Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 11. juuni 2020

12. juuni 2020 - 14:32

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1) osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, välisminister Urmas Reinsalu ja siseminister Mart Helme.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=61CNrQpVlts

 

Juhataja Urmas Seaver

Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme ning välisminister Urmas Reinsalu.

Esmalt annan sõna peaminister Jüri Ratasele. Palun!


Jüri Ratas

Aitäh! Austatud ajakirjanikud ja head pressikonverentsi jälgijad!

Ma olen öelnud, et mulle ja Keskerakonnale teadaolevalt ei ole kõnealuse annetuse juures midagi kriminaalset. Nende sõnade juurde saan jääda ka praegu, mis info minul on kasutuses.

Keskerakond kindlasti oleks pidanud tegutsema annetuse tausta kontrollimise ja selgitamise küsimisel kiiremini, kuid meil poleks lõpuks olnud seaduslikke võimalusi teha rohkem, kui erakond on tänaseks teinud.

Loomulikult on mõistetav, et prokuratuur tõstatatud kahtlustuste uurimiseks menetluse alustas. Erakond teeb prokuratuuriga igakülgset koostööd ning ma loodan, et see jõuab võimalikult kiire lahenduseni.

Erakondade rahastamine peab olema aus ja läbipaistev ning erakondadele tehtavate annetuste motiivides ei tohi tekkida kahtlusi. Keskerakond on antud juhtumist oma järeldused teinud ning peab edaspidigi veelgi rohkem pingutama, et juba eos kõikvõimalikud kahtlused kummutada.

Nüüd teiste teemade juurde. Kindlasti väga siiras kaastunne Lihula tragöödia ohvritele. See, mis juhtus läinud nädala laupäeva õhtul Lihulas, kus hukkus kaks inimest ja kolm sai viga. Avaldan siirast kaastunnet hukkunute omastele. Loomulikult soovin paranemist vigasaanutele, sh kahele väiksele lapsele.

On raske leida piisavalt karme sõnu säärase juhtumi hukkamõistmiseks. Seetõttu piirdun hetkel PPA tunnustamisega ja kiidan kurbustundega hinges selle inimese kodanikujulgust, kes sekkus meie kõige ei turvatunde hoidmiseks.

Nüüd tänane valitsuskabinet. Meil olid arutelu all Eesti seisukohad Euroopa majanduse taaskäivitamise kavale. Valitsus kiitis täna hommikul heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu taaskäivitamiskavale.

Me soovime, et taaskäivitamiskava rahastamise otsus otsustatakse riigikogu täiskogul. Euroopal tuleb leida kiire ja tõhus viis, et aidata ületada koroonakriisist tekkinud raskused.

Ja Euroopa Komisjoni hinnangul kujuneb sellel aastal Euroopa Liidu majanduslanguseks 7–16%, Euroopa Keskpanga hinnangul euroalas 5–12%. Ja komisjon prognoosib Eesti tänavuseks majanduslanguseks 6,9.

Selleks oleme valmis kaaluma ühekordselt erandkorras ajutise ja ajaliselt selgelt piiritletud laenu võtmist taaskäivitamiskava rahastamiseks Euroopa Liidu eelarve kaudu. Riikide kohustused meie arvates peavad olema selged ja need tuleb ka deklareerida oma võlakohustustes.

Taaskäivitamiskava eesmärk on aidata liikmesriigid Euroopa majanduskriisist välja tuua ja seda elavdada. Meie majanduse hea käekäik sõltub meie välispartneritest. Eesti ettevõtjate olulisemad turud asuvad just siin Euroopas.

Et meil läheks hästi, peab ka loomulikult meie partneritel Euroopal tervikuna hästi minema. Me ei toeta kindlasti jooksvate kulutuste katmist taaskäivitamiskavast, samuti peab olema tagatud, et liikmesriigid ei garanteeri üksteise kohustusi Euroopa Liidu eelarve ja taaskäivitamiskava rahastu rahastamiseks. Uusi tuluallikaid ehk uusi omavahendeid me ei toeta ning eelistame jätkata nagu seni.

Maksuküsimuste otsustamisel peab liikmesriikidel kindlasti meie arvates säilima ühehäälsus. Samuti on oluline õiguslik kindlus, et Euroopa Liidu taaskäivitamiskava on kooskõlas aluslepingutega.

Järgmise nädala reedel, 19. juunil arutame majanduse taaskäivitamist ja tulevast eelarvet koos teiste liikmesriikide juhtidega. Selge on see, et ees ootavad väga keerukad läbirääkimised, see tunnetus on juba rahandusministrite kohtumiselt, ECOFIN-ilt samuti. Ja selge on see, et eks see lahendus tuleb leida lõpuks nii liikmesriikide kui ka Euroopa parlamendiga.

Nüüd tänane istung. Valitsus kinnitas Välisluureameti juhi jätkamise. Valitsus kiitis kaitseministri ja riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni ettepanekul heaks senise Välisluureameti peadirektori Mikk Marrani jätkamise ameti juhina järgnevaks viieks aastaks. Palju jõudu talle!

