Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 1. oktoober 2020

2. oktoober 2020 - 18:49

Valitsuse pressikonverentsil ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1)  osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid rahandusminister Martin Helme, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, välisminister Urmas Reinsalu ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

Pressikonverentsi salvestis on järelvaadatav:
https://www.youtube.com/watch?v=W9sZ7o3oags


Juhataja Jevgenia Värä
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna rahandusminister Martin Helme, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja sotsiaalminister Tanel Kiik. Välisminister Urmas Reinsalu hilineb natukene.

Martin Helme, palun!

Martin Helme
Nii. Jüri Ratas on siis teel ülemkogule ja selle tõttu teda asendan mina. Mis meil… Ja Reinsalu on aetud segadusse. Ilmselt ta ei ole ainus. Neid plakatitega tüüpe ei ole ammu näinud, need ka ei tea kunagi, kuhu ukse taha tulla.

Aga täna oli… Valitsus on meil töökas, kell kaheksa hommikul alustasime ja jõudsime palju maad katta. Valitsuse istungi päevakorras oli 12 punkti. Loen siis tähtsamad üles, mis olid.

Minu valdkonnast oli määruse muutmine seoses struktuuritoetuse andmise ja tagasinõudmisega eelmise perioodi kohta. Siis oli Regioonide Komitee asendusliikme kandidaadi nimetamine. Eesti Linnade ja Valdade Liit nimetas Andres Jaadla.

Valitsus otsustas määrata hariduspreemiate saajad, et väärtustada õpetaja ametit, aga need nimed on praegu veel väga suur saladus. Nende laureaatide väljakuulutamine toimub 3. oktoobril suurel galaõhtul nimega "Eestimaa õpib ja tänab".

Andsime 40 inimesele naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse. Tegemist on inimestega, kes on taotlenud ja täitnud kõik kodakondsuse saamise tingimused. Nendele inimestele, kellel on veel praegu mõne teise riigi kodakondsus, tuleb kõigepealt see kodakondsus ära anda, siis neil saab Eesti kodakondsus nii-öelda päriselt kehtima hakata.

Abruka looduskaitseala eeskirja muudeti. Abruka looduskaitseala on Eestis üks vanimaid, seal algas looduskaitsetegevus juba 1937. aastal. Ja kiitsime heaks avatud valitsemise partnerluse tegevuskava järgmiseks kaheks aastaks.

Nüüd… (Saabus välisminister.) No näe, Ummi jõudis ka. (Reinsalu: "Läksin teise majja.") Ole lahke, võta istet!

Kabinetis – kabinet toimus meil ka täna varahommikul ära – arutati loomulikult Estonia teemat. Kindlasti peatume sellel ka pikemalt. Põhimõtteline valitsuse seisukoht on minna uurimisega edasi, aga me soovime seda teha koostöös Soome ja Rootsiga. Tänane arutelu keskendus peamiselt sellele, kuidas tagada selle uurimise sõltumatus, läbipaistvus. Ja juhtimisstruktuuri üle arutasime, et kes siis juhib ja kuidas juhib.

Eraldi oli juttu või otsustati kiita heaks – kuidas see MoU on siis eesti keeles? Memorandum of Understanding, jah, kavatsuste protokoll, vist on see niimoodi? – Maailma Terviseorganisatsiooniga digivaldkonna koostöö kohta ja digivaldkonna arendamiseks.

Valitsus otsustas, võttis vastu põhimõttelise otsuse toetada WRC rallit ka, juhul kui see peaks järgmisel aastal Eestis toimuma. Me räägime suurusjärgust 2,5 miljonit eurot. Ja valitsus otsustas ka toetada Tallinna linna plaani saada rohelise pealinna tiitel. Tegemist on eelkõige riigipoolse sellise hoiaku väljendamisega. Rohelise pealinna tiitliga seotud kulud on tükk maad suuremad, aga riik omalt poolt toetab 600 000 euroga.

Lühidalt kõik. Ma siis annaksin sõna edasi. Mina ei tea, mis järjekorras ma siin pean andma, annan Taavile.

Taavi Aas
Aitäh! Tere kõigile! Tänane hommik algas meil, jah, Estonia teemalise aruteluga. Ma arvan, et tänases olukorras on ainuõige see, et need uued faktid, mis on selgunud, nende pinnalt tuleb uurimisega edasi minna. Seda ka valitsus täna otsustas.

Riigisekretär andis ülevaate, kuidas lähevad ettevalmistused. Aga kindlasti siin tuleb veel tööd teha ja valitsus tuleb selle päevakorrapunkti juurde järgmisel nädalal kindlasti tagasi. Kindlasti on oluline teha koostööd Soome ja Rootsiga selles punktis ja kindlasti, nii nagu ka Martin ütles, on hästi oluline see, et kui seda uurimist läbi viiakse, siis see oleks täiesti läbipaistev, et siin ei jääks enam rohkem mingeid küsimusi õhku.

Nendest tegevustest otsustas valitsus ka teavitada hukkunute lähedaste organisatsioone. Nii nagu meil on teada, meil on võlgu üks vastus ühes kohtuasjas. Ka selle punkti koha pealt valitsus otsustas, et Justiitsministeerium teavitab viivitamata haldusasjas kaebuse esitanuid valitsuse otsustest. Ehk see teavitus on see, et me anname teada, et me oleme otsustanud teemat täiendavalt uurida. Estonia koha pealt lühidalt kõik.

Ma olen väga tänulik ajakirjandusele selle eest, et on kajastatud eelarvet ja on kajastatud teedeehitust. Mis võib-olla on natukene jäänud kajastuse alt välja, on 10 miljonit, mis on järgmisel aastal veel täiendavalt eraldatud kruusateede kõvakatte alla viimiseks. See on üks probleem, mis võib-olla siin Tallinnas väga suur ei tundu, aga kui liikuda Eestis kohtadel, siis kindlasti seal on see suur probleem.

Meil oli sellel aastal lisarahastus, see täiendav rahastus jätkub järgmisel aastal. Nii et kui varasemalt oli seda raha umbes viis-kuus miljonit, siis nüüd me oleme liikunud sammuga 15-16 miljonit eurot aastas. Ehk tempo on kolmekordistunud. Ma arvan, et see on ainuõige, sest see on seotud inimeste elukvaliteediga, aga kindlasti on see seotud ka ettevõtlusega maapiirkondades, et teed oleksid Eestis korras.

Laevandust, me võime öelda, oleme sellel aastal toetanud suurusjärgus üle 40 miljoni euro. 18 miljonit on veeteede tasu, mis on laekumata jäänud tänu valitsuse otsusele laevandust toetada, 20 miljonit on täiendav tugi Eestis reisilaevandusega tegelevatele laevandusettevõtetele ja 3,5 miljonit on sellel aastal maksutagastused.

Järgmisel aastal – mul on väga hea meel, et valitsus leidis võimaluse tänu kõikidele osapooltele, ka tänu Martinile, rahandusministrile – on 7,7 miljonit laevandusele või reisilaevandusega tegelevatele ettevõtetele, kes sõidavad Eesti lipu all, maksutagastus ette nähtud. Lühidalt kõik.

Juhataja
Välisminister Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu
Aitäh! Eile oli mul ametlik visiit Lätti. Sain kokku Läti presidendiga, Läti välisministriga, Läti parlamendi esindajatega. Me andsime välisministritega ühiselt üle ka tõlkeauhinna, Eesti-Läti tõlkeauhinna, mida antakse välja juba 11. korda. Selle sai Tartu Ülikoolis töötav õppejõud, läti rahvusest proua Ilze Tālberga, kes on tõlkinud väga huvitavaid teoseid, läti moodsaid teoseid ka eestindanud.

