Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 2. oktoober 2014

2. oktoober 2014 - 17:16

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Taavi Rõivas, kaitseminister Sven Mikser ja siseminister Hanno Pevkur.

Pressikonverentsi salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=z0vsl6yWHWk&list=UUy2B86RwjKly8vab4GTg5Fw


Juhataja Tiina Ansip

Tere tulemast pressikonverentsile! Vabandust väikese hilinemise pärast. Täna on teie ees lisaks peaminister Taavi Rõivasele ka kaitseminister Sven Mikser ja siseminister Hanno Pevkur. Palun sõna peaministrile.

Taavi Rõivas

Aitäh! Valitsuse istungil oli täna kokku 22 päevakorrapunkti. Kõige olulisematest ülevaade. Kõigepealt, nii nagu me kevadel valitsust moodustades kokku leppisime, siis me küll ei muuda kodakondsuspoliitika aluspõhimõtteid, aga me teeme kodakondsuse saamise, Eesti kodakondsuse saamise mõnes küsimuses inimlikumaks. Kuidas täpsemalt, nüüd on eelnõu välja töötatud, sellest saab rääkida siseminister.

Täna meil oli päris palju neid päevakorrapunkte, mis puudutasid erinevate maatükkide andmist kas kohaliku omavalitsuse omandisse, valdavalt teede alused maad, või siis ka teiste riigiasutuste kasutusse. Nendest kõige, ma usun, kaalukam on see, et keskkonnaministeerium annab kaitseministeeriumile üle terve rea Lääne-Virumaal asuvaid kinnistuid ja need on vajalikud selleks, et kaitseväe polügooni väljaõppe võimalusi oluliselt parandada. Kuidas täpsemalt, sellest saab rääkida kaitseminister.

Välisminister andis täna ülevaate arengu- ja humanitaarabist, mida Eesti 2013. aastal on andnud. Kokku summad on märkimisväärsed, eelmisel aastal 23 miljonit eurot ja kasv võrreldes 2012. aastaga üle 20 protsendi. Põhiliselt riigid, kellele me 2013. aastal abi andsime, olid Afganistan, Gruusia, Moldova ja Ukraina. Kui vaadata 2014. aastat, siis täiesti arusaadavatel põhjustel Ukraina osakaal on oluliselt kasvanud ja ma usun, et kasvab veelgi. Praeguse seisuga 2014. aastal oleme Ukrainale abi andnud nendest arengu- ja humanitaarabi vahenditest 776 000 euro eest. Paraku me teame, et see abivajadus on jätkuvalt olemas. Nii et ma väga tunnustan ka MTÜ Pagulasabi, Mondo ja Ukraina Kultuurikeskuse ühist kampaaniat Ukraina heaks, kus on võimalik ka kõigil endal soovi korral toetust avaldada. Nii et ukrainaheaks.ee on see veebileht, kus saab täpsemat infot projektide kohta, mida toetada saab.

Valitsuskabinetis arutasime seda, kuidas alaealiste õigusrikkujatega tegelemine oleks võimalikult terviklik ja tulemuslik. Leppisime kokku, et me viime selle valdkonna vastutuse poliitika kujundamise osas haridus- ja teadusministeeriumi juurest sotsiaalministeeriumi vastutusalasse. Ja põhjus on selles, et me näeme seda tulevikus ühe tervikliku osana uuest lastekaitse korraldusest. Mäletatavasti me esitasime juba mõnda aega tagasi uue lastekaitse seaduse, mis väga põhimõtteliselt uuendab lastekaitse korraldust Eestis. Esitasime juba parlamendile ja nüüd loogilise osana või jätkuna ka alaealiste õigusrikkujatega tegelemine. Haridus- ja teadusminister andis meile kabinetinõupidamisel ülevaate Tallinna Muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli ühise õppehoone rajamise projekti seisust. Valitsus juba varasemalt eelarve menetluse käigus on langetanud otsuse, et see vahepeal seisma jäänud, küllap osalt ka seetõttu, et liiga suured plaanid olid, vahepeal seisma jäänud projektiga jõuliselt edasi minna, projekteerimisega esimesel võimalusel alustada.

Täna saime ülevaate sellest, millised arengud nende kolme kooli kokku viimisel laiemalt on ja ma tõesti loodan, et kõik need õpilased, kes täna näiteks Tallinna Muusikakeskkoolis peavad ikkagi üsna tagasihoidlikutes tingimustes haridust omandama, et nad näevad õige pea ka uut, viisakat õppehoonet. Ja arutasime ka lõimumiskava, aga kuna pressikonverents tuli peale, siis leppisime kokku, et me jätkame lõimumiskava arutelu järgmistel kordadel. Minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja

Palun kaitseminister.