Isikukaitsevahendite soetamine ja ladustamine. Valitsus otsustas täna reservist eraldada rahandusministeeriumile 13,3 miljonit eurot isikukaitsevahendite soetamiseks ja ladustamise korraldamiseks. See on peamiselt seotud sellega, mida me oleme ka varasemalt öelnud, et riigil peaks tsentraalne varu olema vähemalt üks kuu, ja kõikidel, kes selles sektoris oma teenuseid pakuvad ja oma tuge pakuvad, neil peab olema endal siis üks kuu ka olemas, see teeb kokku kaks kuud.

Balti peaministrite videokohtumine. Eile arutasin oma Läti ja Leedu ametikaaslastega ning Euroopa Komisjoni transpordivolinikuga Rail Balticu tulevikku. Samuti arutasime elektri- ja energeetikaküsimusi kolme Balti liikmesriigi vahel.

Meil kõigil on väga hea meel saada veel kord kinnitust, et Euroopa Komisjoni silmis on Rail Baltic kindlasti terve Euroopa jaoks oluline projekt. Ja siin Balti riigid peavad jätkama seda koostööd just töötama selle nimel, et parem juhtimismudel luua.

Nüüd põhiseaduse 100. aastapäev. Järgmisel nädalal 15. juunil möödub demokraatliku Eesti esimese ja kõige olulisema alusdokumendi, Eesti põhiseaduse vastuvõtmisest täpselt 100 aastat. See tähendab, et 100 aastat tagasi saime esmakordselt selle riigi rahvana võimaluse leppida kokku, millises riigis me nüüd ja edaspidi elada soovime.

Valitsus on kiitnud heaks korralduse kuulutada põhiseaduse aastapäev, 15. juuni 2020 ka lipupäevaks.

Pühapäeval, 14. juunil – see on siis juuniküüditamise mälestuspäev – on leinapäev. Mälestame kõiki nõukogude repressioonides kannatanuid. Neid, kes hukkusid, teadmata kadunutena võõrsile jäid või need õnnelikumad, kellel õnnestus kodumaale tagasi pöörduda.

Peaaegu igal Eesti perel oli ja on valus seos selle traagilise perioodiga meie ajaloos. Ja me teame, et mälestuse edasikandmine, oma esivanemate saatuse jäädvustamine ja uurimine on meie kohus ning hädavajalik meeldetuletus vabaduse ja inimlikkuse hindamatust väärtusest ja haprusest.

See on sissejuhatuseks kõik. Aitäh!


Juhataja

Siseminister Mart Helme, palun!


Mart Helme

Sain mikrofoni tööle.

Nädala esimesed päevad, nagu te võite ise ette kujutada, on siseministeeriumis olnud suures osas hõivatud Lihula sündmuste analüüsimisega, järelduste tegemisega ja, nagu ametnike keeles öeldakse, töövoogude käivitamisega, et neid lünki, mis me oleme tuvastanud võimalikult kiiresti täita – seadusandlikult, rakenduslikult.

Ma olen vaadanud videosalvestusi, mis on kättesaadavad sellest sündmusest. Selle sündmuse käigus on neid teinud eriüksuslased, aga on ka muid salvestisi ja kättesaadavat materjali.

Ja ma ütlen teile ausalt: igasugused kaastundeavaldused on pehmelt öeldes lahjad, kui videosalvestistes näha kogu seda asja, kui õõvastav kogu see lugu on. Tõepoolest, sõnad jäävad lihtsalt nõrgaks.

Nagu öeldakse, üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Ja tõepoolest, nii see on. See on väga karm, need salvestised on väga karmid. Ja ma olen isegi soovitanud – kõike muidugi ei ole ühiskonna šokeerimiseks mõttekas näidata, aga ma olen soovitanud –, et mingeid lõike võiks avalikkusele näidata, et inimesed tajuksid, kui hulle asju võib ühiskonnas juhtuda, kui niisugused lüngad meil ka edaspidi täitmata jäävad, mis meil praegu relvarelva taotlemisega seoses on.

Eelkõige ma pean silmas psühhiaatriliste tõendite väljastamise korda. See töövoog, nagu ma ütlesin, on käivitatud juba.

Võimalikult kiires korras tahame siin tekitada olukorra, kus niivõrd, kuivõrd see on võimalik – sajaprotsendilist garantiid ei ole nagunii võimalik tagada, aga niivõrd, kuivõrd see on võimalik –, seaduste ja praktika põhjal tagada, luua olukord, kus psüühiliselt ebastabiilsed või mingite sõltuvuste küüsi langenud inimesed ei saaks relvaga ringi käia. See on ühiskonna turvalisuse seisukohast kindlasti esmatähtis.

Aga peale selle on veel muid seadusandlikke algatusi ja muid samme, mida me oleme kaalunud ja mida me oleme käivitanud. Nii et nädala esimene pool on olnud täis kõige selle juhtunu järelduste tegemisega.

