Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 12. detsember 2019

12. detsember 2019 - 17:19

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaministrit asendav siseminister Mart Helme, riigihalduse minister Jaak Aab, välisminister Urmas Reinsalu ja kultuuriminister Tõnis Lukas.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav:
https://www.youtube.com/watch?v=y1_o_kUpfN0


Juhataja
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna siseminister Mart Helme, riigihalduse minister Jaak Aab ja välisminister Urmas Reinsalu ning kultuuriminister Tõnis Lukas. Ja esmalt sõna peaministri ülesannetes Mart Helmele.

 

Mart Helme
Jah, tervist kõigile! Alustame eilsest väga traagilisest juhtumist Tartus. Kõik on loomulikult teadlikud, mis seal toimus. Valitsuse nimel avaldan sügavat kaastunnet hukkunute lähedastele. Ega praegu palju rohkem lisada ei ole sellele informatsioonile, mis ka eile õhtul oli juba teada. Ei olnud kahjuks majas ilmselt ei suitsu- ega vinguandurit. Ja noh, nii see kõik siis läks. Väga kurb.

Aga tulles tänase valitsuse istungi juurde, valitsuse istungil oli 15 punkti arutlusel. Oleks olnud 16, aga ühe punkti otsustasime asjaolude edasiseks täpsustamiseks ja paremaks sõnastamiseks, korraldamiseks edasi lükata järgmisse nädalasse, nii et lõpuks jäi kokku 15 punkti.

Ja lisandus üks punkt, mis oleks pidanud olema 16., aga oli siis 15. punkt, see oli siis kultuuriministri lisatud Eesti Kultuurkapitali nõukogu koosseisu kinnitamine. Statistikatööde nimekirja arutamine oli siis see, mille me lükkasime järgmise nädala istungile.

Mis me siis otsustasime? No olulisematest asjadest otsustasime heaks kiita tuleohutusseaduse. Tuleohutusseadus eilse ja ka mõningate varasemate hiljutiste tulekahjude ja hukkunute taustal on kindlasti väga oluline samm. Ja üks, mis nüüd selle seadusega seoses kohustuslikuks saab, on vinguanduri kohustuslikuks muutmine kõikides eluruumides. Praegu see on kohustuslik ainult gaasiseadmetega eluruumides, aga nüüd muutub ta siis kohustuslikuks kõikides elamistes, kus on puupliidi, ahju või kaminaga kütmine.

Me oleme üsna veendunud, et see päästab palju elusid, ehkki, nagu praktika näitab, tegelikkuses muidugi meil on ju suitsuandur kohustuslik juba kümme aastat, aga elu näitab, et tihtipeale nad ei tööta, patareid on vanad või välja võetud või on seal mingid muud probleemid. See on kindlasti üks koht, kus Päästeametil on väga palju tööd.

Meil on ka ju programm „500 tuleohutut kodu“ ja selle programmi käigus päästeametnikud käivad kontrollimas, et kõik need suitsuandurid ikkagi tõepoolest töötaksid. No praktika näitab ka seda, et aeg-ajalt ikkagi tekib neid ka konflikte inimestega, eluruumide valdajatega, kes ei taha neid sisse lasta või kes on rahulolematud, et neid sunnitakse seal uusi patareisid panema või mingeid muid ümberkorraldusi tegema. Nii et tegelikult siin tööd selles valdkonnas on väga palju.

Seadusega luuakse ka küttesüsteemide registreerimise kohustus, mis annab siis Päästeametile parema ülevaate sellest, kui palju ja kus seesuguseid küttekehasid ja küttekoldeid on, ja annab võimaluse kontrollida nende korrasolekut senisest paremini.

Täna ei olnud küll istungil keskkonnaministrit Rene Kokka, aga oli mitmeid Keskkonnaministeeriumi punkte, nende hulgas kaitsealade eeskirjade muudatused. Ja valitsus kiitis heaks kolme kaitseala eeskirjade muudatused. See on üks osa kaitse-eeskirjade ülevaatamisest ja uuendamisest. Ja tegelikult on see jätkuprotsess, mis on juba mitu aastat toimunud ja jätkub veel.

Oluline teema rahalises plaanis on ka heitkogustega kauplemine. Valitsus pikendas kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemisest saadava tulu kasutamise aega kahe aasta võrra, novembrini 2024. Pikendamine on oluline ja mõistlik sellepärast et me saaksime sellest saadava rahaga tehtavad asjad lõpule viia.