Me tegelikult leppisime kokku Lätis ka selle, et me hakkame tulevikus välja andma Eesti-Läti majanduskoostöö auhinda nendele huvitavatele majandusalgatustele, mis vastavad meie ühistele majandushuvidele Lätiga.

Eesti riik hakkab välja andma liivi stipendiumi. Juba teist aastat tegutseb Läti Ülikoolis Liivi Instituut, entusiastide eestvedamisel, liivi keele ja kultuuripärandi elus hoidmiseks ja säilitamiseks tulevastele põlvedele. Kindlasti Eesti annab sellesse oma panuse.

Mis puudutab olukorda reisipiirangute koha pealt, siis ma sain täna hommikul informatsiooni, võtsin ühendust Saksa välisministriga, kes andis teada, et vastavalt Saksa protseduuridele, kus on siis ette nähtud, et ka välispiirkondi, mitte üksnes riike tunnistada nii-öelda kõrgendatud riskiga piirkondadeks, Saksamaa alates tänasest oma arvestuste järgi loeb Ida-Virumaa kõrgendatud riski piirkonnaks ja sellega seoses kehtivad tegelikult teatud piirangud nendele inimestele, kes on viimase 14 päeva jooksul olnud Ida-Virumaal ja siirduvad siis Saksamaale.

Üldreegel on tegelikult see, et neilt on nõutav, kui neil ei ole testitulemusi, karantiin kaks nädalat ja testidega siis vastavalt nendele Saksa protseduuridele on võimalik sellest karantiinist pääseda. Lisaks, need piirangud ei käi kahele asjaolule: esiteks, kui inimene kasutab Saksamaad ainult transiidiks, ja teiseks, kui inimene on viimase 14 päeva jooksul viibinud Ida-Virumaal üksnes transiidil. Nii et siis niisugused tehnilised täpsustused.

Kui me vaatame nüüd praegu seda maailmakaarti, siis ka maailmakaardi perspektiivis punasega on tähistatud need territooriumid, kuhu Eesti kodanikud või Eestist siirduvad inimesed ei pääse üldse, välja arvatud ülispetsiifilised erandid, diplomaadid ja rahvusvaheline transport ja nõnda edasi. Kollased on siis need piirkonnad, kus on kas siis karantiin või kuhu mingit tüüpi või mingites funktsioonides isikuid lubatakse, ehk eranditega. Ja roheline on siis tegelikult ilma piiranguteta sisenemine. Hallid on tegelikult need tsoonid, kus meil esindajaid ei ole, kus kehtivad siis… eraldi Välisministeeriumi kodulehel, nii palju, kui meil infot on, on materjale.

Me peame arvestama sellega, et täna hommikul me ületasime 50, selle nii-öelda tingühiku, koefitsiendi. Ja sellega seoses võib tulla ka muudatusi meie inimeste võimaluste osas rahvusvaheliselt liikuda, ka Euroopa ruumis liikuda, ja seda tuleb arvestada. Seda tuleb arvestada. Hetkel on ainukene informatsioon, mis meie käsutuses on, mis sellega kaasnes või on tegelikult kõrgendatud viiruselevikuga Eestis kaasnenud, nagu ma ütlesin, see Saksamaa otsus Ida-Virumaa kohta.

Õige on ka see, et Saksamaa üldine loogika, mis riskipiirkondi määratleb, on 50 tegelikult ja täna hommikul selle 50 on ka Eesti nüüd siis ületanud. Kas ta on nüüd ületanud selle, milline on see meie trend? Ma arvan, et meil on põhjust väga tõsiselt nüüd otsa vaadata sellele, et me peame sellele viiruse levikule nüüd sellise tempoga saama punkti peale. Sest see dünaamika on kiire ja see olukord võib ka selle meie kollete põhimõtte puhul väljuda kontrolli alt selles olukorras. Me kõik kujutame suurepäraselt ette, et on olemas mingisugune kriitiline hulk nakatunud inimesi, mille puhul kollete tuvastamine muutub ülimalt küsitavaks lihtsalt juba selle isikute hulga tõttu.

Praegu on meil olukord kiirenev, me praegu liigume tõepoolest paraku viimaste numbrite puhul kiirenevas tempos. 15 päeva tagasi me ületasime 25 ühiku, nüüd ületame kahe nädala perspektiivis 50 ühiku. Ja kindlasti me peame hindama olukorda, seda dünaamikat, mis on meie regioonis, mitte lihtsalt üle Euroopa tervikuna, kus kahtlemata Lääne-Euroopa riikides on see oluliselt kõrgem, viiruse levik, väga tiheda linnastumisega piirkondades.

Teisipäeval toimus ÜRO Julgeolekunõukogus nii-öelda avatud päevakorrapunkti all arutelu, mille kutsus esile Eesti koos teiste Euroopa Liidu riikidega ja Ühendkuningriigiga seoses Mägi-Karabahhi konfliktiga. Julgeolekunõukogu liikmed võtsid vastu avalduse, avaldasid toetust ÜRO peasekretäri seisukohale. Ja tegelikult selleks esilekutsujaks oli pühapäeval Eesti, kes võttis meie liitlastega julgeolekunõukogus ka ühendust.

Mul olid pühapäeval ka vestlused Armeenia ja Aserbaidžaani välisministriga. Ma loodan, et õnnestub saavutada kompromiss ülemkogul, kuhu peaminister täna siirdus, mis puudutab Valgevene sanktsioonide kehtestamist. See on seotud kompromisside leidmisega ka muudes diplomaatilistes teemades.

Mul olid eile ka vestlused, pikad, nii Küprose kui ka Türgi välisministriga. Ma loodan, et õnnestub siin teatud tüüpi kompromiss leida, see on kindlasti äärmiselt oluline poliitilise signaali andmiseks seoses kriisiga Valgevenes.

Ja puudutavalt nüüd seda Estoniaga seotud dokumentaalfilmi ja uut informatsiooni, valitsus nüüd teatud esialgsed seisukohad edasise tegevuse jaoks lähipäevadeks kujundas. Välisministeeriumi ülesanne on tegelikult sellest valitsuse praegusest positsioonist informeerida ka Soomet ja Rootsit, mida me siis arusaadavalt venitusteta teeme. Aitäh!

Juhataja
Sotsiaalminister Tanel Kiik, palun!

Tanel Kiik
Tervist ka minu poolt! Esimesena täna räägiksin COVID-19 olukorrast ja tõesti siis valdkonnainvesteeringutest, mis riigieelarves on ette nähtud.

Täna teame, et tehti viimase ööpäeva jooksul 2686 COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 viiruse testi, millest 81 osutus positiivseks. Murettekitavalt kõrge number, nagu juba ka välisminister osutas. Rahvastikuregistri andmetel me teame, et suurem osa neist liitusid või tulid juurde siis Harjumaale ja Ida-Virumaale, väiksem osa ka Võrumaale, Viljandimaale, Põlvamaale, Tartu- ja Pärnumaale.

Teatud juhtudel puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht, mis üldjuhul viitab sellele, et on tegemist siis välismaalastega. Aga neid on olnud neli. Nii et valdav osa, 77 nakatunut, on taas erinevate kollete, erinevate Eesti-siseste nakatumistega seotud, mis näitab seda selge trendi süvenemist, et üha enam nakatumisi lisandub just nimelt kodumaal, erinevatel üritustel, pereringis, töökollektiivis ja välismaalt sisse tulevate osakaal järjest langeb.

