Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 14. märts 2019

14. märts 2019 - 16:55

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, välisminister Sven Mikser ning justiitsminister Urmas Reinsalu.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: 
https://youtu.be/D5aI-lWkzIs

Juhataja Argo Kerb
Head ajakirjanikud ja ülekande jälgijad! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Täna on pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, välisminister Sven Mikser ning justiitsminister Urmas Reinsalu. Palun, peaminister!

Jüri Ratas
Aitäh! Austatud ajakirjanikud! Täna toimus valitsuse istung ja nüüd on pressikonverents.

Kõigepealt ma soovin teile kõigile head emakeelepäeva, mida me täna tähistame Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval. Ühtlasi tänan kõiki keeleteadlasi ja eesti keele õpetajaid, kes meie ilusa emakeele eest iga päeva seisavad ja seda hoiavad.

Valitsuse istungil oli täna kokku 13 päevakorrapunkti. Me kehtestasime õpilaskodude kohatoetuse suuruseks 2000 eurot ja toetuse kogusumma on sel aastal kokku 930 000 eurot.

Saime ülevaate kaitseväekohustuse täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest 2018. aastal. Aruande kohaselt on tegevväelaste arv kasvanud 135 võrra, 3422-ni. Ja need olid ka need muudatused, mis ühel hetkel sai tehtud, et ajateenistusse tuleks rohkem noori – olid seal teatud tervisenõuded ja kriteeriumid, mida sai muudetud.

Valitsuse toetas KredExi kaudu teises Balti innovatsioonifondis, investeerimisfondis, osalemist. Ja Eesti riik panustab sellesse 26 miljonit eurot.

Järgmise nädala ülemkogu, järgmisel neljapäeval ja reedel osalen Euroopa Ülemkogu kohtumisel Brüsselis. Teemaks on loomulikult siseturg, konkurentsivõime, keskkonnaküsimused, aga üheks oluliseks on loomulikult arengud Suurbritannias ja kõik, mis on seotud Brexitiga. Sellest andis ka ülevaate välisminister Sven Mikser.

Nüüd, ma arvan, et ma ei saa selle pressikonverentsi alguses kuidagi üle ega ümber sellest, mis toimub ka igapäevaselt täna meedias. Tõsi on see, et sel nädalal me alustasime Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaaga konsultatsioone. Esimeseks teemaks olid välis- ja julgeolekupoliitika küsimused. Ma soovin üle korrata, et Eesti jätkab kindlalt Euroopa Liidu ja NATO kursil. Kinnitasin ka möödunud kolmapäeval, kui kohtusin Vabariigi Presidendiga, et Keskerakond ja mina sellel suunal kindlalt seisame, mis on seotud Euroopa Liidu ja NATO-ga, olgu selleks siis Keskerakonna koht opositsioonis või koalitsioonis. Me võtsime läbirääkimistel ühise suuna, et edendada sidusat, hoolivat ja sallivat ühiskonda, mille liikmed tunnevad end turvaliselt ja ühiskonnaellu kaasatuna. Sellest kindlasti lähtun mina nendel koalitsioonikonsultatsioonidel. Eile jõudsime ühisaruteluga ka kokkuleppeni küsimustes, mis on seotud maaelu ja põllumajanduse, regionaalpoliitika ja kohalike omavalitsustega.

Lähipäevad näitavad, kas meil õnnestub leida ka kokkuleppeid teistes Eesti elu puudutavates küsimustes ja nendes väljakutsetes, mis Eesti ees seisavad.

Ja täna jätkame siis nõupidamisi teemadel, mis on seotud kultuuri, spordi, noorsootöö, sotsiaalvaldkonna ja tervishoiuga. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Palun, välisminister Sven Mikser!

Sven Mikser
Aitäh! Tere ka minu poolt ja ilusat emakeelepäeva kõigile!

Välisministeeriumi punkte oli tänases valitsuse päevakorras õige mitu. Eesti seisukohad mitme Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta, samuti Eesti seisukohad esmaspäeval toimuva Euroopa Liidu välisministrite nõukogu ja välisasjade nõukogu istungiks, samuti järgmine järgmisel päeval toimuva üldasjade nõukogu istungiks.

Aga ka siis, jah, selles üldasjade nõukogu istungi raames eraldi Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kohta informatsioon. Teadupärast on selles vallas toimumas tormilised sisepoliitilised arengud Ühendkuningriigis, kus on viimastel päevadel toimunud parlamendis mitu hääletust, millega on lükatud taas kord tagasi Theresa May ettepanek lahkumiseks Euroopa Liiduga kokku lepitud tingimustel. Samuti on pisut napima häälteenamusega lükatud tagasi lepinguta lahkumine. Eesti loomulikult on jätkuvalt huvitatud sellest, et lahkumine toimuks korrapäraselt, et selle negatiivsed mõjud nii Eestile kui ka Euroopa Liidule tervikuna oleksid võimalikult väikesed ja et ka tulevane suhe Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu, sh Ühendkuningriigi ja Eesti vahel, oleks võimalikult ladus ja ja mõlemapoolselt kasulik. Aga arusaadavalt, kui kuivõrd lepinguta lahkumine on miski, mis juhtub automaatselt juhul, kui vahepeal ei lepita kokku milleski muus – olgu selleks siis lahkumine kokkulepitud tingimustel või ka lahkumistähtaja pikendamine, mis teadupärast juriidiliselt ei saa olla rohkem kui paari kuu võrra pikendamine –, siis arusaadavalt ei saa ka ükski ühepoolne parlamendihääletus Ühendkuningriigis ega mujal seda seda võimalust päriselt välistada. Nii et jälgime tähelepanelikult olukorda, töötame oma riigis kõigi võimalike stsenaariumitega, et mis tahes lahenduse käivitumisel oleksime selleks võimalikult hästi ette valmistatud ja selle negatiivsed mõjud meile oleks võimalikult väikesed.

Kuivõrd sisepoliitilisi arenguid valitsuse istungil ei arutatud ja toimuvates koalitsioonikonsultatsioonides sotsiaaldemokraadid hetkel ei osale, siis ma ma hetkel ka nendel pikemalt peatuma ei hakkaks. Küll aga, kui on küsimusi, siis kahtlemata olen valmis ka kommenteerima.

Juhataja
Aitäh! Palun, justiitsminister Urmas Reinsalu!