Aga nädal on olnud pingeline ka muus osas. Peaminister juba luges ette põhimõtteliselt need kokkulepped, mis me oleme koalitsioonis saavutanud seoses Euroopa nn päästepaketiga. No siin viibib üks ajakirjanik, kes on rääkinud, et kes seljatab kelle – kas Jüri Martini või Martin Jüri? Keegi ei seljatanud kedagi.

Olen ennegi öelnud, et pressikonverentsil on head poliitikud ja on halvad poliitikud. Siin laua taga istuvad eranditult head poliitikud, kes on võimelised kokkuleppeid saavutama. Ja me oleme kokkuleppe saavutanud.

Need küsimused, mida peaminister läheb esitama, ja need seisukohad, mida peaminister läheb Eesti nimel esitama, on täiesti konsensuslikud. Need on täiesti konsensuslikud, siin ei ole meil mingisugust suurt tüli ega lahkarvamust.

Me tahame saada selgust kõikides nendes ebamäärastest asjaoludes, mis päästepaketiga praegu seonduvad. Ja Martin osales üleeile ka ECOFIN-i koosolekul, kus kõik liikmesriikide rahandusministrid esitasid oma küsimused, oma kahtlused ja oma ettepanekud.

No ma ütleksin, et komisjoni esindaja Dombrovskise väide, et päästepaketile on suur ja ülekaalukas toetus, on tõlgendamise küsimus. Sest ei ole liikmesriike, kellel ei ole küsimusi. Ei ole liikmesriike, kellel on kahtlusi. Ja on liikmesriikide grupid, kelle seisukohad on täiesti vastandlikud.

Nii et oodata, et sel korral 19. juunil Ülemkogul saavutatakse mingisugused lõplikud või ka poollõplikud kokkulepped, on ennatlik. Seda ei maksa oodata. Toimub sisuliselt positsioonide kooskõlastamine, kompimine ja – kuidas ma ütlen? – nende kohtade kaardistamine, mille ulatuses on võimalik mingite kompromissidega edasi liikuda.

Ma olen üpriski veendunud, et tegelik kokkulepe saavutatakse alles sügaval sügisel, aga võib olla ka mitte enne kui alles aasta lõpul. Sest see on nii keeruline. See on nii keeruline, see koosneb nii tohututest nüanssidest, et siin kiirustades keegi edasi liikuma ei hakka. Ja vastutus, mis kõikide nende kokkulepetega kaasneb, on niivõrd suur ja niivõrd kauakestev. See on ka juriidiliselt eri riikide seadusandlusest tulenevalt niivõrd eripalgeline, et kiiret edasiliikumist oodata ei saa.

Kõik on huvitatud kokkuleppe saavutamisest, ühelt poolt, aga teiselt poolt kõik saavad aru, et kokkuleppe saavutamine on äärmiselt keeruline. See ongi see positsioon, milles me praegu oleme ja Eesti minu meelest on oma seisukohad praegu väga tasakaalukalt ja konkreetselt sõnastanud.

See oli väga suur töö. Selle tööga me alustasime tegelikult eelmisel nädalal juba ja lõpetasime sellega täna, selles versioonis, selles vahefinišis, kuhu me oleme jõudnud.

Aga kui rääkida siseministeeriumist veel, siis on ka rõõmustavaid sündmusi, asjaolusid ja protsesse. Liikusime edasi eile päris pikkade sammudega kontrolljoone või, nagu mõni ka ütleb, idapiiri väljaehitamisprotseduuridega.

Olen allkirjastanud pakkide viisi ka maade võõrandamisega seoses olevaid dokumente. Ka selles osas suvel toimub ilmselt läbimurre, algavad ehitustööd. Ja selle üle tuleb meil kindlasti rõõmustada.

Tõsi küll, ka seal on omad väikesed komplikatsioonid. Aga kui need ära kaardistada ja õigel hetkel leida ressurss, millega probleemid lahendada, siis on kõik küsimused kõrvaldatavad.

Mis veel? Ega ma rohkem praegu ei lisa midagi.

Võib-olla tagasi tulles Lihula sündmuste juurde, ERR-i ajakirjanik Toomas Sildam on siin püüdnud tekitada ažiotaaži sellega, nagu oleks kas politsei nii õhukeseks lihvitud ja politsei asub nii kaugel, et politsei ei jõua operatiivselt sündmuskohtadele.

Ma tuletaksin meelde, et praegu siseministeeriumi peale näpuga näitamine on kohatu, see on sõna otseses mõttes kohatu, sest kõik need otsused langetati sotsiaaldemokraatide ja reformierakonna valitsuse ja ministrite poolt. Ja praegune valitsus tegeleb sellega, et politseid efektiivsemaks, paksemaks, kui soovite, ja paremini varustatuks muuta.

Meil on käsil praegu riigi lennuvõimekuse auditi järelduste elluviimisvõimaluste otsimine. See tähendab seda, et me ei taha piirduda ainult selle kolme kopteriga, mis meil praegu on ja millest üks on sisuliselt kogu aeg meditsiinivalves.

