Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 11. aprill 2019

11. aprill 2019 - 15:41

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaministrit asendav kultuuriminister Indrek Saar, majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning justiitsminsiter Urmas Reinsalu.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: 
https://youtu.be/Yp-gO0ZRwow

Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna kultuuriminister Indrek Saar, majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning justiitsminister Urmas Reinsalu. Alustuseks annan sõna peaministri ülesannetes olevale Indrek Saarele.

Indrek Saar
Tere päevast! Kõigepealt, nagu näha, siis valitsuse liikmed kannavad täna kõik sinilillekampaania märke, et toetada ja tunnustada kaitseväe ja kaitseliidu veterane, praegu operatsioonidel viibivaid inimesi ja nende lähedasi. Ja loomulikult kutsun ma üles ka kõiki teisi igakevadise sinilillekampaaniaga ühinema, osalema heategevuslikel sinilillejooksudel või lihtsalt kampaania heaks annetama. Tänavu kogutakse kampaaniaga annetusi nii veteranide, nende lähedaste kui ka tervishoiu- ja spordivaldkonna laiemaks toetamiseks.

Aga valitsuse istungil oli täna päevakorras 12 päevakorrapunkti, kus me muutsime Vabariigi Valitsuse määrusi seoses kutseõppeasutuse seaduse muudatustega. Muu hulgas andsime nõusoleku võõrandada tasuta Pärnu linnale Paikusel asuv kinnistu, kus asub kiviaja küla teemapark. Andsime kodakondsuse 57 inimesele ning Eesti kodakondsusest vabastasime omakorda 14 inimest.

Kultuuriministri vastutusvaldkonnas oli ka täna mitu punkti, nendest esimene Eesti spordiregistri asutamise ja registripidamise põhimääruse muutmine, mille eesmärk on viia spordiregistri põhimäärus kooskõlla isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega.

Samuti nõusolek Kultuuriministeeriumile riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks SA-le Käsmu Meremuuseum. Teadupärast on meil selline tore eramuuseum tegutsenud Käsmus juba 1993. aastast. Ja kuna nendel oli kehtiv üürileping sõlmitud juba enam kui 20 aastat tagasi, siis oli vajalik sõlmida uus riigivaraseaduse nõuetega kooskõlas olev üürileping, mis, ma loodan, aitab muuseumil ka oma plaane pikemas perspektiivis ja hoogsalt edasi teha.
Samuti oli päevakorras Rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimiste peakomitee koosseisu kinnitamine. Seda sellepärast, et senise Rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu volitused lõppevad käesoleval aastal ja läbi on vaja viia kultuurinõukogu valimised. Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse SA juhatuse ja nõukogu otsuse kohaselt paluti Vabariigi Valitsusel kultuurinõukogu valimiste peakomitee kinnitada.

Juba mõnda aega ette valmistatud punkt, millest saarlasena on mul eriti hea meel rääkida. SA Kuressaare Teater asutamine. Meil on selline tubli etendusasutus, kes on saarelist kohaidentiteeti teatrivahendite kaudu omal kombel hoidnud ja arendanud. Ta on olnud nii kohaliku kogukonna kui ka laiemalt – just nimelt selle saarelise identiteedi koha pealt – oluline kultuuriasutus ja ta on kunagi asutatud Kuressaare linnateatrina. Kuressaare linn oli tol ajal selle asutaja, kuigi riik on siin alati ka oma vahenditega panustanud. Tänaseks on Saaremaal oluliselt suurem omavalitsus ja loomulikult selle teatri roll on ka oluliselt laienenud läbi aastate. On igati mõistlik, et sellise asutuse asutajaliikmete hulka kuulub ka riik ja jätkuvalt aitab seda teatrit hoida seal ja edasi arendada.

Ja siis oli meil veel mitu väga olulist päevakorrapunkti, aga nendest räägivad juba minu kolleegid lähemalt. Tänan!

Juhataja
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson, palun!

