Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 14. november 2019

14. november 2019 - 22:42

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, välisminister Urmas Reinsalu ning sotsiaalminister Tanel Kiik.

 

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=C754Vp1Aqrw 

 

Juhataja Urmas Seaver

Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, välisminister Urmas Reinsalu ja sotsiaalminister Tanel Kiik. Esmalt annan sõna peaminister Jüri Ratasele.

 

Jüri Ratas

Suur tänu! Head ajakirjanikud, ma kõigepealt väga tänan teid, et te olete ka saanud tulla siia täidesaatva võimu juurde. Ma mõtlesin, et kõik on seadusandliku võimu juures, seal on huvitavad arengusuunad ja kindlasti arutelud.

Oli siis Vabariigi Valitsuse istung. Täna tegime selle erakorraliselt nii vara, et hommikul alustasime kell 8.15. Peamiseks küsimuseks oli teise pensionisamba seaduseelnõu, selle arutelu. Eelnõu sai valitsuse heakskiidu täna ja kell 10 riigikogu istungil anti see ka üle menetlemiseks riigikogule.

Nüüd edasi. Eestimaa inimestel on kindlasti reformi tulemusel võimalik ise otsustada oma pensionisäästude üle ja teha iseseisvalt ka investeerimisotsuseid. Samas on võimalik ka jätkata teise pensionisambasse kogumist, nii nagu seda on seni tehtud.

Alates juulist saavad inimesed teha avaldusi teise samba maksete peatamiseks. Esimesed väljamaksed – vähemalt selle eelnõu alusel – peaks toimuma aastal 2021.

Ja loodame väga, et selle eelnõu tulemusel muutuvad ka pensionifondid tõhusamaks ja tootlikkus kasvab kiiremini.

Nüüd Eesti seisukohad Euroopa Liidu eelarve kohta. Kiitsime heaks ka Eesti seisukohad Euroopa Liidu järgmise aasta eelarve kohta, mida arutavad riikide ja Euroopa Parlamendi esindajad homme Brüsselis. Suuremad poliitilised otsused on ära tehtud 7-aastase pikaajalise eelarveraamistikuga. Jutt on siis aastatest 2014–2020 ja see eelarve ongi praeguse eelarveperioodi viimane.

Eesti valitsus peab tähtsaks saavutada õigeaegne kokkulepe riikide ja Euroopa Parlamendi vahel nii, et oleks tagatud programmide viivitusteta rahastamine.

Eesti on ka kindlasti üks 17-st Euroopa Liidu liikmesriigist, kes ei soovi ühenduse eelarvega ühtekuuluvuspoliitika rahastuse kärpimist. Ühtekuuluvuspoliitika on aidanud kindlasti meie inimeste elujärge märkimisväärselt parandada ja rahastuse jätkumine on oluline.

TAN-i volituste suurene suurendamine. Valitsuse juures tegutsev teadus- ja arendusnõukogu (TAN) sai valitsuse otsusega suurema otsustusõiguse strateegiliste valikute ja rahastamisotsuste tegemisel. Muu hulgas suurendatakse ka teadus- ja arendusnõu koosseisu just sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna ekspertidega.

Täna peale lõunat, kui jätkame valitsuse kabinetiistungiga, läheme PERH-i. Seda veab sotsiaalminister Tanel Kiik. Kõigepealt tutvume Põhja-Eesti regionaalhaiglaga ja peale seda arutame olulistel tervisevaldkonna teemadel.

Nõupidamisel kõneleme meditsiinivaldkonna tippspetsialistide ja ekspertidega väljakutsetest vähiravis, vähiennetuses ning vaimse tervise olukorrast Eestis.

Kabinetinõupidamisel oli ka Arktika [nõukogu] küsimus, mille välisminister tõi, ja see sai samuti heaks kiidetud, et Eesti saaks vähemalt taotluse esitada vaatlejariigi staatuse saamiseks. Aitäh!

 

Juhataja

Rahandusminister Martin Helme, palun!

 

Martin Helme

Aitäh! Jah, kahtlemata minu jaoks kõige olulisem punkt tänases valitsuse päevakorras oli teise samba reformi eelnõu heakskiitmine ja selle saatmine parlamendi menetlusse.

Kui meil üldiselt on valitsuse istungid sellised suhteliselt formaalsed, kus pikka arutelu ei ole, arutelud jäävad kabinetti, siis selle punkti juures oli siiski ka arutelu. Kolleegid tundsid huvi eelnõu menetlusliku poole kohta, tundsid huvi ka selle kohta, kui palju on teistest ministeeriumitest või ka turuosalistelt tulnud ettepanekuid selles viimases faasis arvesse võetud.

Mõned numbrid siia ka. Ministeeriumidelt tuli umbes 25 ettepanekut, muudatus- või parandusettepanekut, ja nendest praktiliselt suurem enamik on viidud eelnõusse sisse. Kui ma õigesti peast mäletan, siis 21 on kas osaliselt või täielikult arvestatud.

Ja siis väljastpoolt, huvigruppidelt on tulnud suurusjärgus 170 ettepanekut ja need on tõesti väga laia ampluaaga – seal on ettepanekuid nii konkreetse eelnõu teatud sõnastuste kohta, aga seal on ka selliseid väga suuremahulisi ettepanekuid kogu Eesti pangandusturu või siis kogu pensionisüsteemi muutuste kohta. Nii et neid me praegu ei ole sisuliselt läbi arutanud ega eelnõusse sisse kandnud, see peab jääma meil eelarve menetluse faasi juba riigikogus.

Me soovime teha esimese lugemise ära veel detsembrikuus. Ja kui me selle tempoga läheme, siis on suhteliselt tõenäoline, et jaanuarikuus teeme ära teise ja kolmanda lugemise. Ehk siis jaanuari lõpuks peaks saama selle seaduse välja kuulutada.

