Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse erakorralise pressikonverentsi stenogramm, 28. september 2020

29. september 2020 - 15:23

Vabariigi Valitsuse erakorralisel, reisiparvlaev Estonia katastroofi aastapäeval korraldatud pressikonverentsil osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, välisminister Urmas Reinsalu ja välisministri nõunik Mart Luik.


Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=6pA5TRcGE5k 

 

Juhataja Mariann Sudakov


Tere tulemast kõigile! Teie ees on peaminister Jüri Ratas, välisminister Urmas Reinsalu ja välisministri nõunik Mart Luik, kes kõnelevad Estonia hukuga seonduvast.
Annan sõna peaminister Jüri Ratasele. Palun!



Jüri Ratas

Austatud ajakirjanikud! Head pressikonverentsi jälgijad!
Täna on kurb päev. Täna on kurb päev Eesti lähiminevikus. Kindlasti puudutab see meid ka täna. 26 aastat tagasi tormisel Läänemerel parvlaev Estonia hukkus.
See viis külma hauda väga palju eri rahvuseid ja tekitas väga suurt valu meie hinges meie lähedaste, sugulaste, sõprade ja tuttavate hukkumise pärast.
See puudutas väga rängalt ka paljusid peresid ja inimesi siin Eestis, kindlasti meie lähiriikides ja kaugemal.
Ja loomulikult lein kaotatud elude pärast pole nende 26 aasta jooksul kuhugi kadunud.
Nüüd täna linastunud dokumentaalfilm või dokumentaalsari Discovery kanalil, kus filmi tegijad on tutvustanud ka eelnevalt Eesti riigi esindajatele mõningaid kaadreid filmist, mis puudutavaid märkimisväärset vigastust parvlaeva Estonia paremas pardas.
Sellest tulenevalt on olnud minul ka kohtumised ametikaaslastega, Soome ja Rootsi peaministriga. Selle info ma neile viisin.
Minu arvates on küsimus või vastus väga lihtne. Need on uued märkimisväärsed asjaolud, vigastused – nendest varem ei ole räägitud – ja neile tuleb anda selge vastus.
Kõikidele miks-küsimustele tuleb anda selge vastus. Seda tuleb loomulikult teha väärikalt, loomulikult tuleb seda teha läbipaistvalt ja tõde peab siin saama päevavalgele.
Nüüd uus tehniline uurimine parvlaeva Estonia asjaolude kohta, mis ilmnesid täna Discovery kanalil linastunud dokumentaalsarjast, tuleb läbi viia. Meie vaates hõlmab tehniline uurimine veealuseid vaatlusi. Sellest oleme informeerinud ka Soomet ja Rootsit ning oleme ühiselt kokku leppinud, et Eesti parvlaeva Estonia lipuriigina seda protsessi veab.
Meie arusaamine kolme riigina on, et veealuseid toiminguid viiakse läbi austades 1995. aasta hauarahu kokkulepet.
Aitäh!



Juhataja

Välisminister Urmas Reinsalu.

 

Urmas Reinsalu

Kui me käisime peaministriga Soomes ja Rootsis, läinud nädala teisipäeval, siis me leppisime põhimõtteliselt kokku – peaministrid omavahel leppisid kokku –, et välisministrid teevad ka ühe ühise, kolme riigi vahelise seisukohavõtu selle uue informatsiooni kohapealt.
Täna hommikul olen ma koos oma Soome ja Rootsi kolleegidega teinud seoses selle Estonia katastroofi käsitleva uue dokumentaalfilmi linastusega ühisavalduse.
Selle avalduse tuum koosneb tegelikult järgmisest. Esiteks, me oleme kolme riigi vahel kokku leppinud, et kui ilmneb uut informatsiooni, siis me menetleme seda ühiselt. Teiseks, uus informatsioon on olemas. Discovery Networki dokumentaalfilmist on näha videopilte, millel on näha kahjustust vraki tüürpordi poolses otsas. See on kindlasti informatsioon, mis on äärmiselt oluline, et hinnata igakülgselt selle tähendust.
Ja me oleme kokku leppinud, et selle uue informatsiooni kontrollimisel järgime 1995. aastal kolme riigi vahel sõlmitud hauarahu kokkulepet. See hauarahu kokkuleppe järgimine tähendab seda, et kontrollimine, muu hulgas veealused vaatlused, millele osundas härra peaminister, viiakse läbi lugupidamisega ja austusega nii ohvrite põrmude kui ka hauarahu põhimõtete suhtes.
Kindlasti me lepime kokku tehnilises protseduuris ja protokollis, kuidas seda nii läbi viiakse, et hauarahu põhimõtted ega ka hauarahu iseenesest ei saaks kahjustatud.
Meie hinnang, st Eesti riigi hinnang on, et hauarahu lepingut austades ja lepingu põhimõtteid järgides on võimalik läbi viia vastavad veealused vaatlused.
Oluline on see, et edasine tegevus – kolm riiki on nii kokku leppinud –, selle tegevuse juhtriik on Eesti. See on seoses sellega, et Eesti oli lipuriik hukkunud parvlaeval Estonia.
Ning selles avalduses me rõhutasime ka üle, et me toetume 1997. aasta lõpparuande järeldustele. See tähendab teisisõnu seda, et ka see tehniline uurimine, mida me läbi viime, peab andma tõe selle kohta, mis on need tegelikud asjaolud, mida selles dokumentaalfilmis käsitletakse nendes kaadrites.
Me peame saama täieliku tõe selle kohta ja siis on võimalik edasisi järeldusi, edasisi hinnanguid teha.
Aga see tehniline uurimine ei tähenda iseenesest, et on kuidagi tühistunud 1997. aastal rahvusvahelise uurimiskomisjoni raport.
On ilmnenud uued asjaolud, me viime läbi tehnilise uurimise nende uute asjaolude kohta. Need on tehnilise uurimise järeldused tegelikult see, mille pinnalt me langetame edasiste järelduste kohta oma otsused.
Aitäh!




