Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 10. jaanuar 2019

10. jaanuar 2019 - 14:39

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, välisminister Sven Mikser ning rahandusminister Toomas Tõniste.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/z9YYQoceMyw


Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, välisminister Sven Mikser ning rahandusminister Toomas Tõniste. Ja annan alustuseks sõna peaminister Jüri Ratasele.

Jüri Ratas
Tervist, auväärt ajakirjanikud! Kõigepealt ma alustan sellest … Ja ma tänan, ma vaatasin, et mõningad on selle pealkirja ära parandanud. Täna ei teinud valitsus ühtegi sundvõõrandamise otsust. Otsus oli see, et eraldada raha, ja otsus oli see, et läbirääkimiste teel leida see lahend ja võimalus.

Nüüd, valitsuse tänasel istungil oli 13 päevakorrapunkti. Valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad Brexiti leppe osas. Eesti toetab Ühendkuningriigi väljaastumislepingu allkirjastamise otsuse vastuvõtmist ja sõlmimise otsuse heakskiitmist. 27 riigi liidrid on sellele leppele oma poliitilise heakskiidu andnud juba novembris eelmise aasta lõpus ja tänane otsus on seotud siis Euroopa Liidu poolse juriidilise valmisoleku tagamisega leping jõustada peale Suurbritannia otsust. Kindlasti täpsemalt räägib sellest välisminister.

Nüüd, valitsuse istungi järel arutasime kabinetinõupidamisel kolme teemat. Kõigepealt, keskkonnaminister andis ülevaate metsaseaduse arengukava 2030 koostamisest. Teatavasti on hetkel üsna väheseid, aga metsanduse arengukava on üks neist, mis siis peab saama Riigikogu täiskogult heakskiidu. Eks selle menetlemisega ja koostamisega tuleb peale hakata.

Me kiitsime selle ka heaks ja selle tegime siis, kabinetinõupidamise otsuse tegime peale seda valitsuse istungi otsuseks. Nüüd jätkub protsess, mis on seotud keskkonnamõju strateegilise hindamise tellimise ja arengukava koostamise töögrupi ja temaatiliste töörühmade loomisega. Ja kindlasti oli oluline ka see, mida täna mainiti ära, et sellesse arengukava koostamisse kaasatakse ka erinevaid huvigruppe.

Nüüd üks huvitav uudis, mis minu meelest on oluline ja ma soovin selle igal juhul ära mainida. Siin Tervise Arengu Instituudi tehtud uuringu kohaselt tuli uudis, mis puudutab igapäevast suitsetamist. Ja kui veel 2004. aastal Eestis oli igapäevasuitsetajaid üks kolmandik, 33% täiskasvanud elanikkonnast, siis eelmisel aastal – esialgsed andmed on tulnud – neid inimesi on veidi üle 17%. Nii et see kindlasti annab päris head julgust ja näidet positiivsest muutusest. Aitäh!

Juhataja
Välisminister Sven Mikser, palun!

Sven Mikser
Jah, aitäh! Välisministeeriumil oli tänases valitsuse päevakorras õige mitu punkti. Ma millegipärast eeldan, et võib-olla ei põhjusta väga suurt avalikku huvi Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu arutelu ega ka ilmselt mitte Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu, aga kahtlemata on oluliste dokumentidega, oluliste eelnõudega tegu ka nende puhul.

Küll aga, jah, nagu peaminister juba märkis, võeti vastu siis Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise lepingu allkirjastamise ja sõlmimise otsus. Tegemist on siis tõepoolest Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi poolt kokku lepitud leppe tekstiga, millele siis Euroopa Liidu poolt kirjutavad alla – eeldusel, et see leping leiab ka siis 15. kuupäeval eelduslikult Suurbritannia parlamendi alamkojas toimuval hääletusel toetust –Euroopa Liidu poolt ülemkogu president Tusk ja komisjoni president Juncker, misjärel – eeldusel, et see kõik niimoodi juhtub – siis juba saab viia läbi vajalikud ratifitseerimisprotseduurid. Kuna tegemist ei ole siis liikmesriikide jaoks välislepinguga, vaid on tegemist Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelise lepinguga, siis need ratifitseerimisprotseduurid tuleb läbi viia Suurbritannia parlamendis ja Euroopa Parlamendis.

