Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 12. september 2019

12. september 2019 - 17:30

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ning kultuuriminister Tõnis Lukas.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: 
https://youtu.be/fN1SbW_IvqE

Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ning kultuuriminister Tõnis Lukas. Esmalt annan sõna peaminister Jüri Ratasele.

Jüri Ratas
Suur tänu! Austatud ajakirjanikud, vabandust, et hilinesime!

Ma kõigepealt alustan sellest, et meil oli täna hommikul väga töine ja sisuline kohtumine minister Kert Kingoga koos Eesti Postiga. Nagu te teate, siis Konkurentsiamet tuli välja oma pressiteatega, seal sees oli, kui seda nüüd lõpuni lugeda, selle 30 postkontori või postiasutuse sulgemine. Kui sellesse pressiteatesse süüvida rohkem, mida alati ju tuleb teha, siis seal lõpus oli ka kirjas järgmine: postkontorite avamine või sulgemine jääb ettevõtte otsustada, kuid miinimumarvust vähem kontoreid olla ei tohi. No see läks kaduma vist selles virr-varris.

Tähendab, Eesti Post ütleb täna seda, et neil ei ole mingeid otsuseid tehtud. Nüüd see uus luba, mis, ma saan aru, peaks algama selle aasta oktoobrist, järgnevaks viieks aastaks, tõesti kirjakastid, postiasutused, need tuleb kokku leppida. Nad teevad oma ettepanekud, ma saan aru, üldkoosolekul siis minister Kingole. Ja minul oli palve, et see teema siis tuleks veel enne, kui lõplikke otsuseid teha, ka valitsuskabineti tasandile.

Nüüd, teine teema, mis täna oli minu meelest hästi tähtis ja oluline, on loomulikult selle vähideklaratsiooniga liitumine. Ma sain selleks volitused, et see allkirjastada. See on tähtis. Aga ma tahan öelda, et ma soovin siin selles mõttes ambitsioonitaset ja võib-olla ka kiirust tõsta. Minu meelest see, et meil on sõeluuringuid vähi eri liikide puhul, see on õige ja hea. Aga ma arvan, et neid tuleks teha veel rohkem. Ja see oli ka palve mõni nädal tagasi sotsiaalministrile, et ta tuleks oma ettepanekutega välja siin novembrikuu keskpaigaks hiljemalt, et kas me ei saa rohkem pakkuda meie inimestele erinevaid sõeluuringuid.

Nüüd, täna oli valitsus töisel lainel. 22 päevakorrapunkti oli istungil. Peale seda arutasime riigi eelarvega seonduvaid küsimusi.

Kõigepealt saime ülevaate IT-valdkonna vajadustest, mis Eesti avalike teenuste sektoris on, teiselt poolt rahandusminister tõi arutelu alla võimalikud PPP-projektid, mis võiks olla üheks alternatiiviks minu meelest tulevikus just suurte 2 + 2 taristute rajamisel. Ja selles osas me kindlasti jätkame neid arutelusid täna kell 14.

Nüüd, kui rääkida riigieelarvest, siis riigieelarve peab kindlasti kõige paremal viisil teenima Eesti rahvast ja meie riiki ning edendama meie tänase valitsuskoalitsiooni eesmärke, milleks me oleme siis öelnud välja, et see on peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik.

Nüüd enne järgnevate teemade juurde minekut ma soovin siin teie ees öelda ka seda, mis ikka tuleb mingi hetke tagant üles, et kuidas Eestil läheb sellises välisdimensioonis ja konkurentsis ja välispoliitikas. Ma tahan öelda ka siin auväärt pressikonverentsil, head ajakirjanikud, teie ees: ma arvan, et Eesti järgmine volinik ja tema portfell, energeetikavaldkond, see on oluline, see on tähtis, see on kaalukas portfell. See puudutab kõiki liikmesriike. Nii et soovin siiralt Kadri Simsonile jõudu tema vastutusrikkas töös.

Nüüd, täna oli otsus ka strateegilise juhtimise osas. Meil on olnud siin arutelusid, et kus kohas siis tulevikus strateegiline juhtimine peaks olema. See otsus on see, et ta on Riigikantseleis. Riigikantseleil tekib siis õigus kujundada Eesti pikaajalist arengut toetav riigi strateegiline raamistik. Nii et ma arvan, et see annab sellist, ütleme siis, avaliku sektori ülest lähenemist.

Nüüd see, mis eile ka üles tõstatati. Ütlen ära, et tänase valitsuse soov on jätkuvalt Ukraina tugev toetamine. Loomulikult me alustame sellest, et me toetame nende territoriaalset terviklikkust, suveräänsust. Me näeme seda, kui oluline tegelikult see idapartnerluse programm on olnud just ka Ukraina suunas.

Nii et ma väga loodan, et need jutud, mis käivad avalikkuse ees, jõuavad ikkagi lõpuks tippkohtumisele Normandia protsessi formaadis. Ja eks me ootame sellest töist nõupidamist.