Ja veel tahan eraldi ära märkida eilset päeva positiivse poole pealt. Nimelt kiitis Riigikogu eile heaks riigieelarve. Järgmise aasta riigieelarve on meil sellises enam-vähem balansis. Kulud on 11,6 miljardit eurot, tulud 11,8 miljardit eurot.

Tõuseb pension. Samuti tõusevad paljude valdkondade töötajate palgad – mitte küll nii palju, kui me kõik sooviksime, aga vähemalt ei ole paigaltammumist. Ja tehakse ära väga palju muudki head.

Praegu, enne siiatulekut rahandusminister läks nõupidamisele, kus arutatakse PPT-de teemat, kuidas me sellega edasi läheme. Me liigume selles valdkonnas edasi üsna jõudsa sammuga. Ja igasugune kriitika, mida opositsioon on püüdnud siin esitada, kuidas mitte midagi pole selles valdkonnas tehtud, mitte midagi pole muutunud, ühtegi maanteed pole veel ehitama hakanud. Vabandust! Kõik need asjad võtavad natuke rohkem aega kui pool aastat.
Poole aastaga valitsuses olles ei ehitata kolme põhimaanteed välja neljarealiseks, ei ehitata Saaremaa silda, ei ehitata Rail Balticut. Need asjad võtavad natuke rohkem aega. Aga ma julgen kinnitada valitsuse istungitel väga usina osalejana, et kõikides nendes valdkondades edasiliikumine toimub ja toimub tegelikult üsna heas tempos.

Minu poolt praegu sissejuhatuseks kõik.


Juhataja
Riigihalduse minister Jaak Aab, palun!


Jaak Aab
Tere ka minu poolt! Tänasel valitsuse istungil punktina, mis puudutas riigihalduse ministrit, esitasin ettepaneku ametnikueetika nõukogu uue koosseisu kohta. See teema siin ületas ka uudiskünnise võib-olla teiste sündmuste valguses.

Tõesti juhtus nii, et vastava osakonna ametnikud ei pannud tähele, et juunis lõppesid ametnikueetika nõukogu eelmise koosseisu volitused. Ja tegelikult oleks pidanud juba suvel siis uus nõukogu koosseis olema nimetatud. Aga kui see möödalaskmine avastati, siis seda koostamist alustati. Nii et see koostamise protsess oli käimas, siis kui hakati küsima, et kus ametnikueetika nõukogu on. Kuigi, kas sellest nõukogus neist kasu oleks olnud nende küsimuste lahendusel on teine küsimus, ma võin sellele ka vastata.

Igal juhul täna siis valitsus kinnitas selle uue koosseisu. Nõukogu tegutseb 2013. aastast, nii et see on kolmas koosseis. Võib-olla kõige märgilisem asi, mis ametnikueetika nõukogu on vastu võtnud, on ametnikueetika koodeks. See kehtib 2015. aastast. Ja siis eetikanõukogu annabki üldisi tõlgendusi ametnikueetikakoodeksi täitmisest.

On välja töötanud ka mõned sellised üldised dokumendid, millest ametid peaksid lähtuma oma tegevuses, näiteks ametnike väljendusvabaduse hea tava (2016), huvide konflikti vältimine ametnike koolitustegevuses (2014), teenistusülesannetega seotud kingituste ja soodustuste hea tava (2018).
Nendest üldistes põhimõtetest, mida see nõukogu on välja töötanud, ka ametnikud oma igapäevases töös lähtuvad ja seda järgivad. Selle ametnikueetika nõukogu poole võib pöörduda ka üksikküsimustes, kui ametnikud tahavad hinnanguid mingisugusele tegevusele asutuse sees või ametnike vahel. See võimalus on olemas.

Ja iseenesest on see nõukogu iseseisev organ. Teda teenindab küll Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond, kuid nemad oma otsustes ja hinnangutes lähtuvad siis nendest dokumentidest, mis nad ise on välja töötanud.

Kes sinna kuuluvad? On tegevametnikud pluss mõned eksperdid. Ja seda tava on ka selle koosseisu puhul, mis täna esitati, järgitud. Ütlen siis ära, et nõukogus on Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov, Justiitsministeeriumi asekantsler Kristel Siitam-Nyiri, Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela, Politsei- ja Piirivalveameti korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler.

Põhiseadusliku institutsiooni esindajana on Riigikontrolli nõunik Airi Mikli, kohaliku omavalitsuse esindajana Tartu Linnavalitsuse linnasekretär Jüri Mölder, avaliku arvamuse eksperdina Tartu üÜikooli ühiskonnateaduste instituudi kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm, samuti eksperdina avaliku teenistuse eetika suhtes on Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi lektor Leno Saarniit. Nõukogu esimehena jätkab Heiki Sibul, kes on endine kõrge riigiametnik ja töötab praegu Eesti Interneti Sihtasutuse juhatuse liikmena.