Sven Mikser

Aitäh! Kaitseministeeriumi valitsemisala puudutavad otsused seondusid täna valitsuse istungil maaüksuste ja kinnistute üleandmisega ühelt riigiasutuselt teisele. Kõige olulisem kindlasti puudutab kinnistute üleandmist keskkonnaministeeriumilt kaitseministeeriumile selleks, et asuda rajama lähiharjutusala soomustehnikale. Kinnistud, mis üle anti, asuvad Tapa vallas, praeguse esimese jalaväebrigaadi vahetus läheduses, ka Tapa linna vahetus läheduses. Tegemist ei ole n-ö laskeala loomisega, vaid harjutusalaga, mis on vajalik soomustehnikale selleks, et viia läbi sõiduharjutusi eeskätt. Nagu teada, siis üks suur võime arendustest, mis on praegu käimas Eesti kaitseväel, puudutab just nimelt soomusmanöövervõimekust. See seondub 44 jalaväelahingumasina ja toetusmasinate hangetega. Eile Hollandi kaitseministri visiidil Eestisse kirjutasime ka sellekohase kavatsuste leppe alla ja tahame päris leppeni jõuda selle aasta jooksul. On selge, et soomusmanöövervõime vajab võimalusi harjutada, vajab võimalusi harjutada oma alalise paiknemiskoha vahetus läheduses. Ja kindlasti on jõudnud ka meediasse ju viimastel nädalatel teated selle kohta, et mitte ainult Eesti ei ole loomas soomusmanöövervõimekust oma kaitseväele, vaid et siin NATO üldise heidutushoiaku raames ka liitlased on paigutamas siia oma soomustehnikat. Lähiajal jõuavad Eestisse näiteks Ameerika Ühendriikide lahingumasinad Bradley ja soomustransportöörid Stryker, mis samuti vajavad korralikku lähiharjutusala. Sellekohane töö on tegelikult vastavalt arengukavale juba olnud mõnda aega planeerimisel, alates sellest, kui tegelikult võeti vastu praegune riigikaitse arengukava, mis nägi ette soomusmanöövri võimekuse loomist. See projekti lõpuleviimine võtab veel paar aastat aega, sest nõuab ka läbirääkimist mõningate eraomanikega, et saaks kogu harjutusala välja ehitada.

Lisaks otsustati veel üle anda keskkonnaministeeriumilt kaitseministeeriumile paar kinnistut, mis ei ole seotud otseselt soomusmanöövervõime arendamisega ega mingi täiendava laskeala rajamisega, vaid on lihtsalt vajalikud keskpolügoonil kaitseväe väljaõppe paremaks läbiviimiseks.

Ja teisipidi jälle kaitseministeerium omakorda andis üle Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile kolm kinnistut Võrumaal, Meegomäel, kus paiknes lahingukool. Teatavasti sel aastal kevade poole avati uus lahingukooli õppe- ja majutuskompleks, mis on kõigile tänapäeva nõuetele vastav ja energiasäästlik, Kuperjanovi jalaväepataljoni linnakus. Kaitseväe arengukava kohaselt ka, kuna praegust arengukava luues ja läbi töötades leiti, et kaitseväel on väga palju erinevaid paiknemiskohti, millest mitmed on moraalselt vananenud või amortiseerunud, nende kõigi uuendamine ei ole mõistlik, on pigemini mõistlik neid paiknemisalasid mõnevõrra konsolideerida. Ja selle raames ka see lahingukooli uus kompleks Kuperjanovi pataljoni alal ja Meegomäe sulgemine. Ilmselt lähiaastatel ootab sama saatus ka vahipataljoni senist linnakut Rahumäe teel ja logistikapataljoni senist linnakut Marja tänaval, kust vastavalt kolitakse peamiselt mereväebaasi ja Ämari lennubaasi territooriumile. Lühidalt kõik.

Juhataja

Küsimused, palun. Vabandust, siseminister ka palun.

Hanno Pevkur

Ma võin kohe küsimuste juurde ka minna, ei ole probleemi. Ei ole probleemi. Aga võibolla natuke sissejuhatuseks, et teil lihtsam küsida oleks. Tõsi, üks suuremaid ettepanekuid täna, mis meil laual oli, on kodakondsusseadus. Me oleme kokku leppinud selle koalitsiooniga, et kodakondsuse põhialuseid me ei muuda. Ja see on kindlasti ka selle muudatuse ettevalmistamisel olnud põhiline alus, et me jääme nende kodakondsuspõhimõtete juurde, mis meil Eestis on kehtinud. Küll on igati mõistlik, et meil ei ole mõtet inimesi kuidagi lahterdada kodakondsuse saamisel. Kehtiv olukord näiteks on selline, kus alaealised on erinevas seisus sõltuvalt sellest, kas nad on Eesti kodakondsuse koos teise mõne riigi võimaliku kodakondsusega saanud enne või pärast teise riigi kodakondsust. Ehk tegelikult hästi lihtsalt öeldes on see, et see seadus ütleb seda, et alaealiselt ei saa Eesti kodakondsust ära võtta. Ja siis, kui isik saab 18-aastaseks, siis on tal kolm aastat aega valida või otsustada, millise riigi kodakondsust ta siis endale jätta tahab. See annab siis võimaluse rääkida sellest, et alaealised on kõik võrdselt koheldud ja kindlasti ei teki selliseid muresid, mis täna praktikas on.