Kadri Simson
Tere päevast! Ma räägin teile ühest punktist, mida majandusministeerium tõi tänase valitsuse päevakorda, aga tõenäoliselt ei olnud Urda haljasala, mis asub Laagri asulas Saue vallas, kõige tähtsam päevakorrapunkt. Aga see Urda haljasala sai siis Saue vallale üle antud, et sinna tuleks virgestusala.

Ma jagan teiega ka informatsiooni suursaarte lennuühenduste kohta. Nimelt, möödunud aastal valitsus otsustas kõigiks järgnevateks aastateks leida lisavahendeid, et 31. maist lõppeva lennulepingu, mis katab Hiiumaad, Kärdlat ja Saaremaad pealinnaga Kuressaare, lõppedes saaks lennuühendus saartele parem. Ja on välja kuulutatud hange ja hankele on leitud võitja, kes on siis Transaviabaltika. See firma on ka senimaani neid sõite teinud, aga teinud seda ühe lennukiga. Ehk uues hankes hakatakse nii Kuressaaret kui ka Kärdla ühendama erinevate lennukitega. Tallinn-Kärdla-Tallinn liinil hakkab siis sõitma Jetstream 31, millel on 19 kohta, ja Kuressaare saab endale vastavalt omavalitsuse väga suurele ootusele suurema lennuki, see on ATR 42-300, millel on 46 kohta. Ja üks oluline asi on veel see, et selle lennukiga kaasneb siis võimalus, et on ära võimalik anda äraantavat pagasit. Hiidlaste jaoks on kindlasti oluline, et uuel hankel vedaja on kohustanud kasutama GNSS-süsteemi, mis aitab saavutada siis lennujaama kasutamise turvalisust ka sellises olukorrals, kui Kärdla lennujaamas peaks olema udused ilmad, rasked loodusolud. Ja riigieelarves on tänavuseks aastaks lennuühenduste hoidmiseks suursaartega planeeritud 5,5 miljonit eurot, kuna see leping jõustub siis viieks aastaks 1. juunist, ja järgnevatel aastatel 5,7 miljonit eurot.

Ma usun, et mitte ainult hiidlastele ja saarlastele mandrile tulekuks, vaid ka nende saarte külalistele on väga oluline see, et uuel teenindusperioodil peab siis lennuettevõte tagama ka koodijagamise ehk rahvusvaheliselt lennult Tallinnasse saabudes on võimalik sujuvalt üle minna ka järgmisele lennule, ilma et peaks lennujaamast vahepeal väljuma ja ennast uuesti uuele lennule registreerima. Nii et see koodijagamine teeb lihtsamaks Kuressaarde või Kärdlasse lendamise ka neil inimestel, kelle alguspunkt ei ole Tallinn. Aitäh!

Juhataja
Justiitsminister Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu
Tervist, austatud ajakirjanikud! Vabariigi Valitsus täna otsustas esitada n-ö apellatsioonikaebuse Euroopa inimõiguste kohtu suurkotta, puudutavalt siis ühte kohtulahendit, millega Eesti Vabariik kohustati Euroopa inimõiguste konventsiooni rikkumise läbi maksma kahjutasu seoses ajalooliselt vangide kitsale kambripinnale tulenevalt. See otsus Euroopa inimõiguste kohtus ei olnud selles kambris või kolleegiumis, mis langetati, sugugi ühehäälne. See läks läbi häältega 4 : 3. Valitsus asus seisukohale, et on olemas kaalukaid argumente ka selle küsimuse vaidlustamiseks ja siis kõrge kohus arutab Eesti valitsuse argumente ja seda varasemat kohtuotsust ja kujundab oma seisukoha.

Nüüd tegelikult on küsitud avalikkuses ka seda, et mis õiguslikus staatuses praegu Eesti Vabariigi valitsus on, kes on teatavasti tagasi astunud valitsus parlamendi esimesel koosolekul, nagu seda näeb ette põhiseadus.

