Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 10. oktoober 2019

10. oktoober 2019 - 21:30

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, justiitsminister Raivo Aeg ning keskkonnaminister Rene Kokk.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/CjvAH1KvGiU


Juhataja Argo Kerb
Head kohale tulnud ajakirjanikud ja otseülekande jälgijad! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, justiitsminister Raivo Aeg ning keskkonnaminister Rene Kokk.
Palun, peaminister!

Jüri Ratas
Aitäh! Veel kord palun vabandust, et hilinesime! Kabinetinõupidamine oli lihtsalt ühe punkti juures poolepeal. Ja läheme edasi sellega kell kaks.

Paar sissejuhatavat sõna. Kõigepealt ma soovin oma tunnetust jagada viimasest visiidist Afganistani. Meie jaoks on see ikkagi väga oluline, Eesti võitlejad on seal alates 2003. aastast. See missioon on neli aastat tagasi muutunud teistsuguseks missiooniks NATO all.

Olid kohtumised nii Eesti kaitseväelaste kui ka politseinikega, oli kohtumine Afganistani president Ghaniga ja samuti oli kohtumine ka erinevate koalitsiooniesindajatega Afganistanis, sh kindral Milleriga.

No nii palju, ma ütlen küll, et loomulikult ma mõistan neid küsimusi, mida ka Eesti ajakirjandus minu käest küsis, et kui pikalt Eesti veel seal on ja mis me oleme seal saavutanud. Need on täiesti adekvaatsed küsimused.

Kohtudes president Ghaniga, teatavasti ju presidendivalimised olid septembri lõpus, ja see, kes uus president on, selgub heal juhul novembri jooksul. Ta nimetas päris palju neid nüansse, mis on Afganistani ühiskonna, ütleme, tsiviilpoolel edasi läinud. Ta tõi välja hariduse kättesaadavuse, ta tõi välja tervishoiu- ja meditsiinisüsteemi suurema kättesaadavus elanikkonnale, imikute suremuse vähenemine, naiste rolli suurendamine ühiskonnas, hariduses tütarlaste suurem võimalus haridust omandada. Need on positiivsed sammud.

Nii et meie ju ei tea situatsiooni, kui ei oleks 2003. aastast koalitsiooni seal NATO missiooni sees olnud, siis missugune see olukord oleks täna. Kui tuua paralleele nende inimestega, kes kümme aastat tagasi Afganistani külastasid ja täna, siis see võrdlus räägib jälle teist keelt. Toona sai baasidest õhtul välja minna Kabuli linna peale, täna see võimalus puudub ja seda võimalust ei ole. Isegi seal väga lähestikku kahe baasi vahelist transporti tehakse mitte siis läbi maantee, vaid läbi õhu või helikopterite toel.

Nüüd, kui kauaks sinna jäädakse? Ma arvan, et kindel on see, et koos sinna sisse mindi, koos seal tegutsetakse 39 riigiga ja eks need tulevikusammud peavad sündima ka ikkagi koostöös. Ei jäänud sellist tunnet seal kohtudes, et näiteks USA-poolne väljaminek oleks automaatne ja kogu koalitsiooni väljaminek. Pigem räägiti sellest, et teatud osas võidakse vähendada koalitsiooni kohalolekut, aga see, et sealt välja tõmbutakse, seda kindlasti mitte.

Nüüd, tänase istungi juurde minnes, täna oli istungil kaheksa päevakorrapunkti, kõik said heaks kiidetud. Rahatrahvide suurendamine – kiitsime valitsuse istungil heaks eelnõu, millega tekib võimalus kohaldada finantssektori ja andmekaitse vallas toime pandud rikkumiste eest senisest olulisemalt kõrgemaid rahatrahve. Tänane eelnõu on rahapesuvastases võitluses väga oluline ja loob seadusandliku eelduse finantsvaldkonnas trahvide oluliseks tõstmiseks.

Nüüd peale lõunat läheme edasi tühjade kortermajade teemaga, mille siis riigihalduse minister Jaak Aab toob kabinetti. Samuti arutame teisi küsimusi, näiteks Linnamäe ja Jõelähtme vallas elektrielektrijaama ja paisu küsimust.

Järgmise nädala neljapäeval ja reedel on siis ülemkogu Brüsselis. Arutuse alla tulevad siis Euroopa Liidu pikaajaline eelarve, järgmine MFF, järgmise viie aasta prioriteedid. Kindlasti kliimamuutuste rahvusvahelise aspektiga seonduv ning loomulikult Brexiti teema. Aitäh!

Juhataja
Palun, siseminister Mart Helme!

Mart Helme
Aitäh! Ma alustaks ka reisimuljetest, tõsi küll, mitte nii eksootilisest kohast kui Afganistan. Lugupeetud peaminister rääkis mulle, kuidas ta sai ka väikese šoki seal, kui õhtul tänaval ühtäkki puhkes tohutu, just nagu tulistamise ragin, aga selgus hoopiski, et seal tähistati mingisugust võistluste alustamist, mille peale siis kõik tulistasid taeva poole kõigega, mis neil käepärast oli. See on siis see riik.

Ma käisin palju rahulikumas riigis, nimelt Luksemburgis, kus täna viibib muide ka rahandusminister. Ja Luksemburgis oli ka muid teemasid, aga põhiteemaks, mis võttis ka kõige rohkem aega, praktiliselt kaks kolmandikku kogu selle päevakorra käsitlemisest, oli pühendatud rändele. Ja rände katalüsaatoriks oli Malta initsiatiiv nelja riigi poolt – Saksamaa, Prantsusmaa, Malta ja Itaalia. Initsiatiivi algatajad ja Komisjon avaldasid lootust, et võimalikult paljud liikmesriigid selle initsiatiiviga ühineks.