Urmas Reinsalu
Tervist minu poolt! Noh, mida me kõik ootame, ma arvan, põnevusega, niisuguse ootusvärinaga hinges? Seda, et kevad koputaks uksele. Ma arvan, et tegelikult siin see vahepealne lumi, eks see oli kõigile üllatus eelmisel nädalal.

Nüüd, tahaksin soovida ka südamest ilusat emakeelepäeva kõigile. Ja keelepuhtus on … eks meil kõigil on paras pusimise asi tänapäeva kiirel ajal. Eks ole, saadame SMS-e, meilisuhtlemine ja seal kipuvad need laused oma struktuurilt muutuma, vead sisse tulema. Ma näen, et Toomas Sildam naerab. Tulevad sisse, eks ole?! Me tunneme iseennast ära. Eks see keele hoidmine on niisugune paras pähkel meile kõigile.

Kui nüüd kõneleda tõsisematel teemadel, siis Memento liit tegi valitsusele ettepaneku, lähtudes sellest, et meil on kurb tähtpäev tulemas 25. märtsil, 70 aastat Eesti pinnal toimunud suurimast genotsiidikuriteost, märtsiküüditamisest, selle mälestamiseks siis heisata ühekordse valitsuse otsuse alusel meie Eesti lipud leinalipuna. Kohustuslik on see avalikele asutustele, riigiasutustele, kohaliku omavalitsuse asutustele vastavalt valitsuse korraldusele. Ja muidugi valitsuse poolt on üleskutse siis inimestele, et ka oma kodudele Eesti lipp leinalipuna heisata. Ja selle kurva tähtpäeva tähistamine näeb välja selline, et kell neli on niisugune mälestustseremoonia, kus osaleb ka Vabariigi President kommunismiohvrite memoriaali juures Maarjamäel, ja kell kuus süüdatakse küünlad, nagu on niisuguseks tavaks või traditsiooniks kujunenud, Tallinnas Vabaduse väljakul, Tartus, Raekoja platsil, Pärnus Iseseisvuse väljakul ja Narvas Raekoja platsil. Ja lisaks sellele on niisugune huvitav kunstiprojekt plaanis, mille siis kunstirühmitus SLED plaanib avada 25. märtsist kuni 14. juunini. Meil on siis teine 1941. aasta juuniküüditamise tähtpäev. Kuueteistkümnes Eesti raudteejaamas siis eraldi näitusprojekt „Siberi lapsepõlv“. Ju nad annavad sellest ka teada ja kõik huvilised on oodatud seda külastama. Aitäh minu poolt!

Juhataja
Suur tänu! Ja nüüd küsimuste juurde. Palun, nagu ikka, kellele küsimus on suunatud, mis väljaanne.

Vilja Kiisler, ajaleht Postimees
Ma küsiksin kõigepealt peaministri käest täna Postimehes ilmunud uuringu kohta, mis ütleb, et see võimuliit, mida te praegu koos EKRE ja Isamaaga valmistate, on küsitletute hulgas kõige vähem populaarne kõigist võimalikest võimuliitudest. Kuidas te kommenteerite seda ja kuidas te vastate Keskerakonna valijatele, kes eeldatavasti on teis pehmelt öeldes pettunud?

Jüri Ratas
Aitäh! Minu teada neid küsitlusi on vist tehtud nüüd peale valimisi. Eelmisel nädalal oli üks küsitlus ühe teise firma poolt. Nüüd, see nädal oli siis, ma saan aru, Postimees või täna oli Postimees ja vist oli Emor see, kes selle ütles.

Eks ma arvan, et seda võimuliitu Keskerakonna valijad hindavad ju selle põhjal, kuidas Keskerakond seisab oma valijate eest. Ja mina olen lubanud, et me seisame oma valijate eest, oma põhimõte eest ja oma seisukohtade eest. Teeme seda nii hästi, kui suudame, opositsioonis või koalitsioonis. Koalitsioonis saab seda paremini teha.

Kindlasti ma ei ole nõus moodustama sellist koalitsiooni, kus Keskerakond oma seisukohad hülgab. Aga see, et missuguseks – nagu ma ka teile sissejuhatuses ütlesin – selle võimuliidu, kui nii kaugele jõuab, saab koalitsioonilepe, seda on natukene vara veel öelda. Tõsi, mõned olulised kohad, mida me oleme suutnud läbi rääkida, on meie jaoks kindlasti olulised. See on välis- ja julgeolekupoliitika, kus Eesti ei muuda oma suunda. See on kindlasti maaelu, põllumajandus, regionaal ja kohalik omavalitsus. Nii et, vaatame need järgnevad päevad ära, kui me järgnevad peatükid arutame läbi, ja siis saab selle hinnangu anda. Aitäh!

Urmas Reinsalu
Ma siin täiendaks omalt poolt. Olid seal omad loksumised, olid Emor, eks ole, keda Postimees kasutas, omad loksumised olid ERR-il, ja keda siis Turu-uuringud oli … Mul on meeles 2015, kus oli ka Turu-uuringutel väga suur viga sees. Ja siis seletas Juhan Kivirähk, et uuring oli täpne, aga valija käitumine muutus, ehk teisisõnu, valijad valisid valesti, nad ei valinud uuringu järgi.

Tegelikkuses on muidugi nõnda, et nagu peaminister viitas, siis tõepoolest oli huvitav olukord, et kõige täpsema valimisprognoosi siis vastavalt nädalate 5–8 lõikes andis Norstat. Kui me vaatame, teeme nüüd kokkuvõtteid, kellele asetada uuringufirmadest kuldmedal, hõbemedal ja pronksmedal. Teisena järgneb meil … võib vist öelda, eks ole, Emorile paneme hõbeda. Ja ega kolmas koht pole häbikoht. (Pöördub Toomas Sildami poole.) Toomas, ei ole ju? Tegelikult Kivirähk saab … ERR saab pronksi. Nüüd küsimus tegelikult … Ja kindlasti tuleb uurida, miks see nii oli. Siin ei ole mõtet ajakirjanikel petta ennast, vastused tuleb leida. Miks Norstati viga oli tegelikult viiest kuni kaheksanda nädala küsitluses üksnes 0,9%?

Nüüd, järgmine küsimus, Norstati eelmisel nädalal – ja minu osundus eelnev oligi see, et nende uuringutesse tuleb kindlasti tähelepanelikumalt suhtuda, kui varem seda on teinud meedia – andis sellele võimalikule kolmikliidule, siis Keskerakond, EKRE ja Isamaa, toetuse 14% ja kaksikliidule, mis oli ka küsimuse osundus tegelikult, toetuse 37%.