Nagu ka juba varem räägitud, siis oleme analüüsinud erinevate valitsusasutuste lõikes ka seaduste muutmise vajadust. On terve hulk õigusakte, mille muutmiseks on vajadus lähtuvalt siis Ühendkuningriigi eeldatavast lahkumisest Euroopa Liidust. Ja mõnedel juhtudel, näiteks Euroopa Parlamendi valimise seaduse osas, on Riigikogu need seadusemuudatused ka juba siis heaks kiitnud ja nad on ka jõustunud, teiste puhul seisab see protseduur veel ees. Mitmed neist seaduseelnõudest asuvad siis meie Vabariigi Valitsuse töökorralduse mõttes Siseministeeriumi haldusalas, aga loomulikult on ka selliseid, mis asuvad siis Justiitsministeeriumi või Rahandusministeeriumi valitsemise alas.

Kuna, noh, oleks ilmselt naiivne salata, et eksisteerib ka võimalus, et Suurbritannia parlament 15. kuupäeval langetab teistsuguse otsuse kui see, millest lähtuvalt me siis oma tänase otsuse tegime. Sellisel juhul komisjoni juhtimisel valmistatakse ka Ühendkuningriigi lepinguta lahkumise stsenaariumiks, mis samamoodi tingib nii meie jaoks siseriiklikult seaduste muutu muutmise vajadust. Loomulikult mitmed nendest otsustest ja poliitikatest, mis peavad saama siis vastavalt korrigeeritud või muudetud ka sel juhul asuvad Euroopa Liidu n-ö eksklusiivse reguleerimise ruumis, mis tähendab, et ka selleks ettevalmistused toimuvad siis komisjoni koordineerimisel. Mõistagi, kõige tundlikumate teemade hulgas ka sellisel juhul on kodanike õiguste temaatika, siis Euroopa Liidu 27 liikmesriigi kodanike tulevik Suurbritannias ja vastupidi.

Nii et selles protsessis mõistagi on palju määramatut. Väga palju nüüd n-ö poliitilisi tõenäosusi tänasel päeval otsustama või ennustama hakata ilmselt ei ole mõistlik, küll aga tuleb olla siis valmis, et kõik olulised-elulised protsessid saaksid tõrgeteta jätkuda nii sellel eelduslikul juhul, et lahkumislepingus lepitakse kokku, kõik vajalikud protseduurid viiakse läbi – ka sellisel juhul ootab meid ees ju üleminekuaeg väga mitmes valdkonnas – kui ka siis kõigil alternatiivsetel juhtudel.

Juhataja
Rahandusminister Toomas Tõniste, palun!

Toomas Tõniste
Aitäh! Kõigepealt võib-olla eilse rõõmsa uudise taustal, et meie tublid naised võrkpallis jõudsid Euroopa meistrivõistluste finaali. See oli tõesti väga hea uudis ja õnnitlused minu poolt.

Aga kui nüüd valitsuse istungi juurde tulla, siis täna kiideti heaks kaks väga olulist seaduseelnõu muudatust, mis aitavad vähendada riigiasutustes töö dubleerimist, aitavad säästa, vähendavad kulusid ja ka kodanike kohustust andmete esitamisel.

Esiteks kiitis valitsus heaks raamatupidamise seaduseelnõu muudatused, millega riigi raamatupidamine läheb täielikult üle e-arvetele. Praegu saadetakse avalikule sektorile aastas ligikaudu kaks miljonit arvet – nii paberarvetena, PDF-kui ka e-arvetena – ning nende töötlemine erinevates süsteemides tähendab riigile hulka lisatööd ja kulu. Ja oleme ka siin Euroopa Liidus mahajääjate hulka jõudmas.

Era- ja avaliku sektori vahel liigub vaid 19% arvetest e-arvetena. Ja me räägime neist arvetest siis, mis luuakse, edastatakse ja säilitatakse elektroonilises keskkonnas ning ei ole PDF-arved. Ehk foto asemel liiguvad nüüd edasi numbrid ja masinad suhtlevad omavahel.