Esimesed rakenduslikud sammud peaksid hakkama toimuma augustis – ehk järgmisel kuul pärast seda, kui inimesed hakkavad saama avaldusi esitama. Esimesed väljamaksed ehk reaalsed muutused nii fondide kui ka inimeste jaoks peaksid rakenduma siis aasta pärast ehk 2021. aasta jaanuaris.

Selline ühiskondlik debatt käib taustal kogu aeg. Minu arust on see väga tervitatav. Minu arvates on tervitatav see, et inimeste teadlikkus kogu meie pensionisüsteemi kohta ja selle pensionisüsteemi nüansside ja tema toimimise kohta kasvab.

Siin on tõenäoliselt osa vaidlusi tehnilised, aga osa vaidlusi on selgelt väärtuspoliitilised või väärtuspõhised, mida me usume või mida me eelistame, kuidas neid asju lahendada. Nii et ma ei kahtle hetkekski, et ka parlamendis ootab meid väga elav debatt ees.

Ja ma arvan, et see teise pensionisamba reform või üldse pensionisüsteemi reform on kahtlemata selle valitsuse koalitsioonileppe üks kaalukamaid suuri muutusi. Nii et me võtame seda väga tõsiselt.

Omalt poolt lisaksin veel seda, et nii eelnõu väljatöötamise käigus kui ka edasise menetluse käigus kindlasti rahandusministeerium ja mina isiklikult oleme väga pingutanud selle nimel, et sisulisi ettepanekuid läbi arutada ja võimaluse korral arvesse võtta.

Aga me teeme ka väga selgelt vahet selles, et kui meil on turuosalised, kellelt tulevad ettepanekud, mis on selgelt suunatud sellele, et see reform kas peatada, nurjata või pea peale pöörata, siis loomulikult nendega meil ei ole pikka diskussiooni mõtet pidada. Ma rohkem praegu lisakski. Aitäh!

 

Juhataja

Välisminister Urmas Reinsalu, palun!

 

Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma tahaksin tõsiselt tunnustada rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi eksperte, kelle kokku pandud 112-leheküljeline väga tugevat analüütilist kvaliteeti sisaldav seletuskiri sellele eelnõule, mis puudutab teise samba pensionireformi, on vägagi suure pühendumusega ette valmistatud. Ja julgen kinnitada, et see reform on kindlasti kõigile ühiskonnas, kes on selle pensionisüsteemi osalised või kes tahaksid liituda teise samba süsteemiga, kasulik.

Nüüd valitsus arutas tõsiselt niisugust huvitavat organisatsiooni nagu Arktika nõukogu, kus on kaheksa arktilist riiki alalised liikmed ja hulk riike on vaatleja staatuses.

See teema on Eestis olnud ka aastaid arutlusel, kas Eesti peaks siis, ütleme, põhjapoolseima mittearktilise riigina, kes ei ole Arktika nõukogus, taotlema oma välispoliitilistest huvidest tulenevalt vaatlejaliikme staatust. Ja valitsus võttis vastu otsuse: jah, Eesti asub taotlema vaatlejaliikme staatust Arktika nõukogus.

See on majanduslikult, aga ka julgeolekuliselt, samuti ressursside mõttes huvitav piirkond. Külma sõja ajal paiknes Arktikas suur osa nii Nõukogude Liidu kui ka Ühendriikide tuumaarsenalist.

Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistuse hinnangul leidub Arktikas kuni 13% maailma naftavarudest ja 30% loodusliku gaasi varudest. Lisaks, kui me mõtleme transpordiühendustele, et kui Kirdeväil avaneks, siis see tähendab tegelikult kaupade transporditeekonna lühenemist Aasiast Euroopasse 14 päeva võrra.

Venemaa on oluliselt tugevdanud oma sõjalist kohalolekut Arktika ruumis. Ka NATO on läbi viinud oma viimase veerandsaja suurimad sõjalised õppused Norras, Põhja-Atlandi piirkonnas ja Läänemerel. Seda eelmise aasta lõpul, kui ka meie osalesime.

Euroopa Liit organisatsioonina on taotlenud vaatlejaliikme staatust Arktika nõukogus, kuid kuna see eeldab kõigi alaliste liikmete toetust, ei ole Euroopa Liit seni Arktika nõukogu liikmeks saanud. Aga kindlasti see Arktika nõukogu avab meile võimaluse nendes valdkondades, milleks see nõukogu on mõeldud, arendada huvitavat koostööd oma liitlastega, teiste partnerriikidega.

Ta avab võimaluse meie ettevõtjatele kindlasti saada suuremat oskusteavet, mis puudutab mereliikluse valdkonda, puhaste tehnoloogiate arendamist, navigatsioonivaldkonda selles mõõtmes. Ja kindlasti annab ta ka olulise võimaluse teavet mõjutada, mis puudutab julgeolekulisi küsimusi.

Kindlasti on meie jaoks ka oluline väärtus põlisrahvaste huvide eest seismine ja ökoloogiline Arktika seisundi kaitse.

Arktika nõukogul on 13 alalist vaatlejat: Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Poola, Hispaania, Suurbritannia, Šveits, Hiina, India, Itaalia, Jaapan, Korea Vabariik ja Singapur. Meie tahaksime olla siis 14. alaline vaatlejariik.

Ja lisaks, valitsus arutas ka niisugust põnevat Euroopa Liidu ja Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide koostöölepingut nagu Cotonou leping. Ja me otsustasime Euroopa Liidu poolt vaadatuna, et kuna uue lepingu sõlmimist ei ole tegelikult jõutud selleks ajaks pikendada, siis ühe liikmesriigina toetada seda koostöö, kaubanduskoostöö- ja arengukoostöölepingut Vaikse ookeani Kariibi mere riikidega. Aitäh!