Me tahame tekitada olukorra, kus meil kriisireserv paikneb nii, et teda on võimalik operatiivselt kasutada ka seal, kus politsei oma olemasolevate jõududega võib-olla kitsikusse jääb. Meil on praegu käivitamisel meie merevõimekuse audit, mis on väga oluline meie merepiiri valvamise, kaitsmise ja monitoorimise seisukohast.

Muuhulgas on siin väga oluline mainida seda, et me tahame, et meie avamerelaevadel oleks ka vähemalt minimaalnegi veealuse monitoorimise võimekus vastavates sonarite näol. Praegu ta on napilt-napilt olemas, aga mitte piisav.

Need on niisugused suured, aeganõudvad ja väga kulukad auditid ja protsessid, mis me oleme käivitanud. Aga me kindlasti saame siin üht-teist liita ka majanduse abiprojektidega, majanduse toetusprojektidega, mida me kogume praegu ja mille osas me langetame otsused lõplikult muidugi siis, kui me hakkame arutama järgmise aasta riigieelarvet ja riigi eelarvestrateegiat.

Ja üks asi veel. Loomulikult niisuguse šokeeriva sündmuse taustal nagu Lihula tapmised, on inimestel õigustatud küsimus ka selles, kas Eesti relvaseadused on piisavalt karmid.

Ma kinnitan teile, et Eesti relvaseadus on karmim kui Euroopa enamikus riikides. Ta on oluliselt karmim. Näiteks, meil on vaja luba ka gaasirelvade omamiseks, seda väga paljudes Euroopa riikides vaja ei ole.

Lüngad, mis me oleme kaardistanud, on olemas. Nagu ma ütlesin, nendega tegeleme. Aga samas ma tahan muidugi öelda ka ühiskonnale, et mitte kunagi sajaprotsendilist garantiid keegi kellelegi anda ei saa, et keegi ebastabiilne inimene võib ühel hetkel oma kaaskodanikele ohtlikuks osutuda. Me püüame seda ohtu vähendada nii palju kui võimalik. Aitäh praegu!


Juhataja

Välisminister Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu

Aitäh! Minu poolt ka kaastunne Lihula kuriteo ohvrite lähedastele ja kogu Lihula rahvale!

Aga meeldivatest uudistest. Ma sain just Soome välisministrilt telefonikõne, ta andis teada, et Soome valitsus arutas pikalt-laialt piiride avamist Eestiga ja teiste Balti riikidega, ka siis teiste Põhjala riikidega, välja arvatud Rootsi, st jutt on siis Norrast, Taanist ja Islandist.

Otsus on siis lühidalt kokku võttes selline, et 15. juunil kell 00.00 Soome kõrvaldab sadamast sisepiirikontrolli. Kõik eestlased saavad siis ilma kõigi juriidiliste piiranguteta minna Soome, samuti Soome kodanikele ei kohaldata karantiininõuet, kui nad siis käivad Eestis, pärast naasmist.

See kindlasti on vägagi praktiline samm ja me oleme seda oodanud. Ja nüüd on Soome sellele langetanud.

Samamoodi on siis positiivsed otsused tulemas Poola suunalt. Need läbirääkimised on kestnud, need said alguses Tallinnast. Loodetavasti siis juriidiline selgus peaks saabuma selle eeldusega, et meil 13. maist on võimalik Poola suunas siis parem liikumine.

Me saame kokku esmaspäeval Vilniuses, kui meil on plaanis eraldi kokkusaamine Läti, Leedu ja Poola välisministriga.

Nüüd, kogu piiride küsimust puudutavalt siis Euroopa Komisjon kavatseb teha ettepaneku homme, milline on siis tegelikult kantud sellest, et toetada esiteks siseministrite läinud nädalal tehtud kokkulepet, et pikendada kaks nädalat, st 1. juulini Schengeni välispiiridel suletuna hoidmist. Teiseks kavatseb teha komisjon ettepaneku, et siiski ühele riikide grupile lubada juba 15. juunist Schengeni sisenemine. Jutt käib siis tegelikult Lääne-Balkani riikidest.

Nendes riikides kahtlemata on see poliitilise kaaluga samm, et nende riikide pürgimisel Euroopa Liitu anda see signaal, aga tõepoolest ka nende riikide viirusekordajad on suures plaanis Euroopa Liidu keskmistest kindlasti madalamad.

Ja kolmas samm on nüüd see, mida millega tegeletakse, ja see on pehmelt öeldes komplitseeritud – mis siis saab pärast 1. juulit? Tegeletakse turvalise riikide nimekirja kokkupanemisega umbes sarnase mudeli järgi, nagu on Eesti paika pannud. Eesti on soovitanud seda mudelit kasutada.