Vabariigi Valitsuse seadus annab siin tegelikkuses selge raamistiku, et valitsuse volitused on piiratud. Valitsuse volitused on piiratud sellega, et edasilükkamatu vajaduse puudumisel, vältimatu vajaduse puudumisel ei saa Vabariigi Valitsus langetada otsuseid kuni uue valitsuse ametisse astumiseni, mis tekitavad riigile täiendavaid eelarvekulusid võrreldes planeerituga, jooksva eelarve täitmist see ei puuduta – ja teiseks, langetada otsuseid, mis on põhimõttelise kaaluga. Ja kahtlemata selle määratlemisel peab valitsus siis seda n-ö sisu silmas pidama.

Nüüd, eile oli meil tegelikult „Esimese stuudio“ saade ja mul jäi seal üks küsimus kripeldama. Mulle juhiti ka tähelepanu selles teemas, et kas ma tegin tegelikult Johannes Trallale (toim. saate "Esimene stuudio" saate juht) liiga, kui Johannes Tralla küsis seda, et kuidas peetakse võimalikuks nende kolme erakonna poolt, kes on praegu koalitsioonileppe uue valitsuse moodustamiseks sõlminud, seda valitsust moodustada, kui tegelikult nende erakondade toetus avaliku arvamuse küsitlustes on languses.

Ma lükkasin selle seisukoha ümber. Ja mul jäi kripeldama. Inimesed küsisid ka minult, et mida ma selle all silmas pidasin. Kui ma täpsustan, siis ma pidasin tegelikult seda silmas, et ERR ise maksumaksja raha eest tellib uuringuid Turu-uuringute Aktsiaseltsilt, mille viimane igakuine uuring on ilmunud märtsikuu kohta. Ja seal on näha, et tegelikult tõepoolest ligikaudu 2% on kukkunud Reformierakonna toetus, protsendipunkti võrra on kukkunud sotsiaaldemokraatide toetus, protsendipunkti võrra tõusnud Keskerakonna toetus võrreldes valimistulemusega, samuti ka siis ligi 3% võrra EKRE toetus. Ja Isamaa on nagu maakera tasakaalupunkt, jäänud samaks.

Nüüd, tõsi on selles, et Turu-uuringud ei ole meil tegelikult objektiivselt kõige täpsem ennustusvahend Eesti rahvale või rahva meelsuse väljendamiseks erinevate poliitiliste sümpaatiate puhul. Ja nii me nägime tegelikult üsnagi majesteetlikku eksitavat prognoosi ka 25. veebruaril 2019 selle n-ö suure veebiküsitluse ja Omnibussi puhul, mida Turu-uuringud tegid ja ERR avalikustas vahetult enne valimisi. Keskerakonnale ennustas see 29%, Reformierakonnale 25%, EKRE-le 16% jne. Nii et need vead olid üsna suured.

Küsimus on, et kas Eesti avalikkusel on võimalik pöörduda siis täpsema uuringufirma poole, sest objektiivne reaalsus on selles, et kõige täpsemalt on seni prognoosinud riigikogu valimiste tulemusi selline uuringufirma – tehes seda läbi telefoniküsitluse – nagu Norstat, kasutades siis rulluvate lainete meetodit, et viga, hälvet võimalikult väikseks teha. Ja me näeme tegelikult seda, et Norstati uuringud näitasid meile mida? Norstati uuringud näitasid, et Keskerakond valimistel oli 23,1%. Norstat ennustas oma viimases, viienda kuni kaheksanda laine uuringus, et nende tulemus on 24%. EKRE puhul tegelik valimistulemus 17,8%, uuringu puhul Norstat ennustas 17,5%. Reformi puhul 28,9%, Norstati uuring 29,3%. Isamaa vastavalt 11,4% ja 10,5%. Sotsiaaldemokraadid 9,8% ja 10,7%. Rohelised 1,8% ja 2,2%. Eesti 200 – 4,4% ja 3,5%. Ehk teisisõnu, see amplituud on alla ühe protsendi, mis jäi Nostati uuringutes – 0,9%. Ja see on tõepoolest sportlikus mõttes Eesti vabanemisjärgsete valimiste valimisuuringute rekord.