Teine muudatus puudutab eakaid. Eakatega on teatavasti selline olukord, kus on praegu sätestatud, mälu järgi nüüd ütlen, aga igaks juhuks, et ei eksiks, igaks juhuks otsin ikkagi üles, meil on enne 1. jaanuari 1930 sündinud isikute puhul erisus, kus on isik vabastatud nõudest kirjalikku teksti koostada. Nüüd me ütleme seda, et see 1. jaanuar 1930 ei ole enam relevantne. Me ütleme seda, et kõik, kes on üle 65-aastased ja soovivad taotleda Eesti kodakondsust, siis nad kirjalikku osa tegema ei pea, tulevad, teevad suulise keeleeksami, suulise vestluse ja see järel saavad siis Eesti kodakondsuse.

Ja kolmas punkt, mille me ka tegelikult koalitsiooni tegemisel kokku leppisime, oli see, et me lõpetame kodakondsusetuse taastootmise. Ehk siis laste puhul, kelle mõlemad vanemad on kodakondsuseta ja kellel on õigus Eesti kodakondsusele, saavad Eesti kodakondsuse, kui vanemad sellest ei loobu. Meie tänane süsteem näeb ette seda, et kui laps sünnib halli passiga inimestel, nad ei ole Eesti kodakondsed, nad on määratlemata kodakondsusega, siis nad peavad taotlema alaealisele kodakondsuse, sündinud isikule kodakondsuse. Me keerame selle teistpidi, me ütleme nüüd seda, et alaealine saab automaatselt Eesti kodakondsuse ja kui vanemad, kes on halli passiga, soovivad, et tal ei oleks Eesti kodakondsus, siis peavad vanemad ütlema. Me teeme selle tegelikult lastele inimlikumaks ja kõigile arusaadavaks, et kui sa oled Eesti territooriumil sündinud, isegi kui su vanemad on kodakondsuseta, siis laps saab Eesti kodakondsuse. Kui vanemad midagi ei ütle, siis saab ikkagi laps, kui on juba täisealine, siis ta saab ise otsustada, mida ta edasi teeb. Ja mõningad tehnilised muudatused veel seaduses. Aga need ei ole nii olulised, et neid peaks siin teile praegu tutvustama.

Küll on teine teema, mida me kabinetis täna rääkisime ja tutvustasime, suurõppus CONEX. See on kriisireguleerimise õppus ja see on ühises         jadas kaitseministeeriumi poolt korraldatava suurõppusega SIIL järgmisel aastal, kus siis teatavasti on suurusjärgus 12 000 meest-naist õppusel osalemas. Ja nüüd sellele eelneb, kui ma räägime laiapindsest riigikaitsest, siis laiapindse riigikaitse või laiapõhjalise  riigikaitse loomulik osa on see, et me vaatame ka tsiviilstruktuurid üle ehk sellele eelneb sellisest viiest väikesest osaõppusest koosnev lauaharjutuste rada, kus me räägime sellest, et alguse saab see küberrünnakuga, küberrünnakule järgneb suur keemiaõnnetus. Sealt edasi on võimalik, et toimuvad elektrikatkestused ja kõik see viib ühel hetkel sinnamaani, et meil on kusagil Eesti punktis, mida ma praegu ei ütle, kusagil Eesti punktis massiline rahutus. Aga ma võin kõiki rahustada, et massiline rahutus tegelikkuses olema järgmisel kevadel ei saa, vaid see on lauaharjutus, mis tähendab seda, et me mängime läbi selle paberi peal. Me kaasame sinna ministrid ja vaatame seda otsustusportsessi, et kas Eesti riigis on kõik otsustusprotsessid kaetud. Ja see massiline rahutus kasvab loogiliselt üle ühel päeval mobilisatsiooniks ja mis siis läheb üle suureks kaitseõppuseks SIIL 2015. See on selline kuu aega või natukene rohkem kestev periood järgmise aasta Eesti kevad-suvel, kus tegelikult on väga suur hulk nii riigi juhtkonnast kui kaitsevägedest ja kaitseliidust seotud laiapindse riigikaitseõppusega. Pärast seda oleme oluliselt targemad, kas ja kus on meil võimelüngad. Loodetavasti neid ei ole, aga mõned kindlasti me näeme, kus on vaja olukorda parandada.