Teine küsimus, mida ma sooviksin ka veidi kommenteerida, on lihtsalt minu tegevusest sel nädalal. Teisipäeval ma olin Oulus, kus siis praegune Euroopa Liidu eesistujariik Soome nende ürituste raames, mida korraldatakse, oli kokku kutsunud ka kohaliku omavalitsuse digitaliseerimise kiirendamise konverentsi. See protsess sai alguse kaks-kolm aastat tagasi. Ja digisiirdepartnerluse eestvedajad, just nimelt, saab märkida ära, Eesti e-riigina endiselt ja lisaks sellele siis Oulu linn ja Sofia Bulgaariast on pannud kokku sellise deklaratsiooni, kus siis on lepitud kokku need põhimõtted, kuidas Euroopa linnad hakkavad koostööd tegema erinevate oma praktikate e-teenuste digilahenduste vahetamisel.

Ei pea ise jalgratast leiutama, võib üle võtta ka neid lahendusi, mis on teistes linnades või omavalitsustes kasutusel. Eesti on oma lahenduselt ja arendustelt endiselt Euroopa esirinnas ja meie seda protsessiga ka veame. Nii et mul oli au siis esimesena allkirjastada see paber.

Selles protsessis on siis Eesti riik, on teised Euroopa Liidu riigid, on kohalikud omavalitsused. Ja sellele deklaratsioonile oodatakse allkirja vähemalt 600-lt Euroopa linnalt. Plaanis, edaspidise tegevuskava plaanis on ka see, et seda protsessi laiendatakse kogu maailmale. Nii et Euroopa tahab olla siin olla eestvedaja ja Euroopa eestvedaja on Eesti. Aitäh!


Juhataja
Välisminister Urmas Reinsalu, palun!


Urmas Reinsalu
Aitäh! Minu poolt ka samuti sügav kaastunne selle Tartu koleda õnnetuse ohvrite kõigile lähedastele.

Me valitsuses arutasime ja ma andsin ülevaate sellest ühisavaldusest, mille Balti peaministrid läinud nädalal heaks kiitsid Riias. See puudutas julgeoleku tugevdamist, transpordiprojektidega edasiminekut ja meie ühist huvide kaitset Euroopa Liidus, ennekõike järgmise finantsperspektiivi rahade kujundamise poliitikas.

Siis oli valitsuses Välisministeeriumi poolt esitatuna ja Justiitsministeeriumi poolt sisuliselt ettevalmistatuna küsimus, mis puudutas rikkumismenetlust – kas Eesti on täies mahus võtnud üle laste seksuaalse kuritarvitamist tõkestava Euroopa Liidu direktiivi.

Noh, siin tegelikult oli seisukoht, et osades asjades on meie hinnang, et oleme üle võtnud, osades asjades kindlasti, kuna selles asjas siis olla ühtegi võimalust õiguslünkadeks loomulikult, me oleme valmis siis oma siseriiklikku õigust kahtlemata muutuma.

Ning esmaspäeval oli Euroopa Liidu välisministrite kohtumine. Väga tähtis põhimõtteline hoiak oli seal see, et ühiselt anti mandaat hakata niisuguse universaalse inimõiguste rikkumisi puudutava sanktsioonisüsteemi väljatöötamise juurde asuma. See oleks siis niisugune analoog sellest, mida on kõneletud, Magnitski seadusest. See kindlasti võimaldab selliseid selliseid juhtumisi paremini tõkestada kogu Euroopa poolt.

Täna on Ühendkuningriigi valimised. Peaksid olema need valimiskastid Ühendkuningriigi aja järgi kella kümneni lahti. Tulemused peaksid ühemandaadiliste ringkondade järgi hakkama öösel kujunema.

Kindlasti oleme huvitatud ka võimaliku Brexiti järgselt väga tugevatest ja lähedastest suhetest Ühendkuningriigiga. Ja kindlasti näeme, et ka kogu meie regioon Ühendkuningriigiga Brexiti järgselt seda erisuhet säilitaks. Seetõttu on see kindlasti meie jaoks tähtis ka Balti-Põhjala koostöö eesistujana.

Peaminister viibib ülemkogul. Loodame, et ülemkogul pikendatakse – niisugused eelhoiakud on positiivsed, konsensuslikud – ka Venemaale kehtestatud sanktsioone. Selline ühtsuse hoidmine on äärmiselt oluline just nimelt praeguses ka tegevust alustanud Normandia protsessi formaadis. Me kindlasti tervitame seda ja loodame, et see kulgeb positiivselt. Väljendame tugevat solidaarsust ja toetust Ukrainale. Ja kindlasti loodame, et need esimesed sammud, mis puudutab täieliku vangide vahetust ja täielik täismahus relvarahu sellel aastal kehtestamist, et ka need on võimalik jõustada.