Nüüd, mida on Norstat eelmisel nädalal näidanud? Selle nädala tulemused, vastavalt siis 1.–8. aprillil läbi viiduna, mille puhul me objektiivselt saame öelda, et see uuring tegelikult peaks peegeldama avalikkusele kättesaadavalt kõige täpsemalt avaliku arvamuse hoiakuid. Veaprotsent on 3,1% selles Norstati uuringus. Norstat avalikustas need andmed eile ja vastavalt on siis Keskerakonna toetus, ma juhin tähelepanu, et veaprotsent on 3,1%, 22,5%, EKRE-l 14,8%, reformil 33,4%, Isamaal 11,6%, sotsiaaldemokraatidel 8%, Rohelistel 3%, Eesti 200-l 4,8%. Ehk tegelikult, välja arvatud alla protsendiline tõus, jäävad kõigi teiste erakondade reitingud võrreldes tegeliku valimistulemusega vea piiresse.

See, mis puudutab rahva arvamust ja rahva ootusi poliitilistes valikutes, siis tegelikkuses Norstat on analüüsinud eelmise aasta jooksul, hinnanud ka neid poliitilisi erinevaid erakondade jaoks olulisi teemasid, et milline võiks olla Eesti inimeste toetus neile. Ja me näeme, et muu hulgas rahvaalgatuse ideed, mis on ka selles moodustatava koalitsiooni lepingus, selle poolt on avaldanud toetust 79% inimestest vastavas tuhandeses valimis. Abielule mehe ja naise liiduna 65%, rangele sisserännupoliitikale 63%, ideele II sammas vabatahtlikuks muuta – väga selge ja täpse küsimusepüstitusega – 60% küsitletud inimestest, kes on siis valim või ekstrapoleerituna siis Eesti rahvast.

Nii et nii palju ka avaliku arvamuse informatsioonist. Ma pidasin oluliseks kasutada seda kõrget auditooriumi, et anda faktilist informatsiooni, mis on aluseks kindlasti pädevate otsuste langetamise. Aitäh!

Juhataja
Nüüd on võimalus küsida, öelge palun oma nimi, väljaanne, kellele küsimus on suunatud!

Allan Muuk, TV3
Lahkel loal läheksin sealtsamast edasi, kus Urmas Reinsalu just lõpetas – erinevad uuringud, koalitsioonilepe. No siin viimaste päevadega on väga palju erinevatest allikatest tulnud välja sellist informatsiooni, et seda koalitsioonilepet ei ole võimalik lihtsalt rahaliselt täita, kaasa arvatud peaminister Jüri Ratas on seda välja öelnud. Kas ka teie koalitsioonipartnerid on näiteks siinkohal välja toonud võimaluse, et aktsiisi tuleb langetada? See kõik tähendab ikkagi mingisugust rahalist mõõdet, kuigi, jah, praegu kuulsime härra Reinsalult, et koalitsioonileppele on tugev toetus. Kas te siiski ikkagi ei mõranda midagi? Mis siis tegelikult need kõige suuremad ohud seal koalitsioonileppes on? Kust see puudujääk siis hakkab tulema, et seda ei saa sellel aastal täita? Tegelikult tahaks kõigi käest seda vastust kuulda. No härra Saar võib-olla nagu erapooliku inimesena, kes ei ole, seal laua ääres istub.