Nüüd viisavabaduse küsimus. See oli ka eile „Esimeses stuudios“. Ütles ju ka siseminister, et loomulikult Eesti on alates 2007. aastast Schengeni ruumiga liitunud. Seetõttu on arusaadav, tegeletakse viisaküsimustega Euroopa Komisjoni tasandil. Aga mina ütlesin seal eile ka, et me peame igal juhul vaatama neid inimesi, kes tulevad Eesti riiki ja ütlevad, et põhjus on see, aga tegelik tegevus neil on hoopis teises valdkonnas. Noh, näiteks õppimine versus töötamine. See on olnud pikaajaline PPA mure. Ja ma arvan, et see on hea, et siin on võetud tugevamini see fookusesse.

Nüüd, meil oli ka kliima- ja energiakomisjon sellel nädalal, väga tõsised arutelud. Säästva Eesti Instituudi raporti analüüsi osas lõplik analüüs, ma saan aru, neil valmib 19. septembril. Samuti edasi, kuidas me arendame põlevkivi. Ja nii põlevkiviõli kui ka rafineerimistehase osas jätkame neid arutelusid 30. septembril.

Ja homme on siis see väga meeldiv päev, kliimakonverents. Olete kõik oodatud! Oleme tänulikud Eesti Teaduste Akadeemiale ja loomulikult Facebookile ja ERR-ile, kust on võimalik otseülekannet jälgida. Aitäh!

Juhataja
Rahandusminister Martin Helme, palun!

Martin Helme
Aitäh! Jah, noh, kahtlemata kõige suurem tegevus või kõige suurem fookus minu praegusel perioodil on eelarve ettevalmistused ja eelarveläbirääkimised, nii tulu- kui ka kulupoole täpsustamine. Me tegeleme sellega jooksvalt, iga päev. Selge on see, et eelarve on pingeline.

Selge on see, et juba tänu sellele või selle tõttu, et meil siin toimus ka SKP revideerimine, on see pilt muutunud. Mingis mõttes võib-olla see pilt ei läinud oluliselt halvemaks, aga mingisugused numbrid liikusid ühest aastast teise ja sellega me peame ka tegelema.

Noh, hästi lihtsustatult öeldes, kevadel oli öeldud, et me peame järgmisel aastal, 2020. aastal, siin suurusjärgus 85 miljonit kokku hoidma, siis tegelikult umbes pool sellest summast kukkus järsku aastasse 2019. Need suurusjärgud, jah, on niimoodi, et umbes 50 miljonit on meil järgmisel aastal vaja leida kokkuhoiukohta ja umbes sama suurusjärk sellel aastal.

Nüüd, eks ma olen seda ka juba öelnud ja ütlen uuesti üle, et me ei räägi mingisugustest koondamistest, mingisugustest palgakärbetest, aga samal ajal me peame tunnistama, et ega me siin väga optimistlikku signaali välja ei saa anda avaliku sektori palgatõusu kohta, olgu nad siis õpetajad, tervishoid, kultuur või sotsiaalvaldkond või ka siseturvalisuse valdkond.

Aga ega me lõplikult maha matnud seda soovi ei ole. Siin käib tõesti intensiivne töö. Ja kõikvõimalikud sedasorti eelarve lisakulud eeldavad seda, et meil on ministeeriumid võimelised pakkuma välja ka kuskilt siis kokkuhoiukohti.

Nagu ka peaminister mainis, täna hommikul rääkisin, tõin kabinetti averuse-teema (toim. avaliku ja erasektori koostöö) ehk siis sellesama PPP, avaliku ja erasektori koostöö. Ma olen väga rõõmus, et kabinet oli väga konstruktiivselt kaasamõtlev ja vähemalt kuidagi sõrmeotsaga tunnetasin sellist positiivset tagasisidet sealt.

Üldine hoiak minu meelest on, et Eestis on vaja infrastruktuuri ja teedeehitusega jõuliselt edasi minna. Puhtalt eelarvevahenditega seda teha võimalik ei ole. Kui me ei saa kasutada laenuraha ja ei soovi kasutada averust, siis me sisuliselt peame tunnistama, et meil jäävad need neljarealised maanteed välja ehitamata. Noh, ma ei tea, kas meie eluajal, aga lähitulevikus kindlasti.

Ja selge soov neil tegelikult seda infrastruktuuri arendada on minu meelest olemas. Siin on hästi palju detaile, aga selline tööplaan on meil olemas, seda tööplaani ma esitlesin valitsusele. Ja me jätkame nüüd kella kahest veel omakorda, siis hakkame otsuste juurde liikuma.

Nüüd, võib-olla ma omalt poolt kommenteeriks ka seda kliimakomisjoni tööd. Seal oli mitu suurt teemat ja kuna need teemad olid väga suured ja meie ajaraam oli paika pandud, siis me ei jõudnud kõikide nende teemadega otsustusteni.

