Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 14. veebruar 2019

14. veebruar 2019 - 13:49

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, justiitsminister Urmas Reinsalu ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/cTjPajbfFFk

Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, justiitsminister Urmas Reinsalu ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Annan alustuseks sõna peaminister Jüri Ratasele.

Jüri Ratas
Aitäh! Austatud ajakirjanikud, aitäh tulemast!

Meil oli täna siis valitsuse istung, see on läbi saanud. Ma kõigepealt soovin aega võtta sellele kurvale sündmusele ja avaldan kaastunnet teile, kaitseväe keskpolügoonil hukkunud tegevväelase lähedastele ja loomulikult kaasvõitlejatele. Mis on oluline? Oluline välja selgitada, mis juhtus, mis olid need asjaolud. Ja olen kindel, et politsei käimasolev menetlus seda ka välja selgitab.

Nüüd tööturu näitajad. Tööturu näitajad tulid meil välja ja Statistikaameti värsked andmed näitavad, et tööturul on olukord aastaga paranenud. Kindlasti siin kohe soovin öelda suur tänu meie ettevõtjatele ja ettevõtluskliimale ja majandusele. Neljandas kvartalis oli tööjõus osalemise määr 72,3%, tööhõive määr 69,1% ja töötuse määr 4,4%. Mis vajab kindlasti eraldi mainimist, on ka see pikaajaliste töötute arv ja see on kõikide aegade väikseim. See tähendab, et majanduse seis on hea ja see lubab kindlasti ettevõtetel kasvatada oma väärtust, teha investeeringuid ja kindlasti palgata ka juurde uusi inimesi.

Nüüd, valitsuse istungil oli täna 11 päevakorrapunkti. Ja see mõte, et me täna siin teiega eesti keeles kõneleme, see on midagi erakordset ja erilist. Ma olen seda mõtet kasutanud viimase aasta jooksul ja laenanud seda mõtet eelmise aasta Wiedemanni keeleauhinna laureaadi käest. Proua Reet Kasik, kes seda ütles eelmisel aastal Haapsalus, ja minu meelest väga õige tähelepanek, mida ta ütles Eesti Vabariigi 100 aasta juubelil. Aga täna valitsus kinnitas siis Eesti Vabariigi 101. sünnipäeva eel riigi teaduspreemiate ja Wiedemanni keeleauhinna laureaadid. Preemiad antakse üle 24. veebruaril Tallinnas Teaduste Akadeemias. Ja sellest täpsemalt räägib kindlasti haridus- ja teadusminister.

Nüüd, me kiitsime heaks ka Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse võimalus lennuühenduste jätkumiseks juhul, kui Ühendriik peaks Euroopa Liidust leppeta lahkuma.

Mul on hea meel, et meil oli võimalus olla eelmise nädala lõpus – ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammistil ka selle nädala alguses – Araabia Ühendemiraatides Dubais. Minu meelest see, mida me oleme täna teinud seal, olgu see EAS-i avamine või EAS-i büroo avamine Dubais eelmise nädala pühapäeval. See, et valitsus on otsustanud seal ka oma saatkonna avada – tõsi küll, Abu Dhabis selle aasta sügisel – ja loomulikult ka Expole minek. Ja minu meelest, kui Rene tuli valitsuse liikmeks, siis see teema taas tõusetus tõsiselt üles. Ja see, et seekord Expot tegelikult teevad ju erasektor, ja valitsus seda toetab, ma arvan, on hea koostöö ja kindlasti oluline samm. Nii et ma loodan ka seda, et need ühendused, mis on seotud Araabia Ühendemiraatide ja ka Eesti vahel, et need saavad tulevikus olema head, ma pean silmas ka lennuühendusi. Kindlasti Rene räägib sellest täpsemalt. See on sissejuhatuseks kõik. Aitäh!

Juhataja
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, palun!

Rene Tammist
Tere päevast ka minu poolt! Kõigepealt siis räägiksin mõne sõnaga peaministri juba algatatud teemast, mis oli meie visiit koos äridelegatsiooniga Dubaisse, Araabia Ühendemiraatide ühte emiraati.

Visiidi eesmärk oli ühelt poolt osaleda maailmavalitsuse tippkohtumisel, see on selline üritus, mida Dubais juba seitsmendat korda korraldati ja kus Eestil oli väga nähtav koht ja kus siis peaminister esines sellel plenaaril ka sõnavõtuga.