Ja viimase asjana, väikese vahemärkusena. Täna oli ka arutlusel hulk valitsuse erinevaid õigusakte, kus on sees regionaalminister, edaspidi on selle sõna asemel regionaalminister valitsuse vastavates õigusaktides „valdkonna eest vastutav minister“. Ja nii, nagu me tegelikult 1. juulist juba otsustasime, et peaministril on õigus ministrite vahel kohustusi ümber jagada, et siis edaspidi saab peaminister öelda, kes on see valdkonna eest vastutav minister. Võib juhtuda, et mõni tänane regionaalministri valitsemisala või siis hetkel siseministri valitsemisalas olev asi läheb näiteks kultuuriministrile või läheb põllumajandusministrile, see võimalus on loodud, et me teeme riigi juhtimise natukene paindlikumaks.

Ja mis valitsuse päevakorras küll ei olnud, aga ma valitsuse liikmeid teavitasin, oli see, et ma kirjutasin alla täna kirjale, millega me saatsime riigikogu põhiseaduskomisjonile ettepaneku muuta riigipiiri seadust, et riigipiiri seaduse §22 lisatakse lõige 3, mille kohaselt kehtestab riigi kontrolljoone koordinaadid Vabariigi Valitsus. See on jälle üks samm selleks, et oleks võimalik kontrolljoon maha märkida ja kõigil oleks Eestis arusaadav, kus jookseb Eesti piir Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahel.


Juhataja

Nüüd on küsimuste kord.

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2

Aitäh! Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2 ja Reporter. Küsimus siseministrile. Kui palju see määratlemata kodakondsusega inimeste arv peaks selle seaduse muudatuse tulemusena vähenema ehk siis, kui palju loodetakse nende alaealiste arvelt Eesti kodanikke saada? Aitäh!

Hanno Pevkur

Kui me vaatame selle aasta augusti seisu, siis on meil selliseid lapsi, kelle mõlemad vanemad on kodakondsuseta, selliseid lapsi on 936. Ja kui me paneme nüüd septembri juurde, siis võib olla neid natukene juures ehk me räägime siis suurusjärgust tuhatkonnast Eesti lapsest, kelle puhul pärast seaduse jõustumist saame anda neile automaatselt Eesti kodakondsuse.

Ingrid Sembach-Hõbemägi

Kui suure osa see moodustab n-ö nendest hallipassimeestest ehk siis määratlemata kodakondsusega inimeste arvust?

Hanno Pevkur

Kui me võtame seda, et meil on kodakondsuseta isikuid…. Tahad sa, Sven, täpsustada?

Sven Mikser

Ei. Ma tahan printsiibi kohta öelda seda, et koalitsiooniläbirääkimistel tegelikult me leidsime, et kodakondsusetus ei ole ju tegelikult n-ö tavapärane ega ilmselt enamuse inimeste puhul nende soovist tulenev staatus. Ja kodakondsusetust tekib juurde, uusi, määratlemata kodakondsusega inimesi tuleb meil just nimelt nende hulgast, kes sünnivad kahe määratlemata kodakondsusega vanema lastena. Ja mõnel juhul, kui kodakondsuse saamiseks lapsele lihtsustatud korras on vaja vanemate sellekohast taotlust, jääb see taotlus esitamata kas selletõttu, et vanemad ei ole sellest protseduurist teadlikud, ka nende vanemate teadmatuse või hooletuse tõttu ja selle välistamiseks tegelikult. Ja ka selle sõnumi saatmiseks, et Eesti riik tegelikult soovib, et Eestis elavad inimesed eeskätt võtaksid endale Eesti kodakondsuse, selleks me pöörasime selle protseduuri taotlemispõhiselt protseduurilt loobumispõhiseks protseduuriks.

Hanno Pevkur

Niipalju veel täpsustuseks, et  mitte eksida, täpse numbri, palju meil on veel kodakondsuseta isikuid, ma võiksid saata, aga mälu järgi ma ütlen, et see on suurusjärgus 90 000. Aga kui me vaatame 65-aastaseid ja vanemaid, kellele me muutsime palju lihtsamaks, me ütlesime, et piisab suulise eksami tegemisest, siis neid on määratlemata kodakondsusega isikuid suurusjärgus 15 700. Ja teiste riikide kodanikke ehk siis peamiselt Vene Föderatsiooni kodanikke 35 200. Need on need, kes on üle 65-aastased ehk nendel tekib ka nüüd võimalus taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust oludes, kus nad teevad ära suulise eksami, ei ole vaja kirjalikku esseed enam tulevikus teha. See puudutab väga suurt hulka Eestimaal elavaid inimesi, kui neil on soov Eesti kodakondsust saada. Ja mis lapsi puudutab, kuna nemad enda eest ise otsustada ei saa, siis tuhatkond last tegelikult on võimalik kohe määratleda ära kui Eesti kodanikud. Täiskasvanuks saades saavad nad siis ise otsustada, kuidas nad tahavad oma elu edasi jätkata.

Juhataja

Veel küsimusi?

