teistele nakatunu identiteeti, vaid annab inimestele esmased suunised ja edasised sammud enda ja teiste tervise kaitseks.

Võib-olla see on sissejuhatuseks lühidalt kõik. Aitäh!

Juhataja
Rahandusminister Martin Helme, palun!

Martin Helme
Tere ja kena suve kõigile! Ma ka võib-olla mõne sõnaga räägiksin sellest sisekaitsereservi ümber tekkinud kumust. Mina ei tea jälle, missugusest lausejupist on kontekstist välja rebitult hakanud elama oma elu mingisugune arusaamine, nagu siseminister oleks kritiseerinud Kaitseliitu. Absoluutselt mitte.

Julgeolek on jagamatu ja julgeolek koosneb nii välisjulgeolekust kui ka sisejulgeolekust. Ja need peavad üksteist toetama. Ei ole niimoodi, et üks elab teise arvel. See ei ole nullsumma mäng, et kui ühte on rohkem, siis teist peab vähem olema. Mõlemat peab hästi olema ja sisejulgeolekus on meil selgelt praegu lüngad sees.

Kui Mart Helme ütles, et kaitseliitlased ei saa nende ülesannetega hakkama, siis ta pidas silmas seda, et kaitseliitlastel on riigikaitselised ülesanded ja kui neile panna sisejulgeoleku ülesanded, siis neil on vaja juurde väljaõpet, relvastust, teistsugust juhtimisstruktuuri, aga seda kõike neil praegu ei ole. Nii et kõigele lisaks, olukorras, kus meil võib-olla on kombineeritud julgeolekuoht, kus on, ütleme siis, ma ei tea, rohelised mehikesed või siserahutused ja samal ajal surve piiri tagant, ei saa olla kaitseliitlased korraga piltlikult öeldes Sinimägedes ja mingites objektivalvetes Tallinna kesklinnas.

Nii et selles mõttes see vastandumine on täiesti vale ja seda kindlasti ei pidanud silmas ka sisejulgeoleku tugevdamist edendav siseminister. Kusjuures ma tahan öelda, et mina näiteks olen olnud Kaitseliidus alates 1994. aastast, nii poris kui lumes roomanud, ja tean täpselt, mida tähendab vabatahtlikuks olemine ja mida see vajab, et sinna roomama minna.

Teine teema. Samuti on siin olnud uudistes kõvasti üleval vaidlus meil sotsiaalministriga teatavate MTÜde rahastamise üle. Ja Tanel Kiik on mulle ka kirja saatnud, kus ta leiab, et ma olen käitunud ebaseaduslikult. Ma nagu lükkan selle kategooriliselt tagasi. Eelarve seaduspärase kasutamise järelevalve on puhtalt rahandusministri pädevus ja on meie jaoks täiesti üheselt selge, et hasartmängurahast rahastatavad need projektid ei ole kooskõlas seadusega.

Eks meie vaidleme sel teemal edasi, aga ma tahaksin juhtida ka sellele tähelepanu, et RTK ehk Riigi Tugiteenuste Keskus peatab väljamakseid sageli, kui ilmnevad asjaolud, mis ütlevad, et neid väljamakseid ei oleks tohtinud teha või ei tohi edaspidi teha. RTK nõuab ka raha tagasi väga sageli, kui on ilmnenud asjaolud, et neid väljamakseid ei oleks tohtinud teha.

Eestis on olemas lausa karistusseadustikus § 210, mis räägib soodustuskelmusest, kus on esitatud valeandmeid või eksitatud siis projekti eesmärgiga, et saada raha. Selle eest on, muide, võimalik viis aastat vanglakaristust saada. Nii et siin on nagu suurem probleemide pundar.

Ja võib-olla on need MTÜd heauskselt tegutsenud, aga sellisel juhul on raha andjad eksinud väga selgelt ja siin tuleb asi selgeks saada. Igatahes ei tohi ebaseaduslikud väljamaksed riigi eelarvevahenditest jätkuda, see on selge.

Nüüd valitsuse asjade juurde. Eks see oli ka valitsuse asi muidugi. Peaminister rääkis juba Euroopa Liidu eelarve ettepanekust. Kahtlemata see on alles läbirääkimiste positsioon. Kindlasti ei ole need läbirääkimised lihtsad. On väga vastandlikud huvid nii sissemaksjatel kui ka saajatel, samuti geograafilistel põhjustel ja majanduse suuruse põhjustel. Loomulikult siis veel omakorda liitub sellele keerulisele situatsioonile COVIDist tekitatud majanduskriisi tagajärgi, nii et seal ongi raske saada kokkulepet.

See ettepanek, mille nüüd on ülemkogu eesistuja välja käinud, ei ole küll mitte olulisel määral muutunud, aga on pisut muutunud. Ma pean üldiselt ütlema, et need muudatused on meile sümpaatsed. Seal on mitmed asjad, kust raha ära ei võetud, mida me kartsime, et võetakse, ja mitmed asjad, kuhu raha pandi juurde.

On kaks kohta, mis tekitavad meile probleeme. Eesti ametlikes positsioonides on üheselt öeldud, et me lisaomavahendeid ei poolda. Ehk siis seesama nii-öelda plastikumaks, mida kõik ütlevad, et ei ole maks, seda me ei poolda. Selle üle tuleb ilmselt suurem vaidlus. Me ei ole muidugi ainus riik, kes seda ei poolda. Küsimus ei ole summas – see summa ei ole suur –, vaid küsimus on põhimõttes.

Ja teine muidugi on siis selle porknakesega – ehk õiglase ülemineku fond on päris rasvane porknake, 740 miljonit umbes – üritatakse mitte ainult Eesti valitsust, vaid ka tervet hulka, vist umbes suurusjärgus 15 riiki on, kellel ei ole veel siseriiklikult võetud endale eesmärgiks 2050. aastaks jõuda kliimaneutraalsusesse, et selline selline kohustus meile vabatahtlikult sunniviisil peale panna. Need on kaks n-ö keerulist kohta.

Eks siis vaatame, mis seal saab, aga selge on see, et meie seda omavahendit ei toeta ja kliimaneutraalsust ka mitte. Ja kui ma ütlen "meie", siis praegu on see valitsuse ühine positsioon ja ma räägin ka meie erakonnast.

Võib-olla mainiks veel siis kaht muud asja. Täna kiitsime ka heaks ja saadame Riigikogule eelnõu, millega suurendatakse Eesti osalust Rahvusvahelises Finantskorporatsioonis. Ja selle osaluse suurenemine on siis 3,1 miljoni USA dollari ehk 2,8 miljoni euro võrra. Rahvusvaheline Finantskorporatsioon kuulub Maailmapanga gruppi ja tegeleb erasektori investeeringute toetamisega. Möödunud aastal investeeris ta 19 miljardit dollarit 65 riigis. Sellel finantskorporatsioonil on – no sisuliselt on ta pank, eks ole – 185 liiget.