Soovime muuta e-arvete saatmise avalikule sektorile kohustuslikuks, sellepärast, et see vähendab arvete töötlemiseks kuluvat töö hulka ja aega, säästab maksumaksja raha ja võimaldab tõsta raamatupidamise kvaliteeti. E-arvete tasuta saatmiseks erasektori jaoks on riik loonud võimalused e-arveldaja tarkvaras, kust saab edastada piiramatus koguses e-arveid avaliku sektori asutustele. Nüüd läheb see eelnõu Riigikogusse ja ma väga loodan, et nad jõuavad selle ära menetleda ja siis peaks seadus kehtima hakkama 1. juulist 2019.

Teiseks kiitis valitsus heaks eelnõu, millega pannakse paika riiklikes andmekogudes olevate andmete kvaliteedinõuded ning nende hoidmise ja kasutamise tingimused. Tulemusena saab andmekogudes olevaid andmeid laialdasemalt ristkasutada ja vähendada on esitajate halduskoormust. Soov on, et statistika koostamiseks üha enam võetaks kasutusele juba andmekogudes olevaid andmeid ning tagada neile riigiasutuste ligipääs järgides igal juhul ka kõiki vajalikke andmekaitsereegleid. Ja mida rohkem me kasutame olemasolevaid andmeid, seda vähem peab neid küsima teiste käest. Ehk see selge ja kindel arusaam, et küsid ühe korra, kasutad mitu korda, on ka reaalsuseks jõudmas.

Muudatusi on siin eelnõus veel ka teisi. Seni on seaduses reguleerimata olnud riiklikul tasandil andmehalduse koordineerimisülesanne, mis nüüd antakse Statistikaametile kui riigi peamisele andmetega tegelevale kompetentsikeskusele. Ja seadusesse lisatakse ka andmejagamisteenus, mis võimaldab Statistikaametil suunata riigil olemasolevaid andmeid senisest paremini teiste riigiasutuste kasutusse ja tekib ristkasutuse võimalus.

Statistikaga seonduvalt tegime täna veel ühe otsuse. Valitsus kiitis heaks järgmise viie aasta statistikatööde loetelu. See koosneb 156 statistikatööst ning lähtub riigisisesest ja rahvusvahelisest statistika vajadusest. Ja võib-olla suurim näide ja kõige mahukam näide on siin 2021. aastal toimuv registripõhine rahva ja eluruumide loendus, mille ettevalmistamiseks toimub siis selle aasta sügisel teine prooviloendus.

Lisaks kinnitasime selleks aastaks toetusfondist üldhariduskoolidele üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotust. Omavalitsustele antakse sel aastal üldhariduskoolide toetuseks kolmsada nelikümmend kaks miljonit eurot. Võrreldes 2018. aastaga on haridustoetuse maht kasvanud 28 miljoni euro võrra. Ja toetuse suurenemine on seotud õpilaste arvu kasvuga ja kooliõpetajate palga alammäära suurenemisega. Seoses sellega kasvab siis üldhariduskooli õpetajate arvestuslik keskmine kuine brutopalk 120 euro võrra, 1500 euroni.

Valitsus kiitis ka heaks 2017. aasta riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja ka mittetulundusühingute koondaruande. See oli küll väikese viitajaga, kuid kindlasti vajalik, et omada ülevaadet, millega meie riigiettevõtted tegelevad ja kuidas oleks veelgi efektiivsemalt võimalik edasi minna.

Ja tahaks ka siin omalt poolt üle korrata peaministri tehtud tähelepanekut, et täna ei otsustatud istungil mingit sundvõõrandamist, vaid täna eraldati Vabariigi Valitsuse reservist raha miljon eurot vabatahtlikuks läbirääkimiseks, ostupakkumiseks. Nii et kindlasti ei ole siin tegemist täna mingi sundvõõrandamisega. Aitäh!

Juhataja
Nüüd on võimalus küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, kellele küsimus on suunatud ja küsime läbi mikrofoni. Palun!