See on seotud ka üldise reisimistrendi langusega ja loomulikult ka sellega, et me oleme tõhustanud sadamates, lennujaamades ja mujal välismaalt saabujatele testimist, mida on tehtud nüüd septembrikuu jooksul suurusjärgus 15 000, tuvastatud sealt üle 60 positiivse, mis on andnud võimaluse eos juba nende edasine nakatumise levik kontrolli all hoida, et vältida pereliikmete, töökollektiivide ja teiste nakatumist.

Kui vaatame kahe nädala numbreid, siis tõepoolest Eestis viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 50,64. Haiglas on hetkeseisuga COVID-19 tõttu 36 inimest, juhitaval hingamisel on kaks patsienti. Ja kahjuks tuleb lisaks tõdeda, et eile suri Lääne-Tallinna Keskhaiglas koroonaviirusesse nakatunud 84-aastane naine. Sügav kaastunne kõigile lähedastele! Kokku on Eestis surnud 65 koroonaviirusesse nakatunud inimest.

Kui vaatame tõesti seda trendi, siis see on murettekitav. 1. septembri seisuga ehk kuu aega tagasi oli sama näitaja – kahe nädala näitaja, mis täna on 50,64 – 14,7 ehk ligi 3,5 korda väiksem. See on ühe kuu tõus. Ei pea olema eriline matemaatik, et aru saada, et järgmise kuu jooksul sarnase kasvutrendi jätkumisel ületame 150 piiri, mis on juba hoopis teine tase, kui me oleme juba tavapäraselt harjunud, ja ma arvan, et see on ka tase, kuhu me ei soovi jõuda.

Nii et järgmised nädalad igal juhul on kriitilise tähtsusega viiruse leviku kontrolli alla saamiseks ja nendes kohtades kontrolli all hoidmiseks, kus ta täna kontrolli all on. See tähendab seda, et haigena, lähikontaktsena tuleb kõigil püsida kodus, välismaalt tulles täita eneseisolatsiooni kohustust, kasutada testimisvõimalust. On soovituslik kanda maske, külastades rahvarohkeid suletud ruume, on need poed, kaubanduskeskused, ühistransport. See on tungivalt vajalik just nendes piirkondades, kus on tekkinud uued nakkuskolded, eeskätt tõesti Harjumaa, Ida-Virumaa, täna ka Võrumaa. Ja ma arvan, et mõistlik on maski kanda ka sellistes välitingimustes, kus pole võimalik hoida distantsi võõraste inimestega.

COVID-19 testimisest rääkides, siis nõudlus selle järele on kasvanud, aga samal ajal on järele tulnud ka pakkumine. Me teame seda, et Eestis on tehtud tänaseks juba 216 000 esmast testi, millest kokku on siis 3450 osutunud positiivseks, see on 1,6 protsenti. Testimisvõimekus on kõrge ja nüüd on lisandunud veel võimalus inimestel, kellel on perearsti saatekiri, ennast registreerida koroonaviiruse testi saamiseks ka interneti teel. Ehk jätkuvalt esmane kontakt inimesele on perearst, aga nüüd on võimalik lisaks kõnekeskuse kaudu, kust inimesega ühendust võetakse, registreerida ennast ka ise e-registratuuri keskkonnas ID-kaardi või mobiil-ID abil. Nii on võimalik kiiremini siis sobiv aeg planeerida.

See teenus on vabatahtlik täiendav võimalus. Inimene võib jätkuvalt ka oodata ära, kuni talle eraldi teada antakse, telefoni teel temaga ühendust võetakse. Ma arvan, et see on järjekordne mõistlik selline arendus, mis näitab, et riik ja riigi poolt hanke korras valitud teenusepakkujad proaktiivselt tegutsevad selleks, et võimalikult kiiresti inimestele pakkuda testimisvõimalust, mis on oluline just nimelt erinevate nakkusahelate katkestamiseks ja võimalikult kiiresti leviku kontrolli alla saamiseks.

Trendist veel rääkides, siis mis seal salata, õigesti viitas siin ka välisminister, et meie regioonis tervikuna on viirus samuti tõusmas. Põhjamaad, Baltimaad on tegelikult Euroopa mõttes jätkuvalt väga madala levikuga. Riigid on siin keskmiselt kaks-kolm korda allpool Euroopa Liidu keskmisest, sealhulgas Eesti, aga trend on selgelt tõusev ka siin. Täna pole enam peaaegu ühtegi riiki, kes saaks vastupidist väita, kogu Euroopa pinnal.

Loomulikult tähendab see seda, et see ohutunnetus, ohu tajumine peabki kasvama. See on seotud reisimisega, seotud liikumistega, seotud üritustega. Ja minu jaoks on väga oluline see, et viirusega võideldakse kõigis Euroopa ja maailma riikides, sest ei ole võimalik ühtegi globaalset pandeemiat lõpetada pelgalt lokaalselt tegutsedes.

Sel teemal oleme kogu aeg suhtluses terviseministritega üle kogu Euroopa, samuti Maailma Terviseorganisatsiooni esindajatega, kõige tihedamalt loomulikult Balti riikide ja Soome ministriga, vahetame parimaid praktikaid, kogemusi, infot, teadmisi selle kohta, kuidas on üks või teine meetod aidanud viiruse levikut tõkestada, kuidas on üks või teine, ütleme, lähikontaktsete hoidmise-tuvastamise küsimus lahendatud, samuti mobiilirakendused.

Siin ma paneksin ka omakorda taas südamele, et võimalikult paljud Eestimaa inimesed tõmbaksid endale alla HOIA mobiilirakenduse, mis on järjekordne üks konkreetne usaldusmeede, väike samm inimese jaoks, aga võib anda olulise panuse viiruse leviku tõkestamisel. Täna on seda teinud 150 000 inimest, suurusjärguna. Julgustan kõiki seda eeskuju järgima ja andma oma panuse.

COVID-19 tähe all paljuski möödusid ka riigieelarve läbirääkimised ehk arusaadavalt just nimelt tervishoid oli üks valdkondi, mis sai ka kriisi tingimustes enim lisaraha. Erakorraliselt suunatakse tervishoidu 2021. aastal üle 200 miljoni euro. Täpsemalt, sellest 41 on seotud otseselt COVID-19 viiruse leviku tõkestamisega seotud meetmetega, on see Terviseameti tugevdamine, ravimivaru soetamine, teadusuuringud, seirekoostöö hooldekodudes, infektsioonikontroll, hingehoiuteenuse tagamine, tervishoiupersonali tagamine. Ja lisaks sellele siis haigekassale tegevustoetusena 143,4 miljonit, et kompenseerida sotsiaalmaksu langust ja säilitada tervishoiuteenuste kättesaadavus praeguses mahus.

Kui me oleksime läinud lihtsalt nii-öelda prognoosi teed, ravikindlustuse laekumist vaadanud, oleks pidanud haigekassa eelarve olema järgmisel aastal kokku suurusjärgus 50 miljonit väiksem kui tänavu. Selle asemel on ta ligi 100 miljonit suurem, mis annab ka võimaluse tagada just nimelt kasvava ravimahu tingimustes inimestele raviteenuste võimalikult hea kättesaadavus ja teatud COVID-19 lisakulud samuti, mis on seotud isikukaitsevahenditega, kompenseerida.

Lisaks neile summadele on tõesti väga palju rõhku pandud ka Euroopa Liidu vahendite jaotamisele tervisevaldkonna investeeringutele. Eraldi teema ja suur, ma arvan, läbimurre saab olema Tallinna Haigla rajamine. Selleks oleme taotlenud kokku 380 miljonit eurot projekteerimiseks ja rajamiseks. Lisandub linna omapoolne finantseering. Sellest kindlasti räägime põhjalikumalt lähiajal, kui esitame juba konkreetsemalt täpsemad taotlused ja käivitub projekteerimise protsess.