Need numbrid kõiguvad, arutatakse, et siis tekiks tegelikult ujuv maakera riikide nimekiri, kust on võimalik Euroopa Liitu tulla. Ja sellega siis loodetavasti me jõuame mäele ja teeme seda sellisel moodusel, et see viirus siis ka kolmandatest riikidest liikuvate inimeste tulemisel ei hakka levima, et me suudame tõkestada siis selle täiendavat levimist.

Slovakkia on vastu võtnud otsuse: 10. juunist on ilma karantiinita 19 riigil võimalik siseneda, sh Eesti inimestel minna Slovakkiasse, käia siis edasi-tagasi.
Ning meil on siis uudis on ka selle kohta, et Venemaa on leevendanud alates 6. juunist oma kodanike liikumist teistesse riikidesse. Kui varem olid need täiesti suletud, kui nende elukoht oli Venemaal, siis nüüd töökaalutlustel või mingitel mõjuvatel isiklikel põhjustel on võimalik Venemaa kodanikel, kelle kodu on Venemaal, tulla ka siis või minna teistesse riikidesse.

Eesti säilitab oma rahvatervise kaalutlustel territooriumi sulgemise Venemaa kodanikele, välja arvatud siis juhul, kui need on inimesed, kelle kodu on Eestis.

Me valitsuses kiitsime heaks ka põhimõtted, mis on seotud siis Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu läbirääkimistega. Mul oli ka teisipäeval pikk vestlus Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnieriga. Ta andis mulle siis ülevaate sellest asjade seisust.

Põhiküsimus on tegelikult siis küsimus sellest, kas on lootust juunikuu kestel ülemineku perioodi pikendamiseks. Barnieri hinnang oli, et seda ei ole ette näha. Ja siis me peame tegelikult sellest kontekstist johtuvalt arvestama Ühendkuningriigiga suhete muutumist olemuslikult uuest aastast.

Lõpeb isikute vaba liikumine, kehtestub tollirežiim, Ühendkuningriik ühendatakse lahti mitmetest Euroopa Liidu erinevatest süsteemsetest tegevusprojektidest.

Ja see on tegelikult oluline väljaastumislepingu rakendamine, mis peaks siis tegelikult meil sügisel ka Euroopa Liidu liikmesriikide poolt toimuma. Meie oleme uued huvitatud sellest, et see kõik toimuks siis laiaulatuslikku kokkuleppe raames, mis kataksid ennekõike kaubanduse, transpordi, inimeste ja äride parema toimimise tulevikus valdkonda.

Valitsus tegelikult oma põhimõttelised seisukohad selles olustikus kõigi nende muude suppide ja murede kõrval, millega inimkond ja Euroopa silmitsi on, ka me tegeleme.

Esmaspäeval. Valitsus kiitis heaks ka positsioonid. Esmaspäeval siis toimub Euroopa Liidu välisministrite nõukogu kokkusaamine Ameerika Ühendriikide riigisekretäriga. Esimesena selle niisuguse eraerilise kokkusaamise jaoks, et on Ühendriikide ja Euroopa Liidu välisministrid, selle tegi Eesti. See oli juba tegelikult selle aasta veebruaris. No see koroonakriis on peale tulnud ja nüüd tegelikult siis, tõsi küll, see toimub video teel. See kohtumine peaks aset leidma esmaspäeval.

Meie huvi on loomulikult, ei ole tugevamat Euroopa Liidu ja Ameerika ühise tegemise ja sõpruse eestkõnelejat siin Euroopa kontinendil, kui seda on Eestimaa. Aitäh!


Juhataja

Nüüd on ajakirjanikel …


Urmas Reinsalu

Oi, vabandust! Veel Euroopa need rahaasjad, kõik siin rääkisid.

Kiidan ka siin Marti ja peaministrit, hea töö on tehtud ära.

Me läheme selge oma agendaga, meeldigu see kellelegi teistele riikidele või mitte. Eesti poolest ühehäälsuse põhimõte: mingisugust ühist võlgade jagamise põhimõtet selles agendas me näha ei taha.

Küsimus: kas me oleme nõus aktsepteerima Euroopa Liidu makse, mingeid omatulude, omavahendite, uute tuluallikate kehtestamist, et seda ühekordset kaasust hakata finantseerima? Ei.

Eesti poolt sellele mingisugust rohelist tuld ei tule. Me eelistame teha seda raha tagasimaksekeemi läbi rahvusliku kogutulupõhise sissemakse ja mingisugust maksude harmoniseerimise ettekäänet see konkreetne initsiatiiv ei saaks mandaati võtta.

Ja ometi teema on see, et kuivõrd üldse – meil oli tõsine arutelu – on see projekt üldse kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingutega. Eesti peab vajalikuks teha ka eraldi analüüsi selle koha pealt.

Ning kogu see laenuvõtmine nüüd Euroopa Liidu eelarve kaudu, ütleme nii, et minu hinnangul see ei ole mingisugune eelistatud mudel. See olukord on pretsedenti loov. Ja kui see pretsedent on, siis me tahaksime, et see oleks siiski erand, mis kinnitab reeglit.