Eestil on siiamaani selle kapitali maht kokku 10,9 miljonit USA dollarit ehk 9,7 miljonit eurot. Ja meie osalus on seal siis 0,06 protsenti ja hääleõigus on sellest suurem – 0,08 protsenti, nii et meie hääl loeb seal.

Aga millega ta tegeleb? Ta tegeleb peamiselt arenguriikidesse investeeringute tegemisega ja seda loetakse ka arenguabiks. Ja sedakaudu siis Eesti täidab oma kohustust rahvusvahelist arenguabi edendada.

On ka tehtud eelrafineerimistehase projekti finantseerimise analüüs. See on saanud valmis. Mäletatavasti Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp sõlmisid juba eelmisel aastal võrdsete partnerite koostöölepingu põlevkivi eelrafineerimistehase rajamiseks, et seal saaks siis 1,6 miljonit tonni aastas põlevkiviõli ära töödelda. Asja mõte on selles, et Eestis toodetakse umbes samas mahus põlevkiviõli, aga nüüd eelrafineerimistehas teeks seda puhtamaks ja muudaks selle õli turustamisvõimalusi oluliselt paremaks ehk siis suurendaks tema hinda. Ja see oleks arvutuste järgi meie majandusele väga kasulik. Eksporditulu suureneks 225 miljoni võrra aastas ja maksutulu suureneks 24 miljoni euro võrra aastas. Loodaks juurde 100 uut otsest töökohta ja 200 kaudset töökohta. Ning lisaks vähendaks meie CO2 heitmeid, mis on kooskõlas meie kliimaeesmärkidega.

Nii et kuigi nüüd, ütleme, majandusolukord seoses koroonaga on taustsüsteemi muutnud kahjulikuks, otsust veel ei ole, aga põhimõttelised eeldused selle hinnangu järgi peavad jätkuvalt paika, eeltasuvusuuringu järgi.

Üks väike nupukene oli mul veel. Ah, ei, selle ma rääkisin ära juba. Siis on minul kõik. Aitäh!

Juhataja
Justiitsminister Raivo Aeg, palun!

Raivo Aeg
Jaa, tere päevast minu poolt ka! No tõepoolest, väga kahetsusväärne, et kui me selle esimese koroonakriisi siin saime üheskoos seljatatud ja tunneme täna seda suurt vabadust ja tunneme rõõmu, et sisuliselt nagu uusi haigestumise fakte ei tule, siis siin selline torm on tõusnud, kus ametkondade niisugused sõnumid või seisukohad on hakanud lahknema. Ma pean silmas sedasama Kaitseliitu ja hinnanguid Kaitseliidu tegevusele.

Politsei ja Kaitseliidu vahelise koostöö ülesehitamine ei ole olnud kerge. See on kestnud aastakümneid ja ma väga selgelt mäletan neid 1990ndate algusaastaid, kui see oli suisa vastandlik, st seal ei toimunud jälle mitte mingit koostööd. Siis samm-sammult on seda situatsiooni parandatud, neid ühiseid tegevusi leitud, ühiseid väljaõppeid ja koolitusi tehtud, on omavahel kokku lepitud prioriteedid. Ja tõepoolest tänaseks ma arvan, et see on väga heale tasemele tõusnud.

Seda me nägime ka selle koroonakriisi või selle eriolukorra ajal, selle koroonakriisi lahendamise ajal, et seal, kus Kaitseliitu vaja oli, seal nad lõid kaasa suurepäraselt, initsiatiivikalt, ja said nende ülesannetega, mida neilt oodati, suurepäraselt hakkama. See hinnang, et Kaitseliit ei ole võimeline või ta ei saa oma ülesannetega hakkama, see on kohatu. Jah, võib-olla siin väljaütlejal mõte oli kuidagi teises suunas, aga me peame teadma, et sõnadel on jõud ja iga sõna n-ö taust tuleb siis selgelt välja öelda.

Kaitseliit kui väga suur organisatsioon, nad kindlasti tunnevad ennast sellise hinnangu andmisest täna häirituna, aga no loodame, et see ei avalda siis ka tulevikus mingisugust mõju ega järelmeid sellele edasisele koostööle.

Mis puudutab eriüksuse loomist, siis mina isiklikult arvan küll, et igasugune tugi, mis meil korrakaitsele on, Politsei- ja Piirivalveametile, see on teretulnud. Aga loomulikult, kui me loome siin selliseid uusi üksusi jõustruktuuride juurde, siis tuleb väga selgelt hinnata sealjuures neid õigusriigi põhimõtteid, kas ka eesmärgid ühtivad meie põhiseaduses sätestatuga ja et siin ei tekiks meil mingisugust vastuolu, mis tulevikus võivad meid viia siseriiklikesse kohtulahingutesse või veel halvem, kui me hakkame siin Euroopa Inimõiguste Kohtus mingisuguseid teemasid arutama või vaidlema. Seal ongi väga olulised küsimused, et kes sinna kuuluvad, mis alustel kuuluvad, mismoodi seda reservüksust on siis võimalik tööle rakendada või ellu kutsuda. Need asjad tuleb selgeks rääkida, aga põhimõtteliselt loomulikult sellised vabatahtluse alusel toimuvad lisapanused sisejulgeoleku tagamisse on teretulnud.

Tänasel valitsuse istungil ja kabinetinõupidamisel otseselt Justiitsministeeriumi valdkonda puudutavaid küsimusi ei olnud, me ei käsitlenud. Aga hiljuti avalikustati Euroopa Komisjoni tehtud uuring, mis võrdles perioodil 2012–2019 Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute töö efektiivsust ja nii-öelda toimetulekuvõimet. Ja kuna seda tehti nii, et eeskätt oli see eesmärgistatud Euroopa Liidu siseturu toimimise aspekti arvestades, siis võrreldi just liikmesriikide tsiviil- ja halduskohtute võimekust.

Kui üldjärjestuses võtta, siis Eestil ei ole siin midagi häbeneda. Me oleme nii-öelda kolmandal kohal nende summeeritud näitajate poolest. Ja nagu ma ütlesin, kaht kohtuliiki seal võrreldi, need olid siis tsiviil- ja halduskohtud. Tsiviilkohtute poolest me olime, kui eraldiseisva kohtuliigina võtta, kolmandal kohal. Ja halduskohtus olime viiendal kohal. Nii et mõlemad on sellised täiesti auväärsed kohad.

Võib öelda, mis ka sealt välja tuli, et Eestis on kohtuasjade arvus toimunud väga väike, aga siiski tõus. Kui 2017. aastal tuli kohtutesse 21 asja 100 000 elaniku kohta, siis 2018. aastal oli ta 23 – no summa summarum väga suur ei ole. Aga eriti just tsiviilasjade osas me prognoosime lähiaastatel küll erinevate tsiviilhagide arvu kasvu tsiviilkohtutes. Sellest tulenevalt ka eelarve- ja riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel me peame neid aspekte vägagi selgelt arvesse võtma, et me oma positsiooni suudaksime hoida.