Kuid kindlasti on meie hinnang siin selline, et ka üksikud sammud, mis puudutavad rahuprotsessiga edasiliikumist, ei annaks põhjust sanktsioonide järkjärguliseks leevendamiseks. Siin sanktsioone tuleb vaadata ikkagi tingimusena ja seotuna sellega, et täies mahus suudetakse siis ka Minskis kokku lepitud seisukohad jõustada. Aitäh!


Juhataja
Kultuuriminister Tõnis Lukas, palun!


Tõnis Lukas
Aitäh tähelepanu eest! Ma vabandan, et ma telefonist vaatan oma täna kaitstud dokumenti.

Aga kõigepealt, Tartust valitud Tartu esindajana ma ma väljendan oma kurbust selle üle, mis Tartus toimus. Terve noor pere kaotas elu. Tõepoolest, üleskutse kõigile: kaitsta oma kodu ja jälgida ja kaasa tunda oma naabritele.

Täna valitsuse istungil otsustati muuta Kultuurkapitali nõukogu koosseisu. Kultuurkapitali nõukogu on siis selline kogu, mis Kultuurkapitalis otsustab suuremaid asju, valdkondade vahelisi asju ja rahaliselt suuremaid projekte. Käib koos iga kuu. Sihtkapitalid tegelevad konkreetsete valdkondlike teemadega rohkem. Ja sihtkapitalid on põhiosas siis nimetanud oma esindajad Kultuurkapitali nõukokku.

Aga Kultuurkapitali nõukogu 11-st liikmest ma loeksin ette siis kõik. Kõigepealt, Kultuurkapitali nõukogu juhib kultuuriminister, aga konkreetsete esildiste raames on ta saanud siis järgmised ülejäänud liikmed. Kehakultuuri ja spordi sihtkapitali poolt on esitatud Peeter Lusmägi, Audiovisuaalse Kunsti Sihtkapitali poolt Lauri Kärk, Näitekunsti Sihtkapitali poolt Jaak Allik, Rahvakultuuri Sihtkapitali poolt Jorma Sarv, Arhitektuuri Sihtkapitali poolt Mait Väljas, Kirjanduse Sihtkapitali poolt Berk Vaher, Helikunsti Sihtkapitali poolt Marje Lohuaru, Kujutava ja Rakenduskunsti Sihtkapitali poolt Maarin Ektermann.

Kultuuriministrina olen ma oma esindajaks määranud Mart Laari ja rahandusministri esindaja on Anu Saluäär-Kall.

Kultuurkapitali nõukogu koosseis on kaheks aastaks ja lähiajal on meie ees ülesanded teha seadusest tulenevaid otsuseid, aga ka väga selgelt uuendused. Kultuurkapital on avanud teadusraha eraldamise projekti, see tähendab, et ülikoolid saavad humanitaaria valdkonna õppejõudude palgafondiks, nende toetamiseks teha otsuseid.

Võib öelda, et praeguses olukorras on teadusraha jagamisel humanitaar- ja sotsiaalvaldkond jäetud vaeslapse ossa. Ja humanitaarias on just rahvusteaduste osa, mis on mingil põhjusel – kuigi ta kannab Eesti kultuuri põhiväärtusi ja on väga oluline, et me rahvakultuuri ja keelena edasi kestaksime – jäänud taamale. Kultuurkapital püüab oma otsustes rahvuskultuurile tuge anda. Lisaks sellele tuleb Kultuurkapitali uues koosseisus koostöös riigikogu kultuurikomisjoni ja riigikogu koosseisuga teha otsuseid sümbolobjektide või kultuuritähtobjektide ehitamise osas. Missugused objektid ehitada, otsustab küll Riigikogu, aga millises järjekorras ja kuidas neid rahastatakse, on paljuski Kultuurkapitali nõukogu otsustada.

Lisaks sellele võib öelda, et oleme plaaninud päris suure muudatuse rahastamises kehakultuuri. Just liikumisharrastuse ja üldise kehakultuuri toetuse rahad jäävad Kultuurkapitali vastava sihtkapitali kätte. Tippspordi rahastamise viime Eesti Olümpiakomitee all. Ja seegi tähendab tegelikult siin sadadesse tuhandetesse ulatuvaid otsuseid. Nii et see uus koosseis, kelle ma nimetasin, selle ees on töö päris korralik ja nad jätavad kindlasti oma jälje ka Eesti kultuurilukku.