Ma lugesin – vist täna hommikul Postimehes – lugu sellest, kuidas kliimakomisjonile esitletud materjali tõttu ei ole enam valitsusel vabandusi mitte minna üle täielikule kliimaneutraalsusele. Ma siiski ütleks, et hoogu maha! Kui meil on toodud lauale paber, mis ütleb, et jaa-jaa, loomulikult on meil võimalik minna kliimaneutraalsusele, selle hinnasilt on 16,7 miljardit, aga ärge muretsege, sellest ainult 4 miljardit on avaliku sektori mure ja siis 12 miljardit on erasektori mure. Siis mina ütleksin, et vastupidi, meile just kerkis ette müür, mille kõrgus on umbes pool kogu Eesti SKP-st, mis on umbes poolteist korda Eesti riigieelarvet. See ei ole lihtsalt niisama number paberi peal.

Neli miljardit kulutada avalikul sektoril siin lähiaastakümnetel saab olla võimalik ainult juhul, kui meil toimub raju maksutõus, erasektoril ainult juhul, kui meil toimub raju hinnatõus. Neid asju me ikkagi peaksime rahulikult hindama, et mida on võimalik või realistlik üldse teha. Seda, et me soovime, et meil oleks puhas keskkond, et me soovime, et meil oleks säästlik majandus, nutikas ja säästlik majandus, ei sea keegi kahtluse alla. Kas seda saavutatakse liha söömisest loobumisega, vaat, selle ma sean kahtluse alla. Aga need arutelud jätkuvad. Aitäh!

Juhataja
Kultuuriminister Tõnis Lukas, palun!

Tõnis Lukas
Jah, head ajakirjanikud, tervitan rõõmuga. Me näeme, et riigikogu hoones on sügisest elevust. Tere tulemast riigikogule aktiivsesse tegevusse. Seda aktiivset tegevust oli suvi läbi, aga nüüd kohe rõõmustavalt hing hõiskab.

Esimene algatus, mis riigikogus tehti, on valitsusele ülesande tegemine eesti keele arengukava koostamiseks, detailse arengukava koostamiseks. Ja mina omalt poolt seda väga tervitan. Eesti keele õppeolukord on olnud viimastel nädalatel peale Riigikontrolli vastava auditi avaldamist väga tähelepanu all. Ja sellele ma pisut pööraksin ka siis omalt poolt tähelepanu.

Ma arvan, et eesti keele õppes on üks edulugu. Seni. Üks suur edulugu, see on keelekümblusklasside töö 2000. aastast alates. Nendes klassides õppivad põhiliselt venekeelsetest perekondadest noored on edukalt omandanud eesti keele ja olnud ka teistes ainetes edukad. Nii et see on igal juhul edulugu.

Ja ma võin öelda, et kui praegu õpib venekeelsetes koolides 22 300 õpilast põhikoolides ja nendest 7400 keelekümblusklassides. Siis, kui mõelda nüüd teistpidi, kui me räägime, kuidas muukeelsetest peredest lapsed eesti keelt omandavad või millised eeldused neil on ja missuguse taseme nad saavutavad põhikoolis, siis tavalistes venekeelsetes klassides põhikoolis õpib kuskil 15 000 noort praegu.

Kui nüüd keelekümblusklassidele, kus on suur osa õpikeskkonnast eestikeelne, lisada ka eestikeelsetes koolides õppivad vene perekondadest või muudest perekondadest lapsed, muu kodukeelega lapsed, siis on kusagil 11 000 last sellised, kes sisuliselt on eestikeelses koolikeskkonnas igapäevaselt. See on juba, ütleme, tegelikult 40% kanti. Ja sealt saab ainult edasi minna. Nii et see on üks edulugu, keelekümblus on üks edulugu.

Nüüd, teine edulugu on praegu sündimas. See puudutab Riigikontrolli auditit otseselt, sest Riigikontroll auditeeris, kuidas täiskasvanu keeleõppega on. Ja see on siis Integratsiooni Sihtasutuse rüpes tegutsevate keelemajade käivitumine. Kutsun teid kõiki 1. oktoobril Narva keelemaja avamisele.

Need keelemajad ja Integratsiooni Sihtasutus üldse on nüüd läbilööki saavutamas keeleõppes. Sellega on keeleõpe muutunud populaarsemaks, on registreerunud väga palju huvilisi, sest me saame välja kuulutada, et keeleõpe, eesti keele õpe soovijatele on Eesti riigis tasuta. Nüüd, huvilisi on väga palju. Selleks, et neid teenendada, on Integratsiooni Sihtasutus käivitanud õpetajate väljaõppe. Selleks on tegevustoetusleping Tartu Ülikooliga, kellega koos siis koolitatakse välja keeleõpetajaid täiskasvanutele. Ja lisaks sellele, keeleõpe ei toimu ainult kursustel, vaid – rõhutan veel kord – eesti keele majad Tallinnas ja nüüd ka Narvas annavad võimaluse luua keelekeskkond klubilisel moel- kas keeleklubis, kohvikus sellistel moodustel. Nii et ka keelekeskkonda on võimalik n-ö imiteerida, kui seda tänaval iga kord ei ole ja kodus, siis põhimõtteliselt on see laiemalt kui ainult keelekursustel.

Need metoodilised muudatused minu hinnangul viivad täiskasvanutes keeleõppe edukusele lähiajal oluliselt suuremal määral, kui see seni on olnud. Ja me võime lugeda täiskasvanu keeleõppes uue perioodi või uue etapi, eduka etapi alanuks viimastel aastatel. Loodan, et see jätkub.