Eesmärk on muidugi parandada, aga kindlasti tuleb seda positsiooni hoida, et kohtus nii kohtunike kui ka abipersonali motivatsioon oleks tagatud, et oleks tagatud ka võimalikud edasiarendused, eeskätt infotehnoloogiliste uute lahenduste kasutuselevõtmisel digitaliseerimise osas. Eesti on olnud ka Euroopas justiitssüsteemi digitaliseerimisel üks eestkõnelejatest ja selleks me tahame ka edasi jääda. Aga selleks, et olla võimekas ja usaldusväärne eeskõneleja, peavad endal olema ette näidata toimivad süsteemid, mida on teistele võimalik eeskujuks tuua.

Veel oli minu jaoks oluline aspekt selles uuringus see, et Eesti kohtusüsteemi hinnati väga lapsesõbralikuks. Ja selleks on ka ikkagi aastaid tööd tehtud. Kohtunikele on tehtud spetsiaalseid koolitusi. Meil on ka spetsialiseerunud kohtunikud, kes menetlevad alaealistega seonduvaid kohtuasju. Nii et see pingutus on ennast igati igati õigustanud. Ja nendesamade koolitustega siin, näiteks Norra rahastusprojekti abil, me kavatseme ka edasi minna, et veelgi paremini ette valmistada meie kohtunikke sellistes väga spetsiifilistes valdkondades õigusemõistmisega, et nad saaksid aru, mis on lisaks õiguslikele aspektidele need erinevad psühholoogilised aspektid jne.

Mida seal aga mõnes mõttes ette heideti, oli see, et liiga vähe on kättesaadavat informatsiooni ja materjali, kuidas kodanikud saaksid suhelda kohtutega, kuigi siin on erinevaid materjale kodulehekülgedel. Samamoodi on Youtube'is tehtud erinevaid videoid, kus on siis püütud väga selgelt või väga lihtsalt anda seda informatsiooni edasi, kuidas kohtute poole saab pöörduda, kuidas inimeste huvid oleksid võimalikult paremini esindatud.

No eks sellega tuleb siis edasi minna. Me teame ju, tänavu tähistame siin Eesti põhiseaduse, esimese põhiseaduse 100. aastapäeva. Ka selle raames on Justiitsministeeriumi eestvedamisel mitmeid projekte, et seda selgitustööd veelgi efektiivsemaks teha.

Jah, ega siin muud ei olegi. Selles mõttes oli meie jaoks see analüüsi osa väga positiivne. Aitäh!

Juhataja
Sotsiaalminister Tanel Kiik, palun!

Tanel Kiik
Tervist ka minu poolt! Täna tõesti valitsuses tegelesime jätkuvalt COVID-19 võimalikuks teiseks laineks valmistumisega. Valitsus kiitis heaks tervise infosüsteemi põhimääruse muutmise. See on oluline tõesti selleks, et koroonaviiruse leviku rakendust oleks võimalik kasutusele võtta turvaliselt, läbipaistvalt, nii et inimene saab selle süsteemi kaudu anda oma poolt info, juhul kui ta on haigestunud. Tervise infosüsteemi kaudu käib selle väite kontroll, et ei oleks ka selliseid n-ö libahaigestunuid, ja omakorda selle kaudu läheb info edasi teistele, kellega ta on kokku puutunud. Aga neile läheb see info anonüümselt ehk inimese isikut, kes on olnud haige, ei avalikustata, see jääb konfidentsiaalseks, aga see annab võimaluse tõesti tuvastada selliseid nii-öelda juhukontakte ja juhuslikke nakatumise ahelaid, näiteks bussis, näiteks laiemalt ühistranspordis, ka erinevatel üritustel, kus inimene ei pruugi kõiki tunda ja pole võimalik ka pärast Terviseameti parima nii-öelda tahtmise korral tuvastada kõiki temaga kokku puutunud isikuid.

Ma arvan, et sellised infotehnoloogilised lahendused on kahtlemata õige suund. Ja minu jaoks on oluline see, et see rakendus ei saaks mitte valmis nii-öelda ülejala ja kiirustades, vaid just võimalikult põhjalikult, turvaliselt, nii nagu e-riigile kohane. Ja seetõttu olemegi seda sihtinud just suve lõppu, et uueks puhanguks oleks Eesti selles kohas ka heas mõttes valmis.

Täna tõesti tänan ka valitsust toetuse eest Tervise Arengu Instituudi ja COVID-19 teadusnõukogu esitatud genotüpeerimise uuringule, mis aitab Tartu Ülikooli vedamisel tuvastada nakkuse senise leviku teesid. Meil on omajagu nakatunuid ja haigeid, kelle puhul me täna veel ei tea, kes on olnud tema nakatumise allikas, kuidas see on levinud. See on üks viis nüüd reaalselt olemasolevate jääkproovide teel, analüüsimise teel siis tuvastada ka need ahelad, mis annab taas meile valmiduse sügiseks olla veelgi paremini valmis ja olla veelgi teadlikum selle haiguse leviku teedest ja viiruse leviku võimalustest. Nii et see on ka väga oluline.

Ja loomulikult ka HTMi, Haridus- ja Teadusministeeriumi toodud reoveeseire uuring, mis on üks täiendav meede. Ehk me ehitamegi seda turvavalli mitmest komponendist koosnevalt, et ka läbi seire reovee puhul tuvastada võimalikku nakatumist, võimaliku viiruse esinemist võimalikult varakult. Augustikuus tuleb siis kaks seiret plaani kohaselt ja septembrist alates peaks ta iganädalaselt juba toimuma aasta lõpuni.

Ma arvan, et see on väga oluline samm, sest kõik sellised rahaeraldised ja otsused tegelikult pikas plaanis hoiavad riigi raha kokku. Need on investeeringud just nimelt selleks, et viiruse teine puhang oleks võimalikult väike ja me avastaksime ta võimalikult varakult.

Võib-olla COVID-19 haigusest natuke rääkida on suvel veel kohane. Tõesti paneks inimestele südamele, et välisriikidesse reisimisel tuleb oma puhkust väga põhjalikult planeerida. Tuleb arvestada võimalike piirangutega: nii karantiinikohustusega kohapeal kui karantiini võimaliku kohustusega, eneseisolatsiooni kohustusega tagasi tulles, tuleb mõelda sellele, kas konkreetne riik, kuhu minnakse, on tegelikult ohutu, kas see reis on vältimatult vajalik või on võimalik seda edasi lükata. Ja loomulikult tuleb olla valmis selleks, et tagasi tulles tuleb teha kaugtööd ja võib-olla kodus püsida, et nimelt vältida selle viiruse, võiks öelda, liigvarast puhkemist Eestis, mis võib seeläbi panna ohtu tegelikult laiemalt Eesti elanikkonna.