Mina esinesin siis koos erasektori ja ettevõtjatega ja ametnikega Eesti spetsiaalsessioonil. Selle vastu oli väga suur huvi. Ja kindlasti see, et me sellist tähelepanu pälvisime ja sellise võimaluse saime, on ka seotud nende positiivsete otsustega, mida valitsus on teinud selles osas, mis puudutab meie EAS-i esindust, mis sai tõesti pühapäeval avatud, aga ka siis saatkonna avamist ja Expol osalemist.

Toimus ka Expo toimumiskoha külastus, seal tutvustati, kuidas on edasi liigutud Expo korraldamisega, näidati Eesti paviljoni asukohta ja arutleti, kuidas maksimaalselt neid võimalusi, mida Expo loob, meie riik ja meie ettevõtjad saaksid kõige paremini ära kasutada.

Toimus rida kohtumisi ka sealsete võimukandjatega. Peaminister kohtus Dubai emiraadi valitsejaga ja mina kohtusin mitmete ministritega, kellega sai allkirjastatud mitmeid ühismemorandumeid, tehisintellekti, siis ka küberturvalisuse alase koostöö ja mitmetes teistes valdkondades.

Mul toimus ka kohtumine lennufirma Emirates tippjuhtidega, kus arutasime lennuühenduse loomise võimalust ehk siis otselennu loomise võimalust Eesti ja Dubai vahel. Siin need konsultatsioonid kindlasti jätkuvad, aga väga oluline oli see, et peaminister oma ametikaaslasele sellesama probleemi tõstatas ja samuti tõstatasin mina selle teema ka teiste võimukandjatega kohtumisel.

See tähendab seda, et meie poolt see teema on poliitiliselt fookuses ja kindlasti see otsus sealtpoolt lõpuks saab olema sõltuv nii poliitilistest kui ka majanduslikest aspektidest. Aga hetkel selle ülevaate ka piirduksin ja olen hea meelega valmis vastama küsimustele.

Juhataja
Justiitsminister Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu
Tere minu poolt! Kõigepealt, kõigile ajakirjanikele ja eesti rahvale ilusat valentinipäeva! Loomulikult on tegemist ühe niisuguse importpühaga, aga ma arvan, et praegusel lörtsisel ajal iga ettekääne, mis eesti rahval on üksteise kallistamiseks, ei ole kurjast.

Justiitsministeerium esitas riigi kriminaalpreventsiooni nõukogu analüüsi põhjal, hinnangu põhjal Vabariigi Valitsusele arutamiseks ettepaneku ohvriabifondi loomiseks. Ja tegelikkuses, milles on olukord? Olukord on selles, et meil laekub keskeltläbi kolm miljonit eurot süüdimõistetutelt konfiskeeritud vara müügist saadud raha ja sundraha – mida siis kurjategijad peavad maksma, kes on kohtus süüdi mõistetud kohtuotsuse alusel – hinnanguliselt samuti aastas ligi kolm miljonit eurot. Samas, see sundrahasüsteem, mis on riigis loodud, on mõeldud selleks, et idee või kontseptsiooni järgi kompenseerida kuriteoohvritele tekkinud kahju ning samuti suunata seda raha ennetuseks. Tegelikkuses see täna nii ei toimu, vaid kogu see raha suunatakse riigieelarvesse.

Ettepanek ohvriabifondi loomiseks seisneb selles, et suunata see raha, mis kurjategijatelt välja mõistetakse kahjude katteks, sihtotstarbeliselt ohvrite hüvitamiseks. Ja selleks tuleks luua siis elatisabifondiga sarnane süsteem kuriteos kannatanutele ehk ohvriabifond. Seda siis Justiitsministeeriumi ettepanekul hakkaks administreerima tulevikus Sotsiaalkindlustusamet.

See tähendab seda, et riik maksab sellest rahast, mis juba laekub kurjategijatelt üldiselt sellesse fondi, raha välja konkreetsetele kuriteoohvritele ning seejärel riik pöörab selle nõude omakorda kurjategija vastu. Probleem on, et väga paljudes üksikutes juhtudes tänases süsteemis kurjategijatel ei ole piisavalt vara, et konkreetses juhtumis oma teoga tekitatud kahju hüvitada. Ja ma loodan, et siis lähiajal valitsuskabinet seda küsimust arutab ja langetab selle suhtes toetava seisukoha.