 

Juhataja

Sotsiaalminister Tanel Kiik, palun!

 

Tanel Kiik

Suur tänu! Head ajakirjanikud! Täna tõesti arutas valitsus mitut olulist küsimust istungil ja kabinetis ning nagu peaminister viitas, siis jätkuvad tervishoiuvaldkonna jaoks tähtsad küsimused – ja ma ütlen, kõigi Eesti inimeste jaoks tegelikult oluliste teemade arutelu – ka pärastlõunal Põhja-Eesti regionaalhaiglas.

Mis puutub esimest sellist suuremat punkti, teise samba reformi, siis siin tõepoolest on suvi läbi tehtud palju tööd. Rahandusministeerium, sotsiaalministeerium ja teised kaasatud osapooled nii turu pealt kui ka laiemalt on esitanud oma ettepanekuid ja seisukohti.

Tõsi on see, et alati ei ole võib-olla üksmeelt sada protsenti kõigis küsimustes, aga nii nagu valitsuse laua taga ka oma sõnavõtus välja tõin – ja millega nõustus valitsuse selge enamus nüüd, et mitte öelda kogu valitsus –, kindlasti need debatid jätkuvad ka riigikogus. Ehk on väga palju muudatusettepanekuid tulnud turuosalistelt, mida ei ole veel jõutud n-ö põhjalikult läbi arutada ja läbi vaielda. Seda tuleb kindlasti teha. Ehk kui me räägime teise samba muutmisest, siis siin on mitte ainult sotsiaalministeeriumi ettepanekud olulised, vaid on esitanud neid ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, on esitanud erinevad finantssektori osapooled.

Kindlasti tuleb adresseerida ka Eesti Panga murekohti. Toon võib-olla mõne näite, millele me oleme tähelepanu juhtinud. On tõesti see pool, mis puudutab näiteks n-ö fondide likviidsusküsimusi, et ei tekiks ohtu ja murekohta, et ei ole võimalik mõistliku hinnaga Eestis müüa neid varasid ja tekib olukord, kus tuleb tehinguid teha fondi omanikel ehk antud juhul siis inimestele ebasoodsatel tingimustel. Seda me kindlasti tahame vältida.

Teise küsimuse on pannud lauale nii majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui ka näiteks pangad turu pealt. On küsimus, kas peaks olema võimalik teise samba vara kasutada teatud tingimustel erinevate laenude tagatisena, juhul kui inimene ise seda soovib.

See on kindlasti koht, mis vajab täiendavat debatti. Ka see on teema, mille osas koalitsiooni töörühmas ei olnud konsensust ja polnud ka ajaliselt võimalik veel kõiki plusse ja miinuseid läbi arutada, vaid jäi kokkulepe, et selle teema juurde tullakse tagasi parlamendiarutelude käigus.

Tõsi on see, et oleme ministeeriumi poolt esitanud veel täiendavaid ettepanekuid, mis puudutavad ka uuringuvajadust. Ehk nii nagu rahandusministeerium on ka varasemalt planeerinud, tuleb veel enne eelnõu teist lugemist läbi viia põhjalikum uuring, kus on konkreetsemad tingimused, inimesed teavad, mis juhtudel ja mis võimalus neil on raha välja võtta pensionieas ja milliseid võimalusi on teha seda tööeas ja millised võimalus on taas liituda, et saada selge ülevaade sellest, milline oleks tõenäoline prognoositav inimeste käitumine, kui see seaduseelnõu vastu võetakse. Ja vajadusel saab siis parlament sellest tulenevalt ka teha mingeid muudatusi, kui uuringutulemused seda eeldavad.

Samuti leppisime kokku, et vaatame edaspidi pensionisüsteemi mõnevõrra terviklikumalt. Kui seni on sotsiaalministeeriumil vastavalt seadusele kohustus olnud analüüsida eeskätt esimest pensioni sammast samuti iga viie aasta tagant, siis nüüd laiendame seda analüüsi põhimõtet ikkagi ka teisele sambale, st vaatame kogu pensionisüsteemi tervikuna, selle võimalikke pikaajalisi jätkusuutlikkuse küsimusi, n-ö asendusmäära küsimusi ja kõikvõimalikke vajadusi teha väiksemaid või suuremaid muudatusi seal.

Võib-olla veel mõned näited, mis on laua peal olnud. Sotsiaalministrina olen tõesti esitanud ka ettepaneku, et võiksime selle kaks pluss neli protsendi asemel rakendada süsteemi, kus välja saab võtta inimene selle palga pealt makstud osa ehk selle 2% ja sotsiaalmaksu osa ehk 4% jääks sellisel juhul teise sambasse või inimene saaks selle panna ka investeerimiskontole, saaks mõnevõrra vabamalt neid investeeringuid suunata.

Hetkeseisuga see ettepanek ei ole leidnud toetust, aga loomulikult seda küsimust kindlasti arutatakse edasi ka parlamendi tasandil. Nii et kokkuvõttes oluline ongi see, et seda teist sammast ja seda reformi, mille osas on juba tehtud teatud, ma ütleks, mõistlikud sellised muudatused, näiteks maksuküsimustes, nagu viitasin, ja uuringuküsimustes, analüüside küsimustes, inimeste teavituse küsimustes, et vajadusel tehtaks neid muudatusi veel ka parlamendi tasandil.

Ja pean positiivseks ka seda, et ka see ajaraam, mis algselt oli mõeldud – eesmärk oli valitsusliidul ju vastu võtta kõik need muudatused veel sellel aastal –, seda ei mindud n-ö nui neljaks tegema, vaid kuna tõesti see teema on lai, kuna erinevaid osapooli on palju, on ka valitsuse enda sees arutelusid palju, siis mõnevõrra on see ajaraam nihkunud.