Soovitus muidugi, mis seal salata, on see suvi veeta maksimaalselt palju Eestimaal. Eestimaal on palju looduskauneid kohti, ilm on ka päris kena. Ja loomulikult meil on ka lähiriigid, nii Baltimaad kui ka Soome, kus on võrdlemisi ohutu liikuda ja reisida, kus liikumine kindlasti on tervise seisukohalt vastutustundlik ja mõistlik. Aga on väga palju riike, mis seal salata, ka Euroopas, aga eeskätt praegu laiemalt maailmas Ameerika mandril ja Aasia suunal, kuhu reisimine hetkel tõesti ei ole soovitatav. Täpsem info selle kohta on ka Välisministeeriumi lehel. Aga ma arvan, et selline kaine mõistuse või terve mõistuse põhimõte peaks olema see, et reisi, mida on võimalik edasi lükata või ära jätta, tuleks teha tulevikus. Ja kui on suvel soov tõesti Eestimaalt lahkuda, siis tuleks valida mõni naabruses olev riik, kus on madalad viirusenäitajad, sest oht saada ise nakkus ja seda kanda edasi teistele on ju märksa suurem kui see võimalik positiivne puhkuse tulem.

Nii, natuke räägiksin ka omalt poolt koostööst koroonaviiruse esimese kriisi ajal. Ma olen väga nõus eelkõnelejatega, et panustasid kõik erinevad valdkonnad – tervisevaldkond, sotsiaalvaldkond, siseturvalisuse valdkond, Politsei- ja Päästeamet, samamoodi Kaitsevägi, Kaitseliit ehk siin kriisis ei olnud nii-öelda nõrku lülisid või alapanustajaid. Tegutsesid kõik, pingutasid kõik. Ja see on ka põhjus, miks Eesti nii hästi hakkama sai.

Minul isiklikult ja ma arvan, laiemalt tervisevaldkonnal on tegelikult väga hea koostöö kaitsesektoris ja Kaitseväega, samuti Kaitseliiduga. Ehk toome kas või sellesama konkreetse Saaremaa näite, kus Kaitseväe välihaigla sinna saatmine riigi poolt ja kaitseminister Jüri Luige väga proaktiivne tegutsemine siin ja ka pakkumine just, et neil on selline võimekus ja nad on vajaduse korral valmis seda andma tervisesektori kasutusse, see oli ülioluline. See oli ühest küljest sõnum inimestele, et riik ei jäta oma elanikke kuskil hätta, ka väiksemates piirkondades mitte, me ei keskendu ainult Tallinna-Tartu haigetele, vaid me suuname väga jõulisi ressursse ka saartele. See oli oluline ka sisuliselt ehk mitte ainult märgiliselt, kuna reaalselt seal kohapeal oli vajadus Kaitseväe välihaigla kasutuse järele, et hoida ära ka väiksemgi viiruse edasine levik Kuressaare haiglas ja tagada kõigi patsientide ravi.

Mis seal salata, see oli ka väga hea võimalus sellist koostööd just nimelt harjutada laiemalt. Siin panustasid eeskätt nii siseturvalisuse kui ka kaitsevaldkonna erinevad allüksused ja allorganisatsioonid, nii Kaitseliit kui ka Kaitsevägi. Ja ma arvan, et siin kriisis, veel kord, seda koostööd kellelegi ette heita või kriitikat teha, see on kohatu. Pigem vastupidi, siin pingutasid kõik ja selle eest olen südamest tänulik.

Nii, kahe sõnaga siis rääkides sellest vaidlusest, millest küll rahandusminister juba põgusalt teema tõstis – jah, mis seal salata, me oleme eriarvamusel. Mina ei ole jurist hariduselt, ma olen ettevõtluse ja projektijuhtimise lõpetanud ja mis seal salata, magistriõpingud on veel pooleli, aga needki mitte õiguse valdkonnas. Minu teada ei ole ka rahandusminister valdkonna mõttes jurist, vaid ajaloo eriala lõpetanud – mis on väga hea eriala, ma kaalusin pikalt selle õppimist, kui ma veel koolis käisin, isegi olümpiaadidele jõudsin, aga see selleks.

Selleks, et saada endast targematelt tagasisidet, mina olen oma puhkust sisustanud kuue erineva riigiõiguse eksperdiga vestlemisega, kuuest erinevast riigiasutusest. Ja kõik kuus on mulle kinnitanud, et antud juhul ei olnud ei RTK-l õigust neid makseid peatada, ei olnud rahandusministrit asendaval ministril õigust anda riigihalduse ministri valitsemisalas olevale asutusele korraldust neid makseid peatada.

Ehk ma ei apelleeri siin enda arvamusele, ma ei apelleeri siin ainult sisule. Ma arvan, et sisuliselt on õige, et riik toetab neid valdkondi vastavalt seadusele, nii soolise võrdõiguslikkuse küsimust kui ka võrdsuspoliitika küsimust. Aga ka juriidiliselt ei ole mina leidnud veel ühtegi nendest juristidest, kellele mina olen helistanud, kes tõesti on olnud selle valdkonna tipud, kes arvaks, et siin on isegi mitte kahetist seisukohta, vaid arvaks, et Rahandusministeeriumil on õigust seda teha. On olnud risti vastupidised seisukohad.

Ja meie oma kirjas, mille täna hommikul tõesti saatsin Raul Siemile ja RTK juhile, teadmiseks ka Martin Helmele ja Jaak Aabile, seal me tõepoolest tõime välja eeskätt õiguslikud argumendid: nii varasemad Riigikohtu lahendid, põhiseadusest tuleneva nii õigusselguse kui ootuspärasuse printsiibi ja põhimõtte. Ehk me ei oponeeri siin emotsioonidele, me ei oponeeri seal sellele, mis on kellelegi ideoloogiline arvamus, vaid me apelleerime sellele, et õigusriik on suurem väärtus ja kestvam väärtus kui mis tahes erakonnale mis tahes ministrid. Ehk selles vaates meie taotlus, et need väljamaksed ära tehakse vastavalt seadusele, vastavalt kehtivatele haldusaktidele, on õiguspärane. Ja kõik muud tegevused siin kahjuks ei ole õiguspärased. See on reaalne seis. Aitäh!

Juhataja
Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, kellele küsimus suunatud ja küsime läbi mikrofoni. Alustame kõigepealt: Eve, Elo ja siis lähme sinnapoole üle.

Eve Heinla, TV3
Mul oleks ikkagi küsimus seoses sellesama teemaga. Tanel Kiik, te, ma saan aru, panite paika kuupäeva ja kellaaja, millal peavad olema need maksed taastatud. Mis siis ikkagi edasi saab, kui rahandusminister – ma saan aru, et nii on – ei ole sellega nõus ja neid makseid ei tule? Tegu on nagu konkreetselt ikkagi ultimaatumiga. Või? Aitäh teile!