Me ütleme välja, et me oleme valmis kaaluma ühekordselt, erandkorras, ajutiselt ja ajaliselt selgelt piiratud laenu võtmist selle taaskäivitamise kava rahastamiseks Euroopa Liidu eelarve kaudu.

Tingimuseks on, et ei tulevane see ühekordne laen ega minevikus võetud laenud ei tohi muutuda ühiselt garanteerituks. Me tahame raudseid vaheseinu säilitada riikide kohustuste vahel, mis tekivad kas selle skeemis või on varem tekkinud.

Nii et siin on meil mitmete riikidega, kui vaadata neid positsioone, sarnased sarnaseid seisukohti osas asjades. Aga ma arvan, et me saime nagu selge, see võib-olla ei meeldi kellelegi Euroopas või ka Eestis, aga meil on olemas oma poliitiline käekiri sellel valitsusel, kuidas me oma rahvuslikke huvisid näeme.

See on kõige tähtsam.

Juhataja

Nüüd on ajakirjanikel võimalik küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, mida esindate, kellele küsimus on suunatud ja küsime läbi mikrofoni.

Kõigepealt Raimo ja siis Sven.


Raimo Poom, Päevaleht ja Delfi

Küsimused on peaministrile põhiliselt.

Eile te riigikogus ütlesite väga julgelt, et kui selles Keskerakonna segase annetuse asjas leitakse midagi kriminaalset, siis te olete valmis tagasi astuma lausa. Kas te saaksite natukene täpsustada, mis hetkel võiks selline küsimus tekkida, ma ei tea, et kui leitakse midagi – prokuratuur nüüd asub uurima, eks ju, täna teatas –, kas seal on midagi siis, ütleme, esitatakse süüdistus või peaks see olema kolmes kohtuastmes nii-öelda läbi käinud kaasus, süüdi mõistetud midagi Keskerakonna vastu? Sel juhul, kui selline stsenaarium käsitleb, millal see toimub?

Ja siis kaks täpsustust selle Euroopa asja kohta. Siin räägitakse väga palju sellest õigusanalüüsist, õiguslikust analüüsist. Kas see on tehtud või see on tegemisel? Kas te avalikustate selle?

Ja siis te mainisite mingit riigikogu protseduuri heakskiitmise osas. Kas te saate selle lahti rääkida, mis protseduur see on?


Jüri Ratas

Aitäh teile! Eks Eestis ikka mõistab süüd kohus, punkt üks. Ma olen jätkuvalt seda meelt, nagu ma ütlesin ka teile pressikonverentsi sissejuhatuses, et minu teada ei ole ühtegi infot, vähemalt minul ega erakonnale, et see oleks kuidagi kriminaalse taustaga.

Aga, nagu ma ka eile ütlesin infotunnis, ma kindlasti tervitan seda prokuratuuri uurimist. Kui prokuratuur peaks nii otsustama. Täna me teame, et ta on nii otsustanud ja tegelikult see on nagu ainus võimalus, ma arvan, õigusriigis saada siis lõplik selgus, kas selle annetused on olnud kõik asjad korras või ei ole. Ja kindlasti erakond lubab siin igakülgset avatud suhtlust.

Nüüd teie teine küsimus õigusliku analüüsi kohta. Jah, meil on olemas sellised esialgsed õiguslikud, ütleme, hinnangud Eesti ametkondadest, mis ütlevad, et see on aluslepingutega kooskõlas, aga loomulikult, et oleks veel sõltumatu analüüs, seda ma kindlasti pean õigeks. Ja see on tegelikult väga oluline üle kontrollida.

Ja nüüd teine teine küsimus on seotud sellega, et tõesti meie soov on see, et see taaskäivitamise fondi rahastu, kui, ütleme, see lepitakse ülemkogus kokku ühel hetkel, siis see kokkulepe saab ikkagi põhineda ainult sellel, et riigikogu – praegusel juhul siis mitte Euroopa Liidu asjade komisjon, vaid riigikogu suur saal – sellele oma heakskiidu annab. Aitäh!


Mart Helme

Kui tohib, ma natukene omalt poolt toetaks peaministrit.

Jüri Ratas ja Mart Helme saavad väga hästi läbi, inimlikult. Poliitiliselt muidugi me oleme konkurendid.

Aga ma tahaks öelda antud kontekstis, mis puudutab seda prokuratuuri algatatud uurimist, et paralleelselt tuli ka üks teine uudis. Nimelt, kohus lükkas tagasi Urmas Arumäe vastu esitatud süüdistuse.

Ja meenutage nüüd, lugupeetud ajakirjanikud, missugust lokku te lõite pool aastat tagasi Urmas Arumäe persooni ümber, kui sügav korruptant on, missuguste hirmsate tegudega ta on hakkama saanud jne, jne.

Ma kutsun teid ka korrale natuke, nagu mul ikka kombeks on pressikonverentsidel. Ärge mõistke kedagi süüdi enne, kui keegi on süüdi mõistetud. Ja see on minu sõnum teile.