Nüüd, nädal ajaga on dünaamika muutunud selliselt, et see võimalik 14%-ne toetus on Emori uuringus kasvanud 24%-le ja kaksikliidu toetus kukkunud 37%-lt 29%-le. See on tegelikult see dünaamika, mida me täna näeme. Ja kahtlemata on väga keeruline valijatel ka selles, ilmselgelt väga tugevas emotsionaalses keskkonnas, ette kujutada, kuhu need läbirääkimised kulgevad, mis tegelikult poliitilises platvormis välja kujunevad. Sest ma arvan, et siin on mõistlik ikkagi tuletada meelde ka pühakirja sõnu, et puud tuntakse viljast. Tegelikult hinnanguid on võimalik anda ikkagi sellest, mis on see poliitiline liin, mida võimalik valitsusliit on võimeline kokku leppima.

Sven Mikser
Jah. Kui ma nüüd küsimuse paatosest õigesti aru sain, siis ei olnud mitte küsitud hinnanguid erinevate sotsioloogiliste küsitluste või neid teostavate firmade töö kvaliteedile. Valijate ootused kahtlemata suurel määral on seotud sellega, mida siis kandidaadid enne valimisi lubavad, ja sellega, kas nad ka pärast valimisi neid lubadusi suudavad täita.

Mõnevõrra iroonilisena ilmus siin paari päeva eest pressinõukogu avaldus, kus siis mõisteti hukka ühe meediaväljaande ebatõene väide, justkui Keskerakond ei olevat välistanud valimiste järel koalitsiooni moodustamist EKRE-ga. Ma ei tea, kas see meediaväljaanne on avaldanud vabanduse ja teatanud, et Keskerakond siiski on välistanud sellise koalitsiooni.

Aga noh, siin ma arvan, et see mõne nädalaga toimunud teatav pettumus olulistes valijarühmades poliitikute käitumisele, kes ei ole käitunud vastavalt oma valimiste eel antud lubadustele, on arusaadav. Noh, kõige märkimisväärsem kindlasti on Keskerakonna venekeelsete, vene emakeelega valijate peataolek.

Ja ma arvan, et siin me ei saa toetuda mitte ainult küsitlustulemustele, vaid kindlasti ka nende valitute väljaütlemistele, kes on ise väljendanud pettumust ja arusaamatust oma erakonna juhtide käitumises.

Ja minu üleskutse neile inimestele oleks, et kindlasti … Ma tean, ma olen kuulnud räägitavat, et mitmed neist on täna kõhkleval positsioonil, kas võtta vastu oma mandaat riigikogus või n-ö hoida sellest jamast kõrvale, jäädes Tallinna linnavõimu teostama. Minu üleskutse oleks kindlasti, et vastavalt oma südametunnistusele võtta vastu see mandaat, mille valijad on värskelt andnud, ja püüda käituda ka nende valijate ootuste järgi, nii nagu need inimesed neid ootusi mõistavad.

Ma arvan, et see koalitsioon ei ole veel sündinud, selle koalitsiooni tekkimist on võimalik ära hoida. Jagan seda lootust Raimond Kaljulaidi ja mitme tema mõttekaaslasega. Ja kindlasti kutsun üles ka kõiki neid valijaid, kes leiavad, et nende ootusi on petetud või reedetud, sellest oma valitutele märku andma. Loomulikult, need, kes leiavad, et valitud on käitunud just nende ootuste järgi, võivad ka sellest loomulikult oma valijatele teada anda ja toetust avaldada. Aga ma arvan, et selline konstruktiivne, positiivne, demokraatlikule plurastlikule ühiskonnale omane kodanikuaktivism on siin kindlasti igati omal kohal.

Vilja Kiisler, Postimees
Veel kord. Mul on küsimus minister Urmas Reinsalule. Mida räägib Isamaa siseelust praegusel juhul see, et näiteks Jüri Luik on välja öelnud, et tema ennast tulevases valitsuses, juhul kui kõnesolev võimuliit peaks sündima, osalemas ei näe?

Urmas Reinsalu
Jüri Luik avaldas oma elutervet skepsist, elu näinud mehena skepsist, et kas see võimuliit tekib. Ja ma vestlesin temaga eile, me arutasime ka seda, neid kokkuleppe osi, mis olid seotud siis välis- ja kaitsepoliitika põhimõtetega. Ja üldiselt me jõudsime ühisele järeldusele, et see oli niisugune tugev platvorm, kust edasi minna.

Aga see, kuidas need personaaliad ja küsimused kujunevad, siis eks seda näitab aeg, ja kui edukad need läbirääkimised on. Aga ega seda skepsist ja, noh, niisugust kõhklusmomenti, ma arvan, me näeme ju paljudes inimestes ühiskonnas. Ma arvan, et siin on tegelikult kindlasti ka, noh, meedia mõõtmes see küsimus, et mitte võtta lihtsalt … Kergem on võtta tegelikult niisugune sildistav loogika. Veidike tuletab mulle meelde seda keskkonda, kus oldi ka 2015. aastal perussuomalaiste (toim. põlissoomlaste) küsimuses, kus need fašistid ja asjad lendasid kõik Soome meedias täiesti legitiimselt. Täna me oleme selles olukorras, kus Maarjamäe rist anti Timo Soinile, eks ole. Ja Eestis ei kerkinud esile küsimust Soini maailmavaates.

Seda küsimust, mis hoiak või kuidas kujuneb selle võimaliku valitsusliidu, kas ta sünnib, kas kujuneb programm, kas kujunevad poliitilised seisukohad, milliseks kujuneb EKRE, see on kahtlemata järgnevate sammude küsimus, kus on oluline partneritel saada seda selgust. Sellepärast mitte juhuslikult ei alustatud välis- ja kaitsepoliitikast.

Mul oli eile vestlus ka Tunne Kelamiga, kes ka juhtis tõesti hästi tähelepanu sellele, et kõigil inimeste … kõigi valijate hääl on võrdne ja neil on õigus sellele, ka oma esindatusele. Oma muredele oma lootustele, ka selle väljundile. Siin ei ole mõtet kindlasti ka seda eitada.

Ja tõesti, ma tuletan meelde nüüd … Toomas (toim. Toomas Sildam) oli veidikene murelik, kui ma kritiseerisin Turu-uuringute uuringut. Nägin, et seal … Ei, aga tegelikult, kui nüüd öelda, et Turu-uuringud ikkagi, noh, medalivõistluse tasemel tegid selle uuringu, siis ma tuletan meelde, et 25. veebruaril tuli välja see viimane uuring, mis puudutas valijarühmade lõikes, oli ka välja toodud toetus. Ja seal tuleb tunnistada, et 18–24-aastaste noorte seas toetus EKRE-le oli kõrgeim erakondade lõikes.