Tanel Kiik
Tegemist ei ole ultimaatumiga. 10. juuli oli tegelikult see tähtaeg, kui need maksed pidid minema. Ehk nädal aega on neid nüüd venitatud õigusvastaselt, ei ole selleks ühtegi juriidilist alust ja, nagu öeldud, rahandusministril ei ole 2019. aasta maikuust pärineva peaministri korralduse alusel ka õigust anda tegelikult Riigi Tugiteenuste Keskusele korraldusi.

Nii et meie kirjas oli selge taotlus, et Riigi Tugiteenuste Keskus vastavalt meie omavahelisele koostööle ja senisele praktikale need maksed teostaks, nii nagu teostusid esimese kahe kvartali maksed täpselt samas õigusruumis. Õigusruum ei ole vahepeal muutunud, isegi kui muutuks, siis riik ei muuda oma kohustusi ja lubadusi n-ö poole käigu pealt, vaid ta saab seda teha edasiulatuvalt. Ehk toome siis näiteks pensionivaldkonna, peretoetuste valdkonna või mis tahes valdkonna – pole mõeldav, et riik täna määrab toetuse ja homme võtab selle ära.

Ehk juhul, kui riik otsustab oma praktikat muuta, seaduse tõlgendust muuta, siis ta saab seda teha tulevikku vaatavalt, mitte olemasolevate kehtivate haldusaktide puhul, kui vaidlustamistähtajad on juba möödunud. Aitäh!

Juhataja
Martin.

Martin Helme
Ma mõne sõna lisaksin. No riik määrab ja võtab ära iga päev. Seda praktikat tehakse iga päev, et kord määratakse, siis leitakse, et midagi oli valesti tehtud, taotlusel oli üks komakoht valesti ja raha nõutakse tagasi. Seda teeb riik iga päev.

Meil ongi põhimõtteline erimeelsus selles, kellel on juriidiliselt õigus. Ja eks siis juristid vaidlevad. Me teame, et on kolm juristi ja neli arvamust. Ja meil on täiesti… Noh, Tanel ei ole kohanud ühtegi juristi, kes arvaks, et mul on õigus, ja mina ei ole kohanud ühtegi juristi, kes arvaks, et mul ei ole õigus. Ja eks me siis seda vaidlust peame.

Aga ma arvan, et me siin ultimaatumite keeles kindlasti omavahel ei räägi. Koalitsioonikaaslased, nagu me oleme, eks me siis seda jahvatame.

Eve Heinla
Ootaks hea meelega peaministri kommentaari ka sellelesamale teemale.

Jüri Ratas
Ma vaatan, et selline tulevärk täna, et võimas. Otsepildis meedias sellist pressikonverentsi kaua olen oodanud. Suured pealkirjad: "Martin Helme ja Tanel Kiik – kes keda?" Ma arvan, et selles mõttes nii Tanel kui Martin ütlesid mõlemad õigesti, et… Ma saan aru, et te tahate öelda, et ultimaatumid on võimsad, aga no ei ole ultimaatumeid. Ja küll ka selles küsimuses me leiame lahenduse.

Ma olen rääkinud riigihalduse ministriga, kelle alla RTK kuulub, ja ta on öelnud, et jah, tuleb asjaomase ministriga arutada. Seda ei ole täna tehtud, juttu on siis sellest, et sotsiaalminister Tanel Kiigega. Tanel oma arvamuse andnud. Aga ma täiesti aktsepteerin ka seda, et Riigikontroll on teinud siin oma arvamuse, mis puudutab küll seda eelnevat perioodi.

Nüüd, küsimus on ju päeva lõpus see, kas need kümme MTÜd – kui ma ei eksi, kolm lepingulist partnerit ja seal seitse veel, kes nende all on – saavad selle oma rahastuse kätte või ei saa. Minu arvates nad peavad saama selle kätte. Poolel teel muuta juriidiliselt asju nii, et teha neile siis seda rahastamist mitte võimalikuks, see ei ole võimalik.

Jaak Aab on olnud… Ma rääkisin temaga eile päris pikalt, ta on öelnud, et tema ei näe seda alust täna, et RTK neid väljamakseid ei teeks.

Ja kokkuvõttes, auväärt ajakirjanik, nii palju kui mina saan aru, on üldsegi RTK üks selle asja vahendaja. Kui seda RTKd on vaja ühel hetkel sealt vahelt välja võtta, siis on sealt võimalik ta ka välja võtta. Küsimus on täna selles, et kui riik on lubanud midagi, siis tuleb seda lubadust täita. Kui me muudame eelarvet, mingil põhjusel seda kärbime, siis see on hoopis teine teema. Täna seda seisu ei ole. Nii et kindlasti ma arvan, et leiame lahenduse ja leiame lahenduse nii, et me saame siit edasi minna.

Aga ma igal juhul tänan – sellist tulevärki pole kaua-kaua näinud, nii et seda on, ma arvan, kõigil huvitav vaadata. Aga loomulikult lahendus tuleb leida. Ja nagu Tanel ütles, tegelikult on juba kuus päeva üle sellest kolmanda kvartali maksest. Eks see lahendus tuleb leida. Aitäh!

Juhataja
Teeme nüüd nii, et Elo, Barbara ja siis Raimo.

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2
Küsimus Martin Helmele. Praegu ütles peaminister, et kui riik on lubanud, siis tuleb seda täita. Mis te sellele vastate? Ja mis võiks siis olla see lahendus praegusel hetkel? Ning küsimus…

Jüri Ratas
Elo, sa oled võimas, ma ütlen.

Elo Mõttus-Leppik
(Naerab.) Eks ole. Ja küsimus ka Tanel Kiigele. Kas ma saan aru, et kui kella kolmeks homme pole see raha laekunud ikkagi, siis ei juhtu mitte midagi, nii nagu Lugejakiri kirjutas?

Martin Helme
No ma alustan sellest – siin on olnud juttu, mingi selline argument on õhus –, et on õigustatud ootus. No ma ei ole selle õigustatud ootuse jutuga kuidagi nõus, sest sama loogika järgi, kui pangaröövel läheb panka röövima ja teda siis takistatakse sellel ebaseaduslikul tegevusel, siis ta ütleb, et noh, aga ikkagi makske mulle see raha välja, sest mul oli õigustatud ootus raha saada.

Hasartmängumaksust seda makset teha ei tohi, see on nagu täiesti üheselt selge, ja ei tohigi. Ja nii kaua, kui on võimalik, mina hoian seda kinni, sest see on riigieelarve väärkasutamine.

Kui Sotsiaalministeeriumil on mingid muud vahendid, kust ta tahab seda raha välja maksta, siis Sotsiaalministeeriumi haldusalas on palju raha ja see on puhas prioriteetide küsimus. Ma tean, et, ütleme siis, minu valijatel kindlasti oleks teised prioriteedid, oleks võib-olla puuetega inimesed või ilma ravikindlustuseta inimesed või näiteks mingisugused, ma ei tea, lastega seotud tegevused. Aga see on prioriteetide küsimus. Tanel Kiik muidugi oskab paremini vastata, kas see on ka Keskerakonna valijate prioriteetide küsimus, aga noh… Nii.