Lisaks sellele taotleme tegelikult Euroopa Liidu vahenditest tuge ka laiemalt haiglavõrgu haiglate korrastamiseks ja investeeringuteks – on need erakorralise meditsiini osakonnad, on need psühhiaatriakliinikud, on need korpuste, patsiendikorpuste renoveerimised –, suurusjärgus Euroopa Liidu vahenditest 65 miljonit ja riigieelarvest 4,5 miljonit juurde. Ning ka kolme kiirabikopteri soetamiseks on arvestatud 55,56 miljonit eurot.

See annab võimaluse teha vajalikke investeeringuid, võib öelda, sisuliselt üle kogu Eestimaa, kui me räägime Tallinnast, me räägime Tartust või me räägime Ida-Virumaast, Viljandist, Järvamaast, Hiiumaast. Lisaks sellele on veel taotlusi, mille puhul me samuti läheme Euroopa Liidu vahendeid küsima, mis puudutab veel erinevaid maakondlikke haiglaid.

Ja ma arvan, et valitsus käitus selles vaates, ma ütleksin, väga vastutustundlikult ja mõistlikult, sest arusaadavalt kriisiajal on väga palju taotlusi, on väga palju rahamuresid kõigis valdkondades, tulenevalt maksulaekumiste langusest, tulenevalt ka sellest asjaolust ja teadmisest, et kulude osakaal saab olema suurem kui tulud. Aga oli põhimõtteline kokkulepe, et tervishoid ei ole valdkond, kus me keset kriisi kärpeid teeksime, vaid vastupidi. Rahalised otsused tulid konsensuslikult haigekassale juurde, nagu viitasin, COVIDi jaoks, haiglainvesteeringute jaoks.

Ma arvan, see on ainuõige suund, et väljuda sellest kriisist tugevamana, kui me siia sisenesime, olla ka valmis tulevasteks võimalikeks epideemiateks, tervishoiu hädaolukordadeks. Sest me teame seda, et erinevad kriisid üks ühele ei kordu, aga me teame samal ajal ka seda, et ükski kriis ei jää viimaseks. Nii et väga mõistlik on see, et me täna tegeleme, teeme juba selliseid investeeringuid, selliseid ettevalmistusi, mis aitavad meil olla mitte ainult aasta plaanis, vaid ka viie-kümne aasta plaanis oluliselt paremini valmis inimeste tervise kaitseks. Aitäh!

Juhataja
Nüüd on võimalik küsimusi esitada. Palun öelge oma nimi ja väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Alustame TV3st.

Eve Heinla, TV3
Mul oleks küsimus sotsiaalministrile. Kas seoses selle viiruse tõusva trendiga on ka mingisuguseid täiendavaid piiranguid plaanis? Kas ei ole näiteks mõttes olnud 2 + 2 teha uuesti kohustuslikuks, pluss siis maskikohustus? Aitäh!

Tanel Kiik
Aitäh! Valitsus arutab tegelikult ju COVID-19 olukorda kaks korda nädalas koos Terviseameti ja COVID-19 teadusnõukojaga. Praegu oleme värskelt kehtestanud mitmeid muudatusi, mis puudutavad öist alkoholimüüki, mis puudutab avalike ürituste piirangu langetamist 750-le siseruumides, 2000-le väliruumides. Jõus on jätkuvalt eneseisolatsooni nõuded, oleme laiendanud testimisvõimalusi ja -võimekust.

Võib-olla debati koht edaspidiseks saab olema see, mis on avalike ürituste osalemisreeglid. Kui me räägime piirarvust, siis tänane piirarv on küll poole väiksem, kui ta oli seni, ehk 750 siseruumides, aga ta on jätkuvalt oluliselt kõrgem kui Euroopas väga paljudes riikides, sealhulgas meie naabrite juures.

Ehk mõttekoht saab olema see, kas näiteks peaks olema teatud piirarvust alates maskikandmine kohustuslik üritustel või soovituslik, nagu ta täna on, ja samamoodi see, kas see piirarv siseruumides peaks olema veelgi väiksem. Miks me ei ole läinud seda nii jõuliselt kärpima, on see, et meil ei ole olnud seni suuri nakkuskoldeid, näiteks konkreetselt teatrites, kontsertidel, mis on toimunud siseruumides statsionaarsete istekohtadega.

See on ka põhjus, miks me ei soovi ju nii-öelda liiga jõuliselt teha otsuseid, mis tegelikult kultuuri- ja kontserdielu häiriksid. Samal ajal on ka õige see loogika, et erinevad meetmed tuleb tarvitusele võtta enne suuremate nakatumiste teket. See on nüüd mõttekoht valitsusele järgmisteks nädalateks, otsusteks.

Maskikandmise üleriiklikku kohustust praeguse seisuga valitsus kehtestanud ei ole. Seda kindlasti ei saa välistada, kui viiruse levik peaks kasvama, peaks tõusma. Täna on antud see korduv soovitus välja ja siin tõesti kehtib see reegel, et igaühel on võimalik enda tervise kaitseks võtta alati tarvitusele ka rohkem samme, kui on otseselt kohustusena kirjas.

See ongi koht, kus igaüks ise – ettevõtja, inimene, kohalik omavalitsus, organisatsioon – peab mõtlema, mis on need sammud, mida ma saan ise teha veel oma töökeskkonna, kodukeskkonna, elukeskkonna, igapäevase päevaplaani kohandamisel, et vähendada enda nakkusriski, vähendada oma lähedaste nakkusriski, käituda ise vastutustundlikult.

Nii et ma ei ole kindlasti selliste karmide meetmete lauspooldaja. Ma arvan, et valitsus on täna hoidnud päris head tasakaalu selles, et hoida ühiskonnaelu toimivana ja samal ajal tõkestada viiruse levikut.

Kui me näeme, et nendest meetmetest, mis on järjest vastu võetud, ei piisa selle trendi murdmiseks, siis loomulikult tuleb taas vaadata sarnaste piirangute poole, mida me näiteks 2 + 2 põhimõttena kevadel rakendasime, on ta täpselt 2 + 2 või on ta muu distantsihoidmise nõue. See tuleb siis valitsuse laua taga läbi rääkida.

Martin Helme
Kui ma tohiks ka siin lisada, siis nii ongi, et me kaks korda nädalas räägime neid asju.

Ma ei ole päris kindel, et me saame öelda, et me oleme olnud edukad selle viiruse leviku tõkestamisel, need numbrid on ikkagi tegelikult väga-väga murettekitavad. Aga mida me oleme ka korduvalt enda jaoks selgeks teinud, on see, et kõige kaalukamad arvud, mida me jälgime, on haiglas olevad inimesed, siis juhitaval hingamisel olevad inimesed ja ka surmajuhtumid Eestis.

Seni me näeme – mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas, mujal Euroopas – ikkagi oluliselt erinevat pilti võrreldes kevadega, kus nakatumiskordajatega käis kaasas palju kõrgem suremus, kui praegu käib. Nii et, loomulikult, kui siin see nakatumine läheb veel suuremaks ja võib-olla hüppab mingitesse teistesse vanusegruppidesse, siis võib ka see suremus meil järsult hüpata. Sellisel juhul on täiesti selge, et see eesmärk, mille me oleme valitsuse tasandil selgelt endale pannud, et me hoiame elu nii kaua kui võimalik normaalsena, nii normaalsena kui võimalik, selle eesmärgi täitmisel tuleb siis järele anda.

Nii et ei ole ka sugugi välistatud see, et me võime teha jälle mingeid piirkondlikke liikumispiiranguid, kui meil tekivad maakondlikud kolded, või teeme mingisuguseid muid piiranguid. Aga nii kaua, kui haiglad ei ole ülekoormatud ja meil ei ole suurt suremust, siis me proovime seda mitte teha.