Küsimus on selles, et … Ma, noh, kategooriliselt lükkaksin tagasi selle mõttekäigu, et nende noorte valimiseelistus, mida täiesti legitiimselt avalik-õiguslik meedia kajastas, oli ajendatud n-ö ootusest mingisuguse paremäärmuse järele. Kindlasti seda nii öelda … Kelleks me siis oma lapsed siin Eestimaa koolis oleme kasvatanud? Ma niisugust mõttekäiku tõrjuksin küll tagasi. Loomulikult see nii ei ole. Ma mõistan neid muresid, ma mõistan suurepäraselt neid muresid, mis Eesti ühiskonnas on. Ja mu väide on selline, et neid muresid maha võtmata see valitsus kahtlemata ei … tal ei teki seda sotsiaalset legitiimsust. Järelikult need mured peavad saama vastuse. Nii nagu sellepärast me alustasime välis- ja kaitsepoliitika küsimustest.

Me võtsime eile kokku ka diplomaadid, Eestis resideeruvad saadikud, aukonsulid, kes sealt kiire etteteatamisega tulla said. Ma pean tunnistama, et üks Ameerika Ühendriikide diplomaat eile mulle selgelt tõi selle esile, osundas ja ütles, et Ameerika Ühendriikide poliitilises traditsioonis nad suurepäraselt mõistavad seda, et üks asi on tõepoolest poliitiline retoorika võimu poole püüeldes, teine asi on, milliseks kujuneb poliitiline retoorika ja vastutustunne seda võimu reaalselt teostades. Neid asjaolusid, kahtlemata, vähemalt Ameerika poliitilise traditsiooni praktikas, suudetakse eristada ja suudetakse ka teiste riikide puhul eristada.

Küsimus sellest, mis Isamaad puudutab nüüd, ega meil oli pikk arutelu esmaspäeval. Kui küsida, et kas see oli nõnda, et kohe, hei-hopsti, nüüd on vaat, kui vahva kõik, siis ei olnud. See arutelu oli erinevate variantide vahel põhjalik, aga ta päädis lõpuks konsensusliku otsusega. Me ei hääletanud, me leidsime ühiselt, et see on see meie valik. Ja me suurepäraselt saame aru ka enda erakonna vastutusest neid otsuseid langetada.

Sven Mikser
Võttes austet justiitsministril sõnasabast, ma arvan, et neid kahte asja saab lahutada ainult teatud piirini. Öelda, et jutud kohtunike peade veeretamisest ja „kui on must, näita ust“, need on lihtsalt saadud … need on lihtsalt asjad, mida on öeldud valijate häälte saamiseks, aga hinnakem neid pärast selle järgi, mida me tegelikult valitsuses teeme, see on umbes nii – noh, spordimetafoorid töötavad tänasel päeval hästi – nagu öelda, et aga ma dopingut kasutasin ainult treeningperioodil ja võistlustel suusatasin päris puhtana, hinnake mind selle järgi. Ajad ei käi nii.

Sotsiaaldemokraadid on kindlalt seda meelt, et taolised avatud sallivasse ühiskonda, liberaalsesse demokraatiasse sobimatud ja lubamatud võtted ka valijate häälte peibutamiseks diskvalifitseerivad neid kasutanud erakonna ka võimaliku koalitsioonipartnerina. See ongi võib-olla üks oluline selline arusaamade erinevus meie ja lõpetavas valitsuses meie koalitsioonipartnerite vahel.

Jüri Ratas
Eks ma tunnen ennast natukene sarnaselt kui seal Õpetajate Majas, kui te mäletate, oli üks pidulik valitsuse pressikonverents ja umbes samasugune pingpong käis.

Mina loomulikult seisan selle eest, et kõigepealt rahustada Eesti ühiskonda. Mul ei ole mitte mingit huvi, soovi ega mandaati minna ühte või teise äärmusesse. Ma saan aru, et siin on väga sõnaosavad poliitikud laua taga, aga ma ei hakka viskama ette seda, et siin on ka erakond, kes veel mõned aastad tagasi ütles, et me ei pea üldse seda kahte protsenti hoidma.

Ma tahan öelda seda, et ma palun ainult ühte: andke aega, kuhu need koalitsiooniläbirääkimised jõuavad. Nagu ma teile ütlesin, siis ma ei ole kuidagi ümber hinnanud Eesti välis- või julgeolekupoliitikat, inimõigusi, ÜRO-d jne. Seda me väljendasime ka esimeses peatükis.

Mulle natukene meenub 2016. aasta november. Ja siis suuresti oli selles fookuses ju Keskerakond. Kui Keskerakond tuli koalitsiooni, öeldi, et kuidas ta hakkama saab ja mis nüüd juhtub ja kuhu me kõik pöördume. No see on muidugi teie hinnata ja teie vaatajate-lehelugejate hinnata. Aga igal juhul me sellest välis- ja julgeolekupoliitikast oleme kinni hoidnud.

Ma arvan, et me oleme isegi seda raamistikku tugevdanud. Me oleme ära teinud koos selle valitsusega ja koos ametkonnaga väga eduka eesistumise. Nii et … Ja me ei saa kuidagi öelda ühiskonnas, et kui seisab üks inimene, teine inimene ja kolmas inimene, et siis kellelgi on rohkem õigusi ja ta ei pea arvestama selle teise inimese õigustega.

Nende valimiste hääle on antud, ma neid valimistulemusi tunnustan. Ja ma ütlesin esmaspäeval välja, kui oli kaheksas päev peale valimisi, et minu valijad ei ole mind valinud sellepärast, et hoida passiivset joon. Initsiatiiv on vaja võtta ja poliitikas on vaja initsiatiiv võtta. Seda mina olen täna teinud. See ei tähenda seda, et ma ei tunnusta Reformierakonna valimisvõitu. Muidugi tunnustan. Aga see ei tähenda ka seda, et ma käin selliste prillidega, et kuidagi see 100 000 elanikku või 100 000 valijat, kes on andnud oma toetuse EKRE-le, et neid me ei vaata.

Ma ei lähe koalitsioonileppesse, kus on väärtushinnang sees, et kohtunike päid hakatakse maha võtma. Loomulikult ei lähe.