Tänasel valitsuse istungil oli üks rahvastikuministri toodud päevakorrapunkt, kus lülitati kolm uut liiget juunikuus loodud ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni. Need uued liikmed on Eesti Instituudi esindaja, Eesti Kultuuriseltside Ühenduse esindaja ning ühenduse Soome ja Eesti Noored esinaine Tuuli-Emily Liivat. Tema on siin nimeliselt välja toodud – väga aktiivne inimene, kelle eestvedamisel soome-eesti noored selle aasta Esto korraldamisel Helsingis, Tallinnas ja Tartus väga aktiivselt osa võtsid.

Ja ma juhin tähelepanu … See pole päris dimensionaalne erinevus või muutus, aga siiski, see võib kaasa tulla ka meie suhtumises paradigmaatilise muutuse, kui me oleme kasutanud ja meil on olnud aastaid rahvuskaaslaste programm. Kui rahvuskaaslaste eest võitlevad siin teised riigid ka, kes teevad seda tihti sellisel jõu- ja hirmuähvardusel või kujutavad ette, et nad peavad oma rahvuskaaslasi väga kaitsma, siis meie meetod on rahvuskaaslasi mobiliseerida. Ja me kasutame mõistet „eestlus“ mitte enam rahvuskaaslased, vaid eestlus. Ülemaailmne globaalne eestlus on märksõna, mille all nüüd ka valitsus tegutseb nende vastavate organisatsioonidega, kes meil partnerid on.

On ka MTÜ Globaalsed Eestlased, kes väga aktiivselt tegutsevad tagasipöördumisprogrammi raames. Ametlikult Eesti riigis tagasipöördujate toetusprogrammi hoiab jällegi seesama Integratsiooni Sihtasutus, kellel on käed-jalad tööd täis ja kes teeb väga tublit tööd Kultuuriministeeriumi haldusalas.

Ja võib öelda, et need numbrid, n-ö tagasipöördujate numbrid iga-aastaselt ja vastavalt ka toetused, mis Eesti riik tagasipöördujatele välja maksab, suurenevad järjest. Ja kui arvestada, et sellest aastast startis ka Integratsiooni Sihtasutuse raames n-ö nõustamissüsteem, metoodiline nõustamine konkreetselt neile, kes on huvitatud tagasipöördumisest, kas lahendada tagasipöördumisel tekkinud probleeme juba siin kohapeal, mis on tekkinud, või saada eelinformatsiooni – need, kes veel ei ole tulnud, aga soovivad tulla –, siis kindlasti selle aasta lõpptulemused on veel paremad kui eelmistel aastatel Eestisse tagasipöördumise numbrites. Siin on ka kindlasti edulugu.

Ja kolmandana lühidalt mainiksin seda, et Muinsuskaitseamet on välja kuulutanud uue vooru ehitusmälestiste restaureerimis-konserveerimistoetuste taotlemiseks. Selleks on aluse andnud valitsuse otsus ja nüüd lähiajal kantakse üle ka raha Muinsuskaitseametile omandireformi reservfondist, täiendavad üks miljon eurot aastas. Ja selle aasta ühe miljoni ulatuses uus voor välja kuulutatakse, mis annab võimaluse muinsuskaitse all olevatel objektidel, mis on eravalduses, munitsipaalvalduses, riigi valduses või ka kirikute valdustes, saada palju rohkem toetust, kui see seni on olnud.

Me peame oma muinsusi hoidma, et nad ei hävineks, ja riik on siin pika sammu astunud. Nii et kõigil huvilistel, kellel on selliseid objekte, saavad toetust taotleda. Taotluste esitamise tähtaeg on 31. oktoobril 2019. aastast. See on siis täiendav käik muinsuskaitses. Aitäh tähelepanu eest!

Juhataja
Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, kellele küsimus on suunatud.

Sven Soiver, TV3 „Seitsmesed“
Küsimus kultuuriministrile ja eelarveteemadel. Te olete kultuuritöötajatele palgatõusu lubanud, tahtnud. Nüüd rahandusminister ütles, et see tõus saab tulla siis, kui te kuskilt mujalt kokku hoiate. Millised on teie ideed, et mujalt kokku hoida, et seda palgatõusu muuseumitöötajatele saada?

Tõnis Lukas
Mina oma oma praegusest eelarve koostamise perioodist küll ei tea, et ma oleksin julgenud lubada palgatõusu. Ma kohtumistel asutuste juhtidele ja ka avalikult räägin sellest, et ma näen praegu positiivseid märke eelarveprotsessis, et me ei pea rääkima palkade vähendamisest, palgakärbetest. Kui need jutud on lahti läinud, siis ma olen selle kohta alati öelnud, et rahu, säilitame rahu, valitsus otsib ka praeguses keerulises eelarveolukorras lahendusi.