See ongi positiivne, see annab tegelikult rohkem aega just nimelt nendeks debattideks, analüüsideks, uuringuteks, rohkem aega seda reformi sisuliselt ja põhjalikult ette valmistada ning just nende võimalike mõjude ja ka võimalike riskikohtadega tegeleda.

Mis puudutab sotsiaalministeeriumi esitatud punkte täna, siis üks olulisi teemasid, milleni eelmine kord ei jõutud ajapuudusel – seekord saime ära räägitud –, oli hambaravitemaatika. Ja hambaravihüvitis, mis kehtib aastast 2017, on järk-järgult toetanud üha enamat, suuremat osa ühiskonnast.

Täna saab hüvitist 40 või 85 euro määraga 2019. aastal hinnanguliselt 300 000 inimest. Eeskätt on siin töövõimetus- ja vanaduspensionärid, samuti madalama ja keskmise sissetulekuga inimesed, samuti kõrgemat hüvitist saavad näiteks ju ka rasedad ja kuni 1-aastase lapse emad, mis on samuti väga oluline sihtrühm.

Aga valitsuses täna arutasime pikalt-põhjalikult võimalusi seda hüvitise saajate sihtrühma veel laiendada ehk seda teha nii, et samal ajal oleks ühest küljest see riigile jõukohane, teisest küljest oleks see teenuse hind mõistlik, ehk kas muuta hambaravihüvitis inimesega kaasas käivaks või teha mingi vahepealne variant, kus näiteks osa sellest hüvitisest seda on, on see siis tõesti diagnoosipõhine, on seal mingid muud vahepealsed lahendused.

Ja leppisime kokku, et kuna tegemist on olulise koalitsiooni seisukoha ja teemaga – hambaravi kui selline puudutab põhimõtteliselt igaüht meist –, siis jätkame neid arutelusid veel järgmistel nädalatel, järgmistel kuudel.

Igal juhul on valitsuses ühine soov laiendada saajate sihti, võimalikke inimesi, kes hüvitist saavad, ja seeläbi panustada rohkem inimeste hambaravisse, inimeste tervisesse. Ja kindlasti selles suunas liigume, on see siis olemasoleva süsteemi raames hüvitist suurendades, omaosalust vähendades või siis seda n-ö patsiendiga kaasas käivaks muutes. See selgubki arutelude tulemusena.

Põgusalt räägiks ka sellest, mis täna pärastlõunal toimub. Valitsus tõesti suundub Põhja-Eesti regionaalhaiglasse, kus vastavalt juba varem toimunud valitsuse arutelude kokkuleppele, kuna peaminister allkirjastas maailma vähideklaratsiooni, siis me leppisime kokku, et me tuleme tegelikult vähitemaatika juurde eraldi tagasi, kuna see on koht, mis Eestis on teatavasti surma põhjustajana number 2 ja ajas on ta kasvav, teatud riikides on ta juba esimene surma põhjustaja.

See on koht, mille ennetustegevusse, ravisse, samuti teadmisse ja, ütleme, sellise tõenduspõhise meditsiini juurutamise-arendamisse valitsus soovib täiendavalt panustada, tegi seda ka 2020. aasta eelarve raames. Ehk lisati eraldi üks miljon eurot just nimelt vähiravi ja sõeluuringute arendamisse, mis on samuti olulise lisapanuse andnud. Jätkame täna just nimelt sel teemal arutelusid, kuidas vähiravi ja vähi ennetustegevusi Eestis tõhustada, kuidas seda konkreetset raha planeeritakse kasutada sotsiaalministeeriumi haldusalas.

Samuti arutame selle üle, kas Eesti peaks taastama kunagi kehtinud riikliku vähistrateegia, mis oli kuni aastani 2015. Hetkel Eestis sellist dokumenti ei ole, aga on tõsine põhjus see küsimus tõstatada. Ja mida mina sotsiaalministrina isiklikult toetan, on see siis vähiravi ennetustegevuskava, on see strateegia nimega, see polegi niivõrd oluline, aga mingi raamdokument selle olulise raske haigusega tegelemiseks Eesti riigil peaks olema. Sotsiaalministeeriumi poolt on meil igal juhul valmidus seda ette valmistada ja täna samuti valitsuses seda käsitleme.

Teine teema, mida samuti Põhja-Eesti regionaalhaiglasse võime arutada, on vaimse tervise küsimused. Vaimne tervis on kogu maailmas kasvav probleem, on üha enam ka tunnistatav probleem.

Eestis kulub erinevate uuringute andmetel otseselt või kaudselt vaimse tervise muredega seotud kulude katteks 2,4% SKT-st, suurusjärgus 600 miljonit eurot. See on väga suur summa. See hõlmab nii ravikulusid, erinevaid perioode, kui inimene jääb töölt eemale otseselt vaimse tervise murede tõttu või siis tema töövõimekus on selle võrra langenud.

See on küsimus, mis puudutab nii lapsi kui noori – on see siis koolikiusamine, on need vaimse tervise küsimused juba noores eas, on need tervisetrendidest tulenevalt või kuni nutiseadmete kasutamiseni välja. Samuti hõlmab see töökeskkonda, elukeskkonda, kõikvõimalikke stressitegureid, mis paratamatult meid kõiki mõjutavad, kuni siis kahjuks Eestis suhteliselt kõrge suitsiidide arvuni välja.

Ehk kõiki neid küsimusi täna valitsuskabineti tasandil arutame, et kuidas senisest enam seda koostööd süvendada, kuidas senisest enam panustada mõlema puhul ennetustegevustesse ja kahjude vähendamisse.