Vilja Kiisler, Postimees
Viimane küsimus Sven Mikrserile, kui tohib. Kas te sõnastaksite palun lühidalt ja siis nagu samas ka hõlmavamalt selle, mida Eesti jaoks tähendab see, kui Keskerakond sõlmib liidu EKRE-ga, mis on siis omakorda võimendatud Isamaa poolt üldiselt tugevalt rahvusäärmuslikus ja konservatiivses nurgas?

Sven Mikser
No tuleviku ennustamine on kindlasti keerulisem kui mineviku kokkuvõtmine. Nagu ma ütlesin, meie jaoks, sotsiaaldemokraatide jaoks see, millise kampaania, millise retoorikaga EKRE on püüdnud valijate hääli, millistele instinktidele ta on apelleerinud oma populaarsust kasvatades, on nad meie jaoks potentsiaalse koalitsioonipartnerina diskrediteerinud ja diskvalifitseerinud.

Selles ei ole halvustavat hinnangut neile inimestele, kes võib-olla ühe või teise konkreetse valimislubaduse ajel on otsustanud mõnda nende kandidaati toetada. Selles ei ole ka kindlasti mingisugust halvustavat suhtumist kõigisse nende liikmetesse, isegi mitte kõigisse valitutesse.

Aga, noh, kindlasti ma näen väga tugevat semiootilist konflikti. Kui ma loen, et seistakse hooliva, salliva, kõiki kaasava ühiskonna eest, mõistetakse resoluutselt hukka igasugune totalitarism, antisemitism ja äärmuslus, et toetatakse jäägitult Eesti kuulumist Euroopa Liitu ja NATO-sse, ja siis ma loen ühe selles konsultatsioonide voorus osaleva erakonna valitud parlamendiliikmete intervjuusid erinevatele meediakanalitele, kus arutatakse, kas ühe või teise kuritegeliku režiimi ninamees oli suurim väejuht või kõigest suur väejuht, kas Euroopa Liit on täpselt samasugune nagu Nõukogude Liit või on seal siiski ka midagi erinevat – seal tekib tugev märgiline konflikt nende sõnumite vahel.

Ja see kahtlemata … Selleks ei ole vaja ühelgi reformierakondlasel helistada …. Need, kes meid väljast vaatavad või ka siitsamast seest vaatavad või ka käivad briifingutel, need on kõik intelligentsed inimesed, suudavad kõigest toimuvast ja kõigist nendest sõnumitest panna enda jaoks kokku täiesti adekvaatse ruumilise pildi.

Ja ma ütlen, et see pilt, mis viimase kahe nädala põhjal Eestis tekib, noh, kindlasti ei ole see pilt, mida mina tahaksin Eestist kuvada.

Urmas Reinsalu
Tohib täpsustada? No vaat, küsimus on nüüd selles, et me olime täpselt samamoodi, ma mäletan, siis Sveniga ühel pool rindejoont … Või tegelikult 2016. aasta sügisel infooperatsioonidena püüti ka seda, noh, niimoodi omistada, et uus koalitsioon, niisugune Kremli värk ja nõnda edasi.

Ega tegelikult me mäletame suurepäraselt, need lähtekohad tulid muidugi Eestimaalt, ja kus nad siis ka rahvusvahelisse meediasse jõudsid. Me võtsime need maha ja, noh, aeg näitas, et kaks aastat on see valitsus ajanud järjekestvat tasakaalukat poliitikat. Ja ma arvan, et siin ei ole üldse seda mõtet eitada, mis puudutab Eesti välis- ja julgeolekupoliitilist platvormi.

Nüüd küsimus sellest, et loomulikult peab olema selgus, Eesti inimestel peab olema selgus, mis võimaliku valitsuse agenda saab olema ja mis on see väärtusplatvorm, millest lähtudes võib kõneleda avaliku võimu teostamisest. Siin peab olema selgus. Ei saa olla selgusetust. Nüüd, kui küsimused on olemas, peavad nad vastuse saama.

Ja ma, ma arvan, et võib-olla, kahtlemata praegu on, noh, niisugune teatud määral emotsionaalne sildistamine kergem. Noh, Vilja, sul libises ka see välja, et Isamaa, mis oli rahvusäärmuslus Isamaale. No mis on siis national extremism Isamaa. No ma veidikene … Ma ei hakka isegi veidike seda korrigeerima, aga ma ütlen, et me oleme moderaatne rahvuslik-konservatiivne erakond Eestis ja oleme seda olnud siin nende aastakümnete jooksul. Niisuguste … See, et see poliitika ei pruugi kellelegi meeldida, et see poliitika ei pruugi paljudele meeldida, see on tõsiasi. Aga siis tegelikult tuleb seda ka, noh, niimoodi väljendada, et see poliitika on kehva.

Aga kui me ideoloogilistesse platvormidesse hakkame neid silte asetama, siis … Ma tuletan meelde, minu meelest peaksime … Valimiste aeg – enne valimisi, pärast valimisi – see kruvib pinged üles. See on reaalsus. Tegelikult peaksime vaatama neid poliitikute pigem küpsemaid ja vaoshoitumaid seisukohti, mida väljendati varem, pikemat aega enne valimisi, ja katsuma neid seada kreedoks.

Ja ma tuletan meelde näiteks Hanno Pevkuri sõnu, kui ta veel nentis väga rahulikult, kui tema oli omal ajal Reformierakonna esimees. Ta osundas, et olen avatud mitte ainult EKRE, vaid kõikide parlamendierakondade suhtes. Kuid Hanno Pevkur mõneti andis nagu selle oma sõnumi edasi. Tegelikult küsimus on, millistel tingimustel koalitsiooni minnakse ja mis on koalitsioonilepingu sisu.

Samamoodi ka tegelikult märksa niisuguse tasakaalukama hea sisendi andis ju tegelikult omal ajal Urmas Paet, osundades, et kui EKRE jätaks Eesti Euroopa Liidust lahkumise jutu ja teeks paljudel muudel teemadel oma senistes hoiakutes korrektiive, siis võib millestki mõtlema hakata. Mis puudutas siis osundust koalitsioonile.

Need on niisugused võib-olla veidi tasakaalustatumad hinnangud praegu võib-olla sellele kirele. See kiremoment on loomulik ja inimlik, aga, noh, nüüd tuleb vaadata lihtsalt sellest kiiresti üle, et me saame teha tõesti niisuguseid pikema sihiga n-ö valdkonnapoliitika või poliitika põhilisele, kesksele missioonile keskenduvaid otsuseid.