Üllar Luup, Tallinna TV

Üllar Luup Tallinna Televisioonist. On rõõm kuulda, et riik ja valitsus on hakanud midagi ka Eesti-Vene piirijoone heaks tegema. Aga ühest küljest ka riigikaitse sõltub ka majandusest, eriti sellest, mis Venemaa kasutab ju poliitiliseks mõjutamiseks ehk gaasi. Mida valitsus on teinud siis, et Eesti sõltuvust Vene gaasist vähendada? Miks läks lörri see LNG terminali rajamine Euroopa rahade abil?

Taavi Rõivas

Ma ei kiirustaks selliste hinnangutega, et midagi on lörri läinud või lörri minemas. Kui vaadata, mida valitsus on teinud või plaanimas teha, siis me teame, et elektri varustuskindlus Eestil on sisuliselt tagatud tänu sellele, et meil on kaks väga korralikku ühendust Soomega, Estlink 1 ja Estlink 2, kokku 1000 megavatti võimsus ja sellest tegelikult piisab, et praegusel hetkel kogu Eesti tarbimine ära katta. Samas me teame, et Eestis tegelikult, ma usun, kui võtame Eleringi kodulehe lahti, siis me näeme, et ilmselt ka praegusel hetkel me tõenäoliselt toodame ise rohkem elektrit, kui me tarbime. Selleks et varustuskindlus oleks tagatud kogu meie regioonis, on meil plaanis rajada maaliin täiendavalt veel Eesti ja Läti vahele, kus see saab olema siis juba kolmas liin. Nii et see aitab kogu regioonis elektri varustuskindlust oluliselt parandada ja lõppkokkuvõttes kõik need sammud viivad selleni, et Eesti saab ennast lahti sünkroniseerida Loode-Venemaa sünkroonalast ja siduda ennast või sünkroniseerida ennast Euroopaga. Niipalju elektrist. Elektriga on meil plaanid juba päris kaugel ja seis päris hea, aga sammud loomulikult jätkuvad. Mis puudutab gaasi, siis me oleme ju avalikult välja öelnud, et meie selge huvi on gaasivõrk, põhivõrk eraldada praeguselt omanikult, kes on ka tugevalt seotud Venemaaga, vähemalt osad aktsionärid on Eesti Gaasis seotud selle gaasi tarnijaga. Me läheme sellega edasi. Ma loodan, et juba lähiajal on meil võimalik ka konkreetseid tulemusi näha. Lisaks sellele on meie huvi kindlasti, et meil oleks alternatiivseid varustusallikaid. See saab kõige paremini aset leidma siis, kui Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola on kõik üks turg ja sellel turul ei ole suures plaanis vahet, kas Soomes, Eestis, Leedus või Poolas kui ka Lätis peab olema ka täiendavaid alternatiivseid n-ö sisenemispunkte turule ehk siis LNG terminale. Otsesed projektid, mis on lähiajal plaanis ja millega me edasi töötame, on Eesti ja Soome vaheline toruühendus, mis aitab Eesti ja Soome, hiljem ka nagu lõuna poole kogu selle turu ühtlustada. Ja teine projekt, mis on paralleelselt plaanis, on Leedu ja Poola vaheline täiendav gaasiühendus. Mis  puudutab LNG terminali, siis praeguseks hetkeks ettevõtetel Eestis ja Soomes omavahel kokkulepet ei ole. Kas see tähendab, et LNG terminali ei saa kindlasti tulla, ma nii ei arva. Ma arvan, et on siiski võimalusi, kuidas LNG terminali meie regiooni rajada. Minu isiklik seisukoht on, et Eesti on objektiivselt võttes selleks kõige parem paik. Ka seetõttu, et Eestis on ettevalmistused märksa kaugemal kui Soomes. Samas, me peame austama ka soomlaste seisukohta, et Soome on parim paik. Need vaidlused ei ole jõudnud ettevõtete vahel kokkuleppeni ja me läheme edasi teadmisega, et pooled on ausalt oma seisukohad välja öelnud ja konsensuseni jõudnud ei ole. Toruga, ma loodan, et on võimalik või Balticconnectoriga ma loodan, on võimalik juba lähiajal esitada taotlus uuringute tegemiseks. Aga eks elu näitab. Igal juhul energia varustuskindluse tagamine on oluline ja selles suunas tuleb liikuda sõltumata sellest, kui kohe esimesel katsel kõik kokkulepped väga kergelt ei tule.

Hanno Pevkur

Ma täpsustan Kanal 2-le veel ühe väikse numbri ära. Jah, praegu see puudutab suurusjärk tuhatkond, aga kui me vaatame aastas sündivate laste arvu, kes on kodakondsuseta, siis kuna meil kodakondsuseta isikuid jääb kogu aeg vähemaks, siis see number langeb õnneks. Aga siin vaadates, et 2012 oli selliseid lapsi 360 ja 2013 304, siis võib eeldada, et see number jääb sinna 200 ja 300 vahele, kellele nüüd siis on igal aastal, igal aastal sünnib meil 200-300 last sõltuvalt sellest, kuidas on sündide arv ja sõltuvalt sellest, kuidas kodakondsuse taotlemine näeb ette. Suurusjärk 200-300 last, kes igal aastal tegelikult saavad nüüd oluliselt lihtsamini, et vanemad ei pea taotlema.