Nüüd, siin eile-üleeile on meedias pälvinud tähelepanu küsimus, mis puudutab Saaremaale meretuulepargi rajamise taotlust, mis on Vabariigi Valitsusele esitatud juba 2015. aastal. Ja praeguse seisuga on olukord selline, et valitsuskabinet arutas seda läinud aastal ja väga põhjaliku ametkondade seisukohtade ärakaalumise tulemusena see taotlus, et meretuulepargi hoonestusloa algatamist lubada, ei ole leidnud valitsuskabinetis toetavat seisukohta. Sellest johtuvalt on siis majandus- ja kommunikatsiooniminister valmistanud ette valitsuse korralduse eelnõu vastata sellele arendajale, Saare Wind OÜ- le eitavalt, keelduvalt. Vastavalt haldusmenetluse seadusele on läinud nädalal – minu andmetel neljapäeval – antud ka see korralduse projekt sellele ettevõtjale arvamuse avaldamiseks. Ta saab esitada oma vastuväited. Pärast seda, kui need vastuväited on esitatud, need on läbi kaalutud, tuleb see küsimus siis majandusministri esitusel Vabariigi Valitsusele konkreetse korraldusena otsuse langetamiseks. No sisuliselt see keskne probleem, sisuline probleem sellega, miks on selle korralduse eelnõu ette valmistatud eitavalt, on seotud meie julgeolekuga. Siin on ka Kaitsepolitseiamet, kelle sisend on olnud üheks aluseks selle seisukoha kujundamisel, oma hinnangutes asunud seisukohale, et see kahtlemata võib kaasa tuua mõjusid ja ohte meie julgeolekule, puudutavalt neid investoreid ja sellega seotud tausta, nagu Kaitsepolitseiamet on ka ise kommenteerinud.

Nüüd, tõsine teema, mida arutab täna (toim. 14. veebruar) parlament, on meie infojulgeolek riigis. See, mis puudutab erinevaid infooperatsioone ja mis on seotud sellega, et ühiskonna sidusust püütakse lõhestada. Me mäletame, et päevad pärast seda, kui väga tõsist ühiskondlikku resonantsi põhjustanud erakorraline parlamendi istung oli toimunud, rändeleppe arutelu Riigikogus, siis laekus meie politseile kuriteoteade, mis oli seotud sellega, et Tallinnas Stroomi rannas on rünnatud ühte inimest ja tema suhtes on toime pandud kehaline väärkohtlemine sellise vaenukuriteona.

Nüüd, tänaseks on meil politsei menetlus jõudnud sellisesse faasi, nagu politsei on kommenteerinud, et tegelikkuses politseil on alust arvata, et kannatanu poolt kirjeldatud rünnak aset ei leidnud. Politsei käsutuses oleva teabe põhjal nende menetlustoimingutega, mida läbi on viidud, politsei on seisukohal tänase teabe alusel, et tegelikult see ei vastanud tõele. Ja sellest johtuvalt on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb valeütluste andmist. See on väga tõsine kuritegu, valeütluste andmise kuritegusid iseenesest meil eelmisel aastal registreeriti 98 ja see arv on kasvutempos. Üle-eelmisel aastal oli see arv 73. Ja valeütluste andmine selles menetluses, siis kohtueelses menetluses, selle kuriteoga kaasnev kahju on kahtlemata see, et on esiteks raskendatud tõele jõudmine menetlejate poolt, aga teiseks see tähendab ka tegelikkuses seda, et siis vale jääb peale. Ja loomulikult riik, õigusriik ei saa seda lubada.

Kui me peame silmas seda tundlikkuse teemakäsitlust ja seda resonantsi, mida ka see juhtumi episood puudutas Eesti ühiskonnas, siis loomulikult minu esimene seisukoht on see, et meie õigusasutused tegutsevad sõltumatult, vaatamata sellele, ükskõik, kes on mingisuguse konkreetse registreeritud kuriteoga või õigusküsimusega seotud. Ja teine küsimus on ikkagi selles, et kahtlemata on olemas siin ülekaalukas avalik huvi selleks, et ühiskond teaks selles juhtumis kõiki tegelikke asjaolusid, mis siis aset leidsid ja millised olid ka need motiivid. Ja seda rõhutan, motiivide osas, et kui mingi kuriteo motiiv on ühiskonnas ebakindlust külvata ja Eesti ühiskonnas püüda tekitada lõhesid, siis tegemist on karistusseadustiku mõttes madala motiiviga, mida karistusseadustik määratleb ja see on kindlasti karistuse määramisel käsitletav raskendava asjaoluna. Nii et kui need niisugused katsed, olgu nad karistusõiguslikult defineeritavad või muul moel katsed demoniseerida eesti rahvast ja selle läbi saavutada mingisuguseid omistatud tulemusi, neid katseid kindlasti Eesti ühiskond peab tõkestama, kasutades selleks kõiki õigusriiklikke vahendeid, mis on antud meie õigusasutuste käsutusse.