Ja ma korra juba kasutasin sõna „koostöö“, aga siinkohal rõhutaks veel üle, et seetõttu arutamegi kabinetis tervikuna, kuna siia peavad panustama kõik ministeeriumid oma valitsemisalades haridusest, keskkonnast, majandusest kuni sotsiaalministeeriumi välja. On väga oluline saavutada ühine infovahetus ja arusaam, kuidas eesmärkide poole jõuda.

Nii et need on need peamised küsimused, millega täna tegeleme. Aitäh!

 

Juhataja

Nüüd on ajakirjanikel võimalik küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Sven Soiver, palun alusta!

 

Sven Soiver, TV3

Küsimus teise samba reformi kohta. Tanel Kiik mainis, et võimalik on seda kahte ja nelja protsenti kohelda kuidagi erinevalt. Seni on räägitud, et need kaks ja neli on kogu aeg nagu paarisrakend. Aga küsimus rahandusministrile – kui keegi saab täiendada, siis olen tänulik. Kuivõrd võimalik on selle menetluse käigus nüüd see, et kas väljavõtmisel või teise sambasse edasi jäämisel või ise investeerimisel seda kahte ja nelja protsenti koheldakse kuidagi erinevalt, et saab näiteks kaks protsenti välja võtta, neli sisse jätta või mingid muud kombinatsioonid?

 

Martin Helme

Jah, aitäh! Jah, sellise ettepaneku sotsiaalministeerium tegi ja on arusaadav, et siis sotsiaalminister toetab seda ettepanekut, aga sisuliselt on see vaidlus meil maha peetud ikkagi juba suvel, hiljemalt augustis lõime me põhijooned lukku.

Me võime ju korra uuesti seda arutada, aga kui me tõsimeeli tahaksime selle ettepaneku nüüd uuesti eelarve eelnõusse sisse panna, siis me liiguksime eelnõuga ikkagi kuskile päris algusesse tagasi. Ja sellel ei ole tõepoolest ka ei meie erakonna ega Isamaa toetust sellisel kujul.

Nii et kindlasti me arutame kõiki neid ettepanekuid sisuliselt, aga ma ei pea seda tõenäoliseks, et me selle ettepaneku siiski eelnõusse lõpuks lisame, sest see muudab olemuslikult kogu reformi.

 

Sven Soiver

Täpsustav küsimus. Jutt käib siis väljavõtmisest või teise sambaga edaspidi tehtavatest valikutest?

 

Martin Helme

Ettepaneku järgi oli, kui ma nüüd õigesti mäletan, meie ettepanek oli ikkagi see, et me käsitleme kogu seda raha, mis on kogutud. Me räägime sellest kogutud raha neljast ja kahest protsendist, mitte tulevikulahendustest. Nii et see muudab olemuslikult kogu reformi teistsuguseks. Sellisel juhul see n-ö vabatahtlikuks muutumine on ikkagi väga tinglik.

 

Juhataja

Vahur, palun!

 

Vahur Koorits, Eesti Päevaleht

Küsiksin Martin Helme käest. Kas me tänase seisuga saame siis öelda, et Mart Järviku tagasiastumise küsimus on täiesti päevakorrast maas ning on selge, et tema jätkab maaeluministrina?

 

Martin Helme

No tõesti! Meil käib praegu umbusaldusavaldus riigikogus. Ma ei saa mitte midagi praegu öelda, rääkimata sellest, et lepiti kokku ju koalitsiooni poolt, et riigikantselei viib läbi oma uurimise või oma komisjoni, mis püüab selgust luua dokumentatsioonis ja ajaraamides. Nii et tänase päeva seisuga me saame ainult seda öelda, et targu talita, elame-näeme. Küll me jõuame.

Kui me räägime üldisemast poliitilisest olukorrast, siis minu hinnangul on temperatuurid ilusti maha tulnud. Ma küll ei tea, mis praegu riigikogus toimub – ma ei ole saanud jälgida seda istungi meeleolu –, aga koalitsiooni sees on olukord ilusti omavahel läbi arutatud, aeg maha võetud.

Ootame siis suuremat ja paremat selgust ja selle järel teeme järgmised otsused. Nii et minu meelest täna ei saa küll ühte- ega teistpidi öelda, et nüüd me teame, mis seisus on Mart Järvik ise või kuidas lõppkokkuvõttes otsus tuleb. Võtame rahulikult.

 

Juhataja

Svenile mikrofon tagasi.

 

Sven Soiver, TV3

Ma jätkan teise pensionisamba teemadel. Küsimus kõigile laua taga olijatele. Mis otsuse teie olete enda jaoks teinud – palun siis lühidalt vastust –, mis te oma teise sambaga teete? Ja kui teil ei ole, siis kas te liitute sellega?

Rahandusminister on kunagi varem viidanud, et kõrgepalgalistel on kasulik isegi liituda, lähtudes siin teistes muudatustest, mis tulevad.

 

Jüri Ratas

Mina jätkan.

 

Martin Helme

No mina ei ole liitunud ja praegu ei plaani ka liituda.

 

Tanel Kiik

Nagu ma olen juba varasemalt välja öelnud, jätkan kogumist, soovitan sedasama teha kõigil Eesti inimestel, sest pensioniks säästmine on mõistlik põhimõte. Kas seda teha läbi teise samba või näiteks investeerimiskonto, mis on selline täiendav mehhanism, see sõltub inimese enda oskustest, võimalustest, teadmistest ja ajalisest ressursist investeeringuid juhtida.

Ja kindlasti lisaks esimesele-teisele sambale soovitan läbi elu mõelda rasketele olukordadele, kaasa arvatud vanaduspõlvele ja kasutada võimalusi kogumis, on see siis investeeringud kinnisvarasse, metsamaasse, lihtsalt kogumishoiustesse. Kindlasti valmisolek sellisteks küsimusteks peab olema.