Fred Püss, BNS

Fred Püss, uudisteagentuur BNS, küsimus siseministrile. Rääkisite ETV saates Foorum kahe piirivalve eriüksuse loomisest Narva ja Piusa kordonis. Mida need endast täpsemalt kujutama hakkavad?

Hanno Pevkur
No vot, nüüd on see, kuidas saatest maha kirjutatakse. Ma rääkisin eriüksusest piirivalvesse, kes hakkavad baseeruma Narvas ja Piusas peamiselt. Ehk me räägime ikkagi ühest eriüksuseset, mis saab omavahel roteeruda. Me ei räägi mingist kahest, vaid on üks piirivalve eriüksus, kiirreageerimisüksus, kes vastavalt ohuhinnangule ja intsidentide tekkimisele reageerivad vastavalt asukohale. Suure tõenäosusega kolmandaks asupaigaks saab olema ka Tallinn ja suure tõenäosusega tekib ka merevõimekus või veele reageerimise võimekus eriüksusel.  Aga nende ülesanded on a) reageerida piiriintsidentidele, b) teha koostööd politsei kriminaalluure poolega ehk siis konkreetselt kurjategijate, ükskõik, kas tegemist on kauba ülepiirilise kuritegevusega või inimkaubandusega. Nende juhtumite avastamise ja mahavõtmisega. Ja c) loomulikult politsei- ja piirivalveamet piiri kontrolljoone tavapärase monitoorimise raames teeb ka ohuhinnanguid. Ja vastavalt ohuhinnangule tehakse ka vastavaid kas siis ennetavaid või täpsustatud operatsioone. Nii et hästi lihtsalt öeldes, kaks suunda on, ohuhinnangule vastavad operatsioonid, pluss intsidentidele reageerimine.

Fred Püss

Kui suur see üksus olema saab ja millal nad tegevust alustavad?

Hanno Pevkur

Tegevust alustavad järgmise aasta algusest. Täpset numbrit ma tõepoolest ei taha välja öelda, on hea traditsioon, et eriüksuste suuruseid väga ei eksponeerita. Ta saab olema piisavalt suur selleks, et täita neid kohustusi, mis neile peale pannakse. Ja me leiame ka vajalikud vahendid selle jaoks, et nendele tagada kogu vajalik relvastus, pluss väljaõpe. Ütleme nii, et hulk mehi on juba välja valitud ja edasi läheb töö selleks, et järgmise aasta algusest oleks olemas vajalikud mehed selleks, et see üksus saaks tööd alustada ja meil piiri valve ja intsidentidele reageerimise võimekus oluliselt suureneb.

Juhataja

Kas on veel küsimusi?

Sofia Demtšenko, ERR

On küll. Sofia Demtšenko, ERR, küsimus peaministrile. Sel pühapäeval toimub Toompeal üks protestiaktsioon kooseluseaduse vastuvõtmise vastu, kuhu on oodata kuni 10 000 inimest. Mida te arvate, millised poliitilised tagajärjed võib sellise seaduse läbisurumine tuua enne valimisi?

Taavi Rõivas

Ma ei ütleks, et seda või mõnda teist seadust kuidagi läbi surutakse. Parlamendis on arutelu, kõikidel erakondadel, kõikidel riigikogu liikmetel on küllap praeguseks juba kujunenud oma seisukohad, millist seadust või millise seadusega edasi minna või kas selle seaduse suhtes siis toetav või vastu olla. Ma olen väga skeptiline, kui veel enne mingite konkreetsete ürituste toimumist reklaamitakse väga suurelt välja, et kui suured need on, eks elu näitab. Ma arvan, et Eesti on riik, kus kindlasti on igaühel õigus oma arvamus välja öelda. Ka meeleavaldus on kindlasti oma arvamuse väljaütlemise koht. Aga samas ma siiski kutsuks kõiki inimesi, kes kaaluvad sellel meeleavaldusel osalema, kutsuks üles mõtlema, et kas me tahame Eestit, mis on rohkem üksteise vihkamisele suunatud või me tahame Eestit, mis on rohkem üksteise aktsepteerimise ja tolerantsile suunatud. See on tegelikult see veelahe, mis on vaja ületada. Mina isiklikult arvan, et Eesti ühiskond võiks olla tolerantne, võiks arvestada sellega, et me ei ole kõik ühtemoodi, on meie hulgas mitmeid erinevusi ja me võiks seda aktsepteerida. Me võiks seda erinevust pigem rikkuseks pidada ja mitte kutsuda ülesse kuidagi üksteist mitte sallima.  See on minu seisukoht selles küsimuses.