Märt Belkin, BNS
Aitäh! Küsimus Põhja-Kiviõli teemal ja siis rahandusministrilt ja peaministrilt võib-olla. Nagu te mainisite, siis sundvõõrandamist täna ei otsustatud, aga äkki te saate natuke rääkida sellest, et eraldatud miljon, kuidas see jaguneb, millele see täpselt jaguneb – ma eeldan, et seal on mingid mõõdistamised ja juriidilised toimingud ka sees, selles summas – ning mis on nüüd järgmised sammud ja ajakava, millal te loodate jõuda pakkumiseni. Kui realistlikuks te peate seda, et on võimalik ilma sundvõõrandamise otsust tegemata jõuda siis tulemuseni, mis rahuldab mõlemat osapoolt?

Toomas Tõniste
Aitäh! Ma võib-olla omalt poolt alustan. No see vaidlus on ju üleval aastast 2006. Kui keegi räägib, et see on midagi uut ja järsku siia kuskile tekkinud teema, siis seda kindlasti kohe mitte. Ja igal juhul valitsus on seisukohal, et me eelistame sellist kokkulepet. Selle jaoks me oleme ka eraldanud summa, miljon eurot selle probleemi lahendamiseks. Kas jõutakse kokkuleppele? Pakkumist läheb tegema minu teada Maa-amet, tema siis on see, kes edasi menetleb, et nii see protsess hakkab käima. Rohkem ma nüüd siin ei oska omalt poolt midagi lisada.

Jüri Ratas
Ma tahaks ka lisada, et kindlasti ka täna, kui me seda arutasime istungil, kõik said aru ju, et sundvõõrandamine on see kõige viimane samm, kõige viimane etapp ja sellest keegi ei ole ju esmajärjekorras huvitatud ega soovi seda. Nii nagu rahandusminister ütles, protsess on käinud rohkem kui kümme aastat ja siin on vaja leida ikkagi lahendus, ja minu meelest lahendus kahe osapoole vahel. Tänane rahaeraldus tõesti ka selle võimaluse annab, et saab teha konkreetsed pakkumised ja siis on näha, kas sealt tuleb lahendus või ei tule. Nii et ma kindlasti ei võtaks juba eos ette seda põhimõtet, mis küsimuses oli, et millal algab sundvõõrandamise etapp. Ei, ma väga loodan, et kõik osapooled teevad selle nimel tööd, et seda ei algagi. Aitäh!

Märt Belkin, BNS
Ma korra täpsustaks või küsiks lisaks. Siin maaomanik N. R. Energy on üpriski, ütleme, agressiivse retoorikaga avalikkuses esinenud või jõuliste sõnumitega ja muuhulgas nimetanud võimalikku sundvõõrandamisprotsessi poliitiliseks korruptsiooniks ning muuhulgas väljendanud ka seda, et ta leiab, et maad on mitu korda rohkem väärt kui teie poolt praegu eraldatud summa. Kuivõrd te nüüd praegu olete olnud valitsusena kontaktis maade omanikuga ning, ütleme, kui konstruktiivne seeläbirääkimiste õhkkond praegu üldse olla saab?

Toomas Tõniste
Veel kord: Rahandusministeeriumi n-ö esindajana, ministrina ütlen, et täna on eelnõu või otsus eraldada reservist raha miljon eurot, et need läbirääkimised toimuksid millegi alusel, et saaks teha pakkumise, vabatahtliku ostupakkumise maaomanikele. Siin on võib-olla ka natuke numbritega niimoodi laialt ringi käidud. Kindlasti ei saa maaomanik olla seisukohal, et see maavara, mis seal maa all on, kuulub temale, ja need numbrid, mis siin vahepeal on ka läbi käinud kunagi, 150 miljonit ja 100 miljonit jne, noh, me ei saa jagada riigi raha siin, öelda, et see on minu oma. Eks kuskil see kokkulepe on olemas ja ma ka loodan väga, et jõutakse kokkuleppele ja kõik saavad rahulikult edasi minna.