Ja viimane küsimus, mis oli ka arutusel, oli parlamendiliikmete algatatud alkoholiaktsiiside alandamise eelnõu. Selle üle oli tõsine arutelu valitsuses. Ma arvan, et see on kaalukas eelnõu alkoholiaktsiiside alandamise kohta ja minu ettepanekul valitsus ei võtnud vastu eitavat seisukohta, vaid nagu olid siis erakondade vahel erinevad poliitilised erimeelsused selles küsimuses, valitsuses ühtne seisukoht jäi kujundamata. Aitäh!

Juhataja
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps, palun!

Mailis Reps
Aitäh! Kõigepealt ma siis ütleks väga head ja positiivsed uudised välja. 24. veebruaril me anname üle riiklikud preemiad. Esimene nendest on keelevaldkonnas, seda preemiat nimetatakse Wiedemanni preemiaks, sest kunagi aastaid tagasi see pigem tuli sellise kodanikualgatuse korras ja tänaseks on ta siis saavutanud elutööpreemiaga sama kaalu. Ehk eraldatakse 65 000 eurot.

Selle saab väga lugupeetud inimene, pikaaegne keeleõppejõud, tervete põlvkondade looja. Ja on äärmiselt hea meel, et selle saab Krista Kerge. Kõik, kes on temaga kokku puutunud, teavad, et proua ja professor ja vägagi pühendunud keeleinimene on äärmiselt palju mõjutanud eesti keele arengut. Ja eriti vahva on see, et sellel aastal, eesti keele 100. sünnipäeval ametliku keelena on kindlasti tema roll ka olnud väga-väga suur erinevate strateegiate ja keelearengukavade koostamisel.

Teisena võtsime siis ette ja tunnustasime riiklikult – need preemiad antakse samuti üle 24. veebruaril – teadlasi. Täna on siis see hetk, kus need nimed avalikustatakse ja meil on hea meel neid inimesi kõiki õnnitleda.

Loomulikult kõigepealt siis elutööpreemiad ja väärikad laureaadid on Anne Luik ja Peeter Saar – loomulikult üsna selge enamus inimesi teavad neid inimesi – ja teaduspreemia väljapaistva avastuste eest Mart Ustavile. Lisaks eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest märgitakse ära teaduspreemiate ehk aastapreemia saajana Arvet Pedas täppisteaduste alal. Tõnu Eskole, Reedik Mägile, Krista Fischerile ja Lili Milanile keemia ja molekulaarbioloogia alal, Irina Hussainovale tehnikateaduste alal, Allen Kaasikule arstiteaduse alal, Urmas Saarmale geo- ja bioteaduste alal, Maarika Männile põllumajandusteaduste alal, Allan Puurile sotsiaalteaduste alal ja Rein Rauale humanitaarteaduste alal. Nii et kõigile nendele inimestele suur-suur õnnesoov. Ja kokku siis riik eraldas teaduspreemiate väljamaksmiseks 290 000 eurot.

Kolmas väga oluline otsus, võib-olla natuke töisem kui need eelmised õnnesoovide otsused. On siis Eesti teadustaristu teekaart. Ja võib-olla see tundub veidi selline, noh, sisuliselt võib-olla väiksema tähelepanuga, aga tegelikult on see ülioluline otsus. Iga nelja aasta tagant me vaatame läbi investeeringuotsused ja vaatame ka selle sisendid. Laiendatakse teadustaristu nimekirja. Näiteks seekord toodi sisse kolm uut eesmärk: Eesti pere- ja sündimusuuring, meretehnoloogia ja hüdrodünaamika teadustaristu ja nutika tootmise tuumiktaristu. Nii et pidevalt sellised laienemised ja uute eesmärkide seadmised on äärmiselt olulised.