Küsimus on meil ja vaidlus on ju kahetahuline. Üks osa vaidlusest on selles, kas see on juriidiliselt lubatud sellest konkreetsest maksurahast teha neid konkreetseid väljamakseid. See on juriidiline vaidlus ja siin, ütleme, me keegi ei ole juristid ja las siis juristid – ja ma arvan, et lõpuks kohtud – vaidlevad sel teemal.

Aga teine pool on muidugi poliitiline tahk. Ja poliitiline tahk on see, et mina näiteks ei saa aru, kus selle loogika on, et meil on nagu diskretsioon eelarvevahendite kasutamise üle. Meil on omad prioriteedid, mida me saame kasutada, kuhu me saame kasutada. Raha on alati mingi konkreetne summa ja selles ulatuses me peame valikuid tegema. Ja siis me otsustame, et me kulutame seda raha MTÜde peale, kes nime poolest edendavad Eestis siis võrdseid võimalusi ja mingisuguseid võrdseid kohtlemisi, aga tegelikult tulevad plakatitega Toompeale valitsust kukutama. Miks me seda rahastame, ma aru ei saa.

Barbara Oja, ERR
Küsimus rahandusministrile. Riik on siin eriolukorra algusest laenanud 2,8 miljardit eurot ja kokku on plaanis laenata viis. Sisuliselt on see seni läinud jooksvate kulude katteks. Aga kuidas investeeritakse laenuraha majanduse elavdamisse ja millal otsustab valitsus suuremad, ütleme siis, taristuinvesteeringud?

Martin Helme
Aitäh! See on põhimõtteliselt muidugi tõsi, et kui me mõtleme selle peale, kuhu meil eelarves laenuraha läheb, siis arvestades seda, kui suur on majanduse kukkumine või kahanemine olnud, ikka väga suur hulk raha ongi läinud lihtsalt jooksvate kulude katteks ehk siis maksulaekumise vähenemise katteks. Ja ma pean seda väga õigeks. Ma pean seda väga õigeks. Sellises olukorras, sellises majandusšokis, kus me oleme koroonaviiruse tagajärjel, oleks olnud täiesti kontraproduktiivne või vale arvata, et meil on üldse teoreetiliseltki võimalik kulud ja tulud tasakaalus hoida.

Kui me räägime viimase 100 aasta suurimast majanduskriisist, kui me räägime sellest, et eelarveaugu suurus on siin kusagil suurusjärgus 2,5 miljardit eurot, siis see on Haigekassa kogukulu pluss pool pensionikulu. Selle jaoks, et saada eelarvetasakaal, oleks need vaja nagu ära kärpida. Kui keegi tuleb rääkima, et ärge jooksvateks kuludeks laenuraha kasutage, siis see inimene ei räägi tõsiselt võetavat juttu.

Samas ei ole absoluutselt õige öelda ka, et me ei ole kuhugi investeerimisraha pannud. Nii KredExile antud raha kui MESile antud raha kui EASile antud raha – ja need ei ole väikesed rahad, me räägime siin ikkagi suurusjärgust miljard – on kõik ju investeeringuks majandusse ja investeeringuks erasektorisse eelkõige. Nii et sinna ta läheb.

Mis puudutab nüüd järgmisi projekte, siis – ma arvan, et ma juba umbes kümnendat korda räägin seda – see on ikkagi riigieelarve tegemise käigus paketina ette võetav arutelu, mis tähendab septembrit.

Jüri Ratas
Ma tahan ka lisada. Ma täiesti saan aru ja ma mõistan seda ja see on ju väga õige küsimus, et viis miljardit, eks ju, meeletu summa Eesti kontekstis. Tegelikult see, mida ütles rahandusminister, ma olen sellega täiesti päri: ongi kaks valikut. Kui me ei oleks seda laenu laenu võtnud või finantsinstrumente kasutanud laenuks, siis see oleks tähendanud tegelikult seda, et kui on maksude alalaekumine – maksude alalaekumine on olnud üsna-üsna märgatav riigieelarves –, siis kuidagi tuleb ju seda katta ja ainuke võimalus oleks tegelikult olnud see, et me oleks läinud kõiki asju koomale tõmbama. Nagu te näete, siis põhimõtteliselt kõik maailm täna on käitunud vastupidises suunas. Ja ma arvan, see on õige suund.

Ma olen ka seda algusest peale öelnud, et seda kriisi me soovime teistmoodi lahendada kui kriisi, mis oli 12 aastat tagasi, et hoida majandust üleval, hoida majandus käimas nii palju kui võimalik, vältida nii palju kui võimalik pankrotte. Ja see on olnud ainus võimalus tegelikult. See ongi kahe kahe tee valiku koht. Ja ma arvan, et see tee, mis me oleme valinud, on olnud õige tee.

Nüüd see, mida ütles Martin, et lisaks on läinud investeeringud kortermajadesse, lisaks on läinud investeeringud kohalikesse omavalitsustesse ja need kohalike omavalitsuste investeeringud on juba väga paljus ka reaalselt töös, reaalselt lähevad Eesti majandusse sisse, reaalselt on ehitushanked, tellimused ja ehitused käivad juba. Ja muu hulgas veel see 40 miljonit, mis on läinud teedesse, eks, 30 miljonit on seal kohalikele omavalitsustele ja 10 miljonit Maanteeametile.

Aga kui rääkida edasi niisugustest suurprojektidest, siis me oleme ju ka selle valitsusega juba selle aasta eelarvesse panustanud, et valmistada ette projekte, eeskätt suuri teedeprojekte. Me oleme valinud veel ühe alternatiivse tee, mis on siis PPP, võimalikud õppetunnid-lahendused, aga ka reaalsed projekti realiseerimised.

Ja kui võib-olla teie küsimus on seotud sellega, kas on võimalik uus lisaeelarve, millest on ka ju räägitud, siis jah, ma arvan, et me peame ootama ikkagi ära suvise majandusprognoosi, peame ära ootama tegelikult maksulaekumised ja kogu majandusliku olukorra. Sellele küsimusele, ma arvan, me saame vastata septembri jooksul, kui me hakkame arutama järgmise aasta eelarvet, sealhulgas ka riigi eelarvestrateegiat sel korral. Aitäh!

Juhataja
Raimo, Elo ja siis Anna.

Raimo Poom, Delfi ja Päevaleht
Ma siiski tahtsin üle käia selle, et ma ei saanud konkreetsest vastusest aru, et mis juhtub homme kell 15.01, kui see raha pole üle kantud. Mida Tanel Kiik teeb? Kas Jaak Aab nullib ära oma mingisuguse käsuga selle rahandusministri käsu?

Jüri Ratas
Kahe ministeeriumi ees, Raimo, pressikonverentsid, seal superministeeriumis, üks on Tanel Kiige pressikonverents, teine on Martin Helme pressikonverents.