Ja ma korra kasutan võimalust rõhutada üle veel seda, et see tänane asendusmäär, millest me räägime, suurusjärgus 40%, sõltumata sellest, kas me räägime reformist või mitte reformist, ehk 40% netopalgast moodustab keskmine netopension. See kindlasti ei ole rahuldav, see ei saa olla rahuldav.

Lätis-Leedus me räägime 50-60%-st, Kesk-Euroopas 70-80%-st, Hollandis me räägime 100%-st.

Ma arvan, et ka Eesti keskmine pension peaks tõusma järk-järgult üle poole Eesti keskmisest netopalgast. Ma loodan, et sinna suunda me ka liigume.

Teatud küsimustes oleme otsustanud just nimelt ka teise samba reformi raames ju suunata vabaneva sotsiaalmaksu just nimelt erakorralise pensioni tõusu. Ka see konkreetne ettepanek sai esitatud sotsiaalministeeriumi poolt seletuskirja täiendusse. Ehk oluline põhimõte on see, et võimalikult suures osas – ideaalis täies mahus – sotsiaalmaks jääb ka tulevikus pensionite ja ravikindlustuse tagamiseks ning seeläbi aitab mitte ainult tulevasi, vaid ka tänaseid eakaid, tõstmaks nende netopensionit juba üle poole keskmisest netopalgast. Aitäh!

 

Urmas Reinsalu

Väga-väga tõsine küsimus. Inimene, mida vanemaks ta saab, ma mõtlesin Taneli selle mõtiskluse peale, hakkab mõtlema vanaduspõlve peale. Aga pigem, mida vanemaks ma saan, ma hakkan mõtlema heldimusega noorusele hoopis tagasi. See on kahe otsaga asi.

Nüüd küsimus sellest, mida teha. Mul muidugi on teine sammas. Martin, ma soovitan sul ka teha. See on mõistlik sinu sissetulekutaseme puhul.

Küsimus oli sellest, et mida teha. Ma kindlasti praeguse seisuga ütleks, et ma võtan raha välja. Mul ei ole niisugust kohustuste mahtu, mida ma ei suudaks teenindada või mille puhul mul on oht sattuda finantsilise suutmatuse.

Nüüd küsimus, mida teha – kas säilitada teises sambas? See sõltub väga palju tegelikult sellest, kui palju võtavad ka teise samba operaatorid jalgu kõhu alt välja. Vaba turu tingimustes tuleb ennast kokku võtta, ei ole pääsu neil. Me näeme, milline valuline protsess praegu kulgeb ka meediaruumis neil.

Ja teine võimalus on tegelikult investeerimiskonto, meil tekivad Eesti turule põnevad tooted. Vaatasin, et Coop pank tuleb välja, oli uudis, toimuvad huvitavad kapitali kaasamised avalikul turul.

Tegelikult on küsimus selles, et me peame edasi minema valitsuses Eesti Energia rohelise energia ettevõtte Enefit Greeni erastamisega. Ja vabandust! Kui me ütleme, et Enefit Green tuleb turule, siis ma arvan, et eelistatud peaksid olema Eesti tarbijad, n-ö Eesti rahvas võiks olla seal. Tõepoolest, kui on tootlus, korralik tootlus tagatud portfellidel. Aga miks mitte! Mis selles siis halba oleks?

Ma arvan, et üleskutse on ka meediale hoiduda emotsioonidest, vaid tegelikult selgitada väga rahulikult. See ongi finantskirjaoskus, et tuleb langetada ratsionaalseid valikuid. Kindlasti kõigi investeerimisvalikute puhul on oma risk. Riskimääraga tuleb ka arvestada.

 

Vahur Koorits

Ma siis jätkaks seda pensioniteemat ja küsiks nüüd, et Eestis on ka tegelikult omajagu palju neid inimesi, kellel on esimese samba õiguseid nii vähe, et kui nad peaksid praegu minema või lähemal ajal pensionile, siis nende pension tuleks üsna tagasihoidlik. Me ei räägi mitte 40%-lisest asendusmäärast, vaid ikkagi palju väiksemast.

Küsiks äkki nüüd siin nendelt, kes tahavad sellel teemal midagi arvata. Kui meil on inimesed, kellel on seda ametlikku tööstaaži nii vähe, et nad hakkavad saama siis pensioni mitte 500 eurot, vaid näiteks 300 praeguses arvestuses, siis kas teha nendega midagi, mis teha? Kuidas edasi minna nendega?

 

Martin Helme

Tanel, sa räägi kõik ära.

 

Tanel Kiik

Jah, see põhiküsimus on ju selles, et kuna täna tulenevalt ettevõtjate suurest hulgast ehk meil on väga-väga palju, üle 100 000 mikroettevõtte, kus töötab kuni kümme inimest ja väga paljud neist ongi ühe-kahe inimesega, kus põhiline osa sissetulekust võetakse välja dividendidena, mitte ilmtingimata palgana, siis see tähendab seda, et inimeste pensioniõiguslik staaž väheneb ja samuti sotsiaalmaksu kui sellist ei maksta niivõrd suurel määral, et see tagaks väärika esimese samba pensioni. Ehk kahtlemata see on probleem, millega saab tegeleda.

Mõnevõrra see adresseerib rahvapensioni, mis on tagatud kõigile – ka neile, kellel on vähemalt 15 aastat staaži. Samuti adresseerib seda küsimust pensioni baasosa, mis on kõigile võrdne, mida tegelikult ka käesolev valitsus tõstis erakorraliselt.