No praktikas kujunes välja siiski vastupidi, ühinevaid riike või oma ühinemisvalmidusest teatavaid riike oli ainult kolm: Portugal, Luksemburg ja Iirimaa. Ülejäänud riigid väljendasid väga tõsist skepsist. Ja läbiv joon, mis üha kordus, oli see, et immigrantide ümberjagamine teistesse Euroopa riikidesse Vahemere riikidest sisuliselt tähendab üksnes probleemi süvendamist, lahenduse edasilükkamist. Praegu juba ilmneva 2015-2016. aasta rände tagajärjel tekkinud teisesele rändele lisaks veel ühe rändelaine tekitamist Euroopa Liidu sees.

Kõige teravamad sõnavõtud pärinesid Ungarilt, kes ütles, et seni, kuni ei hakata praktiseerima piiride valvamist ja tagasisaatmist, probleem ei lahene. Toetas teda üsna jõuliselt ka Belgia esindaja, kes ütles, et 2015. aastast tullakse üha uuesti ja uuesti tagasi ümberjagamise juurde, selle asemel et rääkida lähteprobleemide likvideerimisest.

Uue dimensiooni tõi sisse Hispaania siseminister, kes ütles, et Hispaaniale on oluliselt suuremaks rändeprobleemiks kujunenud sisseränne Ladina-Ameerika riikidest seoses Venezuelaga, Peruu, Ecuador, kus on väga rahutud ajad. Oluliselt rohkem tuleb Hispaaniasse migrante Ladina-Ameerikast ning oluliselt vähem Marokost ja Põhja-Ameerikast. Hispaania palub teistelt Euroopa riikidelt mõistmist, et neil on see probleem muutumas järjest akuutsemaks.

Mina tõin esile selle, et meie oleme tugeva rändesurve all idast. Ja mind toetas väga jõuliselt ka Poola siseminister, kes ütles, et Poolas on juba praegu kaks ja pool miljonit immigranti Ida-riikidest, eelkõige Ukrainast, Venemaalt ja Valgevenest. Seetõttu on Poola hoopis tõsisemate probleemidega hõivatud just nimelt sellelt suunalt ja mitte niivõrd lõunasuunalt.

Aga oma initsiatiiviga tulid välja ka n-ö Ida-Vahemere-riigid- Bulgaaria, Kreeka ja Küpros, kes tõid numbriliselt esile, et nendesse riikidesse sisseränne on järjest suurenenud ja nende riikide sisserändenumbrid on oluliselt priskemad kui n-ö Kesk-Vahemere-riikide või Lääne-Vahemere-riikide, siis Portugali ja Hispaania sisserändenumbrid Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast.

Seega, kogu see diskussioon tõmmati hoopis laiemale pinnale, kui algselt diskussiooni algatajad olid kavandanud. Ja kui me lühidalt kokku võtame, mis tulemusteni siis jõuti. Jõuti nende tulemusteni, et arutelu jätkub detsembri algul Brüsselis.

Aga võib täiesti selgelt öelda, et komisjon on sunnitud tegema hoopis teistsuguseid järeldusi sellest arutelust, kui algselt võib-olla kavandati. Rändeteemale lahenduste otsimine ja lahendusteni jõudmine saab ilmselt olema hoopis teisemaiguline, kui see tundus võib-olla veel paar päeva tagasi. Nii et niisugune kokkuvõte Luksemburgis toimunud siseministrite kohtumiselt.

Ja tänase päeva juurde tulles- kabinetiistung algas meie ministeeriumi punktiga. See on siis ebaseadusliku töötamise ennetamise tõkestamise tegevuskava uuendamine. Seda me oleme arutanud ja ka presenteerinud Siseministeeriumis juba umbes paar kuud tagasi. Jutt käib siis renditööjõu ja illegaalse tööjõu üle kontrolli saavutamise küsimuste ümber.

Mõttevahetus oli väga aktiivne ja ma arvan, et ka väga viljakas ja väga kasulik. Ma tänan justiitsministrit, kes omalt poolt tõi esile mitmed niisugused juriidiliselt ebaselged momendid, mis väga selgelt vajavad korrektset sõnastamist, et oleks võimalik teemaga edasi minna. Ka õiguskantsler osundas samadele küsimustele. Sotsiaalminister tõi oma dimensiooni välja.

See arutelu oligi meil tegelikult kõige enam kabinetis aega nõudnud arutelu tänasel päeval. Jõudsime siis kokkuleppele, et Siseministeerium jätkab tööd selle tegevuskavaga ja koostöös teiste ministeeriumitega töötab välja juriidiliselt korrektsed kohustused, sõnastused ja määratlused, mille alusel on võimalik juba edasi minna seadusloomega.

Noh, toodi välja ka muide finantsmõõde asja juures. Maksu- ja Tolliameti arvestuste kohaselt on renditööjõu kuritarvitamise ja illegaalse tööjõu kasutamise tulemusena riigieelarvesse 2018. aastal ja 2019. aasta esimese poole jooksul jäänud laekumata peaaegu 14 miljonit eurot maksuraha.

Kui me nüüd võtame siin kas või näiteks põllumeeste toetuse, selle nn top-up’i, mis on 15 miljonit, siis see ongi suurusjärk sama raha, mis on riigieelarvesse jäänud laekumata. Ja kui me siis õlgu kehitama selle peale, et noh, mis seal ikka, siis valitsus ei saa vaadata mööda seaduserikkumistest. Esiteks, valitsuse ülesanne on tagada, et ettevõtluses ja igal pool mujal on seaduskuulekus.

Valitsus ei saa vaadata mööda sellest, et meil ei ole Politsei- ja Piirivalveameti piisavat ressurssi ega ka Maksu- ja Tolliameti piisavat ressurssi, et käia kõiki tuhandeid ja tuhandeid ettevõtjaid kontrollimas, kas nende lepingud ja kas nende tööjõud on legaalne või on siin tegemist kuritarvituste ja maksupettustega.

Kabineti üksmeelne otsus on, et sellega tuleb edasi minna, aga edasi tuleb minna nii, et kõik sektorid, sh ettevõtlussektor, ei tunneks ennast diskrimineerituna ja saaks täpselt aru, mida valitsus neilt ootab.
Nii et lühikokkuvõte selle punkti arutelust.