Raimo Poom
Just. aga siiski, mis need variandid on: lähete te kohtusse õiguskaitset taotlema või siis alustate protsessi, et lahkuda oma arveldustega sellest Rahandusministeeriumi keskusest, mis ei täida teie korraldusi? Mis see on?

Ja siis Martin Helme siiski ka. Peaminister just ütles, et need rahad tuleks üle kanda. Kas see ei ole piisav korraldus teie jaoks? Kas te sisuliselt ei täida peaministri korraldust praegu?

Ja justiitsminister istub väga vait. (Naer.) See on õigusküsimus. Palun öelge, kellel on õigus!

Juhataja
Tanel alustab äkki.

Tanel Kiik
Suur tänu! No ma arvan ikkagi, et terve mõistus ja õigusriik jäävad peale ehk need maksed tehakse ära ja sellepärast ei olegi mõtet spekuleerida, et mis saab siis, kui…. Ehk õigustatud ootus on.

Ja mis puudutab seda pidevat vastandamist, sellest ma ei saa selles mõttes aru, et valdkonna mõttes Sotsiaalministeeriumi eelarve on natuke üle viie miljardi euro. Kaks miljardit on pensionid, 1,7 miljardit on Haigekassa ja tervishoid, seal on suurusjärgus 700 miljonit erinevad peretoetused-vanemahüvitised, umbes samas suurusmahus on Töötukassa eelarve.

Hetkel see, mille üle vaidleme, on umbes 375 000 aastas. Ehk see on natuke vähem kui üks kümnetuhandik, eks ole, ministeeriumi eelarvest. Ehk me ei räägi siin protsendist, me ei räägi 0,1st, me ei räägi isegi 0,01 protsendist, me räägime väiksemast summast, mingist 0,0075 protsendist. Ja hasartmängu enda rahadest kokku me rahastame 13 partnerit, see on umbes 3,6 miljonit kokku. Kõige suurem osa on Puuetega Inimeste Koda, nagu just siin viidati, et puuetega inimesi võiks toetada, seal on ka Lastekaitse Liit, seal on Lasterikaste Perede Liit, seal on Punane Rist, seal on väga mitu partnerit, kes sealt toetust saavad.

Ja see, mille üle me siin vaidleme, on omakorda sellest konkreetsest hasartmängu rahast umbes 10 protsenti, need kolm partnerit. Ehk väga väike osa tegelikult. Sellest teha nüüd nägu, et siit saab mingit prioriteetide seadmist välja lugeda – siin saaks täpselt vastupidi oponeerida, mõni võiks küsida, et miks nii vähe saab see valdkond, aga ma seda debatti hetkel ei ava.

Ehk Sotsiaalministeerium tõepoolest tegelebki väga laia rindega ja väga paljude valdkondadega, see on ka põhjus, miks meil pole nii-öelda vaba raha kuskilt võtta, sest me ei võta seda ära ju eakate arvelt, me võta seda ära puuetega inimeste arvelt, me võta seda ka ära kuskilt laste või perede arvelt. See on see loogika, miks me kasutame hasartmängumaksu raha, mis on ka seadusega ette nähtud Sotsiaalministeeriumile otsustada.

Mis puudutab seda Riigikontrolli aruannet, siis peaminister viitas õigesti, et tegemist on tõesti eelmist perioodi käsitlevaga. Osa organisatsioone kattub, osa mitte. Mitte ükski projekt ei kattu. See on reaalsus. Ja me oleme Riigikontrolliga sel teemal vestelnud, et olemasolevad haldusaktid jäävad jõusse 2020, 2021. Ja edaspidi: mina isiklikult Riigikontrolli tõlgendusega seadusest ei nõustu, aga selleks, et õigusvaidlust vältida ja õigusselgust saada, ma olen nõus, et alates 2022. aastast me leiame mingi muu katteallika, mingi muu lahenduse selle valdkonna jaoks.

Kuigi, jäädes taas kord austavad eriarvamusele, väita, et võrdõiguslikkuse küsimus või sooline võrdõigus ei ole peredega seotud, on minu jaoks väga pentsik. Kas siis peres ema ja isa pole ühtlasi naine ja mees ja kuidagimoodi ei kanna kaht erinevat sugu – minu jaoks see on natuke arusaamatu, et öelda, et need pole peredega seotud. Aga las ta jääda.

Õigusselguse huvides võime kas seadust muuta või leida muu katteallika, aga seda saab teha ikkagi siis tulevikku vaatavalt, mitte hakata nii-öelda olemasolevat haldusakti kuidagimoodi tagantjärele, ma ei tea, korrigeerima, peatama, muutma või mis tahes muul viisil kahtluse alla seadma. Aitäh!

Raivo Aeg
Ma arvan, et vaidluses selgub tõde. Ja las juristid vaidlevad, tõepoolest. Siin tuleks siis viia need kaks koolkonda omavahel kokku – üks on siis Sotsiaalministeeriumi koolkond ja teine on Rahandusministeeriumi koolkond – ja nemad peaksid selle omavahel selgeks vaidlema.

Tõsi on see, et kui on mingi vastuolu, millele siin Riigikontroll on osutanud, siis lihtsalt põikpäiselt edasi minna ja seda vastuolu ignoreerida, see ei ole ka õige lahendus. Samas, kui on riik võtnud kohustused, millest siin on juttu olnud, on lepingud teinud, siis ka need lepingud tuleb täita.

Selleks, et konkreetsed organisatsioonid, kellele see riigi kohustus on neid lepinguid täita... Ma arvan, et prioriteetne on see, et Sotsiaalministeerium leiab kas või esialgsed lahendid-vahendid, millest need kohustused ära täita, ja siis tuleb loomulikult valitsuse siseselt ja poliitiliselt see küsimus selgeks vaielda, kas me läheme siin mingit korda, mingit seadust muutma või tuleb siis see rahastusallikas tõepoolest üle kantida kuskile mujale. Aga ma arvan, et inimesed ei tohiks läbi selle kannatada, et on tekkinud poliitiline debatt ja poliitiline vaidlus.

Martin Helme
Ei, see pole mingi kannatus, selles mõttes, et mitte ühelgi organisatsioonil Eestis, mis ei ole põhiseaduslik organisatsioon, ei ole mingisugust õigust maksumaksja rahale. Sellist asja pole olemas. Maksumaksja raha jagab riigikogu riigieelarvega ja nii palju, kui on delegeeritud, siis valitsus ja sealt edasi valitsuse liikmed oma valdkonnas. See pole mingi kannatus.

Nad on MTÜd, neil peaks olema omatulu samuti. Neil on võimalik käia ja küsida raha igasugustest muudest allikatest, oma liikmemaksudest, palun väga, eurotoetusi küsida. See pole mingi kannatus.

Aga ei juhtu homme mitte midagi. Mitte midagi ei juhtu, maailm kokku ei kuku, Tanel ei hakka näljastreiki tegema, midagi ei juhtu. Lihtsalt vaidleme. Aitäh!