Juhataja

Aitäh! Välisministri nõunik Mart Luik, palun!

 

Mart Luik

Aitäh! Minu ülesanne oleks siis praegu väga lühidalt kirjeldada seda, mismoodi me tänase päevani jõudsime nende sündmustega.
Filmitegijad võtsid minuga ühendust kaks päeva enne eriolukorra väljakuulutamist, varakevadel.
Siis nad telefonis rääkisid, et nad teevad dokumentaalfilmi Discoveryle, nad on eelmise aasta sügisel teostanud ka allveevõtteid ja neil on uut olulist infot – substantial new findings, ma arvan, oli see termin –, mida oleks vaja riigi ametiesindajatele ka tutvustada.
Siis tuli koroonakriis, tuli eriolukord, reisimine peatus. Ja me otsustasime, et me tuleme selle jutu juurde tagasi.
Suvel, kui liikumine oli uuesti võimalik, leppisimegi kokku, et nad tulevad Tallinnasse ja näitavad neid kõige olulisemaid kaadreid.
Nende vastutingimus oli see, et seda peab saama filmida, kui seda vaadatakse, ja keegi peab seda lühidalt kommenteerima. Ja siis otsustasime, et seda vaatan mina ja juurde kutsusime veel justiitsministri nõuniku Kalle Muuli.
12. augustil nad siis näitasid meile neid kaadreid. Ja olemata laevanduse või merenduse spetsialist, oli selge, see lõhe paremas pardas on märkimisväärne uus vigastus, mida varem ei ole kuskil raporteeritud.
Siis ma omakorda rääkisin ja andsin sellest ülevaate peaministrile ja välisministrile vastavalt. Ja siis sai otsustatud, et igaks juhuks vaatavad need kaadrid üle ka tehnilised eksperdid.
Septembrikuus sai 5-liikmelise tehniliste ekspertide grupiga käidud ka Oslos veel kord neid kaadreid vaatamas ja nad kinnitasid sedasama, et on spetsiifilised nüansid, et see löök on väljastpoolt, mitte ei ole n-ö inimese tekitatud. See ei ole plahvatuse tagajärg, vaid see on väljastpoolt tuleva surve tulemus.
Ja järgmist osa juba peaminister rääkis, sest siis sai nendest leidudest ja sellest infost tutvustatud teisi hauarahulepingu garante – Rootsit ja Soomet.
Ja täna me siis siin oleme.



Urmas Reinalu

Võib-olla see kontekst, et siin ka meedia osundus, et kas olid mingid n-ö salaläbirääkimised Soomes ja Rootsis.
Kogu see informatsioon, mis praegu Eesti riigi käsutuses on, on see, mida Mart Luik kirjeldas, et teatud valikulised kaadrid, mis on selles dokumentaalfilmis, mida mõned Eesti riigi esindajad näinud.
Discovery Channeli palve oli mitte seda avalikkusele enne eetrisse minekut avaldada. Tegelikult oli see ka põhjus – härra Mart Luik oli kaasas, kui me olime Soome ja Rootsi peaministri juures, ta kirjeldas seda, mida ta ise on oma silmadega näinud, aga loomulikult rohkem informatsiooni meil praegu ei ole.
See informatsiooni pind, mida ka härra peaminister esitas Soome ja Rootsi peaministrile, oli see, et meile on Discovery kanal tutvustanud mõningaid kaadreid konkreetse tehnilise vigastusega laevas.
See on see positsioon, kus me praegu paikneme. Me paikneme praegu väga pika teekonna alguses, kus meie ülesanne – lähim ülesanne, mida me saame teha –, on selgitada täielik tõde välja.
Aitäh!