Kadri Simson
Ma teen vooru lahti. Koalitsioonilepe sõlmitakse neljaks aastaks kuni järgmiste valimisteni. Ja tõenäoliselt kellelgi ei olnud ootust, et esimestel kuudel kohe peale valimisi kõik kokkulepitu saab ellu viidud. Tõsi ta on, et aasta 2019 eelarve on juba vastu võetud ja selle eelarve avamine või lisaeelarve tegemine ei ole kõige tõenäolisem viis valimistel mandaadi saanud lubaduste elluviimiseks. Aga tööle asuv valitsus ühe esimese tööülesandena peab kokku leppima riigi eelarvestrateegias, mis on siis nelja järgmise aasta eelarvelised vahendid ja nende jaotus. Ja see ongi see koht, kus siis kokku lepitakse ja ka finantsvahenditega kaetakse need põhimõtted, mis saavad koalitsioonileppes ellu viidud.

Urmas Reinsalu
Jaa, aitäh! Küsimus konkreetselt on esile kerkinud ka siin erinevates repliikides, mis puudutavad alkoholiaktsiise või aktsiiside langetamist. Siin ma võin ühemõtteliselt öelda, et selle moodustatava koalitsiooni partnerid on kokku leppinud, on ühine arusaam selles, tegelikult tuleb astuda reaalseid samme piirikaubanduse ohjeldamiseks. See kindlasti on üks reaalne võimalus, selleks on ka vaja vaadata üle meie aktsiisipoliitika.

Aga vabandust, milliste riigi eelarvestrateegiate tegemisel, milliste eelarvete tegemisel ei ole olnud aktsiisipoliitika laual? Mina niisugust asja ei mäleta. Eelmisel aastal mis liitis Eesti rahvast? Liitis Eesti Vabariigi 100. sajanda aastapäeva tähistamine – me saime sellest osa, eks ole, kogesime ise erinevatel üritustel – ja arutelu, milline peaks olema õige õllehind. See oli tegelikult ju vaba ajakirjanduse platvormilt meie kogu tähelepanu, meie kogu pühendumine Eesti tulevikule. Ja kuidas siis saab teisiti minna ajalukku Eesti Vabariigi 101. aastal? Rahvas on sama, meedia on sama, poliitikud on samad. Muidugi ei ole pääsu alkoholiaktsiisi teemade arutamisel põhjalikult süvistatult, kasutades kogu teaduslikku infot, mis on valitsuse ja opositsiooni käsutuses. Nii et sellest debatist ei pääse keegi. See debatt tuleb, tuleb tõsine.

Rahandusministeerium on juba ette valmistamas tegelikult erinevaid analüüse, võimalikke modelleeringuid, kas siis ja millistel juhtudel on aktsiisimuudatused negatiivse mõjuga, kui suures ulatuses negatiivse mõjuga, kas on ka võimalik, et on neutraalse mõjuga. Küllap nende pinnalt siis lasub vastutus – juhul, kui valitsus saab mandaadi valitsema riigis hakata – neid otsuseid langetada. Aga see eesmärk kahtlemata partneritel peaks olema üks ja selge.

Nüüd teine, mis puudutab neid rahalisi lubadusi, et millises tempos seda täidetakse, siis vastus on siin ühe ühene, nagu ütles proua majandus- ja taristuminister, et rahaliste kulutuste platvorm või see võimaluste kataloog lähtudes sellest, et me tahame riigi rahandust juhtida enesestmõistetavalt vastutustundlikult, on võimalik riigi eelarvestrateegia käigus paika panna. Kõigil erakondadel on oma kesksemad eelistused, millel on rahaline tähendus. Eesti Keskerakonna jaoks, nagu nad on väljendanud, on selleks erakorraline pensionitõus. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna jaoks, nagu nad on välja toonud, on selleks kahtlemata meie aktsiisipoliitika korrigeerimine ennekõike just fookusena piirikaubanduse ohjeldamisega. Isamaa erakonna jaoks on selleks oluline tegelikult inimeste tugevam tulumaksu sidumine laste arvuga peres.