Eve Heinla, TV3
Ma küsiks reitingute kohta. Valimistulemuste selgumiseni on jäänud täpselt 52 päeva. Tõenäoliselt te jälgite ka väga-väga hoolega neid numbreid, mis siis täna jälle järjekordselt avalikustati, nüüd vist eelviimane kord, ma arvan. Kuivõrd rahul te oma erakondade positsioonidega olete? Kõigi kolme ministri käest küsin. Aitäh!

Jüri Ratas
Aitäh! No Reformierakond näitas jälle, et ta on liider, aga see annab vähemalt minule ja Keskerakonnale jõudu juurde. Ma usun, et see vahe, see üks protsent või täpsemalt 1,1%, millega Reformierakond täna juhib, on võimalik ikkagi järgnevate nädalatega tasa teha ja sealt mööda minna. Nii et kindlasti see, millest me oleme lähtunud, on olnud see, et olla Eestimaal väga aktiivsed elanikega kohtumistel, mitte ainult keskustes, vaid ka seal metsatuka taga olevas talus. Ja eks sellest põhimõttest me lähtume. Meil on nüüd selle nädala laupäeval ka valimiskonverents, kus me lõplikult volikogu tasandil oma valimisplatvormi kinnitame, ja ma arvan, et need on need ideed siis, mida me saame peale seda veel konkreetsemalt ja aktiivsemalt ja laiapõhjalisemalt inimestele tutvustada. Nii et ma arvan, et positsioon on täna päris päris hea, pidades silmas 3. märtsi. Aitäh!

Sven Mikser
Aitäh! Noh, ma arvan, et eks reitingunumbrid kindlasti on ajakirjandusele väga magusaks materjaliks. Ja alati, kui reitingud tõusevad, on sellest loomulikult rõõmu ja need annavad indu ka erakondadele. Sotsiaaldemokraatide jaoks selles mõttes võrreldes eelmise sama küsitlusfirma poolt läbi viidud küsitlusega on trend rõõmustav. Aga kindlasti ei istu sotsiaaldemokraadid kontoris ega oma töökohtadel ja ei jälgi reitinguid, vaid me teeme kampaaniaid. Kampaania on ju tegelikult alles üsna varases järgus.

Tõsi, Eestis valimiskampaania toimub üsna veidral moel – suured, nähtavad plakatid võetakse siis, kui kandidaadid saavad registreeritud, just maha. Aga sotsiaaldemokraadid loomulikult käivad valijate seas, räägivad sellest, mida me oleme teinud, mis annab kindlasti usutavust ka kõigele sellele, mida me kavatseme teha järgmise nelja aasta jooksul, eeskätt seoses lastega perede toimetuleku parandamisega, aga ka üldise sotsiaalse turvalisuse tagamisega. Tõepoolest, me usume, et Eestis iga inimene loeb, elagu ta ükskõik millises omavalitsuses, olgu ta noor või vana, mees või naine, eesti või mõne muu emakeelega jne, jne. Ja kindlasti on üks oluline valikukoht järgmiseks neljaks aastaks ka see, kas Eesti tahab jätkata sellise avatud liberaalse demokraatiaga või valida mingisuguse alternatiivi. Ja siin on sotsiaaldemokraatide seisukoht selle avatuse ja liberaalse demokraatia kaitsel väga-väga selge, väga järjekindel, väga järjepidev. Ma usun, et ka valijatele näha. Me usume, et on arvestatav hulk valijaskonnast, kelle jaoks ka see teema võib-olla, mis ei seondu konkreetsete sotsiaal-majanduslike lubadustega, mingisuguste rahanumbrite lubamisega, on siiski oluline. Nii et need on asjad, millest sotsiaaldemokraadid valimiskampaania jooksul räägivad, ja need on ka asjad, mida sotsiaaldemokraadid on viimase viie aasta jooksul erinevatesse valitsustesse kuuludes tähtsustanud ja palju korda saatnud.