Anna Põld, Postimees
Küsimus peaminister Jüri Ratasele. Räägime selsamal teemal, aga siis lähtuvalt valitsuse kultuurist ja valitsuses toimuvast. Mida te arvate sellest olukorrast, kus siis praegu me ju näeme seda, kuidas üks minister sekkub teise ministri haldusalasse, pidamata temaga nõu ja siis peatades MTÜde toetused, lähtudes oma erakondliku poliitika täideviimisest? Kas nii sobib valitsuses käituda?

Jüri Ratas
Aitäh! No eks seda on ju terve see aasta ja rohkemgi kogu aeg soovitud näidata, et näete, kui suured konfliktid ja kui suured probleemid. Ma arvan, et see valitsus on toiminud hästi, toimekalt.

Kui vastata teie viimasele küsimusele, siis nagu ma ütlesin, see, et sellist peatamist teha, tuleb asjaomase ministriga rääkida. Antud juhul see on sotsiaalminister. Sotsiaalministriga ei ole räägitud sel teemal. On see kiri saadetud. Eks neid vestlusi ole varasemalt olnud, seda ma ju tean, et Martin ja Tanel on nendel teemadel rääkinud. See, et Raul Siem nüüd paugutas selliselt, see oli üllatus kõigile. Aga pole hullu.

Ma arvan, et nii nagu Martin ütles ja Tanel, homme saame hakkama. Ma loodan, et Jaak Madison saab ka Brüsselis ilusti töötada. Ta on nõudnud juba Taneli tagasiastumist pressikonverentsi raames. Talle soovime jõudu seal Euroopa Parlamendis. Aga eks vaidlusi tuleb ikka ette ja see, et erinevad erakonnad siin valitsuses ongi erinevad, ei ole ju kellelegi üllatuseks. EKRE, Isamaa ja Keskerakonna maailmapilt mingites küsimustes on väga erinev. See, et meil on erinevad positsioonid, ma ei näe siin küll mingit väga suurt probleemi. Kui me siin laulaksime kogu aeg üht laulu teile, no see ei oleks ka enam väga õige asi.

Aga antud juhul on tegelikult ju õiguslik vaidlus. Ja lõppkokkuvõttes ma arvan, et MTÜdel on küsimus selles, kas nad saavad arvestada selle toetusega, mis on neile lubatud, või ei saa. Ma ütlesin oma seisukoha: ma arvan, et tänases seisus seda toetust, kui me eelarvet ei muuda, ei vähenda, minna seda ära võtma või muutma, ma ei pea seda võimalikuks. Aga see, kas see on RTK kaudu, kas see on Sotsiaalministeeriumi kaudu – loomulikult seda vaidlust tuleb pidada. Ja tuleb ka tunnistada seda, et rahandusministril on õigus tegelikult tõlgendada hasartmängumaksu laekumist ja kuidas seda jagatakse. Nagu ma ütlesin, on õigus ka selles, mida on Riigikontroll ütelnud. Aga nüüd juriidiliselt seda konstruktsiooni muuta minu meelest hetkel ei ole võimalik.

Las siis juristid… Nagu justiitsminister ütles, nagu härra Poom soovis, et las härra Aeg midagi siin ütleb, ja härra Aeg ütles, et vaidluses selgub tõde. Nii ongi. Aitäh teile!

Martin Helme
Ühe väikese asja tahan ära õiendada. See ei vasta tõele, et ma ei ole kellegagi rääkinud. Ma olen rääkinud Taneliga korduvalt sel teemal, ma olen rääkinud ka peaministriga sel teemal mitmel erineval korral.

Ma lükkan ka tagasi selle, et ma sekkusin teise valdkonda. Rahanduse valdkond ja eelarve valdkond ongi minu valdkond. See lihtsalt ei vasta tõele. Me võime tahta lihtsustada neid asju, aga see päris nii ei ole. Ma olen tegelikult korduvalt sellele teemale tähelepanu juhtinud ja palunud see kuidagi ära lahendada. Aitäh!

Juhataja
Viimased kaks küsimust. Eve ja Elo.

Eve Heinla
Ka raha teema, aga natuke teisel teemal küsimus peaministrile. Täna hommikul Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon otsustas, et ei rahulda Keskerakonna taotlust maksta tagasi 110 000 eurot keelatud annetust osade kaupa, te peate ikkagi seda tegema korraga. Kuidas te seda kommenteerite? Kas te vaidlete edasi või mis saab?

Jüri Ratas
Siis tuleb nii teha.

Eve Heinla
Ühesõnaga, maksate kohe ära?

Jüri Ratas
Kui seda taotlust ei rahuldatud, siis ega muid võimalusi ei ole ju. Siis on taas võimalik minna kohtusse, aga ma arvan, et see nüüd küll ei ole väga mõistlik. Eks siis erakonnal tuleb pingutada. See on väga keeruline ja raske pingutus. See oli ju selle… Ega see taotlus ei olnud niisama tehtud, et me palusime seda ajatada. Tavaliselt sellised suured summad – ja meie jaoks on väga suur summa –, seal tehakse ajatusi. Kui ERJK seda võimalust ei näinud, siis ei näinud. Ega ma muud ei oska selle kohta öelda.

Elo Mõttus-Leppik
Taas küsimus rahandusministrile, MTÜ jätkuvalt teemaks. Kas see 2022. aastast siis muu katteallika leidmine ja praegu jätkamine nii, nagu on, nagu rääkis Tanel Kiik, oleks vastuvõetav ka Rahandusministeeriumile?

Ja teine on küsimus hoopis sellest, et Ardo Hansson täna andis pika artikli Postimehele, kus ta muu hulgas ütles seda, et kui võetakse viis miljardit laenu, siis see tähendab seda, et igal juhul peab mingil hetkel maksukoormus tõusma. Mis te sellele vastate?

Martin Helme
Jaa, no ma esimese asjana ütlen, et ikka jõuame tagasi selle juurde, et kui on tuvastatud vastuolu seaduse eesmärgiga, siis sealt jätkata tuimalt veel järgmised kaks aastat väljamakset ei ole minu meelest õige.

Kui nüüd Ardo Hanssoni intervjuust rääkida, ma ei jõudnud seda lõpuni lugeda, minu meelest läks maksulise seina taha või miskit seal oli, aga põhimõtteliselt ma olen kergelt hämmingus tema sellisest, ma ütleks, pisut primitiivsest majandusanalüüsist, et kui me majandust edendame, siis ta ei näe, et see majandus kasvab nii palju, et maksulaekumised kasvavad nii palju, et me ei pea tulude suurendamiseks makse tõstma, vaid need tulud suurenevad iseenesest majanduse arengu tõttu, eriti kui me seda nii-öelda pika aja peale välja venitame. Ma olen nagu hämmingus sellest väga primitiivsest lähenemisest.

Juhataja
Pressikonverents on läbi. Suur tänu kõigile!