Järgmise aasta on Kultuuriministeeriumi kuulutanud digikultuuri aastaks. Selle algatuseks täna annavad siis laulu- ja tantsupeo – kuna see aasta oli sellel aastal – korraldajad üle sümboolset pastlad digikultuuri aasta korraldajatele. Seda digikultuuriaastat ei saa projektiks nimetada, suurt programmi juhib Martin Aadamsoo.

Täna on sümboolne teatepulga üleandmine. Kutsun üles ka teisi ministeeriume ja kõiki eluvaldkondi digitehnoloogilistes küsimustes arendama ja arenema ja olla olema ka partnerluses, sest kahtlemata kõik need tehnoloogiad võimaldavad ka ületada valdkonna piire ja siin ei saa kultuur olla eraldi.

Täna on kaks olulist sündmust, kus ma nüüd pärast seda pressikonverentsi osalen. Kõigepealt on muusikavaldkonna oluliste tulevikuinvesteeringute arutelu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus siis on arutelu all ooperivajadus, ERSO kontserdisaali vajadus, aga ka palju teisi vajadusi. Spetsialistid arutavad need asjad läbi, et siis muusikavaldkonnal oleks mingi ühine visioon, milliseid vajadusi investeeringuteks järgmistel aastakümnetel on.

Ja teine, täna tehakse pidulikult kokkuvõtteid laulu- ja tantsupeo aastast. Selline tulevikuvisiooni arutelu, et kas laulu- ja tantsupidusid on tulevikuks vaja, kuidas nad tugevdavad rahvuslikku identiteeti, toimus selle nädala alguses kinos Kosmos. Ja selle järeldus on küll, et me peame kõik tegema selleks, et kuigi turvaline traditsioon, mis, veelgi ütlen, et rahvuse, keele ja kultuuri kestmiseks on ilmvajalik, tundub, et on kaitstud tulevikus, siis me peame pidevalt töötama võitlema selle nimel, et oleks neid juhendajaid, kes juhiks koore, tantsuansambleid, orkestreid.

Nende palgasüsteemi väljatöötamine, et riiklik palgatugi neile anda, käib täie hooga ja järgmise aasta eelarves on ka selline seemneraha olemas, et süsteem välja töötada. Teiseks on oluline muidugi lauljate ja tantsijate ja orkestrantide olemasolu, milleta laulu- ja tantsupidu ju üldse olla ei saa. Me peame vaatama juba oma haridussüsteemi algusest peale, et seejärelkasv kasvaks.

Kindlasti on oluline see asukoht, kus neid pidusid peetakse. Siin on erinevaid ideid, aga praegu on kahes eraldi kohas. Kui Kalevi staadion sai mõnevõrra rekonstrueeritud, siis, nii nagu laulupeo ajal oli juttu, mind ei rahulda see, et pidulikul puhul eesti rahvas ei mahu lauluväljakule ära.

Üleskutsetele panna kinnisvaraarendustele piir seal piirkonnas – nii visuaalses mõttes lõpetada tornelamute planeerimine kui ka sisulises mõttes jätta ruumi tegelikult laulupeole – on Tallinna linnavalitsus praegu dialoogis vastanud minu hinnangul täiesti adekvaatselt. Linnapea on keeldunud nelja uue detailplaneeringu alustamisest, mis näevad ette praegu meie jaoks tuntud lauluväljaku territooriumil – mis on osaliselt, tegevused toimuvad olulised ka eravaldustes – tornelamute rajamise. See on praegu peatatud.

Me peame veel lahendama selle, kuidas kõik tegevused toitlustamisest muude asjadeni, tulevikus paratamatult väiksemaks muutunud – kuna kõrval arendustes messialal on kinnisvaraprojektid peal –, kuidas neid teha niimoodi praegusel lauluväljaku alal, et külastajaid ikkagi ära mahuks.

Tähtis ei ole niivõrd… Muidugi on oluline, et turistid saaksid tulla ja meie laulupidudel oleks avatud, aga eesti rahvas, kaasa arvatud lapsed, peavad sinna ära mahtuma.

Ma vabandan kõigi ees, kes ei pääsenud laulupeol lauluväljakule sellel korral. Kahjuks oli see nii, et osa Eesti rahvast tundus ennast tundis ennast riivatuna, et nad pidid aia tagant tagasi minema. Kõik see on meie laulu- ja tantsupidude kestmiseks väga oluline, mida ei saa lahendada ühe korraga, vaid tuleb pikas perspektiivis vaadata. Ja sellele me niimoodi ette vaatame.