Ma usun, et selle valimisteni jäänud pisut enam kui 50 päeva jooksul tuleb ilmselt neid reitinguid ka mõnevõrra tihedama sammuga kui tavaolukorras. Eks nad mingi indikatsiooni annavad, kas ollakse õigel teel või mitte. Ja võib-olla mingisuguseid minimaalseid korrektuure võimaldavad ka teha, aga keegi kindlasti ennast kuidagi väga põhimõtteliselt ümber brändima ju selle valimisteni jäänud vähem kui kahe kuu jooksul ei hakka. Sedavõrd tark on Eesti valija küll ja kindlasti ka meedia näeb selle läbi, kui keegi püüab ennast müüa teistsugusena, kui ta tegelikult on.

Toomas Tõniste
Aitäh! Ma siis ütlen Isamaa poolt ka niipalju, et mul on tõsiselt hea meel, et meie reiting on kindlalt tõusuteel, on juba ligi kaks korda kõrgem, kui on valimiskünnis. Ja nagu ka ajalugu on näidanud, siis valimistel on meie tulemus peaaegu alati olnud tunduvalt parem kui reiting. Nii et selle koha pealt tundub kõik nagu korras olema. Kindlasti ei ole eesmärk n-ö lubada maad ja mered kokku ainult enne valimisi ja siis pärast vaadata, kuidas asjad on. Selle koha pealt võib-olla Isamaa valimislubadused seekord ei ole nii atraktiivsed inimestele, sest me ei luba raha otseselt kätte kõigile ja igale sihtgrupile ja mida rohkem, seda uhkem. Pigem lähtume konservatiivselt. Ja rahandusministrina, vaadates neid rahajagamislubadusi, mul on küll mure uute maksutõusude, uute maksude ees. Nii et igal juhul üks põhisõnum oleks maksurahu ja see, et meie suured pered tahaksid veel kasvada ja et meie rahvaarv kasvaks. Need oleksid need märksõnad.

Jüri Ratas
Küsisite ju kahte reitingut, täna olid kahed reitingud.

Eve Heinla, TV3
Tegelikult see oli eile, Ühiskonnauuringute Instituudi oma tuli juba eile õhtul …

Jüri Ratas
… tuli eile. Täna ERR avaldas seal ka suure suure loo sellest.

No seal on need seisud jälle teistsugused. Seal näitab Keskerakonnale 26% ja Reformierakonnale 20%. No võta sa kinni, kumb õige on. Aga igal juhul meie palume oma toetajaid ja valijaid kindlasti meid toetama ja lubame, et oleme aktiivsed. Ja nagu ma ütlesin seda esimest reitingut kommenteerides, see annab innustust juurde meile veel aktiivsemalt tegutseda.

Eve Heinla, TV3
Ma küsiks ühe küsimuse veel peaministrilt seoses ikkagi selle kilekotiraha teemaga, mida te olete nüüd siin viimastel päevadel küll selgitanud ja ma tean, et ka käsi südamel öelnud, et teie sellest midagi teadnud, aga … Kas nüüd ikkagi on teil võimalik veel kuidagi selle teemaga edasi tegeleda? Mis teie järgmine samm oleks, kas te arutate seda veel erakonna sees või pöördute kuskile uurimise algatamiseks? On veel midagi võimalik teha või on see joon alla tõmmatud? Aitäh!

Jüri Ratas
Ma arvan, et teha on see, mida me oleme teinud viimased kaks aastat, igal juhul alates 5. novembrist 2016. Rahaasjad peavad olema erakonnas korras, ei tohi olla ka kahtlust erineva illegaalse või musta raha puhul. Kindlasti me seda joont Keskerakonnas hoiame, mida me oleme nüüd juba kaks ja pool aastat hoidnud. Need asjad peavad olema läbipaistvad. Aitäh!

Marian Võsumets, Kanal2
Küsimus minister Tõnistele. Kas Isamaa reitingu kasv, saate te selle kirjutada selle arvele, et teie sõnumid on EKRE-le kaunis sarnaseks muutunud? Ja koalitsioonipartneritelt uuriks, kuidas teie seda tendentsi vaatate.

Toomas Tõniste
Aitäh! Isamaa on kõige pikema ajalooga erakond ja eestlus on meile kogu aeg olnud väga südamelähedane, nii et praegu on nagu raske öelda, kelle omad kellele lähenenud on. Aga kindlasti on kasuks tulnud võib-olla selline selgus sõnumites. Seda ma möönan, et see on aidanud meie endistel valijatel meie juurde tagasi tulla.