Juhataja

Palun, Ingrid.

Ingrid Sembach-Hõbemägi

Ma jätkaks samal teemal. Kui möödunud nädalal küsisin ma korrakaitseseaduse muudatuste kohta, mille puhul oli 82% inimestest selle vastu, siis homme avalikustab see sama meeleavaldust korraldav sihtasutus perekonna traditsiooni kaitseks EMORi uuringu ja kui sealt nüüd selgub ka, et enamus rahvast on selle vastu, kas on siis plaanis ka mingisuguseid seadusandlikke samme ehk siis seda seadust ei suruta läbi riigikogus? Aitäh!

Taavi Rõivas

Aitäh! Ka selles küsimuses on ju tehtud rahvaküsitlusi ja ma pigem usaldaks neid, mis on erapooletult tellitud, kui neid, mis on konkreetselt rahastatud ühe poliitilise jõu ja ühe konkreetset huvi esindava mittetulundusühingu poolt. Korrakaitseseaduse puhul kõige olulisem aspekt oli siiski see, et nii nagu seda seaduse teksti mõisteti, sellisena oli ta väga paljude Eesti inimeste väärtushinnangutega rängas vastuolus. Ja sellisena, nagu teda mõisteti, ma ei ütle, kas see on sada protsenti kooskõlas, minu hinnangul see mõistmine oli natuke teistsugune, kui ta tegelikult kirjas oli, aga see selleks. Sellisena, nagu teda mõisteti, sellisena ta ei ole aktsepteeritav ka valitsusele ja sellepärast me oleme kokku leppinud, et me esitame seaduse parandamise eelnõu ja muudame seda regulatsiooni. (Küsimus: jutt käib korrakaitseseadusest?) Jutt käib korrakaitseseadusest just nimelt. Mis puudutab kooseluseadust, siis 99,5%, kui ma ei eksi, nendest, kes on potentsiaalselt selle seaduse sihtgrupp, on kõige tavalisemad heteropaarid, kes soovivad, mõned neist soovivad või paljud neist soovivad, eks seda näitab aeg, tagada oma lähedastele sotsiaalsed garantiid, mis on kooselu või paari suhtes loomulikud. Jah, tõsi, umbes 0,5% nendest paaridest, kes sarnase õiguse saavad, on samasoolised ja nüüd on tekkinud ühel mittetulundusühingul väga tõsine soov öelda, et Eestis ei ole sellised suhted aktsepteeritavad. Kuigi me teame, et need suhted on olemas, need suhted on kogu aeg olemas olnud ja neid suhteid sellega, kas kooseluseadus on või ei ole, keegi olematuks ei muuda või ära ei peida. Ja minu seisukoht on, et kui me teame, et on meie ühiskonnas soov oma kooselu registreerida, siis tuleb see võimalus nendele inimestele pakkuda selleks, et ka nende sotsiaalsed garantiid oleks tagatud. Kui algatatakse selle vastu suured kampaaniad, kus öeldakse, et me ei peaks tolereerima selliseid asju, siis minu hinnangul see kutsub ülesse ühiskonda lõhestuma, see kutsub ülesse mitte sallima teisi ühiskonna liikmeid ja seetõttu ma ei pea selliseid üleskutseid, mida see konkreetne sihtasutus või milleks ta üles kutsub, ma ei pea neid õigeteks. Kuidas see mõjutab riigikogus ühe eelnõu menetlemist, seda peab küsima riigikogu liikmete käest. Aga ma usun ja loodan, et riigikogus on riigikogu liikmed oma seisukoha kujundanud ja on teinud seda mitte emotsiooni pinnalt, vaid ikkagi kaalutledes, et millist Eestit me tahame - kas sellist, kus on rohkem  sallivust, või sellist, kus on rohkem vihkamist.

Ingrid Sembach-Hõbemägi

Ma ikkagi täpsustaks, et 45 000 allkirja on sellele pöördumisele antud ja kui te viitate sellele, et sihtasutus on selle rahastanud, siis olgu. Mingi aeg tagasi oli, ERR ka tellis samasuunalise küsitluse ja see näitas ka samasugust trendi, et siin ei saa küll kedagi nagu süüdistada selles, et kes maksab, tellib ka muusika. Ehk siis ma saan aru, et korrakaitseseaduse puhul rahva vastuseisu arvestatakse, aga siin üldsuse vastuseisu, kuigi neid on kümneid tuhandeid allkirju ja ei saa küll öelda, et kõik on nagu sihtasutuse poolt. Ma tean ka väga paljusid inimesi, kes ei ole kristlased, kes ei ole n-ö venemeelsed, nagu armastatakse tembeldada. Ja ei ole ka natsistid, nagu on mitmed ajakirjanikud väljendanud, sh ka selle nädalases Ekspressis, kellele lihtsalt ei sobi selline. Kui te ütlete, et korrakaitseseadus läks rahva väärtushinnangutega vastuollu, siis kui see läheb ka vastuollu, miks siis nagu selle puhul, et mille poolest need kaks eelnõu erinevad? Aitäh!