Nii et praegu käib ikkagi eelarve tasakaalustamine, nagu juba minister ja peaminister ütlesid, on siin edusamme. Optimismi on võib-olla rohkem, kui siin seda uut majandusprognoosi kuulates hetkel oli. Eriti rahandusminister on aktiivselt püüdnud ka alternatiive luua, vaadata värskema pilguga eelarvet. Nii et ma olen optimist, aga mitte nii optimist, et ma suudaksin praegu lubada või tahaksin lubada kõigile suurt palgatõusu kultuurisfääris sellel aastal. Aga tulevikus, kui rahalises olukorrad paranevad, miks mitte. Iga kultuuriminister loodab seda.

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2 „Reporter“
Küsimus rahandusministrile. Kas järgmise aasta eelarve puhul kaalutakse ka kütuseaktsiiside alandamist, näiteks diiselkütuse? Me teame, et meie raskeveoliiklus, raskeveosektor ja transpordisektor on selle tõttu väga pikalt kannatanud. Ja siis küsimuse teine pool on selle erimärgistatud kütuse osas piirangute kaotamise kohta, mille kohta saatsid siis põllumajandustootjad ka valitsuserakondadele täna pöördumise. Aitäh!

Martin Helme
Jaa, aitäh! Diislit puudutava osas on niimoodi, et me oleme alates suvest Rahandusministeeriumis teinud analüüse, kogunud andmeid, rääkinud turuosalistega, nii vedajate kui ka kütusemüüjatega. Ja noh, võiks vist tõdeda niimoodi, et saame väga erinevaid arvutusi kogu aeg.

On väga pessimistlikke arvutusi, mis ütlevad, et kui me langetaksime diisli hinna Lätiga samale tasemele, siis on eelarvesse miinus kuskil 40 miljonit. Kõrval on mõned teised arvutused, mis ütlevad, et tegelikult on pluss 20 miljonit.

Kust see vahe tuleb? See vahe tuleb sellest, et meil on väga raske öelda, kas siis Eesti vedajad – eelkõige me räägime siis rekadest ja bussidest, mis on need, mis suures koguses kulutavad seda kütust – tulevad Eesti turule tankima või jätkavad välismaal tankimist. See on see suur vahe, sealt tuleb suur vahe sisse.

Ja praegu on käimas Konjunktuuriinstituudi uuring, et saada sellele küsimusele paremat vastust. Ongi küsitlused firmades ja küsitlused tanklates. Kui me sealt saame mingi sisendi kätte, siis meil on julgust edasi minna.

Eelarveläbirääkimiste käigus me diislikütuse aktsiisi muutmist ei käsitle, aga see ei tähenda, et kui me saame õiged numbrid kätte, et me sellega siiski valitsusse ei võiks tulla. Eeldus on, et see ei ole eelarvele mitte kuluga, vaid tuluga või vähemalt eelarveneutraalne tegevus. Mina ei ole seda plaani maha matnud.

Nüüd, mis puudutab erimärgistusega diisli kasutust, siis nägin ka seda pöördumist. Ja mul on väga kurb tõdeda, et siin toimub mingi paanikaõhutamine. Maaeluminister on pakkunud välja mitu erinevat alternatiivi, kuidas erimärgistusega diisli kasutust paremini teha, sest on fakt, et praegu toimub sellel turul väga laiaulatuslikke ja süstemaatilisi ja pikki aastaid kestnud pettusi, mis toovad igal aastal maksumaksjale kahju suurusjärgus viis miljonit. See on viis miljonit, mille me võiksime kohe eelarvesse sisse panna ja selle võrra oleks kohe kõigil kergem eelarvet klappima saada.

Aga siin on erinevad organisatsioonid, kes ükskõik millise muudatuse vastu on väga eitaval hoiakul. See nüüd ei tähenda, et me ei tee neid muudatusi, sest viie miljoni pettus tuleb ära lõpetada igal juhul. Missuguse trikiga me seda teeme, või missuguse moega? Mul on varsti kohtumine uuesti maksuameti juhatusega, ma kavatsen suunata maksuameti tähelepanu sellele, et siin on … No me tegelikult enam-vähem teame, kus ja kuidas seda pettust tehakse. Aga siin on lihtsalt vaja kontrolli tihendada ja muutuda agressiivsemaks sel teemal.

Ja ka kütuse n-ö ladustamine, nii nagu mõned põllumehed teevad, on reeglitevastane. Sellises koguses endale õue peale kütuse vedamine, nagu mõned teevad, mis ei ole kuidagi põhjendatav nende tootmismahtude juures, on reeglitevastane. Ühesõnaga, riigipoolne surve siin tuleb igal juhul. Kui me saame pettustest niimoodi lahti, siis on väga tore, kui ei saa, siis tuleb reegleid igal juhul muuta.

Riho Nagel, Delfi / Eesti Päevalehe toimetus
Küsimus peaminister Jüri Ratasele. Väidetavalt otsustab Eesti õige pea Huawei tehnoloogia kasutamise keelamise 5G võrkudes. Millal selline otsus tuleb ja mis kaalutlustel see otsus siis tehakse?