Juhataja
Palun, justiitsminister!

Raivo Aeg
Jaa, tere päevast ka minu poolt! Traditsiooniliselt kõik alustavad oma reisimuljetega, nii ka mina. Ja tegelikult samas formaadis, millega siin Mart lõpetas. See oli siis justiits- ja siseasjade nõukogu, mis toimus esmaspäeval ja teisipäeval Luksemburgis. Justiitsi arutelu oli esmaspäeval. No võib-olla mitte nii atraktiivselt, kuna see justiitsteema üldse on niisugune kuivem ja võib-olla natukene igapäevaelust kaugem, aga mis seal sellised olulisemad punktid justiitsministrite laual arutelul olid. Oli siis see, kuidas Euroopa Liidus paremini koordineerida korruptsioonivastast võitlust, kuidas seda hindamist sisse viia ja kuidas ka siis Euroopa Liidu enda institutsioonid allutada korruptsiooni n-ö hindamismeetoditele.

Teatavasti Euroopa Liit on juba GRECO (The Group of States against Corruption) vaatlejaliige. Nüüd avaldati enamuse toetust ka sellele, et Euroopa Liit kui selline võiks ikkagi liituda või saada GRECO täisliikmeks, mis siis tähendab seda, et ka Euroopa Liidu institutsioone hakatakse samadel alustel hindama, seda korruptsiooni hindamist tegema, nagu GRECO seda teeb liikmesriikidele. Seda üldiselt tervitati.

Paar riiki olid sellisel kõhkleval seisukohal. Näiteks, Prantsusmaa tõi välja sellise aspekti, et Euroopa Liidu institutsioone hakkavad hindama või nende korruptsiooniohtlikkust või korruptsiooni n-ö nõrkusi hakkavad hindama Euroopa Liidu välised institutsioonid, aga tegelikult praegu ju see Euroopa Liidu liikmesriikide puhul toimub.

Samamoodi kiideti heaks Eurojusti antud aruanne ja need järelmid ning avaldati tugevat toetust ka sellele, et järgmisel eelarveperioodil Eurojusti rahalised võimalused, mis ta esialgse projekti osas on, peaksid eelduslikult paranema. Selleks, et Eurojust saaks täita oma funktsioone just riikidevahelise justiitskoostöö koordineerimisel, uute initsiatiivide ellukutsumisel. Ja Eurojust ka siis kandis ette sellest, et nad on siin loonud sellise terrorismiregistri, kus liikmesriigid või Eurojusti partnerriigid, lepingulised riigid kõik peaksid sisestama oma informatsiooni käimasolevatest kriminaalmenetlustest, mis on seotud terrorismikuritegudega.

Siin rääkisime mingi aeg tagasi, et Euroopa Liit asub läbi rääkima Ameerika Ühendriikidega e-tõendite võimaldamise üle, et siis suured teenusepakkujad, nagu nad on, Twitter, Amazon, Facebook, et kõikidel liikmesriikidel oleks tagatud võrdne õigus, ligipääs e-tõenditele just nende teenusepakkujate poolt ja nende platvormide käest e-tõendite saamiseks. Ka Eesti selle mandaadi andis Euroopa Liidul nende läbirääkimiste alustamiseks. Siis need läbirääkimised, esimene kohtumine toimus 25. septembril, kus saadikud Euroopa Liidu ja USA poolt siis kohtusid, järgmine kohtumine on plaanitud novembrisse. Nii et eks siis kuuleb nende resultaatidest tulevikus.

Samamoodi üks oluline verstapost, mis nüüd lõpuks on leidnud lahenduse, on siis EPPO ehk Euroopa prokuratuur. Pikka aega oli ebakõla siin Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel, et kes saab siis esimeseks Euroopa peaprokuröriks või Euroopa Prokuratuuri juhiks. Nüüd on see konsensus leitud. Seal lõpus oli kaks kandidaati veel kaalukaussidel, üks oli Prantsusmaa, teine oli Rumeenia kandidaat. Lõplik otsus on siis see, et Rumeenia kandidatuur kiideti heaks ja tulevaseks Euroopa Prokuratuuri juhiks saab Rumeenia esitatud kandidaat.

Siseminister siin rääkis väga olulisest teemast, mis täna oli tõesti kabineti laual ja kus me pikalt selle üle rääkisime. Ma ei hakka neid punkte üle kordama, mida siseminister siin rääkis, sest see probleem on olnud aastaid ju tegelikult meil siin sihukeseks konnasilmaks, millest on räägitud. Aga väga tänuväärne on, et see memorandum siia (toim. kabinetinõupidamisele) toodi ja teema arutelule sai.

Aga mis ma siia juurde tahan lisada, on kindlasti see, mida oluliselt tuleb ka selle käigus vaadata, et see ka teoks saab, see on eeskätt keelenõuete jälgimine, eeskätt siis teenindussektoris sellesama võõrtööjõu osas, kes meil tuleb teenindussektorisse tööle. Eks te olete võib-olla isegi märganud, et kui te siin lähete kas restorani või kohvikusse, võib-olla isegi poodi, siis on juba probleem sellega, rääkimata sellest, et eesti keeles ei ole võimalik teenindust saada, siis seda ei ole võimalust saada paljudel juhtudel juba ka inglise keeles.

Meil on tekkinud meie mõistes meie jaoks umbkeelsed teenindajad. See on probleem, tegelikult, millest ei saa mööda vaadata. Teenindussektoris peab olema tagatud ka nende keelenõuete täitmine, eeskätt just selleks, et siis need tööandjad, kes välistööjõudu tööle võtavad, peavad kindlustama selle, et töötajad vastaksid elementaarsetele keelenõuetele ja inimesed, kes poodi või teenindussektorisse lähevad, saaksid teenindatud inimkeeles, mitte käte ja jalgadega vesteldes.