Ja millises ulatuses neid asju on võimalik täita, millise ajalise graafikuga, see sõltub sellest rahalisest võimaluste kataloogist, mille puhul me peame saama ekspertide, Rahandusministeeriumi ekspertide, kindlasti ka riigi eelarvenõukogu või Eesti Panga ekspertide objektiivse käsitluse. Need teadmised ei saa tulla kuskilt valgelt lehelt lauale. Aitäh!

Indrek Saar
No selles mõttes on mul raske tegelikkuses mõista seda väidet, et olemasoleva või selle sõlmitud koalitsioonileppe täitmiseks ei ole katet. Kui me vaatame selle koalitsioonileppe sõnastusi, siis need on niivõrd üldised, et arvutada selle põhjal midagi, kui palju see maksab, on sisuliselt võimatu.

Eks me tegelikkuses neid täpsustavaid kommentaare siis omakorda üritame tõlgendada ja sinna numbrid taha panna, on ju, et juhul kui hakata näiteks alkoholiaktsiisi alandama ja teha seda selles suurusjärgus, siis see maksaks nii palju. Ja see tegelikult läheb spekulatsiooni nii kaugele, et ega me sellest, mida siis loodav koalitsioon tegelikult teha tahab, ilmselt ei pruugi väga täpselt aru saada. Või vähemalt mul on olnud küll väga raske aru saada, millistest rahalistest suurusjärkudest me üldse räägime. Ka eksperdid, kes on püüdnud seda lepingut hinnata ja lugeda, on öelnud seda, et see on tõhustame-suurendame-parandame-koalitsioonilepe. Seal ei ole mitte midagi konkreetset, kust saaks mõne numbri tegelikult välja arvutada.

Kui me vaatame kas või näiteks minu lemmikvaldkonda ehk siis kultuuritöötajaid ja neli aastat on prioriteediks olnud kõrgharidusega kultuuritöötaja palk, siis me oleme nelja aastaga jõudnud seisu, kus aastal 2020 oleks vajalik leida veel täiendavalt 12%, mis on hinnanguliselt puudu sellest, et jõuda keskmisele palgale järele. Eesti keskmisele. Nelja aastaga on tõstetud 80% kokku seda numbrit. Ja isegi seal on väga ebamäärane sõnastus sellest, et … Noh, tõstame kultuuritöötajate palka, aga kas see on 12% või see on 1%, seda ei ole sealt võimalik kuidagi välja lugeda. Ja sellepärast ei ole ka võimalik tegelikkuses mingeid arvutusi teha enne, kui ei öelda konkreetsemalt, et mida siis ikkagi täpselt kavatsetakse teha.

Ja investeeringute mõttes täpselt samamoodi. Kui ma vaatan kultuurivaldkonda, siis ei öelda mitte midagi selle kohta, et mis saab siis Rahvusraamatukogu remondist, mis saab pikalt oodatud ERR-i telemajast jne.

Urmas Reinsalu
Noh, ma arvan, et see lepe sisaldab endas rea olulisi väärtuspoliitilisi otsustusi-valikuid, mis ei ole mitte rahalises kategoorias numbrilised, vaid on tegelikult niisuguse ideelise valikuna.

Teine, ma arvan, et väga tähtis on see, mida me ka sellest koalitsioonileppest ei leia. Me ei leia sellest koalitsioonileppest Eesti kodakondsuspoliitika põhimõtete muutmist, me ei leia sellest koalitsioonileppest Eesti immigratsioonipoliitika põhimõtete muutmist. Me ei leia sellest koalitsioonileppest muu hulgas ka näiteks tasulise kõrghariduse sisseseadmist. Ettepanekud, mida nii erinevad eksperdid kui ka huvirühmad on üsnagi häälekalt püüdnud sisse suruda ega ole see ka olnud kurtidele kõrvadele mõningate poliitiliste jõudude seas.