Sven Mikser

Antud juhul, mida ma täitsa nagu huvi ja kerge imestusega kuulan lugupeetud ajakirjanike poolt kaks korda kasutatud sõna, „seaduseelnõu läbisurumine“. Tegelikult kõik need eelnõud, mis riigikokku esitatakse, läbivad kodu- ja töökorras ette nähtud arvu lugemisi ja lõpphääletusel saavad parlamendisaadikud väljendada oma poolt või vastu olemist. Ja päris paljudel juhtudel on nii, et saal läheb kas pooleks või vähemalt on teatud osa poliitilistest jõududest või parlamendisaadikutest menetluses oleva eelnõu poolt ja teatud osa vastu. Ja juhul, kui hääletatakse n-ö punast kui rohelist vajutades riigikogu saalis, siis alati on kindlasti võimalus öelda, et üks või teine nendest saali pooltest hääletab nii, nagu arvab ühiskonna vähemus. Ja see on parlamendisaadikute demokraatlik õigus, kes on ju oma mandaadist sõltumatud. Antud juhul on tegemist 40  parlamendisaadiku poolt algatatud eelnõuga. Ma ütlen ära, et kui ma oleksin parlamendi liige, siis ma hääletaksin kindlasti oma südametunnistusest ja oma väärtushinnangustest ja tõekspidamistest lähtudes selle eelnõu poolt. See on minu hinnangul eelnõu, mis lahendab teatud vähemuse reaalselt elus eksisteerivaid probleeme, kitsendamata samas või piiramata kellegi teise õigusi. On üks päris hea demokraatlikes riikides laialt levinud põhimõte, et vähemuste õigustega seotud küsimusi ei lahendata rahvahääletusel. Kindlasti on ühiskonnal teatud tabud, teatud traditsioonid, teatud kinnistunud väärtushinnangud, aga ma arvan, et sellises põhimõttelises küsimuses kindlasti parlamendisaadikud peaksid kuulama oma südametunnistuse häält, lähtuma oma tõekspidamistest. Kindlasti on ka valijatel, kes soovivad, võimalus kujundada oma arvamust. Aga ma olen peaministriga täiesti nõus, et küsimus siin on tegelikult selles, kui kõrgeks väärtuseks me ühiskonnas peame sallivust, tolerantsust ja ma isiklikult arvan, et tegelikult selle seaduse eelnõu mahahääletamine olukorras, kus ta on riigikogu menetlusse antud 40 parlamendisaadiku poolt, oleks kindlasti teatud mõttes ka Eesti ühiskonnale tagasilöök. Seda seisukohta väljendas ka parlamendi hooaja avakõnes president.

Taavi Rõivas

Mulle väga meeldib, et Eesti on ühiskond, kus on vägagi aktsepteeritud see, kui on arvamuste erinevused. Täiesti normaalne on ka see, et kõikides küsimustes ei ole kõikidel parlamendi otsustel 90-protsendilist, võib-olla isegi mitte 70-protsendilist rahvatoetust. Ka see on täiesti normaalne. Antud juhul on tegemist ühe eelnõuga, mis väga paljude inimeste jaoks on täiesti neutraalse mõjuga, sest ta nende enda õigusi või elu mitte kuidagi ei mõjuta. Ja samas on üks osa Eesti ühiskonnast, kes seda väga soovib ja kelle elu see muudab nende hinnangul paremaks. Pelgalt sellepärast, et need inimesed on teistsugused kui teie või mina, ei peaks me ütlema, et ei, teile me mingeid õigusi anda ei taha, et teid me ei salli, me ei taha isegi tunnistada, et te olemas olete. Sellist Eestit mina ei tahaks, kus selline meelsus on enamuses. Ma arvan, et lisaks populaarsete otsuste tegemisele, mille poole kõik poliitikud alati kindlasti pürgivad, küllap ka meie, on poliitikutel aeg-ajalt ka kohus teha otsuseid, mis ei ole esmapilgul kohe populaarsed, aga mis tegelikult muudavad ühiskonda tervemaks. Suurema sallivuse suunas Eesti  ühiskonna suunamine sõltumata sellest, kas ta on kohe väga populaarne või mitte, on minu hinnangul õige tee. Ja seetõttu ka mina sarnaselt kaitseministriga, kui ma oleksin täna riigikogu liige, siis ma hääletaks selle eelnõu poolt. Aitäh!

Juhataja

Kui kellelgi rohkem küsimusi ei ole, siis lõpetame pressikonverentsi ja läheme intervjuude juurde.

Lõpp