Toomas Sildam, ERR
Härra peaminister, teile kirjutas Euroopa Parlamendi liige Guy Verhofstadt. Kas ja mida te olete talle vastanud vastuseks tema murele, et palun ärge tehke valitsust koos EKRE-ga?

Jüri Ratas
No kõigepealt vaatan otsa Eesti inimestele, kõigile 1,3 miljonile inimesele. Ma olen öelnud enne valimisi ja ütlen ka peale valimisi – ma tean, et sõna „integratsioon“ ei ole väga hea, aga ma ei oska antud kontekstis paremat sõna kasutada –, et see integratsioon on tegelikult Eesti ühiskonnas peamine.

Kui me räägime oma julgeolekupoliitikast, sotsiaalpoliitikast, majanduspoliitikast, kui ühtne see ühiskond on. Ja selle eest olen mina oma poliitilises töömeheeas ja -elus seisnud ja seisan ka edasi. Ja mina vaatan otsa Eesti inimestele ja kõrgeim võim läbi valimiste paneb paika jõujooned riigikogus ja läbi selle sünnivad või ei sünni koalitsioonid. Seda ei tee Brüssel. Mitte mingil juhul seda ei tee Brüssel. Ja ma ei arva, et see on õige. Ma olen olnud üle kahe aasta Ülemkogus, üle kahe aasta ma olen suhelnud erinevate riigipeade ja valitsusjuhtidega. Ja sellel perioodil on olnud väga palju erinevaid valimisi nendes riikides. Ma ei ole kordagi tunnetanud, et üks, teine või kolmas riik on aga hakanud õpetama teist riiki, kellega te teete koalitsiooni – need, kes on valitud muidugi parlamenti –, kellega te ei tee. Ma ei ole veel selle kirjale vastanud. Jah, ma vastan sellele kirjale.

Toomas Sildam, ERR
Aitäh! Mul on üks küsimus veel. Härra peaminister, te rääkisite sellest, kuidas te hoolite ka selle 100 000 inimese arvamusest, kes hääletasid EKRE poolt. Palun lohutage või selgitage neile, kelle jaoks oli ju väga oluline nii kõik see, mis oli seotud ÜRO ränderaamistikuga kui ka sellega, et Eesti-Vene piirileping kuhugi ei jõuaks. Ja kui nad nüüd lugesid uue võimaliku valitsuse välis- ja julgeolekupoliitika kokkuleppeid, siis seal ei ole sõnagi ÜRO ränderaamistikust ega Eesti-Vene piirilepingust.

Jüri Ratas
Aitäh teile! Ränderaamistiku osas on ju Eesti oma positsiooni väljendanud. See on olnud see, mida ma kirjeldasin teile. Tänases koalitsioonis sees olid väga tõsised vaidlused. Me suutsime sellest edasi minna.

Ma lähtun jätkuvalt ÜRO ränderaamistiku puhul sellest positsioonist, mida on välja töötanud Välisministeerium. Ja ma olen jätkuvalt sellel seisukohal, et see ei ole Eestile juriidiliselt kuidagi siduv. Nii et, jah, me arutasime sellel teemal, ka sellel kõnelusel, kui meil oli laual julgeoleku- ja välispoliitika- ja ma ütlesin selle välja, et ma ei näe kuidagi võimalust, et me teistmoodi positsioneeriksime. Olen nõus veel kord ütlema, et see ränderaamistik ei ole Eestile juriidiliselt siduv.

Nüüd, kui rääkida edasi piirileppest ja piirilepingust Eesti ja Vene Föderatsiooni vahel, sest teatavasti need dokumendid ja seaduseelnõud, mis on, need kukuvad nii või teisiti välja selle riigikogu lõppemisel. Ja nagu on öeldud, et liigutakse ainult juhul edasi, kui see liikumine mõlema riigi sees … või mõlema riigi poolt paralleelselt, liigutakse edasi. Selge on see, et kui see koalitsioon peaks sündima, siis selles küsimuses siin koalitsioonis on kindlasti erimeelsused. Aitäh!

Toomas Sildam
Ühesõnaga, uus valitsus, juhul kui see sünnib, Eesti-Vene piirilepingut riigikokku ratifitseerimiseks ei saada, aga samas ÜRO ränderaamistikult Eesti toetust ära ei võta. Sain ma õigesti aru?

Jüri Ratas
Ma kordan veel kord üle, et ma olen nõus deklareerima, kui see uus koalitsioon ka sünnib, et selles ränderaamistikus juriidilisi ja siduvaid kohustusi Eestile ei ole. Nüüd andke seda aega palun selle koalitsioonil teha tööd. Kui me lõpetame, siis loomulikult on see koalitsioonileping koos ja siis me anname kõik need vastused. Mingites küsimustes te hetkel lihtsalt tormate natukene ette. Aitäh!

(Justiitsminister soovib sõna)

Juhataja
Justiitsminister soovib kommenteerida?

Urmas Reinsalu
Jah, mina pole küll ausalt öelda niisugust inimest kohanud – ei enne ega pärast valimisi –, kelle keskne teema oli mure, et ega ometi ränderaamistik ohtu ei satu. Toomas (toim. Sildam), kes see inimene on? On sul mõnda nime nimetada? Olid pensionid, olid väärtusküsimused, olid muud teemad. Vaata, ränderaamistikku, et jääks ikka see kehtima, et olgu, mis on, aga ära mind kibuvitsapõõsasse viska …

Toomas Sildam
See oli üks EKRE väga oluline …

Urmas Reinsalu
Ei, neid inimesi, kes muretsesid, et ränderaamistik jääks igal juhul kestma. Ma mõtlesin, see osundus oli see, et ka need sajad tuhanded peavad leidma oma hääle ühiskonnas, et kuulda võtta. Aga küsimus nüüd puudutas … väga õige küsimus oli seotud selle Verhofstadtiga (toim. Guy Verhofstadt). Teise poliitilise perekonna asjad, mul ei ole sellesse midagi sekkuda. Isamaa on Euroopa rahvaparteis.