Ehk mõnevõrra me neid riske oleme maandunud, aga loomulikult, kui inimene teadlikult – on see siis tulenevalt maksude võib-olla siis võimalikult madalast maksmisest või teadlikult enda isiklikust otsusest, et ta soovib oma tulevikku ise kindlustada – ei tee sissemakseid sotsiaalmaksu näol esimesse või teise sambasse, siis selle võrra loomulikult tema tulevane pension saabki olla väiksem kui neil, kes maksavad töötasu pealt makse ja võib-olla panustavad täiendavalt teise-kolmandasse sambasse juurde.

Nii et selles valguses ühtegi riski, ühtegi muret ei saa riik sada protsenti enda kanda võtta, see on kaasvastutuse küsimus igal inimesel ja riigil tervikuna. Aga ühtegi inimest ei saa riik lausvaesusesse jätta. Selleks, nagu öeldud, on nii rahvapension kui ka pensioni baasosa, täiendavalt kohaliku omavalitsuse makstavad toimetulekutoetused ja muud sotsiaaltoetused ja sellised meetmed. Aitäh!

 

Martin Helme

Kui tohib, siis ma täiendaks, et jah, see rahvapensioni saajate hulk on Eestis tegelikult väga väike – kui ma õigesti mäletan, siis kolm ja pool tuhat.

Aga mida madalam on pension, seda vähem muudab midagi sinule teine sammas. See on ju teada-tuntud asi, et Eestis see n-ö esimene sammas on üsna suures ulatuses solidaarne, see tähendab, et võtab üsna vähe arvesse sissetulekut, ehk nivelleerib ära väiksema ja suurema sissetulekuga inimesed. Nii et tegelikult – ja see on tõsi, Urmasel on õigus – teine pensionisammas on ikkagi eelkõige ahvatlev või apetiitne inimestele, kellel on arvestatavalt suurem sissetulek, sest selle suurema sissetuleku pealt makstav protsent siis kajastub hiljem sinu pensioni sissetulekus samuti, selle teise samba väljamakses.

Nii et kui me väga palju räägime siin sellest, et teise pensionisamba reformiga, selle vabatahtlikuks muutmisega inimesi hirmutatakse, et oi, kõik jooksevad sealt sambast ära, siis väga vähe räägitakse sellest, et tegelikult tekib väga suur motivatsioon neile inimestele, kellel on arvestatavalt suur või üle keskmise sissetulek, vastupidi, liituda teise sambaga, sest see muudab nende pensionile minekuks nende kogu pensionipoti suurust oluliselt rohkem kooskõlas olevaks nende palgaga.

Aga me peame ühest lihtsast asjast aru saama: ei esimene-teine sammas kahepeale kokku ega esimene sammas üksinda ei saa tagada sellist head asendusmäära, kui meil üleüldine rikkuse tase Eestis ei kasva. See on see võti, millest me peame rääkima.

Üleüldine rikkuse tase peab Eestis kasvama. Ja see tähendab eelkõige seda, et Eestis peavad kasvama inimeste reaalseid sissetulekuid. See on see, mis on lõppkokkuvõttes, pikas plaanis vastus küsimusele, kuidas tagada korralikku pensionit.

Vastus on: Eesti peab saama rikkamaks ja Eesti inimeste sissetulekud peavad kasvama juba siis, kui nad tööl käivad. Sellele tuleb keskenduda paralleelselt, kui me jagame ühest potist teise seda sotsiaalmaksust laekuvat raha.

 

Urmas Reinsalu

See ongi meie valitsuse programm, seda me teemegi.

 

Martin Helme

Just, täpselt.

 

Jüri Ratas

Ma võin ka vastata. Ma arvan, et see küsimus on ääretult oluline ja tähtis. Kui me vaatame tänast eakate läbilõiget, siis me näeme, et väga vähestel on tegelikult teine sammas ja nad ei saa sellele tänasele süsteemile toetuda, millega suure tõenäosusega rohkem ja rohkem inimesi hakkab minema pensionile ühel hetkel.

Eelmises valitsuses me suutsime muuta seda esimest sammast solidaarsemaks. Tööstaaž ja sissetulek.

Kindlasti, kui ma räägin enda soovist või enda erakonna soovist, loomulikult meie soov oleks, et esimene sammas oleks seotud tööstaažiga. Aga see samm oli, ma arvan, õiges suunas, ja seda me suutsime teha.

Nüüd see, mille üle siin opositsioon on ironiseerinud, et kas see pensionitõus on seitse eurot või 45 eurot või keegi räägib, et on üldsegi 1 euro ja 40 senti. Eks liidetavad tuleb kõik kokku liita ja kokkuvõttes on see 45 eurot keskmise tööstaažiga, keskmine pensioni kasv järgmise aasta aprillist. See on oluline.

Oluline on olnud ka selle valitsuse jaoks teha nii palju kui võimalik erakorralise pensionitõusuga. Me teeme esimese pool sammu ära õiges suunas ja kindlasti me läheme sellega edasi.

Nii et ma arvan, et ühelt poolt tuleb vaadata süsteemi solidaarsust ja teiselt poolt ka seda, et midagi ei ole teha, aga kui me näeme seda rasket statistikat, et väga paljud eakad, praktiliselt pooled eakad elavad alla suhtelise vaesuspiiri, siis just selle esimese poolega tuleb minu meelest tegeleda. Aitäh!

 

Ott Ummelas, Bloomberg

Küsimus rahandusministrile. Küsimus puudutab Swedbanki ja eile Rootsi ärilehes avaldatud intervjuud. Kuna tegu on päris ränga kahtlustusega, siis kas te saate kinnitada, et teil on infot, nagu oleks siis osa sellest Swedbanki läbinud kahtlasest rahavoost seotud Vene julgeolekuteenistusega ja oli mõeldud teatud riikide julgeolekuolukorra destabiliseerimisele nii Euroopas kui mujal? Ja palun täpsustada ka, et millel see info põhineb. Aitäh!