Juhataja
Urmas Reinsalu?

Urmas Reinsalu
No vaat, Tanel rääkis siin väga õigesti, milliseid positiivseid algatusi on sotsiaalvaldkonnas selles värskes eelarves. Kõik see vastas tõele.

Mis minu ootus oli, mille eest mina seal eelarves seisin? Tegelikult ma seisin selle ühe asja eest. Selle eest, et see eelarve, et see laenukoormus ei kasvaks kontrollimatult, et me säilitasime kontrolli selle üle, millised on meie rahalised võimalused.

Ja mis puudutas seda… Loomulikult tungi majandust elavdada, kontratsüklis investeeringuid teha oli valitsuse laua taga väga palju, aga mina pidasin enda kohustuseks olla see vai, kes ütleb, et võrreldes suvise prognoosiga see laenumaht, mida me oleme neljas aastas pidanud võimalikuks võtta, seda me ei kasvata. Veelgi enam, me suutsime seda 31,3 protsendilt, mis oli siis 2024. aasta seisuga, vähendada ka – prognoositavat laenumahtu siis – 30,8 protsendini. See oli selge siht.

Ma olen täitsa nõus nende seisukohtadega, mida ka opositsioonist öeldakse, vastutustundliku rahanduspoliitika kohta. Siim Kallas ütleb, et võlg on võõra oma. Täiesti nõus. Kaja Kallas kritiseerib eelarvet kui homselt laenamise eelnõu. Ütleb seda oma kriitikas. Ma arvan, et tegelikult ikkagi paratamatult laenujõudu tuleb kasutada selleks, et väga raske aeg üle elada, aga seda tuleb teha vastutustundlikult.

Ja ma oleksin selle kriitikaga nõus, kui ei oleks paralleelselt laual teistsuguseid avaldusi täpselt samadelt inimestelt – Siim Kallaselt, Kaja Kallaselt. Kui ma loen neid teisi avaldusi, siis ma ei saa enam mitte millestki aru.

Mida ma silmas pean? Ma loen esmaspäeval ERRist Kaja Kallase avaldust. Kaja Kallas, kes ütles "homselt laenamise eelnõu", tegelikult pakub välja kuus strateegilist investeerimissuunda, ERRis avaldatud 11.06 – asjad, milleks kasutada siis ligikaudu nelja miljardit eurot laenuraha. Mu küsimus on, et neli miljardit eurot laenuraha moodustab suures plaanis tegelikult üle 10 protsendi meie SKPst, kusagil 13 protsenti SKPst.

Ma tahan küsida Kaja Kallaselt, mis on alternatiiv. Kas tema näeb, see neli miljardit laenuraha, kas see oleks veel täiendav pott peale või tegelikult nelja miljardi euro jagu tuleks järgmisel aastal kärpida riigieelarvet? Ja kui, siis kust kohast.

Aga Kaja Kallas on veel moderaatne sellise tempoga – neli miljardit laenu võtta. Ma loen Siim Kallase artiklit, mis on avaldatud, ta on andnud intervjuu Postimehele. Tsiteerin, tsitaadi algus: "Kindlasti mitte väga teadusliku arvutuse põhjal, aga natuke teistes maades juhtunu põhjal arvan, et selle kriisi üleelamiseks on majandusel vaja umbes üheksa miljardit eurot aastas." Aastas! Üheksa miljardit eurot. "See kujuneb pigem väiksemaks, aga parem arvestada maksimumiga." Tsitaadi lõpp.

Ja teine tsitaat. "Üheksa miljardit on muidugi väga suur summa," jätkab Siim Kallas. "Nii suur on ta siis, kui kriis kestab terve aasta, aga see on võimalik kokku saada," nentis Kallas. "Midagi kärpida, reserve kasutada ja ka laenata." Tsitaadi lõpp.

Ehk tegelikult me oleme praegu olukorras, et võrreldes suvise prognoosiga – ja siin ma ütlen, võtan vastutuse täiesti oma õlgadele –, me ei suurendanud laenumahtu. Siin rahandusminister võib olla tunnistaja ausa Eesti rahva ees, vaba ajakirjanduse ees, ja tegelikult me vähendasime hoopis pool protsenti seda.

Ja nüüd, eile tulevad kriitilised nooled nendelt opositsiooniliidritelt, kahelt opositsiooniliidrilt, kellest üks pakkus välja üheksa miljardit aastas, teine pakkus välja neli miljardit. Tint ei jõudnud veel kuivada nende seisukohtades, kui nad ütlevad, et see on üle jõu elamine. Vaat, mina ei saa küll aru. Ma olen kindel, ajakirjandus, siin Vahur võtab ette, loob sellele 24 tunni jooksul selgust, eks ole, minu tsitaadile.

Vahur Koorits, Delfi
Küsiks siis nüüd tõesti Urmas Reinsalult. Järgmise… Selle valitsuse lõpuajaks – siis, kui on selle valitsuse viimane aasta –, on riigieelarve endiselt defitsiidis ja võlakoormus on kasvanud umbes kolm korda, ulatudes 30 protsendini SKPst.

Kuidas klapib see konservatiivse rahanduse põhimõtetega ja kuidas haakub see kunagise Isamaa põhimõttega, et eelarvedefitsiit peaks olema põhiseaduses kirjas? Eelarvedefitsiidi puudus ehk siis tasakaalus eelarve peab olema põhiseaduses kirjas.

Urmas Reinsalu
No kuidagi ei ole vastuolus. Miks ei ole vastuolus? Väga lihtsalt: sest tegelikult, mis on põhimõte, kui me ka vaatame Saksamaal põhiseadust? Tutvuge, Vahur, Saksamaa põhiseaduses selle eelarvetasakaalu printsiibiga. See on tegelikult tsükliline. See tähendab, et tsükli nii-öelda negatiivses, kriitilises faasis tegelikult riik võtab suuremaid kohustusi ja siis teenindab laenu arvelt oma riigi püsikulusid. Ja hiljem peab koguma reserve.

Eesti põhiseaduses… Mitte põhiseaduses, vaid eelarve baasseaduses kehtib tegelikult see tsüklilisuse põhimõte, milles võib otsida tegelikult oma olemuslikku analoogiat, kui ma omal ajal selle välja pakkusin. Tõsi küll, siis oli eelmise koalitsiooni ajal see põhimõte umbes analoogiline. See tähendab seda, et riik peab hakkama, kui me väljume sellest tsüklist, tegelikult kompenseerima eelarve lisamaksetega, tegelikult vähendama seda defitsiiti. See tsükkel peab sellisel moel hakkama tööle. See on meie eelarve baasseaduses ette nähtud.

Rahandusminister võib siin täiendada. Rahandusministril on korrektsioon sinu küsimuses toodud numbrite osas. Ta ei pea vastama Delfile, aga siis mina palun seda korrigeerida ära, seda miljardite osa.

Aga fakt on selles, et meil selgelt see nelja aasta riigi eelarvestrateegia minu hinnangul annab meile ka käsitluse ette, et me prognoosime seda kriisi teatud aja jooksul ja meil on olemas ka strateegia rahanduslikult selles loogikas, et me hakkame… ka väljumisstrateegia sellest, mis puudutab riigile jällegi selle tasakaaluvõimekuse saavutamist.

Martin Helme
Urmasele siis lisaks täpsustan. Kui siin Siim Kallas tahab aastas 10 miljardit laenata, siis meie prognoosi järgi järgmise aasta või, vabandust, RESi perioodi lõpuks on see võlakoormus suurusjärgus kokku 10 miljardit. Ehk see on siis natuke vähem kui kolmandik SKTst.