Nii et kindlasti, mis on väga oluline, selles koalitsioonileppes ei leia me ridamisi uusi maksutõuse. See maksurahu loogika, et mitte täiendavat maksukoormust Eesti inimestele peale anda, on kahtlemata üks oluline väärtusvalik. Ja kahtlemata võib kirjeldada ka ära rahalistes numbrites selle, et kui uued maksud sisse seada, palju need maksumaksjale maksaksid. Ja siis öelda, et näed, nüüd me loobume nendest, siis inimestel on maksukoormus suhteliselt väiksem. Aga ilmselt see oleks selline akadeemiline Pan Kleksi akadeemia mõtteharjutus. Seda me ei teinud tõesti. Aitäh!

Juhataja
Nii, kas on veel küsimusi?

Allan Muuk, TV3
Jaa, kui tohib. Ma ei tea, siin praegu keegi rohkem kätt ei ole tõstnud. Võib-olla ka selline juba ettevaatav kondiproov tulevasele välisministrile. Sellepärast, et Eesti riik on nüüd keelanud vene õppepurjeka sisenemise Eesti vetesse. Põhjendusi on seal välja toodud, et purjelaeval on Krimmist pärit kursante. Presidendil seisab ees kohe-kohe välisvisiit Venemaale. Mis see selles valguses võiks ikkagi tähendada? Kas see on n-ö väikse riigi hammaste näitamine äkki, et me ikkagi ka midagi suudame või oskame midagi? Tegelikult oleks tahtnud ka Indrek Saarelt sellele kommentaare kui praeguselt peaministri asetäitjalt.

Urmas Reinsalu
Ei, ma olen öelnud kõigile siin – Astrid Kannel ja kes on küsinud ja härra Koorits –, et ma ei hakka ka mingisuguse in spe ametimehena mingeid teemasid kommenteerima. Ma arvan, et see ei oleks küps.

Tegelikkuses on põhiseaduslikud protseduurid. Me ootame selle ära, kuidas valitsuse moodustab Kaja Kallas, seejärel eeldatavasti saab selle võimaluse Jüri Ratas ja nii see liigub edasi. Siis on võimalik jagada kommentaare.

Eestile on ikka kombeks üks välisminister korraga. Ja selles küsimuses ametisoleva välisministri neid valikuid ja seda teemat ma täiesti toetan. Need kommentaarid, mida on pidanud võimalikuks Välisministeerium anda Eesti riigi esindajana, ma arvan, on igati asjakohased. Ja Eesti riik juhindub oma rahvuslikest huvidest nende otsuste langetamisel. Kahtlemata me oleme osa rahvusvahelisest kogukonnast, mille puhul on ka meie eitav suhtumine rahvusvahelise kogukonna liikmena Krimmi annekteerimisse ja sõjasse Ida-Ukrainas. See ei ole kellelegi saladus ja see ei olegi mitte hammaste näitamine, vaid see on juhindumine Eesti Vabariigi enda julgeolekuhuvidest, et niisugusi eksperimente ei saaks Eesti Vabariigi kallal läbi viia. Ammugi veel on see juhindumine rahvusvahelise õiguse põhimõtetest. Aitäh!

Indrek Saar
Jaa, tänan! Vabariigi Valitsus ei ole seda teemat arutanud, seega ka mina peaministri ülesannetes ei saa Valitsuse seisukohta selle kohta öelda. Mis puudutab Valitsuse seisukohta meie rahvusvaheliste positsioonide osas, siis kindlasti ei kavatse Eesti riik tervikuna taganeda ühestki sellest väärtuspõhimõttest, mida me oleme deklareerinud ka Ukraina territoriaalse terviklikkuse suhtes. Hoolimata sellest, et meil on kavas üks või teine visiit. Need põhimõtted jäävad selle juures samaks. Ja Välisministeerium on põhjendanud nende tehtud otsust, mis puudutab seda purjelaeva, just nimelt nende põhimõtetega. Täpsemad kommentaarid tulevad kindlasti Välisministeeriumist, kui te saate nende käest täiendaval küsida.

Juhataja
Kui rohkem küsimusi ei ole, siis on pressikonverents lõppenud. Suur tänu kõigile!