Aga iseenesest eks ta elus ikka nii on, lihtsam on ju klaarida teise pere asju, teinekord, anda suhtenõu, kui võib-olla oma peres neid asju vaadata. Mul tuleb meelde, et iseenesest ka Guy Verhofstadti enda erakond Belgias oli üsnagi hubaselt neli aastat koalitsioonis niisuguse parteiga nagu Nieuw-Vlaamse Alliantie ehk N-VA lühidalt, kelle loosung on „Denken, durven, doen“. Tegelikult siis seda on rahvusvahelist karistatud kui euroskeptiline partei, kes muide, lahkus valitsusest Taanis … või seal Belgias pärast … probleemi tõttu seoses just nimelt ÜRO ränderaamistikuga. Neil on ka igat sorti probleeme ja teemasid nende sõnakasutusega olnud, puutuvalt ka hinnangutes siin teises maailmasõjas toimunud sündmuste kohta.

Aga ma arvan, et vaevalt, et meie hakkame siit Eestimaalt õpetama Belgia poliitikat ja kes seal valitsuses sobivad või sobimatud on.

Vilja Kiisler
Täpsustan veel, et kas see piirilepingu ja ränderaamistiku teema, neid sinna sellesse koalitsioonilepingusse ei tule, võite te veel, nagu te ütlesite, et andke aega. Kas selles osas siis veel sinna midagi tuleb, lihtsalt te arutasite muid teemasid julgeolekuraames ja see tuleb kuidagi hiljem? Või mismoodi siis nüüd on?

Jüri Ratas
Eks ta nii olegi, et kui me suudame lõpuni jõuda, siis on see koalitsioonileping kokku lepitud. Nii kaua, kui me ei ole lõpule jõudnud, seda koalitsioonilepingut lõplikult laual ei ole.

Kui te küsite, et kas ränderaamistiku osas minu positsioonid on muutunud, siis vastus on, et ei ole muutunud.

Toomas Sildam
Ja mis tähendab, Eesti … Kui teie olete peaminister, siis Eesti oma toetust ÜRO ränderaamistikult ära ei võta?

Jüri Ratas
Nagu ma ütlesin, ma lähtun sellest positsioonist, millest ma olen kogu aeg lähtunud. Eesti on andnud sinna oma toetuse, see tähendab seda, et nii nagu Välisministeerium on öelnud, see ei ole kuidagi meile juriidiliselt siduv ega too uusi kohustusi.

(Välisminister soovib sõna)

Juhataja
Välisminister

Sven Mikser
Jaa, et mitte sellel teemal liigselt erutust tekitada, tegemist oli hääletusega ÜRO Peaassambleel, millega kiideti heaks see dokument. Ja Eesti tegi sealjuures ka oma hääletusselgituse, kus muuhulgas mainis meie suursaadik Sven Jürgenson, et tegemist ei ole juriidiliselt Eesti jaoks siduva dokumendiga, millest ei tulene meile mingeid kohustusi omaenda poliitikate muutmiseks. Ja see võeti väga suure häälteenamusega vastu. Mäletatavasti selle raamistiku heakskiitmisele hääletas vastu ainult viis saadikut.

Ja tegemist on … Noh, põhimõtteliselt, et oleks lihtsam mõista. Nii nagu Eesti parlamendis võeti vastu poliitiline avaldus. Täna võib ju keegi nendest 42-st, ma arvan, saadikust, kes seda avaldust toetas, tulla ja öelda, et ma võtan oma toetuse tagasi. See ei muuda nagu mitte midagi. Tegemist on heaks kiidetud avaldusega, mis ei ole mingil moel siduv.

Samamoodi võib Urmas Reinsalu või mõni teine inimene, kes jätkab moodustatavas valitsuses, kindlasti tellida mõnelt õigusbüroolt analüüsi leidmaks argumente, et justkui ikkagi on juriidiliselt siduv …

Urmas Reinsalu
Tellisin juba!

Sven Mikser
Võib ka valitsus teha deklaratsiooni näiteks, et ta ei loe ennast seotuks, aga see olemuslikult ei lisa ega võta ära midagi sellest, mis on juba toimunud. Ei muuda seda ÜRO poolt heaks kiidetud dokument n-ö mitte heakskiidetuks ega isegi sellelt hääletustulemuselt ei eemalda Eesti toetushäält.

Nii et see on protsess, et seda mõista. See müstifitseeritud ja vaatamata paljudele selgitustele, me ikka ja jälle kohtame mingeid jutte selle dokumendi allkirjastamisest, sellega liitumisest. Tegemist oli Eesti toetushäälega selle raamistiku heakskiitmiseks ja seda tagantjärele enam muuta ei saa. Küll võib kindlasti iga riik väljendada oma seisukohti, kui ta soovib väljendada oma seisukohti.

Urmas Reinsalu
Tähendab, see on omaette väga põhjalik teema, ränderaamistik. Siin on entusiaste … Ma tahan korrigeerida lihtsalt, et kuskil oli siin nagu mingi müüt, mida Kaja Kallas ütles, et meil sotsiaaldemokraatide kui inimestega suhetes on mingid probleemid. Ei ole. Inimestena. Meil on ideoloogilisi erinevusi, nagu siin raamistiku küsimused ja arusaamad, aga see ei tähenda, et kuidagi oleksid nagu mingid alandavad või niisugused koledad inimeste vahelised suhted.

Küsimus sellest, et …Tegelikult väga täpselt formuleeris selle küsimuse Toomas Sildam, elukogenult, ja tegelikult väga täpselt sellele vastas peaminister, nii nagu ta vastas. Nii tulebki seda konteksti võtta. Asjad tuleb … Tuleb tegelikult täpselt vaadata, mida küsiti ja milline vastus anti, eks ole, siis tulebki kokku tegelikult uudis.

Juhataja
Aitäh! Seal oli veel üks küsimus.

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2
Te ütlesite, et te olete kokku leppinud, et välispoliitilist kurssi ei muuda kolmekesi, aga samal ajal Martin Helme Deutsche Wellele räägib, kuidas eesti rahvale ei meeldi Euroopa Liit üldse, kuidas see liigub nõukogude stiilis rõhumise suunas ja minu heale kolleegile siin räägib Ruuben, kuidas Adolf Hitler oli hea väejuht. Kas te ei karda, et küll leppisite kokku, aga juba üks pool ei täida tegelikult seda kokkulepet?

Jüri Ratas
Kõigepealt, teie paremal käel olevale ajakirjanikule andis uus riigikogu liige intervjuu siis sellest persoonist, kelle kohta te küsisite. Tema tegevuses pole mitte midagi positiivset leida.