Selle summa sees on juba varasemad võlad, mis olid siis enne kriisi. Tuletan meelde, et enne kriisi oli meie võlakoormus suurusjärgus 8,5 protsenti ja see oli Euroopa Liidu kõige madalam. Järgmised kõige madalama võlakoormusega riigid olid kaks riiki: üks oli Luksemburg ja teine oli Bulgaaria seal nõksa üle 20-protsendilise võlakoormusega. Euroopa Liidu keskmine oli 80 protsenti enne kriisi ehk siis 10 korda kõrgem.

Kui me nüüd kriisist välja tuleme ja selleks ajaks, kui me oma eelarve uuesti tasakaalu saame, kusagil siin kümnendi keskpaigaks, saab meie võlakoormus olema seal suurusjärgus 30 protsenti, sõltuvalt sellest, kui kiire on majanduskasv ja kõik muud asjad. See on siis jätkuvalt madalaim Euroopas, aga jätkuvalt ka madalam, kui oli Euroopas enamikul riikidel enne kriisi.

Nii et jutt sellest, kuidas me oleme nüüd kukkunud kuhugi põhjatusse auku ja kõik tulevased põlved orjavad kõrgete maksudega mingisuguses viletsuses, on täiesti pöörane tekst.

Taavi Aas
Tahaks nii palju küll juurde öelda, et see küsimus oleks võib-olla päris õige, kui meil ei oleks kriisi. Aga ma arvan, et ka küsija on aru saanud, et meil on kriis, sest maski kasutab, nii et…

Vahur Koorits
Kõik Jüri Ratase eelarved on olnud defitsiidiga ja kõik tulevased Jüri Ratase eelarved on defitsiidiga. Kas Jüri Ratase ajal on alati kriis?

Taavi Aas
Ma arvan, et tänasest kriisist te olete aru saanud. Nüüd vaatame seda Euroopa kontekstis. Kui Eesti praegu ei laenaks, siis küsiks ajakirjanik, et aga kuidas me kavatseme sellest kriisist välja tulla, kui me mitte midagi ei tee ja lihtsalt vaatame pealt.

Sama kasutavad praegu kõik Euroopa riigid. Ja kui meie laenukoormus kasvab, siis täpselt samamoodi kasvab laenukoormus absoluutselt kõikides Euroopa riikides. Nii et ma arvan, et see laenukoormuse proportsioon, mis oli meil enne kriisi võrreldes teiste eelarvetega, jääb suhteliselt samasuguseks ka pärast kriisi. Ei ole siin erilist midagi.

Ja veel kord: mina olen küll kogu aeg toetanud seda, et investeeringuteks võib laenu võtta. Täpselt nii, nagu seda teeb erasektor, täpselt samamoodi võib investeeringuteks laenu võtta ka avalik sektor. Sest need investeeringud, neid kasutavad ka need tulevased põlved, kes seda laenu tagasi maksavad.

Tänapäeval on kombeks teha investeeringutele sotsiaalmajanduslik mõju. Ja see sotsiaalmajanduslik mõju reeglina näitab seda, et need investeeringud on kasumlikud.

Juhataja
Tanel Kiik, palun!

Tanel Kiik
Jah, ma soovisin täpsustada tõepoolest seda riigieelarve defitsiidi küsimust. Olen väga nõus sellega, et praegust kriisi ei saa üleüldse nii-öelda tavakonteksti mõõdikutega mõõta. Seda ei tehta ka Euroopas ju nii. Seda ei tee isegi kõige suuremad struktuurse tasakaalu nõudjad ja seda kindlasti ei peaks tegema Eesti, kes on tõesti Euroopa Liidu kõige madalama võlakoormusega riik.

Kui me seda teeksime, siis me läheksime kärpima tõepoolest miljardite ulatuses riigile vajalikke tegevusi, investeeringuid, viiksime ilmselgelt riigi oluliselt suuremasse majanduslangusesse ja Eesti elanikud töötusesse. Siin ei ole isegi vaja teoretiseerida, kas see nii läheks. See on ilmselge.

Mis puudutab varasemaid riigieelarveid, siis see, et 2019. aasta eelarve tagasiulatuvalt, tagantjärele, prognooside järgi hinnati kergelt defitsiidis olevaks, ei ole minu hinnangul märkimisväärne murekoht, taas kord, arvestades Eesti madalat võlakoormust.

Ja rõhutaksin seda, et riigieelarvet kokku pannes ja vajalikke investeeringuid tehes, millele siin Taavi Aas viitas, ja ka erinevaid sotsiaal- ja tervisevaldkonna otsuseid vastu võttes loomulikult neil ongi eelarveline mõju. Paljuski küsimus on olnud läbi Eesti erinevate riigieelarvete planeerimise, et kuidas üheaegselt hoida vastutustundlikku eelarvet ja samal ajal parandada siiski neid valdkondi – on need investeeringud kohalikesse teedesse, taristusse, on need sotsiaalvaldkonna või tervisevaldkonna vajalike kulude katmised. Need on Euroopa Liidu kontekstis Eestis väga madalad, et mitte öelda kõige madalamad, nagu näiteks ka pensioni valdkond.

See, et me oleme teinud väga olulisi otsuseid, on see haigekassale lisaraha andmine varasematel aastatel ja nüüd või see, et on tehtud maksureform, see, et on suurendatud erakorraliselt pensioni nii eelmisel kui ka järgmisel aastal, see, et on tehtud vajalikku edasiminekut kohaliku majanduse toetamisel maaelu valdkonnas – need on kõik olnud mõistlikud ja põhjendatud otsused. Minu hinnangul nende otsuste positiivne tulem Eesti ühiskonnale, Eesti inimeste heaolule, tervisenäitajatele, regionaalsele arengule on kordades suurem kui see marginaalne eelarvepuudujääk, mis on selle tagajärjel tekkinud. Ehk ma igal juhul eelistan olulisi ja vajalikke investeeringuid, kaasa arvatud inimestesse, mitte ainult taristusse, tasakaalus eelarvele. Aitäh!

Juhataja
Kanal 2, palun!

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2
Küsimus rahandusminister Martin Helmele. Te enne ütlesite, et seoses selle Estonia katastroofi uurimisega te arutasite ka juhtimisstruktuuri. Kui kaugele te selle aruteluga jõudsite, et kes siis võiks hakata juhtima seda uurimist ja kes kindlasti näiteks sellesse meeskonda võiks kuuluda?

Martin Helme
Jaa, aitäh! No juhtimisstruktuuri all ma pidasin ka veel pisut laiemat plaani silmas. Küsimus on selles, et laev on Eesti lipu all, rahvusvahelistes vetes, Soome majandusvööndis. Selle laeva kohta on rahvusvaheline leping Soome, Rootsi ja Eesti vahel. See leping iseenesest ei ütle üheselt või selge sõnaga, et seal ei tohi üldse midagi uurida või seal käia või kuidagi olla. Aga loomulikult peame me seda siis soomlaste ja rootslastega koordineerima või nendega konsulteerima, kui me seal midagi teeme.

Ilmselt tuleb tõdeda, et see Estonia teema nendest kolmest riigist Eestis on kõige kuumem teema. Teistel riikidel sellele reageerimine või siin ka positsiooni võtmine võtab kauem aega.

Kui nüüd täpsemaks ja konkreetsemaks minna, mida me siis juhtimisskeemi või juhtimisstruktuuri all silmas peame? Esiteks, kui me teeme uue uurimise, siis see on nii-öelda täistöö. Seda lihtsalt nii-öelda valitsuse päevakorrapunktis kollektiivse juhtimisega ei tee. Loomulikult peab sellel olema selge poliitiline nii-öelda järelevalve valitsuse poolt, aga seal peab olema ju mingisuguste ekspertide töögrupp, kes sellega igapäevaselt tegeleb. Kuidas tagada siis see poliitilise ja ekspertgrupi omavaheline suhtlus, käsuahel, see on üks küsimus.