Sven Soiver, TV3

Küsimus peaministrile selle Euroopa päästepaketi teemadel.

Kas te täpsustaksite? Ma saan aru, et Eesti seisukoht on see, et laenu võtmine on okei, aga me ei taha teiste riikide laene. Mille poolest see erineb sellisest iga riigi eraldi laenu võtmisest ja kuidas käiks see tagasimaksmine? Urmas Reinsalu mainis rahvusliku kogutulu abil tagasimaksmist. Mida see inimkeeles tähendab?


Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et eksvälisminister ütleb täpselt ise. Aga ma arvan, et see, mida me oleme kõik mõistnud, inimkeeli, tähendab seda, et tagasimakse periood on hetkel fikseeritud ära, see on 2028–2058.

Ja Eesti on nõus, punkt üks, et kui sealt üldse midagi saada, olgu see siis toetus või olgu see laen, siis mõlemad tuleb ikkagi fikseerida ära oma laenu- või võlakoormuses. Ja tagasimakse saab meie arvates toimuda siis kas suurema oma sissemakse kaudu või tähendab see 2028–2058, et Euroopa Liit hakkab siis oma tegevusi kärpima ja läbi kärbete kaudu. See on selle selle mõtte olnud.

Nüüd, ma tahan rõhutada, et laua peal on hetkel ju ainult komisjoni ettepanek. Nagu ma ütlesin – ja seda ütles ka siseminister –, on ju arusaadav eelnevalt ja tuli välja ka viimasel rahandusministrite kohtumisel, et tegelikult eriarvamusi on siin väga palju.

On neid riike, kes ütlevad, et seda 500 miljardit, mis on kaks kolmandikku 750 miljardist, ei peaks üldse olema, et see peab kõik olema ainult laenudega, st ainult laenudeks minema, mitte toetusteks. Selle pinnal, eks ju, need läbirääkimised algavad.

Kui võtta väga üks-üheselt, kui see kõik peaks nii jääma, siis selge on see, et see toetus, mida täna Euroopa Liit annab, loomulikult tema võimekus seda tagasimakse mõttes anda on palju soodsam Eestile, kui siit tulu pealt võtta laenu.

Aga veel kord ma ütlen, et see on stardimoment. Ega siia väga kinni hetkel jääda ei saa. Ja väga keeruline on ka ette kujutada, et 19. juunil, kui me kohtume taas ainult video teel, tekib kokkulepe. Ma arvan, et see kokkuleppel nihkub ikka pigem aasta aasta teise poolde.


Mart Helme

Tahaks siis ka omalt poolt veel juhtida tähelepanu ühele väga-väga praktilisele ja mõtlemapanevale asjale.

Me räägime selle laenu tagasimaksete algamisest aastast 2028. Siin on põhimõtteliselt kaheksa aastat aega.

Mõtleme, missugune oli maailm kaheksa aastat tagasi, ja mõtleme, missugune on maailm tänasel päeval. Muutused on tohutud, tagasimakse peab toimuma 30 aasta jooksul.

No võime tuua väga dramaatilisi näiteid. Aasta 1900 – Euroopa elas väga mõnusalt väga mõnusalt, sellist oma euroopalikku elu. Ja 14 aastat hiljem algas kohutav purustav vennatapusõda sõna otseses mõttes, kus eurooplased miljonite kaupa üksteist maha tapsid ja sandistasid.

14 aastat hiljem või 15 aastat hiljem, kui soovite, tabas maailma suur depressioon. Laias laastus viisteist aastat hiljem, suur depressioon. Veel paarkümmend aastat hiljem või 15 aastat, 10 aastat edasi – oleneb, mis tärmini me täpselt lähtepunktiks võtame – oli teine maailmasõda, mis oli sisuliselt mitte enam Euroopa, vaid läänemaailma ja mitte ainult läänemaailma meeletu tapatalgute kaskaad.

Mõtleme nüüd ka nendes kategooriates. Ma ei taha öelda, et kui kaheksa aasta pärast või 80 või ma ei tea, mitme aasta pärast on maailmas jälle suured sõjad ja verevalamised. Aga mõelge ka selle peale, et see pakett peab oskama ette näha ka seda, mis toimub pikemas perspektiivis, missugune võimekus saab olema Euroopa Liidul. Ta peab tagama, et Euroopa Liit selle paketi tõttu ei satu sedavõrd suurtesse pingetesse, et kukub kokku eurotsoon või kukub kokku Euroopa Liit. Jumal teab, mis juhtub.

Need on need kategooriad, mida tavapäraselt inimesed ei hooma, kui nad kirjutavad ja kirjeldavad selliseid päevapoliitilisi pisikonflikte.

Meie ülesanne valitsuses on püüda ka niisuguseid aspekte hoomata ja ette näha ja Eestile nende suhtes mingisugused garantiid tekitada. See küsimus, kogu see küsimuste ring on kordades ja kordades keerulisem, kui see pealtnäha paistab.