Juhataja
Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge palun oma nimi väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Sven alustab.


Sven Soiver, TV3 „Seitsmesed uudised“
Küsimus siseministrile selle tuleohutuse teemal. Suitsuandur on kohustuslik, vinguanduri te nüüd teete, aga mis need muud lahendused on? Sest ka suitsuanduri puhul ju te ütlete, et väga paljudel seda ei ole ja kui minnakse kontrollima, siis küsitakse, et miks te kontrollite ja miks te tahate, et seal patareid ka sees oleks. Kas see järelevalve pool ka kuidagi muutub – saab keegi rohkem õigusi juurde, suuremad trahvid, muud taolist?


Martin Helme
Siin võtmekohaks on koostöö kohalike omavalitsustega. Ja mõnedes suuremates linnades, nagu ka Tallinn ja Tartu, on see mõnevõrra keerulisem, kuna need elamumassiivid on suuremad, inimeste kontsentratsioon on hoopiski midagi muud.

Aga kui me sellest eilsest Tartu juhtumist räägime, siis see on üks juhtum, mis on tegelikult mustrist väljapoole. Meil muster ja nädala jooksul varem toimunud kolm hukkunuga tulekahju näitavad meile väga selgelt, mis see tavapärane muster on. Tavapärane muster on selline, et inimesed, kes on kas vanusest tingituna või tervisest tingituna oma elu korraldamisega mitte kõige paremas seisus või on tegemist teatud asotsiaalsete probleemidega.

Kõige suurem ja tüüpilisem tulekahjude põhjustamine käib ikkagi purjus peaga voodis suitsetamise tagajärjel. Ja see on muster. See on muster ja siin ei saa Päästeamet väga palju midagi teha.

Kohalik omavalitsus ja Päästeamet teevad siin koostööd. Need inimesed, need kodud on põhimõtteliselt kaardistatud. Päästeamet käib sellistes kohtades tegelikult väga sageli. Sageli nad ei saa sisse. Kas põhjus on see, et ei ole kodus või ka ei lasta lihtsalt sisse. Ei lasta sellepärast, et võib-olla vaadatakse joobnud und või mingil muul põhjusel ei lasta sisse.

Nii et meil ei ole mitte midagi muud siin lahenduseks pakkuda kui rohkem vahendite suunamist profülaktikasse, see on siis ennetustegevusse, ja parem koostöö kohalike omavalitsustega, et ka kohalikud omavalitsused oma sotsiaaltöötajate tasandil edastaksid rohkem informatsiooni, käiksid rohkem kodudes ja annaksid teada, kui nad kusagil näevad, et seal tõenäoliselt on asjad korrast ära – olge hea, Päästeamet, tulge. Ka Päästeamet tegelikult ju oma kuludega ja vabatahtlikke kaasates …

Muide, siseministeeriumi kantsler isiklikult käis nädalavahetusel vabatahtlikuna kodusid kontrollimas ja aitas suitsuandurite patareisid vahetada. Vabatahtlike kaasamine kindlasti siin aitab, aga ega me sajaprotsendiliselt ohutuks ei saa midagi ega kedagi muuta. Nii et siin selles mõttes niisugust universaalset lahendust ei ole. Aga rohkem tööd, rohkem vaeva, rohkem infovahetust. Infopankasid, mida on võimalik kasutada ennetustöö efektiivsemaks korraldamiseks.

Need on need lahendused ja nendega tegelikult mina ütleksin ja minu hinnangul Päästeamet on kasvava intensiivsusega ja tegelikult ka kasvava eduga tegutsenud. Sest kui me nüüd vaatame seda viimast traagilist nädalat, kus meil on nädalaga kaheksa tuleks hukkunut, siis see on muidugi erandlik nädal, üldreeglina meil nii palju hukkunuid ei ole tule läbi nii lühikeste perioodide jooksul.

Kui me võrdleme eelmise aastaga, kus meil, kui ma õigesti mäletan, oli natuke üle 50 hukkunu tules, siis sel aastal on meil – aastat on küll veel pool kuud jäänud – alla 40, täpsemalt 39, kui ma õigesti mäletan.

Iga hukkunu on kaotatud elud. Aga ma julgen arvata, et see intensiivistatud ennetustöö on siin andnud oma tulemuse. Aga seni, kuni meil on kas või üks hukkunu, ei ole me maksimumi saavutanud.