Nüüd, see esimene pool küsimusest on seotud Deutsche Wellele antud intervjuuga. Ma olen täielikult teist meelt. Ma arvan, et Euroopa Liit on olnud Eestile õige suund. Ma arvan, see on olnud edulugu. Ma olen jätkuvalt sellel seisukohal. Seda näitavad ka tegelikult erinevad küsitlused ja uuringud, on see üht või teistpidi küsimus, aga circa 70% või rohkem peab seda õigeks ja positiivseks.

Nagu ma ütlesin teile, me ei muuda selles osas oma oma joont. Seda me ütlesime eile välja ka saadikutele, kes Eestis resideeruvad. Ma olen rääkinud ka Martin Helmega sellest intervjuust täna. Ja ta ütles mulle, et ta teeb sinna omapoolse kommentaari. Vaevalt, et ta selle üle on õnnelik. Ja ta on öelnud ka minu meelest oma sotsiaalmeedias, et tänasel hetkel loomulikult ta niisuguseid intervjuusid ei annaks. Ega ma muud ei oska sellele kommentaariks öelda. Aitäh!

Juhataja
Aga kui praeguse seisuga on koha pealt küsimused otsas, siis lähme …

Kadri Pikhof, TV 3
Kuidas see siis ikkagi Eesti mainele võis mõjuda? Te mitmeid kordi kordate seda, et Eesti jääb Euroopa Liitu, me jääme NATO-sse, aga täpselt, kui Martin Helme ütleb Deutsche Wellele, et Euroopa Liit sõidab n-ö Nõukogude Liidu poole ja et 80% eestlasi arvab nii, nagu EKRE arvab, siis kuidas see mõjub meie mainele?

Jüri Ratas
Mina arvan, et Euroopa Liit mõjub meie mainele hästi positiivselt. Ja seda ma kindlasti hoian edasi. Ma ei näe mingit põhjust, et me peaksime seda suunda muutma.

Kuidas ta mõjub meie mainele? Eks neid euroskeptikuid on igas riigis. Mina ei toeta seda seisukohta. Ma ei näe üldsegi võimalust võrrelda Euroopa Liitu ja kunagist NSV Liitu, siin ei ole mingisuguseid, minu meelest, võrdlussarnasusi.

Nii et see on minu kommentaar sellele intervjuule, mis anti Postimehes. Aitäh!

Sven Mikser
Võib-olla ütlen, et kindlasti ei ole vaja ju kedagi otseselt kutsuda pressikonverentsile või briifingule selleks, et lugeda seda, mida poliitikud oma näo ja nimega ajakirjandusväljaannetele ütlevad. Ja kui need sõnumid on vastandlikud, siis tekitab see segadust, nõutust ega ole kindlasti Eesti mainele hea.

Nüüd, omaette küsimus on see, et kui ühe poliitiku seisukohad selles osas, kas Eesti kuulumine Euroopa Liitu on hea, kas Euroopa Liit on tervikuna hea asi või midagi, mis sarnaneb Nõukogude Liiduga, kui need seisukohad sõltuvad sellest, kas poliitik parajasti on kaasumas võimuliitu või jäämas opositsiooni, siis ma arvan, et sellise poliitiku koht kindlasti ei ole riigivõimu juures.

Kunagi, juba 15 aastat tagasi ma ühest erakonnast just nimelt sellise skisofreenilise seisundi eest olin sunnitud lahkuma. Ja näen tagantjärele, et oli õige otsus. Ma arvan, et sõnumite järjepidevus Eestile eksistentsiaalselt julgeolekulistes olulistes küsimustes on erakordselt tähtis. Ja öelda, et ma pean Euroopa Liitu Nõukogude Liidu sarnaseks rahvaste vanglaks ja arvan, et see on üks üdini halb ja kuri moodustis, välja arvatud juhul, kui ma pääsen valitsuskoalitsiooni, millisel juhul ma arvan, et Euroopa Liitu kuulumine on hea, noh, see ei ole nüüd kindlasti ühestki otsast vaadates riigimehelik.

Urmas Reinsalu
Küsimus on selles, et nagu … See küsimus oli see, et kas nüüd, et Martin Helme enne neid – ma ei tea, millal see intervjuu seal Saksamaal ilmus seal enne valimisi –, et kas tema ütelusest Eesti maine hävib. Vaat, oli selle Eesti mainega, mis oli, aga nüüd see Helme seal heietas Euroopa Liidu üle ja et talle see ei meeldi või millises formuleeringus see oli öeldud, et nüüd maine hävib.

No kuulge! Ega siis Euroopa Liit ei ole katoliku kirik. Terves Euroopas käib tohutu lament selle üle, milline on Euroopa Liidu tulevik. Ollakse Euroopa Liidu skeptilised ja nõnda edasi. See, ma pean tunnistama, tuleb reaalsuses küsida, et kui Eesti valitsuse poliitika oleks Euroopa Liidu osas skeptiline või Euroopa Liidu kui institutsiooni, noh, nii-öelda tegevuse osas lahku lööv või midagi taolist, siis oleks meil probleem. Siis ei oleks küsimus maines, vaid see oleks reaalne probleem.

Seda eeldust – nagu ma ütlesin, me alustame välis- ja kaitsepoliitikast – ei ole. Järelikult see küsimus, et kes mida lehest loeb, siis loeb …

Ja mulle tuleb meelde, et loomulikult tuleb hirmud maha võtta. Noh, seesama küsimus – ma neli aastat istusin koos Euroopa Liidu justiitsministrite koosolekul kõrvuti Läti justiitsministriga. Ja tema kuulub niisugusesse huvitavasse parteisse nagu Rahvuslaste Ühendus. See on olnud praegu, on uues valitsuses koalitsioonis, on ka varasemas valitsuses. Ja noh, ega nende retoorikas seal … Nende retoorika üsnagi jääb, kuhugi sinna … On kahtlemata moderaatsem, kui nad on valitsuses, aga eks nad muu hulgas ongi tegelikult kahtlemata ka väga tugeva niisuguse rahvuskonservatiivse äärmuslikuma hoiakuga.

Aga noh, Lätis, kas küsimus on, et kas keegi Läti puhul sellest üldse probleemi teeb või pöörab tähelepanu. Ma pole lugenudki lehest, et Eestis sellele oleks tähelepanu juhitud, et näed, Lätis on ka valitsus, kes siin korraldab muuhulgas ka tõrvikurongkäike, see Läti partei Riias. See on siis, näed, EKRE pätsas neilt selle idee ära. Noh, jah …

Juhataja
Aitäh! Kui rohkem küsimusi ei ole, siis kohe läheme edasi intervjuudega.