Mis puudutab nüüd seda, mille ka peaminister markeeris ära, et valitsus kiitis heaks ka seaduseelnõu, mis võimaldab määrata võrreldes tänasega oluliselt suuremaid väärteo- ja kriminaalkaristusi, eeskätt siis finantssektoris ja andmekaitsega seonduvatele rikkumistele reageerimisel. See lähtub eeskätt Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete realiseerimisega, ülevõtmisega meie õigusruumi. Kui me arvudest räägime, siis näiteks väärteo toimepanemise eest võib edaspidi väärteotrahv küündida kuni 20 miljoni euroni või kolmekordse kasu ulatuseni, mis tulu on teenitud selle väärteo toimepanemisega. Ja samamoodi on võimalik ka taandada see karistus siis ettevõtte käibele ja see võib ulatuda kuni 15%-ni konkreetse ettevõtte käibest.

Siis ka kriminaalkorras karistatavate süütegude eest karistusmäära, rahalise karistuse määra, tõstetakse tänaselt 16 miljonilt eurolt 40 miljoni euroni maksimaalselt. Mis puudutab nüüd, ütleme, tavainimest, siis ka nende elu on üritatud lihtsamaks teha. Rahatrahvi vabatahtliku tasumise aega, mis täna on 15 päeva, seda pikendatakse 45 päevale, just selleks, et kindlasti selle perioodi sisse jääks ka siis üks n-ö palgapäev, et inimene saaks oma kohustuse riigi ees realiseerida, ilma selleta, et peaks alustama täitemenetlust, et täitevametnik läheks siis konkreetselt isiku pangakonto kallale, anda selline inimlik mõõde ka sellele trahvi tasumise võimalusele juurde. Ja trahve võib ka tasuda etapiliselt, et samamoodi hõlbustada selle trahvi tasumise mehhanismi konkreetsele õigusrikkujale.

Nii. Aga see on nüüd see tänane samm. Kui me räägime nendest samadest finantsvaldkonna ja andmekaitse nõuete rikkumisest, mis on väga oluline ja n-ö tulevikku suunatud. Täna on käimas Tartu Ülikooli poolt juba ka konkreetne analüüs, et viia sisse Eesti õiguses ka haldustrahvide tegemise võimalus ja muude haldusmeetmete rakendamise võimalus. See kuulutati välja siin Riigikantselei poolt käesoleva aasta suvel, aasta lõpuks peaks see analüüs valmima.

Mis on siis nüüd vahe seal väärteokaristuse ja halduskaristuse vahel? Kui väärteokaristus tähendab seda, et seal on väga kõrge tõendamiskohustus, et tõepoolest, see on n-ö süüteomenetlus, kus tuleb tõestada väga selgelt ja tõendite põhiselt konkreetne süü ja selle põhjal siis saab langetada karistusotsuse.

Samamoodi on väärteokaristuste korral väga lühikesed aegumistähtajad. Siis halduskaristus või haldusmenetlus on oluliselt kiirem ja oluliselt paindlikum. Ja ka meie finantsasutused, eeskätt järelevalveasutused. Näiteks Finantsinspektsioon, Rahapesu Andmebüroo, on korduvalt selle teema lauale pandud eeskätt just rahapesuvastases võitluses ja pankade poolt, samuti teiste finantsasutuste poolt sellise hoolsuskohustuse paremaks täitmiseks, et sundida neid paremini täitma oma hoolsuskohustust, on seesama haldusmenetluse sisseviimine väga otstarbekas.

Nii et ma loodan, et siin õige pea me saame ka asuda selle kallale, et me sellise uue regulatsiooni või uue normi oma seadusandlusse saame sisse viia. Aitäh!

Juhataja
Palun, keskkonnaminister!

Rene Kokk
Jaa, tere ka minu poolt! Täna oli valitsuse istungil keskkonnaministeeriumi poolt kaks punkti. Üks oli ülevaade riigi lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisest saadud tulu kasutamise kohta 2018. aastal. Ja siis 2018. aastal sai riik tulu suurusjärgus 140 miljonit eurot, millest 50% kasutati erinevate keskkonnaprojektide rahastamiseks, mis siis leevendavad kliimamuutusi. Ja need olid siis erinevad energiatõhusust edendavad vähem saastavate transpordiliikide kasutuselevõtu ergutamine, üleujutusriskide maandamine ja muud sellised projektid.

Lisaks sellele on alates 2014. aastast ka toimiv veel selline lennunduses lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise pakkumine, millest 100% sellest rahast, mis sealt tuleb, läheb siis keskkonnamõjude ja keskkonnateadlikkuse arendamiseks. See oli 2018. aastal 140 000 eurot ja selle raha eest tehti siis viis projekti, mis olid seotud keskkonnateadlikkuse suurendamisega, rohevaldkonna iduettevõtjatele ja kliimamuutuste uurimiseks.

Ja teine punkt oli siis Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungiks, mis on tulemas järgmise nädala alguses Luksemburgis 13. ja 14. oktoobril. Eeskätt kalavarude ja uute kalakalakvootidega 2020. aastaks seonduvalt. Siin midagi väga head ei ole. Üldiselt kõik on väga tugevas vähenemistendentsis. Ainukene asi, mille suurenemist võib loota, on Liivi lahe räimekvoot ja seda 11% võrra. Eks siis paistab, aga üldiselt on kalavarudega seisud praegu kehvad ja igas muus positsioonis on plaanitud püügi vähenemist.

Siis valitsuskabinetis täna me juba jõudsime alustada ja jätkame sellega pärast pärast pressikonverentsi. Meil oli arutelul Linnamäe paisu teema. Keskkonnaministeerium koostöös kultuuriministriga on viinud selle valitsuskabinetti, et arutada, kuidas edasi minna sellega. Kuna tegemist on mitme ministeeriumi haldusalasse kuuluva objektiga, siis Kultuuriministeeriumi poolt on tegemist kultuurimälestusega, Keskkonnaministeeriumi poolt tegemist paisutusega, mille avamine annaks võimaluse lõhede populatsiooni parandamiseks. Aga siinkohal on väga palju nüansse, mida tuleb veel arutada.