Nii et nagu ma ka mainisin, see tulekollete või küttekehade registri loomine on kindlasti üks profülaktika parandamise kohti, sest see, mida me jällegi näeme, on väga paljudel puhkudel lihtsalt hooldamata küttekehad. Ja kõige ohtlikum ei ole võib-olla isegi mitte see, et see pliit on seal vana ja logisev. Sest noh, kui inimesed seal juures toimetavad, siis nad tihtipeale näevad, et kuskilt midagi, sealt säde lendas.

Aga üks ohtlikumaid asju on hooldamata korstnad. Pigi kogunemine korstnatesse, eriti vanadel hoonetel. Ja kui pigi süttib, siis pigi põlemiskuumus on tuhandetes kraadides. Ma ei julge teile peast öelda, kui mitmetes tuhandetes kraadides. Ja see tähendab seda, et see korsten lihtsalt ise ka põleb ära. Tundub, et tulekindel asi, aga see korsten sellest kuumusest lihtsalt pudiseb laiali. Ja loomulikult läheb siis tuli laiali sealt juba kas siis vahelagede peale või seal katusekonstruktsioonide peale. Need on need ohukohad.

Selles mõttes ma arvan, et see küttekehade register ja selle registri alusel järelduste tegemine ja vajaduse korral ka ettekirjutuste tegemine on kindlasti tulevikus üks nendest vahenditest, millega me neid tulekahjusid ja ka hukkunute arvu saame allapoole tuua.


Jaak Aab
Ma täiendaksin veidi lühidalt selles suhtes, et ühte-teist on ju tehtud. Päästeamet kohalike omavalitsustega koostöös, kui me räägime nüüd nendest küttekolletest, paar aastat juba väljastab ka selliseid toetusi, kus siis Päästeametist ehk siseministeeriumist tuleb üks osa, omavalitsus paneb teise osa juurde. Ja just eriti eakamatel inimestel, üksikutel inimestel on kaardistatud ära need majad, kus ahjud-pliidid, needsamad korstnad vajavad renoveerimist, remontimist. Selliseid toetusi antakse. See on ka aidanud kaasa ja see registri koostamine samuti.

Aga nüüd selles kahetsusväärses Ihaste juhtumis on üks probleem endiselt üleval. Seal on ka mingid tähtajad juba pandud, aga seesama, et kui see elamu, olgu ta siis ka suvilast ümber ehitatud elamu, ei ole nagu üle kontrollitud ohutuse ja turvalisuse suhtes. Ehk need on need kasutusload. Siin oli ka teatud pahameel, et tähtaeg pandi, peaks need ära vormistama korralikult. Uute puhul on minu teada siis vist alates 2016 pandud nüüd tähtaeg, millal peab olema tegelikult kasutusluba peal – see, kes on ehitusloa kätte saanud. Küll aga vanemate puhul seda nõuet esialgu ei ole.

Ja siin on ka omavalitsustel suur töö, eks need ehitus ja kasutusload käivad ju omavalitsuse kaudu. Ja tõenäoliselt tuleb ka siin välja mõelda see, et me peaksime tegelikult saama nendest ehitistest parema pildi. Ehitisregister tegelikult ja majandus-ja kommunikatsiooniministeerium ka sellega tegeleb. Ka see on üks probleem, millele peaks kindlasti tähelepanu juhtima. Vaatame, kas me saame seda protsessi kiirendada. Aitäh!


Laura Kimmel, Linnameedia
Mul on küsimus Isamaa ministritele. Teist kuud järjest on Isamaa reiting äärmiselt madal, ulatudes vaevalt üle valimiskünnise. Palun analüüsige, miks see nii on. Kas te olete ka mures ja võtate midagi ette?


Urmas Reinsalu
Aitäh! Ei ole mures. Miks teist kuud? Enne valimisi oli kogu aeg seal samamoodi jutt – oli seal alla reitingu ja kus ta oli seal edasi-tagasi põnnadi. Aga tippvorm tuleb arvestada võistluste ajaks. See on vana Isamaa taktika, vana spordimeeste taktika. Ja uskuge mind, praegu ei ole aega tegeleda-sekeldada, nii huvitavaid ja tõsiseid teemasid on laual. Reitingu asjadega tuleb tööd teha, tuleb need positiivsed olulised muutused esile kutsuda, milleks see koalitsioon on kokku pandud.


Tõnis Lukas
Jah. Ka täna tegi valitsus tegelikult olulisi otsuseid ja töötab kogu aeg. Eks meie oleme orienteeritud tööle. Aga ma lubasin nendele kümnele toredale tööinimesele, kes ukse taga siin vist igal neljapäeval käivad piketeerimas, oma lõunatunnist näpistavad selle aja, et ma ütlen edasi: kümme inimest Eesti Vabariigis loodab, et see valitsus astub tagasi. Olgu ka nende sõnum siis edasi öeldud.