Aga lõpetuseks võib-olla oluline, et eile sai üsna palju tähelepanu see, et teadlased olid siis justkui mingil tähelepanu teemal siin Stenbocki ees. Ma jälgisin veidi seda kajastust ja võib-olla ositi jäi arusaamatuks, mida siis Teadus-ja Arendusnõukogu eile pikalt arutas. Võib-olla ma siis paari lausega ütlen üle. Arutelu käib siis selle ümber, et kõigepealt lepiti kokku, et saavutatakse üks protsent. Eile esimene ja väga oluline otsus Teadus- ja Arendusnõukogus, mille osas leiti konsensus ja mida, võiks öelda, erasektori esindajad väga kenasti ütlesid, et nad on seal aastaid istunud ja nad ei ole kunagi näinud nii kaugele jõudnud konsensust, oli see, mida see üks protsent siis tegelikult tähendab.

Ja lepiti kokku, et see tähendab järjestikulistel aastatel igal aastal 48 miljonit. Juhul, kui majandus kasvab veelgi, siis see summa võib ka loomulikult suureneda. Ehk siis konkreetselt iga aasta lisandub juba olemasolevale 48 miljonit lisaks. See on see ühe protsendi eesmärk. Nüüd see on konkreetselt välja öeldud ja selline tõlgendusruum, mis on aastaid käidud ja vaieldud, on selles osas siis kokku lepitud nüüd ka rahandusministeeriumiga.

Miks on see märgiline? Sest meie eesmärk teaduskokkuleppe juures – ja teadlased on seal olnud selgelt just need eestkõnelejad – on see, et selle ümber siis hiljem aastate jooksul ei peakski vaidlust olema, see on midagi, mida ühiskonnas on kokku lepitud, mida arvestatakse Rahandusministeeriumis juba RES-i (toim. riigieelarve strateegia) kujundamisel baasi sisse. Ja seetõttu on nende summade kokku leppimine äärmiselt oluline.

Nüüd, teine on siis jagamine. See, mida siis teadlased eile välja tõid, et nad on mures, et justkui see osa 48 miljonist võib-olla ei lähegi sihtotstarbeliselt. Kinnitan üle, et teine arutelu Teadus- ja Arendusnõukogus, kus on ka väga selgelt teadlaste esindajad nii Teaduste Akadeemia kui ka ülikoolide poole pealt, tõid siis välja sellise hoiaku, et rakendusuuringud ja erinevate valdkondade uuringud on väga olulised. Seal on näiteks personaalmeditsiin, erinevad lisandväärtused, Kaitseministeeriumi erinevad uuringud, mida me oleme väga uhkelt vaatamas. Nii et sellised erinevad valdkondlikud rakendusuuringud, mille jaoks on ühiskonnas tellimus. Ja sellele võiks laieneda mitte enam kui umbes 20% kogu rahast.

Teine ja ülejäänud osa sellest 80%-st lepiti kokku, et see on umbes pooleks ehk siis täpsemalt kas siis 50 ja 50 või 40 ja 20, kuidas seda vaadata. Aga see ülejäänud teaduse raha on siis pooleks. Üks osa sellest on selgelt see, mida teadlased küsivad, ehk siis nendele oluliste uuringute baasfinantseerimise ja selline teadlaste enda valitud eesmärkide puhul. Ja mis on seal oluline, teadlased saavad ise seal autonoomselt väga palju otsuseid teha – ise jagavad, ise otsustavad. Ülikoolide autonoomia ja teadusasutuste autonoomia on Eestis väga oluline.

Ja teine osa on see, mida siis ühiskond ootab. Et oleks rohkem suunatud tegevusi ettevõtluse ja teadusasutuste vahelisele koostööle. Need teemad, mida te kindlasti ka märkate ühiskonnas, öeldakse, kuidas see teadus nüüd ühiskonnas tooks lisandväärtust. Ja see lõpuks, loomulikult, on jälle see, et need teadusasutused ja teadlased saavad siin väga selgelt lisavahendeid, aga see on pigem suunatud mingitele praktilistele tegevustele ja praktilistele, näiteks ettevõtluslepingutele, ettevõtlus teatud koostööle. Aga eesmärk, jah, siis, et selle mõju ühiskonnas on rohkem nagu mõõdetav kui see teadlaste selline kaudsem ja kaugem eesmärk. Aitäh!

Juhataja
Nüüd on võimalus küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud ning küsime läbi mikrofoni.