Sven Mikser
Kui panna võib-olla kaks viimast küsimust mõnevõrra ka kokku, ma usun, et rahandusminister siin võib-olla ei vaidle vastu, et Isamaa on makstud valimiskampaaniat alustanud võrdlemisi vara ja investeerinud sinna võrreldes kõigi teiste erakondadega ikka tänase kuupäevani märkimisväärselt rohkem. Kui see nüüd üldse mingisugust nähtavat tulemust ei annaks, siis oleks see ilmselt väga halvasti kulutatud raha.

Aga teine küsimus on nüüd see, et teema, millele olen mina ja on ka sotsiaaldemokraadid juhtinud tähelepanu pika aja vältel, et võib-olla kiusatus kaasata erakondade finantseerimise ja eeskätt just nimelt valimiskampaaniatesse sellist arusaamatu päritoluga raha tekib ikkagi siis, kui on võimalus seda raha täiesti arutult kasutada. Eks mõned katsed, nii nagu see välimeedia piiramine, võib-olla ei ole olnud iseäranis õiges suunas, aga üldiselt raha mõju poliitikale ja raha mõju valimistulemusele võib-olla oleks mõistlik piirata, vaadates just nimelt ka seda kulutamise poolt. Kui valimistulemustes on märkimisväärne korrelatsioon ikkagi kulutatud raha hulgaga valimiskampaania selles kuumas faasis ja piirangud tegelikult valimiskampaanias raha põletamisele praktiliselt on olematud või on väga-väga nõrgad, siis kindlasti tekib ühel või teisel poliitilisel jõul mõnikord ikkagi kiusatus ka leida seda raha viisil, mis ei ole võib-olla päris n-ö tulupoole tekkimise seadusandlusega päriselt kooskõlas.

Toomas Tõniste
Ma ma võib-olla lisan. Kuna jutt läks jälle rahale ja kulutamisele, siis soovitan kõigil minna tänavatele ja vaadata, kelle plakatid on suuremad ja värvilisemad ning kellel kui palju neid seal on. Ja siis räägime raha kulutamisest, kes kui palju kulutab. Nii et see on soovitus, siis ei pea siin kuulama mingeid jutte, vaid saate ka oma silmaga veenduda, kelle plakatid on suuremad ja kellel rohkem on ja kes kui palju kulutavad.

Jüri Ratas
Ma arvan, et eks see ole tegelikult ju selle tulem, mida me oleme üheskoos teinud. Teinud seda, et vähendada ravijärjekordasid, teinud seda, et teha maksusüsteem solidaarsemaks ja paremaks, et keskmist ja madalat palka inimesed teeniksid rohkem, teinud läbi kohalike omavalitsuste reformi ja teinud kohalikke omavalitsusi tugevamaks. Mul on hea meel, et põllumajanduses on tulnud toetused taas eelarvesse. Ja loomulikult kaitsepoliitikasse. Sellel aastal ju suurim kaitse-eelarve – 585 miljonit. Ja kui selle tulemusena sotsiaaldemokraatide, Isamaa, aga ka Keskerakonna toetus kasvab, siis mul on küll hea meel. See näitab, et tänane valitsus on teinud õigeid õigeid asju. Aitäh!

Märt Belkin, BNS
Tuleks veidi tagasi tänase juurde ja küsiks kabineti kohta. Ma saan aru, et rahandusminister täna tõi kabinetti NUTS-liigituse muutmise teema. Missuguseid seisukohti rahandusminister esitas ja mida ülejäänud valitsuse liikmed sellest arvasid?

Toomas Tõniste
Aitäh! Jah, enne 1. veebruari peaks esitama taotluse Eesti jagamiseks kaheks, kui võib öelda, et arenenud regiooniks ja vähemarenenud regiooniks, et saada siis see … et see jagamise mõju 2028+ Euroopa Liidu eelarve vahendite jagamisel arvesse võetakse.