Hetkel on Keskkonnaametis arutamisel vee erikasutusloa temaatika. Kohus on andnud praegu esialgse õiguskaitse ja eks me täna arutame siis valitsuses, kuidas edasi minna. Ja ettepanek on see, et anda paisuhaldajale õigus läbi pikendatud keskkonnamõju hindamise siis veel täiendada mingeid punkte ja vaadata, kuidas sellega edasi minna.

Siis rääkida tahan ka natukene Eesti olmejäätmete ringlussevõtu protsentidest. Teadupärast Eesti esitas ära Euroopa Liidule oma arvud seoses 2016-2017 aastal jäätmete taaskasutusse võtu kohta. Selle üle on päris palju juba kirjutatud ja räägitud. Kui Eesti kasutas enne meetodit nr 2, siis selle kohaselt oli Eesti 2016. ja 2017. aastal jäätmete ringlussevõtu protsent 32%.

Teadupärast on Eestil kohustus aastast 2020 võtta taaskasutusse 50% jäätmetest. Ja nüüd me muutsime meetodit. Meetod number 1, mis on täiesti legaalne ja on liikmesriikidel lubatud muuta kuni aastani 2020. Selle kohaselt on Eesti riigil esitatud number kasutuselevõtu kohaselt 52%. Nüüd, et ei jääks vale arusaama sellest, et me oleme lihtsalt arvutuslikult võtnud ühe sellise raamatupidamisliku nipi ja katsume sellest pääseda, siis selge on see, et tööd tuleb teha edasi selle nimel. Keskkonnaministeerium tegeleb väga oluliselt ja tugevalt selle nimel, et edasi minna, sest ega meil kuskil siin midagi jalga sirgu lasta pole. Me teame ette juba, et 2025 on meil tegelikult kohustus võtta 55% jäätmeid taaskasutusse. Ja see töö käib.

Lihtsalt praegu see protsess ongi tehtud selleks, et päästa Eestit võimalikust jäätmetrahvist. Ja ega siin ei olegi, no ma ei näe ka põhjust, et peaks väga häbenema, et võtta võimalik valik riigile, kas võtta maksumaksjale trahvikohustus või võita omale aega, et teha see asi korda ja jõuda sinna, nii nagu peab olema. Nii et selles osas töö käib ja ma olen optimistlik, et me suudame plaanitavate muudatustega lõpus sinnamaani jõuda ka, et hiljemalt 2025 me oleme saavutanud ka selle 55% jäätmete taaskasutusse võtu. Aitäh!

Juhataja
Suur tänu! Lähme edasi küsimustega. Palun ka nimi ja väljaanne ning kellele küsimus on suunatud.

Sven Soiver, TV3 „Seitsmesed uudised“
Küsimus peaministrile ja siseministrile. Kas Süürias toimuv koos sellega kaasneva ISIS-e võitlejate vabanemisohuga on kuidagi teemaks olnud Euroopa Liidu tasandil või valitsuse tasandil, et kas see toob kaasa mingeid julgeolekuohte?

Jüri Ratas
Aitäh! Need viimased arengud Süüria ja Türgi vahel on ju toimunud või rullunud viimase, ma ei tea, paarikümne tunni jooksul. Kindlasti me oleme väga mures nende pingete suurenemise pärast seoses alanud Türgi sõjalise operatsiooniga Põhja-Süürias, mis kindlasti ähvardab kahjustada selle regiooni stabiilsust.

Tuleb teha kõik selleks, et hoiduda inim- ja tsiviilohvritest ja loomulikult ka humanitaarolukorra edasisest halvenemisest. Meie NATO-liitlasel Türgil on kahtlemata legitiimsed julgeolekumured seoses terrorismiga selles piirkonnas, kuid neile kindlasti tuleks otsida poliitilisi ja diplomaatilisi lahendusi. Ja pikalt kestnud Süüria konfliktile tuleb leida poliitiline lahendus ÜRO raames tehtavate jõupingutuste kaudu.

Nüüd, Türgi on Euroopale oluline partner ju rändevoogude tõkestamisel. Kui te küsite, mis hetkel seal Süüria põhjaosas toimub, siis seda infot me saame ju kogu aeg juurde. Kas on uued ohud, ütleme, rändele, pagulastele? Sellises olukorras, kui olukorra destabiliseerimine läheb edasi, siis loomulikult on ohud.

Aga veel kord ma ütlen, et meil on ju täna Türgi ja Euroopa Liidu vahel olemas kokkulepe, on olemas leping, Euroopa Liit toetab Türgit selle lepingu alusel. Aga loomulikult sellised olukorrad kindlasti muudavad olukorda keerukamaks. Ja küsimus ei ole täna ju, kui me räägime Türgi aspektist, mitte ainult Süüria küsimus, vaid suure tõenäosusega Euroopa Liidu tasandil arutatakse neid teemasid, Türgi teemat, ma pean silmas, mis on seotud ka Küprosega ja teatud puurimistega ranniku lähedal Küprosel. Nii et eks see olukord ole üsna kompleksne ja keeruline mõlemas suunas. Aitäh!

Mart Helme
No Türgi rünnaku uudis on nii värske, et meil on raske mingisuguseid otseseid järeldusi teha. Need on spekulatsioonid, et kurdid jätavad valvamata need ISIS-e võitlejad – või kuidas keegi seda täheldada tahab, eestipärasemalt/mitteeestipärasemalt – ja et nad pääsevad vabadusse ja et Islamiriik võib uuesti jalad alla saada. Need on spekulatiivsed seisukohad. Ma ei usu, et kurdide huvides, kurdide julgeoleku huvides on nendel endal n-ö selja taga viies kolonn või mingid hübriidohud valla päästa.