Marvel Riik
Küsimus siseministrile. Tuleks tagasi korraks tulekahjude juurde. Arvestades seda statistikat ja et Päästeameti peadirektor on ise esile toonud, et iga kolmandas kodus, mida nad kontrollivad, puuduvad andurid. Kuivõrd jumet oleks mõttel, et suitsu- ja vinguandur anda välja tasuta? Kas või sooviavaldusel. Teatavasti tasuta asjad ikka motiveerivad. Kas see sobituks teie ennetustegevuse alla, kas sellel võiks olla jumet?


Mart Helme
No ma arvan, et tuleks Päästeameti esindajatega sel teemal mõtteid vahetada. Ja ilmselt on siin vaja ka mingi kalkulatsioon teha, sellepärast, et kõik need asjad maksavad midagi.

Tõsi küll, üks vinguandur ei ole ju siin mingisuguse astronoomilise hinnaga. Aga kui me võtame kõik need sajad tuhanded kodud, mis Eestis on, siis see on ikkagi arvestatav kulu. Ma ei taha öelda, et see kulu ei tasuks ära. Aga sellisel juhul me peaksime tegema ikkagi väga selge tegutsemisplaani, missuguse sammuga me läheme, kui kiiresti me oleme võimelised ka tasuta vinguandurite puhul neid paigaldama, missugune peaks olema see samm nende kontrollimiseks, et nad tõepoolest ka pool aastat pärast paigaldamist, kaks aastat pärast paigaldamist töötaksid, et ei oleks niimoodi, et me siin tasuta jagame, aga pärast ikkagi hukkuvad inimesed hoonetes, kus on nii suitsuandur, vinguandur kui ka võib-olla veel mingid andurid.

See eeldab natukene põhjalikumat läbimõtlemist ja kavandamist. Ma ei välista, et see sellisel moel ka teostatav on, aga ma siit puusalt tulistama ei hakka, et jah, me teeme või ei, me ei tee.

Kui nüüd ennetustööst rääkida, siis veel koosolekul, kus olid ametite juhid, siseministeeriumis siin juba mõned kuud tagasi, oli muide seesama vinguandurite teema üleval. Kuno Tammearu, Päästeameti peadirektor rääkis siis, missugust rolli nad näevad nendel vinguanduritel ennetustöös ja inimeste elude päästmisel.

Ja ühe teise suure ameti peadirektor ütles, et ta lihtsalt kadedusega vaatab, missuguse tohutu edumaa ennetustöös on sisse tõmmanud võrreldes teiste ametitega Päästeamet. Aga – nagu me näeme – see edumaa ei ole ikka veel piisavalt suur, inimesed ikkagi hukkuvad.


Urmas Reinsalu
Mina arvan, et sellel niisugusel ideel on täitsa jumet. Kui mõelda, et tekib uus kohustus juurde, et see tuleb tegelikult seadusega – ja ma arvan, et see on põhjendatud, see kohustus –, tegelikult, ja kui ka riik ühe suure hulgiostu teeks, kindlasti need hinnad langeksid. Ja kui seda mõelda ka, et näiteks kohalike omavalitsustega, et kohalikud omavalitsused panevad näiteks pool ja riik paneb pool sellest rahast, siis ma arvan, et selle ühe suure aktsioonina see kindlasti tõstaks inimeste teadlikkust.

No alati võib öelda, et miks ei panda, miks ei panda, aga ma arvan, et meie huvi on, et tegelikult pannakse, eks ole. See on kindlasti inimestel tarvis esile kutsuda. Ma arvan, et see on päris mõistlik mõttekäik.


Sven Soiver, TV3
Küsimus siseministrile. Kas te saate täpsustada seda küttekollete registri mõtet, et mida sinna kirja panna, mis ajaks …? Sellised detailid.


Mart Helme
Siin ma pean natuke pabereid appi võtma. Siin on mul kindlasti mingisugused numbrid olemas, aga ma peast ei mäleta. Pidevalt käib läbi tohutult palju materjali.

Nii. Praegu on kohustuslik eluruumides, kuhu on paigaldatud gaasiseade. Muudatused on planeeritud jõustuma 1. juulil 2020. Vingugaasianduri kohustus jõustub 1. jaanuaril 2022. Niisugused tärminid on mul siin praegu lühikokkuvõttes välja toodud.


Juhataja
Täpsustame äkki siis eraldi seda võib-olla. Kui rohkem küsimusi ei ole, siis on pressikonverents läbi. Suur tänu kõigile!