Tänaste teadmiste juures me sealt rahaliselt mingit võitu ei saaks, küll aga saaks hulgaliselt bürokraatiat kaela, sest need rahad, mida siis hakatakse jagama, n-ö need Euroopa toetused, need nõuavad oma bürokraatiat, seal on ka oma kulu. Lisaks, see jagamine on ikkagi protsess ja kui see on meie, Eesti prioriteet, siis on suur tõenäosus, et muud prioriteedid, võib-olla Eesti jaoks mõistlikumad kokkulepped Euroopa Liiduga, väiksem omaosalus, rohkem toetusi, kannataks selle all. Nii et tervikuna Rahandusministeerium seda ei toetanud, aga kabinet leidis, et me arutame seda teemat edasi. Soovi korral käin riigikogu fraktsioonides seda teemat tutvustamas, et enne 1. veebruari veel kabinetis seda teemat arutada.

Märt Belkin, BNS
Ma saan aru, et kui rahandusminister ütleb ei, aga ülejäänud kabineti liikmed otsustavad, et tuleks edasi arutada, siis kas oli teisi seisukohti või oli ikkagi arvamusi, et peaks edasi liikuma selle plaaniga Eesti kaheks jaotada?

Jüri Ratas
Minu meelest rahandusminister ütles välja selle, et tema positsioon on, et hetkel Eestit kaheks ei tasu jagada. Rahandusminister ei öelnud "ei" sellele, et seda teemat veel lähinädalatel arutada, ja oli selleks täiesti valmis, nagu Toomas ka täna just teile ütles. Tõsi on see, et eks valitsus peab selle otsuse tegema enne 1. veebruarit. Mul on hea meel selle üle, et me oleme vist viimase pooleteist aasta jooksul arutanud seda teemat kabineti tasandil vähemalt kolm korda, minimaalselt kolm korda. Ja see on hästi oluline, et teha väga kaalutletud ja põhjalik otsus, sest järgmine kord, millal põhimõtteliselt Eesti saab seda taotlust anda, on enne 1. veebruarit 2022.

Ja veel kord kõigile siis infoks niipalju, et me räägime perioodist mitte 2021+, vaid igal juhul 2028+. Aitäh!

Sven Mikser
Ega palju lisada ei ole. Millest ju tegelikult on ka tõukunud need korduvad kabinetiarutelud, on see arusaam, et siin viis-kuus aastat tagasi, kui teoreetiliselt võinuks Eesti esitada taotluse siis kaheks regiooniks jagamiseks nüüd ees ootava 2021. aastal algava eelarveperioodi jaoks, siis tegelikult lendas see teema – tagantjärele vaadates võib-olla arusaamatult – täiesti ka poliitikute radari alt läbi, rääkimata siis ajakirjanduse või avaliku arutelu radarist. Ja kui teema tõusetus – siis, kui algasid Eestis siseriiklikud arutelud meie prioriteetide üle nüüd eesootavaks eelarveperioodiks –, siis selgus, et me oleme kõik need teoreetilised n-ö ajad, tähtajad ammu-ammu ületanud. Mis ei tähenda, et nende arutelude tulemus oleks ilmtingimata pidanud olema Eesti jagamine kaheks regiooniks. Kindlasti Rahandusministeeriumil on kaalukaid argumente. Ja, ütleme, tavapärane reeglistik ka Eesti-suuruses riigis seda kaheks jagamist ei võimalda – meie rahvaarv tegelikult seda välja ei anna –, aga isegi erandi taotlemiseks olime me need tähtajad ületanud.

Nii et on väga hea, et seekord siis ületulevat perioodi arvestades me oleme põhjalikke arutelusid läbi viinud ja viime veelgi. Tegelikult üks tänase arutelu tulemeid on ka see, et Rahandusministeerium oma visiooni peaks tutvustama kõigile neile parlamendifraktsioonidele, kes on sellest huvitatud, enne, kui me siis aruteluga kuhugi lõppsadamasse tüürime.

Juhataja
Kui rohkem küsimusi ei ole, siis on pressikonverents lõppenud. Suur tänu kõigile!