Muidugi, iseenesestmõistetav on see, et sõjaliselt on Türgi kordades tugevam jõud, kui on kurdi kaitseüksused, isegi kui nad viivad läbi üldmobilisatsiooni, nagu võis ka eile telepildist näha, koosneb see ikkagi suures osas kergelt relvastatud maakaitseväelastest, kellest paljud on ka naisterahvad. Kui suur on nende operatiivruumi sügavus, ma ei oska hetkel hinnata, või kui suur võib olla abi, mida nad hakkavad saama kelleltki teiselt. Nad teatasid ju eile, et nad on sunnitud alustama koostööd Süüria režiimiga ja Assadi poole pöörduma abi saamiseks. Assad käsitleb Türgi rünnakut rünnakuna Süüria suveräänsuse vastu, Süüria territooriumi vastu, mis võib kaasa tuua terve rea selliseid välispoliitilisi ja ka rahvusvahelise juriidika seisukohast olulisi komplikatsioone.

Euroopa Liidu reaktsioon on olnud üsna üksmeelne ja Türgi suhtes hukkamõistev, aga me peame arvestama ka seda, et Türgi on lisaks veel NATO liikmesriik ja siin on väga selgelt näha, kuidas ühe NATO kõige tugevama sõjalise riigi Türgi ja NATO juhtriigi Ameerika Ühendriikide suusad on risti minemas, mis on meile kindlasti väga murettekitav.

Nii et kogu küsimus on väga keeruline. Valitsus praegu ei ole mingisuguseid omapoolseid kiireloomulisi samme astuma hakanud, me kogume informatsiooni. Üheks oluliseks informatsiooniallikaks on meile kindlasti välisminister, kes käis ka äsja just Ameerika Ühendriikides. Nii et me jälgime tähelepanelikult ja murega seda olukorda, nii banaalselt kui see ka ei kõla.

Euroopa Liidu siseministrite seisukohast võin öelda, et ka sealsamas Luksemburgis oli ühe teemana päevakorras terrorismivastane võitlus. Noh, nagu irooniana selle peale toimus kohe terroriakt Halles, Saksamaal. Me kõik teame, et terrori, terrorismiäärmusluse vastu võitlemine on samuti tohutult keeruline. Belgias ja Saksamaal on automaatidega relvastatud patrullid tänavatel juba mitu aastat, aga see ei ole vähendanud tegelikult terroriakte.

Siin on võtmeküsimus luures. Siin on võtmeküsimus eri eriteenistuste vahelises koostöös ja infovahetuses. See on jällegi väga keeruline, sest taas, ühe teemana oli meil arutlusel Luksemburgis küberkaitse, küberjulgeolek ja IT-alane koostöö liikmesriikide vahel.

Me tõdesime seda, mida me teame ka tegelikult Eesti Vabariigi siseselt, et meil on tohutu silotornide konglomeraat, kus infovahetus on äärmiselt keeruline, ja Euroopa Liidu raames on meil tegemist ka veel väga erinevate seadusandlustega, mille ühtlustamine on väga keerukas, et infovahetus saaks toimida tõrgeteta, aga samal ajal turvatuna.

Pikk maa on minna, aga vähemalt on liikumisega alustatud, sest ma julgen öelda, et veel pool aastat tagasi isegi neid teemasid ei käsitletud veel. Nüüd on neid teemasid käsitlema hakatud.

Ja ma ütleks niimoodi, et kui Euroopa Liidus tajutakse üsna sarnaselt teatud ohtusid, siis toimub liikumine ka väga kiiresti. Kui neid ohtusid tajutakse erinevalt ja selle erineva tajumise tulemusena riikide poliitilised agendad kisuvad väga eri suunda, siis toimub liikumine edasi väga aeglaselt.

Ma arvan, et praegu Lähis-Idas toimuv on katalüsaator, mis paneb sellealase koostöö oluliselt kiiremini liikuma. Aga loomulikult, Euroopa on suur ja kirev, töötab teatud rutiiniga. Ja selles mõttes nüüd päeva-paari või nädala-paariga midagi ei juhtu. Aga ma olen üpriski veendunud, et detsembris on terrorismi tõkestamine ja kõik sellega seonduv juba märksa küpsemal kujul laual.

Ja ma arvan, et noh, kuna siin Euroopa Liidus justiits- ja siseministrid töötavad nagu paaris tandemina, et kord on ühtede ministrite nõukogu esimesel päeval ja teiste oma teisel päeval, siis ma olen üpriski veendunud, et samad küsimused saavad olema ka justiitsministrite kohtumisel käsitlemisel. Ja see on selles mõttes ka väga oluline, et tõepoolest ilma õigusliku raamistuseta ei ole võimalik midagi ette võtta.

Samal ajal, kui jõuõlg puudub, siis ka seadused üksinda ei maksa mitte midagi, kui neid ei ole võimalik ellu viia. Ma olen täiesti veendunud, et siin saab liikumine toimuma oluliselt kiiremini kui seni. Aga tänasel päeval sisuliselt mingi 30 tundi pärast seda, kui olukord on eskaleerunud ja NATO liikmesriikide vahelised seisukohad sündmuste arengu ja sündmuste lahendamise osas on väga erinevad, on ennatlik oodata, et ka Eesti Vabariigi valitsus praegu astuks mingisuguse väga resoluutse omapoolse initsiatiiviga välja.

Me kindlasti käsitleme seda. Ega meil ei olegi teist võimalust, kui käsitleda seda.

Aga ma tahan ühte asja veel öelda, see on hoopiski meeldivam teema. Eesti saab saba tõsta. Pöördus minu poole Kreeka siseminister Luksemburgis, kes tahab tulla Eestisse tutvuma meie ID-kaardi kogemusega, meie e-riigi kogemusega. Saadab ette juba lähiajal oma eksperdid. Kuna tema oli saanud oma peaministrilt ülesande võtta kõik, mida on võimalik õppida Eesti e-riigi ja ID-kaardi kogemusest. Ja tõenäoliselt juba õige pea on meil oodata Kreeka siseministrit selleteemalisele kohtumisele. Aitäh!

Toomas Sildam, ERR
Natuke piinlik muidugi nüüd selliste suurte teemade juurest tulla väiksemate küsimuste juurde, aga … Härra peaminister, mida ütlete lohutuseks maakonnalehtedele ja nende lugejatele, kes on silmitsi Eesti Posti otsusega tõsta kojukande hinda 11,1%, mille kohta Hans Mere, Sakala peatoimetaja ütles, et maal elamine on endiselt karistus?