Kes on need eksperdid, kas nad on Eestist pärit eksperdid või kuskilt mingid rahvusvahelised eksperdid? Kui nad on rahvusvahelised eksperdid, siis missugune saab olema nende õigus näiteks käsutada Eesti ametiasutusi või kasutada Eesti ametiasutuste ressurssi? Need on sellised väga praktilised küsimused, mida lihtsalt niisama jooksuga ära ei lahenda.

Mida ma üle rõhutaksin, on see, et tänasel valitsusel on selge poliitiline tahe Estonia huku asjaolud uuesti ette võtta ja ära selgitada, selgeks saada, tõde välja selgitada. Ka siin on, eks ole, mitu poolt. Üks on see, et siin on nii-öelda tehniline pool – tuukrid, allveelaevad, sonarid – ja teine pool on siis uurimise pool, et panna kokku see pilt ja panna kokku võib-olla ka mingid tunnistajate ütlused ja sinna juurde veel panna kokku ka mingid modelleerimised, mis puudutab seda auku, mida varasemad uurimised ei tuvastanud või ei ole arvesse võtnud. See ju tegelikult muudab kogu laeva uppumise dünaamika arvutust.

See on ekspertiis, mida, ma arvan, on nii Eestis kui ka mujal maailmas. Füüsikud on võimelised selle välja arvutama. Aga kuidas me tagame siin mitu asja korraga? Esiteks, ma ütlengi julgelt välja, et tegelikult on kogu Estonia hukuga seotud ju väga suur ja minu vaates põhjendatud umbusk varasemate uurimiste tulemuste ja varasemate uurimiste läbipaistvuse suhtes. Meie ülesanne on hoolitseda selle eest, et seda umbusku seekord ei ole või ei tule.

See tähendab seda, et me peame kaasama sinna siis Estonia hukkunute omastega seotud esindusorganisatsioonid, et nad on kogu aeg seal juures, et neil ei tekiks kordagi tunnet, et nendega ei jagata infot või nende muresid ei ole võetud pardale või nende poolt püsti pandud küsimustega see uurimine ei tegele.

Need on kõik need teemad, mis me peame suutma kuidagi loogilisse rivvi panna, sinna tegevuse taha panna ja sinna vastutajad taha panna. Seda lihtsalt nipsu lüües otsustada, et nüüd me läheme ja teeme, siis see asi meil läheb käest ära või ta ei anna… Siis tekib sinna juurde mingi infomüra, mis asjale kasuks ei tule. Seda me täna arutasime tegelikult, ma ei tea, poolteist tundi umbes.

Juhataja
Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu
Vahur! 2020. aasta eelarve oli 2019. aasta kevadel planeeritud nominaalses ülejäägis. Tuletan meelde. Asetame asjad õigesse perspektiivi.

Eelmises riigi eelarvestrateegias, mis põhines nii-öelda sõjaeelsetel numbritel, oli selle valitsuse poliitika selgelt, mis puudutas riigi laenukoormust, vähendada laenukoormust 2020. aastal 7,7 protsendilt 2023. aastaks 5,9 protsendile. Need on reaalsed numbrid, eks ole.

Loomulikult see reaalsus oli sõjaeelne reaalsus, praegu meil on selles kriisis – pretsedenditult kiire majandusmõjuga kriisis – ka teised mõõtkavad. See ei tähenda seda, et me ei peaks omama tunnetust, rahanduspoliitiliselt, ka 10 aasta perspektiivis, kuidas me järgime seda liini, mis, ma arvan, Eestil on ratsionaalne olnud, et üle jõu elamise mõttes seda võlakoormust tuleb suuta kontrollida, seda hallata.

Marian Võsumets, Kanal 2
Minu küsimus on eelkõige Taavi Aasale. Kas valitsus on otsustanud, arutanud Nordicale riigiabi andmist, mis on olnud kõne all juba kevadest saati, kui ma ei eksi. Kuni 30 miljonit eurot vist oli see summa, mida küsiti. Kas selles osas on saabunud mingi selgus?

Taavi Aas
Aitäh! Loomulikult valitsus on ja valitsuse liikmed on seda korduvalt arutanud. Me oleme palunud ka vastavaid tegevusi Nordicalt, äriplaani ja kõike muud sinna juurde.

Me oleme täna selles mõttes uues olukorras, et vahepeal on tulnud üks kohtuotsus, mis käsitleb Estonian Airi endiseid töötajaid. Kindlasti see mõjutab seda otsust. Aga me otsustasime ka, et me siis ülejärgmise nädala alguses teeme selle koha pealt lõplikud otsused.

Marian Võsumets
Ma küsin täienduseks juurde, kas valitsus praeguses olukorras, kuidas Nordica on opereerinud ja kõik need mahud, kas see on selline ettevõte riigi seisukohast, millel te näete sellist tugevat perspektiivi ja jätkusuutlikkust.

Taavi Aas
Nende äriplaan on selline, mis on jätkusuutlik. Nende lennukipark on selline, mis on nii võimalikult jätkusuutlik, kui üks lennukipark saab selles olukorras, kus me täna oleme, olla. Ehk tegemist ei ole suurte lennukitega, me kõik teame, et nii pea mingit massilist lendamist toimuma ei hakka.

See allhanke tegevus selles olukorras on mõistlik tegevus. Samas võimaldab see meil hoida ka nii-öelda tagaust lahti, et juhul kui keegi ei taha siit lennata, siis on meil oma ettevõte, kes saab sellega hakkama. Nii et mina isiklikult sellesse äriplaani usun.

Martin Helme
Ma tahaks siia lisada, et kui me kevadel otsustasime Eesti lennundust toetada 30 miljoniga, siis oli selle juures kolm sellist põhimõttelist tingimust. Üks oli loomulikult äriplaani küsimus, teine oli otselennud Eestist mujale ja kolmas oli lennundusettevõtete restruktureerimise teema.

Nüüd selle äriplaani osas meil on vaidlus õhus, kas see äriplaan on või ei ole realistlik. Restruktureerimise teemas ma ei ole lõplikult suutnud leida sellist lahendust, mis… Iseenesest restruktureerimise põhitakistuseks praegu on ikkagi Poola lennufirma LOT osalus Regional Jetis.

Meil on tegelikult vaidlus üleval poolakatega selle üle, kas poolakad võlgnevad meile raha või meie võlgneme neile raha. Kuni me seda vaidlust maha ei saa, on reaalne risk, et Eesti maksumaksja rahaga me tegelikult subsideerime Poola lennundust, ja seda me ei taha.

Nagu Taavi ütles, on siin tulnud juurde üks komplikatsioon veel ja see on kohtuotsus, mille järgi võib väita, et Nordica on tegelikult Estonian Airi õigusjärglane. Kui see tõesti nii on ja kui see risk on realiseeruv, siis kõik need Estonian Airi pankotisummad kukuvad Nordica sülle. See tähendab, et me ei räägi mitte 30 miljonist, vaid me räägime, ma ei tea, 120 miljonist eurost. Ja seda ei ole valitsus isegi mitte arutanud, mis me selle summaga teeme.

Nii et see on väga suur karvane pundar, mida me oleme samm-sammult üritanud lahti harutada ja teha seda niimoodi, et ei juhtuks, et Eesti maksumaksja jälle paneb kümned miljonid eurod lauale, aga tegelikult tagajärjeks on see, et aasta või poolteise pärast öeldakse, et nüüd me oleme jälle pankrotiseisus, andke raha juurde või… Piltlikult öeldes, kui nii palju kahju on kannatatud, siis enam ei saa seisma jääda poolel teel. Sellist situatsiooni tahaks vältida.