Laura Kimmel, TTV uudised
Mina küsiksin haridus- ja teadusministri käest, kui palju on üldse selliseid signaale, et meie kõrgkoolide lõputööde puhul võib olla tegemist plagiaadiga? Sest avalikkuse ette selliseid asju, eriti kui ei ole tegemist avaliku elu tegelasega, ei jõua. Ja äkki oskate öelda seda ka, millistest kõrgkoolidest kõige rohkem neid signaale tuleb.

Mailis Reps
No selline laiem skandaal loomulikult ei ole ei ülikoolide ega ühegi õppejõu huvides, sest seal on ju ka juhendaja nimi. Nii et üldiselt on erinevad õppejõud ja juhendajate enda vastutus on väga suur.

Õnneks on olemas ka väga palju mitmeid erinevaid konkureerivaid, ütleme, selliseid arvutiprogramme, mis aitavad tuvastada plagiaati. Enamikku nendest arvutiprogrammidest, kui keegi soovib, võib ka ise kasutada. Ühekordsel kasutusel on seal väike osalustasu. Mina olen isiklikult päris mitut programmi huvi pärast kasutanud. Väga efektiivsed, tasub proovida.

Nii et ülikoolid kasutavad nii arvutisüsteeme kui ka siis õppejõud ise. Ja keskmised ülikoolid ise tegelevad sellega sisemiselt väga palju. Jah, võib-olla mitte niimoodi 15 või 17 aasta vanuste töödega, aga ka tagantjärele jälgitakse. Nii kui tuleb mingi signaal, siis ülikoolid on sellest väga huvitatud. Ja ka nüüd on Tallinna Ülikool kinnitanud, et nad võtavad sellist signaali väga-väga tõsiselt, sest see on ülikooli maine küsimus.

Laura Kimmel
No ma küsiks teie käest. Kas on olemas mingi statistika, kui paljudelt inimestelt üldse aja jooksul on teaduslik kraad, siis bakalaureuse- või magistrikraad ära võetud?

Mailis Reps
Ma ei julge teile küll ühtegi statistikat öelda. Selliseid suuremaid skandaale üle maailma on võib-olla mõned kümned. Sest alati nad ületavad ka uudisekünnise. On olnud siin väga tuntud inimesi, kes on ka väga pika aja möödudes … Võib-olla te olete märganud, aga näiteks Ameerikas on see muidugi väga tõsiseltvõetav ja seal kustutatakse isik ka ülikooli nimekirjast. Ehk siis tema eluloos, kui selline süüdistus tuleb – no ma räägin nüüd päris tõsisest ülikoolidest, võib-olla neid ülikoole on seal ka väga erinevaid –, siis on olnud ka selliseid tuntud inimesi, kes 30-40 aastat hiljem on nimekirjast kustutatud. Mis tähendab seda, justkui see inimene pole mitte kunagi isegi sisenenud kõrgharidusse. Nii et võetakse selliseid asju väga tõsiselt ja kõige tuntumad juhtumid on jõudnud ka senati tasandile, kus tõepoolest inimesel ka hilisemad kraadid seetõttu tühistati.

Nii et ma julgen öelda, jah, angloameerika süsteemis on need nagu tõsisemad, Skandinaaviast tean ka paari juhtumit, aga mulle ei ole, jah, sellist statistikat, kui palju. Pigem ikka ülikoolid, teadusasutused võtavad seda ise sisemiselt vaikselt ja üsna karmilt käsile.

Imre Kaas, Kanal 2
Jätkan samal teemal. Rainer Vakra on vabanduseks toonud ühe põhjusena selle, et tegemist võis olla halva viitamisega või puuduliku viitamisega. Kuidas laua taga istuvad ministrid ise mäletavad enda ülikooliõpingute ajast diplomitöö kirjutamist? Kas nõuded olid piisavad, kas teil oli probleeme ja kas, ütleme, diplomitöö kirjutamisel peaks olema mingisugused kõrgemad nõuded kui …?

Jüri Ratas
Aitäh! Eks ikka mäletan. Ma arvan, et see viitamine on olnud ju alati ääretult oluline ja tähtis. See autorlus mitte kunagi tegelikult ei kao, kui me seda kasutame. Kuna minu mõlemad vanemad on akadeemilisest poolest pärit, siis ma mäletan väga hästi, et see oli kuidagi eriliselt tähelepanu all, just see viitamise aspekt.