Jüri Ratas
Kõigepealt aitäh, et te mind välja päästsite! Tegite ka ühe küsimuse minule. Aitäh selle eest! Aga kes nii väidab? Allikad? Ja allikad teavad, eks ole. No te teate, tõsine probleem on see 5G ja Huawei ja … Kõik, näete, terve Euroopa arutab seda, maailma arutab seda. Ameerika arutab seda, meie ka arutame seda.

Aga nii nagu Eestile on saanud viimasel ajal kombeks, me ei aruta seda kindlasti läbi pealkirjade, vaid sisuliselt. See tähendab tõsist koostööd meie telekommunikatsiooni ettevõtetega. See kindlasti tähendab seda, missugused on Eesti ootused 5G võrkude edasiarendamisel. Aga ma ei saa eitada, et loomulikult see teema on ka meil arutelu all olnud. Ja kindlasti need arutelud jätkuvad. Ma usun, et siin teatud muutusi tuleb.

Riho Nagel, Delfi / Eesti Päevalehe toimetus
Ma võin kohe teise küsimusega ka siis küsida? Samamoodi küsimus Jüri Ratasele.

Jüri Ratas
Aitäh!

Riho Nagel
Jah, palun! Eesti Päevalehele on viidatud, et Siseministeeriumi kantsler Lauri Lugna ja siis ka Keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt võivad ametist lahkuda. Kas te olete mingisuguseid selliseid väiteid kuulnud ja kui, siis kuidas te sellesse suhtute, et tippametnikud siin lähiajal oma ametist ilma jäävad?

Jüri Ratas
No vot, teie küsimuse kaks sõna: te ütlesite, et lahkuda ja jäävad ilma.

Riho Nagel
Kaks võimalust, et …

Jüri Ratas
Ma kuulen esimest korda seda teie käest mõlema ministeeriumi kantsleri kohta. Ministeeriumi kantslereid nimetab ametisse ja vabastab, eks ju, see on kindel kord, see käib läbi valitsuse. Nii et ma kuulen esimest korda seda infot teie käest, mul neid allikaid ei ole.

Marvel Riik, Õhtuleht
Küsimus rahandusministrile. Te olete öelnud, et 50 miljonit tuleb rahakotti kokku tõmmata, et te olete siin üle nädala sellel teemal arutanud. Kas see number on jätkuvalt 50 miljonit või on see juba väiksemaks jäänud? Ja kas te saate anda aimu, mis ettepanekud on siis laual?

Martin Helme
Aitäh! Kohe jõuan sinna, aga ma tahtsin selle sinise diisli lõpetuseks öelda, et mida ma pidasin silmas paanika õhutamise all, on see, et üritatakse nagu jätta muljet, et selle sinise diisli kasutuskorra muutmisega põllumeestelt võetakse midagi ära või neil kättesaadavus väheneb või dotatsiooni suurus väheneb. See ei vasta tõele.

Pigem me räägime sellest, et need meetmed, mida Mart Järvik (toim. maaeluminister Mart Järvik) on välja pakkunud, pigem teataval teataval määral ja teatavatele sektoritele suurendavad seda koguse võimalust. Me räägime ikkagi eelkõige meetmetest pettuste vältimiseks.

Nii, nüüd mis puudutab eelarve kokkuhoiu juttu, siis kuskil täna hakkame üle vaatama. Teisipäeval andsime ka veel kord, siis rääkisime üle ministritega, et saada neilt omakorda sisendit võimalike kokkuhoiukohtade kohta. Ma pean tänuga ütlema, et ministri mõtlevad ja töötavad kaasa.

Praktiliselt kõik ministeeriumid on oma ettepanekud saatnud, neid me hakkame täna valitsuses läbi vaatama. Ma arvan, et niimoodi hästi umbmääraselt öeldes me oleme kusagil poolel teel. Aga see on enne tänase kabineti arutelu algust, eks ole. Nii et me oleme umbes poolel teel nende numbritega.

Ja ma usun, et … No see kõik on selles mõttes, kuidas nüüd ütelda, eks me kõik teame, kust kokku hoida on võimalik, aga kuidas see raha sealt kätte saada, see on küsimus.

Aga selles osas ma olen kindlasti optimistlik, et me ilusti saame klappima. Selles osas ma olen optimistlik. Nüüd järgmine küsimus on, et kas me tahame oma köielkõnnile siis žongleerimise ka juurde võtta ehk kas me lisaks tahame järgmisel aastal ära teha mingisuguseid asju, millel on n-ö kulupoolele mõju, mis on siis n-ö oma poliitiliste lubaduste elluviimine ja millel kõigil on hinnalipik. Muidugi tahame. Aga see eeldab, et me selle 50 miljoni n-ö kokkuhoiu tegelikult kohe suurendame mingile maale. Ja need on tegelikult need väga olulised arutelud, mis meil toimuvad ja on toimunud juba mitu korda valitsuses.

Aga ma ütleks niimoodi, et selle protsessi poole pealt kommenteerida, et seda võtame, seda jätame või need on need meetmed, tõenäoliselt oleks siin paslik ütelda, et senikaua, kuni me ei ole asju klappima saanud, senikaua ei ole mõtet. See tekitab ilmaaegu segadust.