Jüri Ratas
Aitäh! See viimane kommentaar, vastupidi, tuleb töötada, ma arvan, selle nimel, et Eestis elamine on igal pool väga hea privileeg, on see maal või linnas. Aga tulles selle teema, probleemi juurde, on see ju olnud aastaid üleval, et kojukanne läheb kallimaks. Probleemid on nädalavahetuste kojukandes.

Riik mida on teinud? Riik on suurendanud oma toetust Eesti Postile. See oli siis käesoleval aastal 1,8 miljonit eurot, varasemalt oli see dotatsioon 1,3 miljonit. Eesti Posti hinnangul see ei kata neid kulutusi täielikult ära. Ma tean seda, et minister Kingole on see informatsioon edasi antud. Minu teada järgmine Eesti Posti erakorraline üldkoosolek on kavas 22. oktoobril.

Kindlasti ma usun, et minister seda teema käsitleb, me oleme temaga ka sellest rääkinud, et kanne peab olema kättesaadav ja seoses ka hinnapoliitikaga kättesaadav, nii et loodame siis, et oktoobri lõpus neid teemasid see erakorraline üldkoosolek taas käsitleb. Aitäh!

Raimo Poom, Eesti Päevaleht ja Delfi
Küsimus läheb härra Aegile ja ehk ka härra Helme kommenteerib. Kuidas nüüd on selle peaprokuröri kandidaadi toomisega valitsusse? Saate te konkreetselt juba öelda, millal te toote selle valitsusse, kelle kandidatuuri te üles seate ja kas te olete siseministrilt kuulnud, kes võiks olla see EKRE kandidaat, olete arutanud temaga kandidatuuri? Ehk härra Helme ütleb, kes see EKRE kandidaat on.

Raivo Aeg
No ma vastan siis. Aitäh küsimuse eest! Kindlasti lähinädalatel väga-väga oluline küsimus. Täna me ei ole veel seda kuupäeva siin kokku leppinud, millal me selle küsimuse arutelu valitsusse toome. Aga mina olen omapoolse kandidaadi nimetanud, selleks on proua Perling, et ta jätkaks järgmised viis aastat oma ametipostil. Selleks on ka erakonnas, me oleme seda arutanud, toetus olemas.

Mis puudutab seda teemat laiemalt, siis riigi peaprokuröri kandidatuuri nimetamine on justiitsministri valitsemisala, justiitsministri küsimus ja kohustus. Nii et justiitsminister peab sellega tegelema. Loomulikult läbi konsultatsioonide koalitsioonipartneritega. Aga küllap me siin paari nädala jooksul jõuame, ma loodan, lahenduseni.

Mart Helme
Jaa, mina vastan selle peale, et meie ei nimeta kedagi enne, kui me oleme põhimõtteliselt kokku leppinud, kas meil tekib koalitsioonis konsensus või ei teki. Arutame need asjad koalitsioonis rahulikult läbi, aga me ei hakka tekitama mingit ajakirjanduslikku ega ühiskondlikku ažiotaaži erinevate nimede ümber. Kes on kelle kandidaat, keda keegi armastab rohkem ja keda keegi armastab vähem. Ajakirjandus loomulikult soovib alati intriigi, me teile seekord intriigi ei paku. Aitäh!Raimo Poom

Raimo Poom
Peaminister Ratas, teie asetäitja oli eile Riigikogus ja lubas seal põllumeestele väga head uudist, et kümme miljonit põllumeeste top-up’iks, mis on praegu puudu, leitakse.

Mart Helme
Ma ütlesin, et me otsime.

Raimo Poom
No see oli üsna kindlas … et küll ta leitakse. Kas ja kust see leitakse, härra peaminister?

Jüri Ratas
No aga see on ju õige, et Riigikogu võtabki vastu aasta eelarve. Eelarve menetlus on praegu Riigikogus, kolm lugemist, eks Riigikogu liikmed soovivad oma selliseid prioriteete näha ka loomulikult eelarves. Teil on õigus, härra Poom. Hetkel on tõesti sellest maksimumtasemest, 15 miljonist olemas eelarves viis miljonit. Eks me ju kogu aeg ka otsi – mitte ainult Riigikogus, vaid ka valitsustasandil – paremaid otsuseid, ka rahastamise osas, aga midagi ei ole teha, me peame lähtuma ka selle piiratud ressursiga, milleks on rahaline aspekt. Aitäh!

Sven Soiver, TV3
Küsimus Omniva teemal veel peaministrile. Riik võtab Omnivast ka dividende välja – üle kahe miljoni vist oli viimati. Kas see võiks olla teie arvates kattekoht, kuidas kojukande hind ei kallineks? Või te nõustute Kingoga, kes ütles, et lehed peaksid ise oma ärimudeli üle vaatama?

Jüri Ratas
No see aasta peaks olema minu teada Eesti Posti dividendideks 1,6 miljonit eurot. Ja eks see ole loomulik, et riik soovib oma osalusega ettevõtetest ka dividende võtta. Samas, see konflikt on ju tõesti ühiskonnas kogu aeg, et kas riigiettevõte peab lähtuma ainult majanduslikest näitajatest või peab hoidma ka seda sotsiaalmajanduslikku poolt Eesti ühiskonnas, eks ju, milleks on mõistlikul tasemel lehtede ja üldse kirjade kojukanne.

Nüüd, eks Eesti Post peab neid küsimusi jätkuvalt arutama. Nagu ma vastasin ka härra Sildamile, siis selleks on ju aega, järgmine üldkoosolek on oktoobrikuu lõpus. Need on nii olulised teemad, kindlasti me ministriga nendel teemadel arutame lähipäevadel, mis need võimalused on. Kui küsimus on, kas dividendid ära jätta. Järgmise aasta dividendipoliitika on ju riigi eelarvestrateegias või riigieelarve eelnõus paigas. Nii et päris üks ühele kindlasti seda võrdlust tuua ei saa. Aitäh!