Nii et kui küsida, kas need on piisavad, need nõuded, ma olen selles mõttes täielikult nõus sellega, mida ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps, et eks võib-olla 19 aastat tagasi või isegi seal 16 aastat tagasi need võimalused, just infotehnoloogia loogilised võimalused, et seda plagiaati või võimalikku plagiaati siis teha kindlaks või ümber lükata, olid kindlasti kindlasti väiksemad. Tänapäeval on need võimalused suurenenud.

Kas midagi tuleks muuta? Ma ei oska ühtegi konkreetset punkti küll öelda, et seda tuleks muuta. Minu meelest ka siis olid reeglid väga konkreetsed viitamise osas. Aitäh!

Juhataja
Kas keegi?

Urmas Reinsalu
Jah. Ma arvan, tuleb vahet teha, et miks on üldse viitamine olemas teaduses nagu ühelt poolt võetuna. Tegelikult ju ülikoolitööd õpetavad niisugust teaduslikku lähenemist, see on üks õpetamise viis. No tegelikult selleks, et aru saada, kust mingi teadmine tuleb, teadmise allikaid teada saada, on viitamine vajalik. Ja see on nõue või eeldus siis teadusliku laitmatuse jaoks.

Nüüd, teine, omaette asi on küsimus, kas viitamine on korrektsus või mitte, on tegelikult kellelegi töö omistamine enda nimele. Sel juhul on tegemist, noh, ütleme, vargusega. Ma arvan, et need kaks asja, kuigi üks võib johtuda teisest, on tegelikult väga erineva kaaluga.

Jah, muidugi mäletan, kes ei mäleta neid närvilisi öid – vahel ärkad üles ja õudusega mõtled, et oled veel ülikoolis.

Rene Tammist
Ma võin ka kommenteerida. Tõesti, kõigepealt on hea, et selline diskussioon toimub ühiskonnas. Kindlasti see juhib sellele teemale rohkem tähelepanu.

Aga ma ka mäletan, et meid ka juhendati, mind sealhulgas. Toimusid vastavad seminarid, kus siis selgitati, kuidas viitamine peab aset leidma. Mul on ka kogemus Suurbritannias õppimisest, seal pöörati väga-väga palju sellele tähelepanu. Ja tõesti, sellele juhiti palju tähelepanu, et see viitamise pool oleks korrektne, seal väga tõsiselt tegeleti siis plageerimise vältimisega.

Mailis Reps
Ma võib-olla nii palju veel täpsustan, veel kord, et asutustel on loomulikult võimalik, teadusülikoolidel on võimalik teha teatud täpsustusi. Viitesüsteeme on erinevaid. Osades kohtades nõutakse, näiteks, kui sa mingit teost ümber jutustad, sellele kindlasti teatud ühtse süsteemi viidet, teisel juhul, kui sa seda ümber jutustad, aitab sellest, kui sa lehekülje alla paned, näiteks. Seal on teatud teadusasutustel erinevaid võimalusi. Aga see loomulikult ei laiene terviktekstide kasutuses. Seal on nagu nagu väga oluline vahe.

Kui me meenutame võib-olla enda töös ka, et eks võib-olla mingit viiteeksimusi või näiteks tsiteeritud valesti või … No mina pean ütlema, ka minul on tehtud tööd enamik mitte Eestis kaitstuna ja kahjuks ka mitte eesti keeles, aga olid tõesti, näiteks Hollandis ja Ameerika süsteemis olid erinevad nõuded. Väga selgelt pidin ümber õppima, kuidas ühes ja kuidas teises. Ja näiteks sellist, mida meil väga tihti kasutatakse, et mingi lõigu taha paned lihtsalt raamatu, mida oled kasutanud lehekülje täpsusega, no seal üldse see ei tulnud kõne allagi. Seal tuli väga täpselt vaadata ära, et kas selle lehekülje jooksul on viidatud veel kolmandatele, öeldes kindlasti ka ära see, et … Näiteks Ameerikas on see palju-palju, seal on ka, nagu me teame, copyright’i puhul ehk autorluse puhul on meeletud nõuded ja seetõttu nemad on eriti korrektsed. Euroopas oldi natuke paindlikumad. Aga veel kord: see ei laiene lehekülgede viisi terviktekstile, seal osas on, ma ütleks, suhteliselt ühtlased nõuded.

Juhataja
Kui rohkem küsimusi ei ole, siis on pressikonverents lõppenud. Suur tänu kõigile!