Sven Soiver, TV3
Paluks täpsustust teie lausele, et teate, kust seda raha saaks, aga kuidas see sealt kätte saada. Kelle käes raha siis on ja miks valitsus kuskilt raha kätte ei saa?

Martin Helme
Lubage mul vahel kalambuuritseda ka! Eks seda, et eelarves on sees kulusid, mis on sinna tekkinud aegade jooksul ja millele enam justkui peremeest ei ole. Noh, lihtsalt öeldes äkki mõne eelmise valitsuse poliitiline prioriteet, mille eest selles valitsuses enam keegi otseselt võitlusesse ei torma, ju ikka on. Aga need kulud on oma elu hakanud elama, keegi on selle juba enda tulupooleks sisse arvutanud.

Ja ütleme niimoodi, et ega see riigieelarve tegemine on ju niimoodi, et põhimõte on selline, et kõik, mis on sinu oma, on meie oma, ja kõik, mis on minu oma, on minu oma. Kui on erakorraline kulu mõnel ministeeriumil, erakorraline taotlus, siis see läheb kirja. Ja siis ta nagu muutub kuidagi iseenesestmõistetavaks, et nii jääbki. Kui sa ütled, et aga te nüüd nagu selle asjaga ühel pool, et äkki saaks järgmisel aastal selle võrra väiksema eelarve teha, siis ega keegi varmalt vabatahtlikult seda ei paku. Nii ta kipub olema.

Aga veel kord ma ütlen, et mina tunnetan valitsuses ikkagi selget soovi kollegiaalselt lahendusi leida ja teha riiki tõhusamaks, efektiivsemaks.

Ja noh, eks see instinkt, vaata, iga minister on viis päeva nädalas oma kahe, kahesaja või veel rohkema kolleegiga oma ministeeriumis. Ja siis ta on üks kord nädalas oma 14 kolleegiga valitsuses. Kummale on lihtsam seletada, et ärme seda raha puutu? Ikkagi oma kolleegidele on tavaliselt lihtsam öelda, et ei, mul on seda raha rohkem vaja, kui oma kolleegidele ministeeriumis öelda, et anname selle nüüd ära.

Dmitri Kulikov, venekeelne „Aktuaalne Kaamera“
Mind huvitab see kaheksas punkt tänases päevakorras, mis puudutab volitusi Riigikantseleile, et annab rohkem võimalusi peaministrile, et riigi planeerimise ja riigi eelarvestrateegia koostamine. Mis see tähendab?

Jüri Ratas
Jaa, see on väga huvitav punkt. Mind ka see huvitas.

Tähendab, sisu on selles et riigikantselei esitas valitsusele põhimääruse muutmise eelnõu. Selle me kiitsime tänasel istungil heaks. Eelnõuga tuuakse riigi strateegiline planeerimine ja koordineerimine rahandusministeeriumist üle riigikantseleisse.

Nüüd, mis selle mõte on? Selle mõte on see, et riigikantseleil tekib õigus siis kujundada Eesti pikaajalist arengut. Nii nagu ka president ütles, tuleb vaadata silmapiiri taha, eks ju. Arengut toetav riigi strateegiline raamistik. Muudatus võimaldab paremini riigikantseleil ja peaministril riiki juhtida strateegilisel tasemel terviklikult. Nii et see seda tähendabki.

Dmitri Kulikov
Ma seda lugesin, aga kas saaksite natukene täpsekalt … Kas teil on ka rohkem võimalusi kujundada nüüd eelarvet või sekkuda?

Jüri Ratas
Ei, eelarve on ikka meeskonnatöö ja riigieelarve rahanduspoliitiline planeerimine, see jääb rahandusministeeriumisse, loomulikult.

Võtame tõsiselt nüüd, eks ju. Võtame kõik need põhialused, strateegia Eesti 2035, erinevad arengukavad, erinevad programmid, erinevad visioonidokumendid, eks seda virr-varri ole olnud riigis väga palju. Tegelikult aastatega on see järjest rohkem ja rohkem fokusseeritud, konsolideeritud, muutunud kvaliteetsemaks. Seda me soovime.

Me soovime seda, et kui me teeme pikaajalisi visioonidokumente, et nad ikkagi käiks kaasas reaalsusega, mitte ei ole nii, et igas valdkonnas tehakse oma dokument, siis tegelikult mingit katet ei olegi. Noh, see on see.

No Postimees ei küsigi täna? Ma ei tea, kõik on küsinud …

Martin Helme
Ma tahtsin selle … Te olete väga tähelepanelik. See oli üks väike, aga väga oluline punkt. Ja see väga oluline punkt, millest ta räägib? Tegelikult ta räägib sellest, et sisuliselt me koondame peaministri poliitilise juhtimise alla strateegiadokumendid ja see omakorda peaks võimaldama siis seda, et meil ei ole enam mingites valdkondades suhteliselt autonoomselt elavaid ... ja siis siiamaani nad käisid rahandusministeeriumi poolt siis n-ö Excelist läbi, et seda saab teha, seda ei saa teha.