Toomas Sildam, ERR
Härra peaminister! Eesti õhuruumi on valvanud korduvalt Itaalia lennukid NATO missiooni raames. Selge solidaarsuse väljendus. Kas teie välistate täielikult, et Eesti oma solidaarsuse väljendusena ulataks Itaaliale abikäe ja võtaks sealt mõned pagulased vastu, kui vajadus selle järel tekib? Vabatahtlikult, ma ei räägi mingitest kvootidest.

Jüri Ratas
Aitüma! Ma mäletan, see oli umbes kaks ja pool aastat tagasi, kui tänase peaministri Conte eelkäija Paolo Gentiloniga oli meil päris pikalt sellel teemal vestlus. Minu ütlus oli talle see, et kui Eesti võtab üldse Itaaliast vastu pagulasi, siis meie üks kriteerium või soov on see, et me saame viia neid intervjuusid läbi oma inimeste, oma politsei esindajatega, sotsiaalvaldkonna esindajatega Itaalias.

See oli toona päris suur vaidlus, see lõpuks lahenes. Ja tõesti, Eesti mõned pagulased siis oli nõus vastu võtma. Me lähtume hetkel sellest põhimõttest, mis meil koalitsioonis on kokku lepitud, aga see kehtis ka eelmise koalitsiooni puhul, minu teada ka üle-eelmise puhul, ja see on see, et vastuvõttev riik peab olema sellega nõus ehk see on vabatahtlikkuse alusel.

No Itaalia on ju rääkinud mitte ainult inimeste vastuvõtmisest, pagulaste vastuvõtmisest, vaid ka panustamisest, iga Euroopa liikmesriigi panustamisest siis, ütleme, Euroopa välispiiride kaitsele.

Ma mäletan, kui Eesti oli eesistuja, oli tõsine arutelu selle üle, et see Aafrika usaldusfond, et sinna rohkem panustada, et keegi võtaks selle initsiatiivi. Minu meelest see oli 2017. aasta keskpaigas, kui Eesti otsustas, et me panustame sinna lisaks veel ühe miljoni, et just lähteriikides seda elu-olu aidata kaasa, et inimeste olukord oleks parem.

Nii et eks neid teemasid võib arutada, aga kindlasti me lähtume sellest vabatahtlikkuse printsiibist. Hetkel me ei ole teinud ühtegi otsust, et võtta vabatahtlikkuse alusel juurde pagulasi. Aitäh!

Toomas Sildam
Aga see ei ole ka välistatud?

Mart Helme
Jaa, ma täiendaksin natukene. Härra Sildam soovib jälle ajakirjanikuna intriigi.

Toomas Sildam
Absoluutselt mitte!

Mart Helme
Ikka soovib, et härra peaminister ütleks teistmoodi, kui mina ütlesin meediale.

Toomas Sildam
Ma ei viidanud teile, härra Helme.

Mart Helme
Aga mina viitan. Aga ma ütlen niimoodi, et väga sümpaatne esinemine Luksemburgis oli Prantsusmaa ministril, ta vist oli aseasesiseminister, kes ütles väga selgelt välja: Prantsusmaal saadakse aru, et tegemist on mitte ainult pagulas- või immigratsiooniküsimusega, vaid küsimus on ka liikmesriikide sisepoliitika küsimusega. Ja seda küsimust ei saa asetada nii, et see Euroopa Liitu lõhkuma hakkab.

Pange nüüd tähele! Seda küsimust ei saa asetada nii, et see Euroopa Liitu lõhkuma hakkab. Seepärast Prantsusmaa tervitab igati igasugust solidaarsuse ilmingut, mis on ka mitte immigrante vastuvõttev, vaid muul moel, mis tahes moel panustav. Mis tahes moel panustav. Ja mina oma sõnavõtus ütlesin: Eesti on valmis ilmutama solidaarsust ja panustama tehnilise abiga, inimabiga ja muu abiga, ekspertiisiga, et aidata selle küsimuse lahendamisele kaasa.

Me mõistame nende riikide muret, kes on n-ö esmased vastuvõtvad riigid. Aga me ei ühine kindlasti mingisuguse ümberjaotamise mehhanismiga. Me oleme valmis omapoolse panuse andma muul moel. Ja see on täpselt see, mida ütles Prantsusmaa esindaja. Andke muul moel, ärge jääge kõrvale, keegi ei sunni teid otseselt vastu võtma immigrante.

Sven Soiver, TV3
Peaministrile küsimus, lühike vastus.

Jüri Ratas
Aga miks lühike?

Sven Soiver
Aeg surub peale, loeti just sõnad peale. Aga leppeta Brexiti on suur oht. Kui suureks te hindate võimalust, et selle paari nädala jooksul, mis on jäänud, pannakse lauale mingi paber, mis seda edasi lükkab ka või mingi leppekoha leiab, kasvõi Iiri küsimuses?

Jüri Ratas
Viimase aasta elu on ju näidanud seda, et kui see viimane minut hakkab tiksuma või viimane tund, siis püütakse teha mõlemalt poolt kõik, et see Brexit ei oleks leppeta. Kas lükatakse edasi, kas oodatakse mingeid uusi ettepanekuid? Noh, ma arvan, et hoolimata sellest, et on olnud üsna jõulisi avaldusi Suurbritannia poolt, et 31. oktoober igal juhul on lahkumine, tähendab see elukorralduses ka Suurbritanniale, Suurbritannia kodanikele ja ettevõtetele väga suurt segadust ja murekohtasid.

Nii et kui te küsite minu hinnangut, et kas see on võimalik, et taas toimub edasilükkamine, siis ma arvan, et on võimalik see, et tehakse … Mitte ei ole võimalik, vaid täiesti kindlasti kõik jõupingutused, et see lahkumine ei oleks leppeta.

Anda tõenäosust, mis protsent see on, siit Tallinnast seda on väga raske hinnata. Ma arvan, et sama raske on seda hinnata ka Londonist. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Pressikonverents on läbi.