Urmas Reinsalu
Aga ma tulen ikka tagasi selle juurde, need laenuasjad. See Vahuri asi jättis mulle… Mis see tähendab?

Saame kriitikat praegu, et laenutuli, laenuleib ei kesta kaua. Kaja Kallas ütleb: neli miljardit – neli miljardit! – tuleb laenu võtta lisaks. Ja siis öelda sama hingetõmbega, et tegelikult laenutuli ei kesta kaua.

Ja Siim Kallase lahendus sellele, et elada vastutustundlikult ja reaalselt – üheksa miljardit aastas. Üheksa miljardit. Küsimus on see, et kumb number on tegelik Reformierakonna poliitika – kas neli kokku või üheksa aastas? – ja kuidas see läheb kokku sellega, et see valitsuse nelja aasta plaan, mis vähendas suvist prognoosi tegelikult poole protsendi võrra, laenukoormust, see on siis täielikult vastutustundetu.

Juhataja
Järgmine küsimus, palun!

Tiina Jaakson, "Aktuaalne kaamera"
Martin Helme ütles siin pressikonverentsi alguses, et valitsuskabinetis räägiti Estonia katastroofist ja leiti, et oluline on tagada uurimise läbipaistvus.

Küsimus Martin Helmele, Taavi Aasale ja Urmas Reinsalule: mida teie erakonnad valitsuses soovitavad? Mis need meetmed on, mis tagaksid siis uurimise läbipaistvuse? Mida te siis rakendate – kas ainult see, mis on kõlanud, et omaste kaasamine, või on midagi veel?

Martin Helme
Nojah, seesama juhtimisahel või juhtimismudel on küsimus. Ja loomulikult siis asja juurde käib veel see, mis on tegelik ülesandepüstitus või kui lai see skoop on: kas uuritakse auku, uuritakse laeva parrast, uuritakse ka merepõhja seal ümber, minnakse ka laeva sisse? Ka see on vaja ju tööülesandena või lähteülesandena anda.

Kusjuures ma arvan, et meil ei ole siin täna mingit lukus vastust. Me soovime ikkagi võimalikult paindlikult, et kui uurimise käigus kerkivad üles küsimused, siis uurimise käigus me võime suunda muuta. Kuhu materjal meid viib, sinna peaks minema.

Jah, läbipaistvuse üks osa on kindlasti see, et omaste esindusorganisatsioonid on seal sisuliselt – mitte formaalselt, vaid sisuliselt – kaasatud. Ma arvan, et läbipaistvuse ja ka sõltumatuse aspektist on oluline, et meil oleks siin rahvusvahelised eksperdid juures. Aga kuidas seda kõike teha – ja see läheb ju meile ka midagi maksma, eks ole, ka mingisuguste ekspertiiside tegemine, seal on alati mingid rahanumbrid juures –, see tuleb läbi mõelda ja teha niimoodi, et see toimiks. See oli sisuline arutelu, mis meil oli, mitte mingite loosungite loopimine.

Ja ma arvan, et kui me räägime nüüd erakondlikust positsioonist või erakondade omavahelistest seisukohtadest, siis erakondlikel positsioonidel siin, ma arvan, väga suurt vahet ei ole. Kõik valitsuse laua taga istuvad erakonnad ütlevad üheselt, et tõde tuleb välja selgitada, tõde tuleb päevavalgele tuua.

Küsimus on, kes seda protsessi veab. Riigina, mulle tundub, veame me seda igal juhul, Eesti pool veab seda praegu. Kes ministritena või mingite ministrite grupina seda veab? Siin on selgelt Justiitsministeeriumil oma roll, siin on selgelt Välisministeeriumil oma roll, siin on kindlasti ka Siseministeeriumil oma roll ja MKMil oma roll.

Need pädevused on laiali ja need probleemid on erinevates valdkondades laiali. Kuidas teha siis niimoodi, et ei oleks meil mingit nelja erinevat tööplaani? See tähendab tegelikult ikkagi mingisugust valitsustasandil juhtimist ka. Ma ei näe siin tegelikult erakondlikke väga suuri erimeelsusi selles küsimuses.

Juhataja
Järgmine küsimus.

Taavi Aas
Ma tahtsin ka kaks sõna öelda. Aga tegelikult Martin ütles ära, et ega meil ei ole siin erakondlikke eriarvamusi. Uurimist on mõtet teha lahti siis, kui uurimine vastab lõpuks küsimustele ja need vastused on sellised, et nende üle pärast ei spekuleerita, et kas oli veel midagi või ei olnud veel midagi. Ma väga loodan, et see uurimine jõuab tulemuseni.

Kahtlemata on minu meelest mõistlik kaasata siin neid, kes on olnud varasemate uurimiste suhtes skeptilised. Eelkõige ma pean silmas siin hukkunute lähedaste organisatsioone. Kindlasti meil on vaja kaasata eksperte väljastpoolt Eestit.

Ma arvan, et kui me need punktid ära täidame ja inimestele, kes on kaasatud, on tagatud materjalidele ligipääs, siis on võimalik ka tagada see, et uurimine on selline, milles suhtes pärast kahtlusi üles ei jää.

Urmas Reinsalu
Minu meelest on kolm eeldust või kolm paralleelset loogikat, mida me peame rakendama, selleks et meil oleks see asi, nagu öeldud oli, läbipaistev või arusaadav.

Esiteks, küsimused, millele me ootame vastust, peavad olema avalikud. Ja see peab olema ka ühiskondlikult, avalikult läbi mõtestatud, mis küsimustele me tahame saada vastuseid. Teiseks, need eksperdid, tehnilised eksperdid, kes hakkavad nendele küsimustele vastuseid otsima, see tee ja meetod, kuidas need eksperdid leitakse, ja need, kes leiti, see peab olema avalik. Kolmandaks, kõik tulemused, mida need eksperdid teevad, peavad olema täismahus avalikud.

Need on, ma arvan, kolm eeldust, selleks et ühiskonnas oleks ja tekiks niisugune minimaalne usaldusväärsuse lävend ka nendele uutele järeldustele, mida me uue info pinnalt soovime saada. Ma usun, et kindlasti on hästi oluline, et kui valitsus oma käsitluse paika paneb, kuidas seda asja läbi viia, siis on väga mõistlik – see on nii suure kaaluga ühiskonda kõnetav teema – loomulikult ka kuulata kõigi parlamendi saadikurühmade [arvamust] ja pidada ka ausat dialoogi Riigikoguga, see on loomulik selles asjas.

Juhataja
Järgmine küsimus.

Toomas Pott, "Aktuaalne kaamera"
Loodaks välisministrilt saada värvikat vastust küsimusele, kuidas Saksamaa kavatseb kindlaks teha, et inimene tuleb Ida-Virumaalt Saksamaale.

Urmas Reinsalu
Aga loomulikult ju selle loogika järgi, et ega Eesti inimesed ei luiska.

Saksamaa näeb ette selle protseduuri, et inimesed, kes tulevad riskipiirkonnast, annavad sellest vastavale kohaliku liidumaa – või kuidas see on määratud, inimesed vaadaku siis Välisministeeriumi kodulehekülge, seal on need lingid olemas, Saksamaa need protseduurid –, terviseametile teada. Ja nii see juhtubki. Miks siis peaks luiskama?

Juhataja
Kas on veel küsimusi? Kui rohkem küsimusi ei ole, siis on pressikonverents lõppenud. Täname teid!