Me pöörame selle protsessi teistpidiseks. Me ütleme, et meil on strateegilised eesmärgid ja nii, nagu rahandusministeeriumi ülesanne, on leida vahendeid nende strateegiliste eesmärkide realiseerimiseks. Mitte ta ei ole vastupidi, et kõigepealt öeldakse, meil on raha ja vaadake, mida te sellega teha saate ja üldiselt raha kunagi ei ole.

Me tahame seda protsessi muuta poliitiliselt konsolideeritumaks ja koordineeritumaks, et poliitiline juhtimine läheks ka siis nende arengukavade ja poliitika põhialuste ja selliste dokumentide puhul ühte kohta kokku ja see oleks riigis kõige kõrgem poliitiline tasand.

Juhataja
Võtame kaks viimast küsimust!

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Küsimus peaministrile. Ma saan aru, et ukrainlastele viisakontrolli ei saa kehtestama hakata, aga kontrolli hakkate siis kehtestama. Mis see siis tähendab? Hakatakse siis uurima, jälitama siis, et kas ta siis tõesti käib koolis või käib kuskil vahepeal ehitusel ka tööl? Või mismoodi see asi siis välja näeb? Ja ma saan aru, et sisserände piirarvu hakatakse ka poole aasta kaupa üle vaatama, et seda ei suurendata ka. Aitäh!

Jüri Ratas
Aitüma! Siin oli nii palju küsimusi. No jälitama, mis jälitama? Ei, mingit …

Ingrid Sembach-Hõbemägi
No kust te teada saate, et ta tõesti tuleb selleks?

Jüri Ratas
Ei, mingit eri jälitamist ei tule. Aga selge on see, mis ma ütlesin, et seda on ju Politsei- ja Piirivalveamet ka varasemalt öelnud, et tullakse sisse ühe põhjendusega Eesti riiki ja tegelikult tehakse teist tegevust. Eeskätt on see olnud tõesti nii, et öeldakse, et õpitakse aga tegelikult on hoopiski motivatsioon, noh, töötada, ma ei tea, erinevates sektorites. See ei ole õige, nii ei saa. Nii ei saa teha asju.

Teine, te küsisite seda piirarvu ülevaatamist. Me oleme ju selles kokku leppinud, et seda ei suurendanud eelmine koalitsioon, seda arvu 1300. Ei suurenda ka see koalitsioon seda. Me ei ole selles kokku leppinud, et me jätame selle piirarvu ära. Sest me teame seda, et need taotlused tulevad ju täis, viimastel aastatel on tulnud nädalatega, võib-olla isegi päevadega.

Eks ta näitab tegelikult seda, et tööjõu probleem meil ettevõtlus- ja majandusvaldkonnas on. Aga eks see tähendab ka seda, et me pingutame selle nimel. Mida ka kultuuriminister ütles!? Rohkem suhelda ka, ütleme, oma diasporaaga, eks ole, suhelda ja pingutada selle nimel, et Eesti selliseks elukeskkonnaks ikkagi muutuks, et siia tullakse ka tagasi. Nii et eks selle nimel tuleb pingutada.

Martin Helme
Kui tohib, ma lisan. Siin tuli küsimus selle kontrollimise kohta. See on iga riigi mitte ainult õigus, vaid kohustus kontrollida, et tema territooriumil viibivad inimesed on seal territooriumil legaalselt.

Kontroll on ju rutiinne tegevus ka praegu. Seda teevad kõik riigid ja seda teeb ka Eesti praegu, siin ei ole mitte midagi uut või ebatavalist. Ja kui inimesed saavad Eestisse sissesõiduloa õppimiseks, aga tegelikult töötavad, siis nad ei riku mitte ainult oma sissesõidualust, vaid nad rikuvad ka tööseadusandlust ja kõiki muid, eks ole, tõenäoliselt ka maksuseadusandlust.

Ütleme, ükski hoolsuskohustust täitev valitsus ei saa siin öelda, et ah, mis me ikka teha saame. Saame muidugi! Saame kontrollida, saame objektidel käia, käivad maksuameti kontrollid, käivad tööinspektsiooni kontrollid. Kontrollitakse ka ju kodanikke, mitte ainult sissesõitnuid. See on täiesti tavaline tegevus. Ja loomulikult, kui probleem on muutunud väga suureks, siis riik reageerib ja fokusseerib kuhugile, üritab seda probleemi siis uuesti mõistetavale, hallatavate tasemele saada.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Ja siis saadetakse nad välja …?

Martin Helme
No kui rikutakse, siis loomulikult. Väljasaatmine on iga riigi õigus ja kohustus, loomulikult. Või antakse sissesõidukeeld järgmiseks korraks. Siin on variante ka mitmeid.

Anna Põld, Postimees
Küsimus eelkõige peaminister Jüri Ratasele ja vastata võivad ka teised. Uurin, mis seis on riigi peaprokuröri valimisega ja kas Lavly Perlingu jätkamine pannakse valitsuses hääletusele?

Jüri Ratas
Aitäh teile küsimuste eest! Seis on töine ja nii nagu kord ja kohus ette näeb, toob justiitsminister oma ettepaneku valitsusse. Aitäh!

Juhataja
Pressikonverents on läbi. Suur-suur tänu kõigile!