Urmas Reinsalu

Jah, vastan siis, mis tegelikult see mõte oli, see läbi rahvusliku kogutulu põhine sissemakse. Nüüd on küsimus selles, et selle alternatiiv oleks kas mingisugune muu mudel, kuidas seda arvestatakse, sissemakseid. See rahvusliku kogutulu põhine sissemakse on tegelikult selline maksete mudel, nagu me maksame, Euroopa Liidu liikmesriigid maksavad Euroopa Liidu nii-öelda liikmemaksu jooksvasse eelarvesse. See on tegelikult see, et me eelistame sellega sarnase mudeli säilimist.

Teiseks, kui küsida üldse, mis võib olla alternatiiv, siis alternatiiv saaks olla, et on mingid omatuluvahendid. Näiteks tekivad mingid üleeuroopalised maksud ja sellest rahaga kaetakse. Me eelistame …

Ja kolmandaks, kust see raha Eestis tulla saab? Eks ta ikka tegelikult tuleb Eesti inimeste ja ettevõtete teenitud jõukusest.

Üldkokkuvõttes on ikkagi nii, et eks see plaan kõlab väga grandioosselt ja võimsalt, aga keegi maksab need arved ikka lõpuks kinni, parun Münchauseni kombel see asi ei toimi.

Ja mis puudub siin seda Keskerakonna asja või peaministri kommentaare selle annetuse või selle asjaga seoses, siis võib-olla poliitikas ei ole tavaline nii öelda, aga kui ma kuulasin peaministri selgitusi, siis ma pean tunnistama, et mina inimesena usaldan Jüri Ratast ja mul ei ole kahtlust, et need seisukohad, mis Jüri Ratas on väljendanud, on ausad seisukohad, mida ta on väljendanud.

Ma arvan, et usaldus on väga oluline asi. Nii poliitikas, riigijuhtimises kui ka muudes küsimustes.

Aga see, et las prokuratuur klaarib, uurib selle asja välja, selles ei ole midagi halba. Vastupidi, see tekitab tegelikult ühiskonnas täiendavat usaldusväärsust juurde. Halb on, kui küsimärgid on õhus. Ja ma arvan, et kõik on huvitatud sellest, et küsimärgid saavad vastused ja siis ongi võimalik edasi minna.


Sven Soiver, TV3

Küsimus peaministrile. Maasikakasvatajad saatsid täna öösel uue pöördumise, mille lühike kokkuvõte on see, et nad said teiega kokku, te lubasite neid aidata, aga nüüd hakkavad maasikad valmis saama, aga abi ikka ei ole olnud. Kuidas kommenteerite?

Jüri Ratas

Jah, aitäh! Ma ikka arvan, et abi on olnud küll.

Kõigepealt, kõik teavad seda, et me oleme põllumajandussektoris tegelikult pikendanud võimalust töötada, see on kuni 31. juulini. Täna ei ole 31. juuli, ei ole isegi 30. juuni.

Teiselt poolt, see lahendus, lõplik lahendus, kui me räägime üldse välistööjõust, on see, et me suudame tagasi minna koroonaviiruse eelsesse aega piiride avamise osas, ja see on ju igapäevane tegevus, et meie viiruse levik oleks võimalikult palju tõkestatud.

Ma tean ka seda, et sotsiaalministeerium, maaeluministeeriumi ja töötukassa koostöös avatakse ka palgatoetuse meede põllumajandusettevõtetele, et soodustada töö kaotanud inimeste palkamist marjakasvatussektorisse. Nii et ka kindlasti see meede, ma loodan, kolme osapoole koostöös aitab sellele kaasa. Aitäh teile!


Raimo Poom, Päevaleht ja Delfi

Raimo Poom veel kord Päevalehest ja Delfist. Ma ikkagi tulen tagasi selle oma esimese küsimuse juurde peaministrile.

Äkki te aitate mind, ma ei saanud aru.


Jüri Ratas

Alati ma aitan teid.


Raimo Poom

Aitäh!


Jüri Ratas

Aga mind huvitab väga, härra Poom, kes siis võitis – kas Martin või Jüri?


Raimo Poom

Anname pärast teada, mõõdame tulemuse ära.


Jüri Ratas

Lubate, et Delfis ilmub?


Raimo Poom

Annan isiklikult teada.


Jüri Ratas

Aitäh!


Raimo Poom

Jah. Aga ma ei saanud täpselt ikkagi aru, mis on see kriminaalne, mis võiks viia selleni selles annetuse asjas, et te hakkate kaaluma tagasiastumist, nagu te riigikogus ütlesite. Mis on see, mis peaks juhtuma? Mis on see kriminaalne, mis peaks juhtuma, et te astuksite tagasi?


Jüri Ratas

Kriminaalne on kriminaalne.

Nagu ma ütlesin teile, siin ei ole minu teada kriminaalseid elemente. Ja kriminaalne on kuritegu, kui on kuritegu toime pandud. Aitäh teile!


Juhataja

Kui rohkem küsimusi ei ole, siis on pressikonverents läbi. Suur tänu kõigile!