 

Martin Helme

Jah, aitäh! Selle intervjuu ma andsin tõesti ja see oli suhteliselt pikk intervjuu, eks sealt muidugi arvestatav osa jäi välja.

Ma teeks vahet kahel asjal, mida ma ka selles intervjuus rääkisin, aga mis võib-olla ei tulnud seal nii selgelt välja. On see, et Eestis toimuvad rahapesuteemalised uurimised ju rohkem kui ainult ühe või kahe panga osas.

Mida ma seal ütlesin n-ö kindlas kõneviisis välja, oli see, et me ju väga hästi teame, et Vene oligarhid, kellest osa on ka sanktsioonide all olevad oligarhid, on väga tihedalt seotud Vene riigivõimuga ja Vene riigivõim omakorda on väga tihedalt seotud eriteenistustega. Ja selles kontekstis ei ole eriline üllatus, kui me eeldame, et see raha, mis siin on liikunud, on ka olnud n-ö poolriiklikult sanktsioneeritud eriteenistuste variraha.

Mis puutub terrorismi rahastamisse, siis eks valitsus ja mina oleme saanud siin erinevaid ülevaateid erinevatelt institutsioonidelt. Ja ma loomulikult ei saa kommenteerida mingeid käimasolevaid uurimisi. Aga sellised kahtlused – ma nüüd spetsiifiliselt ei viita ühelegi pangale – seoses rahapesu uurimistega üldiselt on Eestis olemas.

 

Viljar Voog, Õhtuleht

Küsimus härra peaministrile. Mart Järvik ütles riigikogus umbusaldamisel vastuseks küsimusele, et miks ta ilmunud hommikul kohale komisjoni, aga tuli kohale umbusaldamise ajaks, et peaminister ütles, et ta peab kohale tulema. Saate te öelda, mis teie sõnum siis härra minister Järvikule oli ja kas minister ei soovinud ise oma umbusaldamisele kohale minna?

 

Jüri Ratas

Aitäh, mulle tundub vahepeal, et kõik need kõned, mida me peame, tuleb ainult teha koos mikrofoniga, siis on riigil aru saada, mida me räägime või mitte. Need küsimused lähevad nüüd nii detailseks. See oli minu teada eile, infotunnis väga palju küsiti minu käest seda tänahommikust seisu. Ja meil oli tõesti juba vast eelmise nädala lõpust plaanis teha täna hommikul varasemalt istung, kell 8.15. Ja põhjus oli selles, et olid suured punktid ja teised poolt me soovisime ka arutada ühtset põllumajanduspoliitikat.

Minu sõnum oli eilses infotunnis – härra Juske vist küsis, kui ma ei eksi –, et kindlasti komisjoni ametnikud ja ministeeriumi või ministri ametnikud suudavad selle ajaliselt kokku leppida, et sobiks mõlemale poolele. Aitäh teile!

 

Martin Helme

Ja ma soovin omalt poolt täiendada. Meil on üsna tihedas graafikus praegu Euroopa Liidu eelarve vahendite planeerimine ja läbirääkimised järgmise eelarveperioodi kohta. See on graafik, mida suures osas ikkagi dikteerib n-ö Brüsseli kalender. Ja on mingid asjad, mida me peame valitsuses kokku leppima, ära otsustama, positsioonid, millega läbirääkimistel osaletakse, mis on ajakriitilised.

Ja seesama ühtse põllumajanduspoliitika eelarveplaanide kinnitamine ja läbirääkimispositsioonide kinnitamine on üks viimaseid tükke, mis meil oli veel siiamaani valitsuses esimesel ringil läbi arutamata. Ja see oli vajalik, et ta täna oleks kohal meil valitsuse istungil.

 

Juhataja

Võtame viimase küsimuse. Sven, palun!

 

Sven Soiver, TV3

Küsimus on rahandusministrile ja puudutab pensioni investeerimiskontot. Mis on te sammud või olete te pankadega rääkinud, et see tõepoolest ei lähe nii, nagu oli selle ettevõtluskontoga, kus riik lõi võimaluse, aga praegu saab vist ühes pangas seda teha ja see tuli ka sellise aastase hilinemisega? Kui kindel on see 2021. aastal, et see ka käivitub reaalselt?

 

Martin Helme

Jah. See investeerimiskonto on kogu seaduses kõige uuenduslikum asi. Kui meil muud asjad on suhteliselt oluliselt juba kaetud erinevates varasematest seadustes, me muudame neid, aga investeerimiskonto on täiesti uus asi.

Selle mehhanismi või selle uue institutsiooni väljatöötamine on olnud seadusloome üks ajamahukamaid ja vaevarikkamaid tükke. Ja loomulikult on see toimunud koostöös või vähemalt läbirääkimistes ja infovahetuses pankade ja muude finantsinstitutsioonidega, kes siis seda teenust lõpuks hakkavad pakkuma.

Meie eeldus on see, et need institutsioonid, finantsinstitutsioonid on ise huvitatud sellest ja teevad omalt poolt pingutusi, et see hakkaks võimalikult kiiresti koos reformiga kohe tööle.

Aga me oleme arvestanud ka võimalusega, et see investeerimiskonto rakendub ajaliselt hiljem, kui rakendub ülejäänud samba reform. Ehk siis võib meil tekkida väike ajaauk alates sellest hetkest, kui sa saad lihtsalt raha välja võtta kuni selle hetkeni, et sa saad raha võtta fondist välja ja panna investeerimiskontole.

Aga me loodame ja usume, et see ajaauk ei saa olla väga pikk. See sõltub tegelikult sellest, kuidas turg neid võimalusi pakub.

 

Juhataja

Pressikonverents on läbi. Suur tänu kõigile!