Juhataja

Aitäh! Head ajakirjanikud, nüüd on oodatud teie küsimused. Ulatame teile mikrofoni. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele on küsimus suunatud.



Viljar Voog, Õhtuleht

Härra peaminister, kui te ütlete, et seda veealust uurimist on võimalik läbi viia hauarahulepingut järgides, siis kas see tähendab ka seda, et need kriminaaluurimised, mis on kahe Rootsi kodaniku vastu, sealjuures selle sarja režissööri vastu, ajakirjaniku vastu, kas ka need võivad olla tarbetud või väärad? Kui seda on võimalik teha hauarahu lepingut järgides.



Jüri Ratas

Kõigepealt, Eesti ei ole algatanud mingisuguseid kriminaaluurimisi, punkt üks.
Meie soov on kogu seda protsessi ikkagi teha koostöös kolme riigiga, nii nagu ütlesin mina, nii nagu ütles välisminister – Rootsi, Soome ja Eestiga.
Need kontaktid või see läbirääkimine toimus ka siis, kui ma käisin Soomes ja Rootsis eelmise nädala teisipäeval. Üheskoos, austades ja pidades kinni hauarahu kokkuleppest on need tehnilised uuringud ja toimingud läbi viia.
See oli siis 22. september, eelmine teisipäev.
Nagu ma ütlesin, kindlasti meie soov on teha seda kolme riigiga koostöös, asutades hauarahulepingut. Ja kindlasti see hauarahu kokkulepe seda võimaldab. Aitäh!



Urmas Reinsalu

Kindlasti see ei tähenda seda - et kui küsimus oli osundatuna ükskõik millistesse kas tulevastesse või juhtunud tegevustesse, mille kohta leping näeb ette, et nad tagavad riikidena selle toimepanemise tõkestamise -, et see kuidagi seda tühistaks.
Aga oluline on see, et see on riikide vaheline kokkulepe. Ja riigid tegelikult sisustavad selle lepingu täitmist.
Ja kindlasti, kui vaadata seda, mis on selle lepingu eesmärk preambulas seatud, siis see on kaitsta reisiparvlaeva Estonia katastroofiohvrite viimset puhkepaika rüüstetegevuse eest, siis kindlasti ka õiguslikult, ammugi veel sisulises tähenduses on võimalik tehnilise protokolliga riikide vahel kokku leppida edasine veealune vaatlustegevus selline, mis asutab nende inimeste hauarahu ja mis kuidagi ei lähe vastuollu selle lepinguga.



Johannes Tralla, ERR

Kas te saaksite veidi valgust heita sellele, mida ikkagi see tehniline uurimine sisaldada võiks ja millised piirangud see hauarahuleping seab?
Kas ikkagi tõe väljaselgitamine ei kaalu üles nende piirangute ümbervaatamist?



Jüri Ratas

Aitäh! Meil on hetkel teada ühe erafirma, ühe kanali sari, dokumentaalfilm. See on see, mida mõningad Eesti riigi esindajad on näinud.
Mida see sisaldab? See kindlasti peab sisaldama merepõhja uurimist, merepõhja vaatlust. Kindlasti parvlaev Estonia vraki ümber vaatlust. Nii et kõike seda tuleb minu arvates teha, aga konkreetselt … kindlasti see sisaldab ka siin maa peal teatud selliste lahenduste, 3D-lahenduste läbitöötamist. Nii et eks need sammud tuleb kõik üheskoos astuda. Selleks on vaja lähitulevikus ka vastav kord kokku leppida kolme riigi poolt.
Me oleme palunud Riigikantselei ettepanekut, kes toob selle siis valitsuse kabinetti.



Urmas Reinsalu

Küsimus, osundus, Johannes küsimuse mõte oli selline, et kas hauarahuleping seab ette mingisugused kitsendused, mis ei võimalda tõde välja selgitada.  Me oleme – nii Eesti riigi valitsus kui ka selles ühisavalduses Eesti, Rootsi ja Soome välisminister – selgelt osundanud vajadusele viia läbi kontrollimine nende asjaolude ilmnemisel.
Siis vastus on eitav. Hauarahulepingut on kindlasti võimalik sellisel moel järgida ja ka ühiselt selline tõlgendus omistada riikide vahel, mis võimaldavad täieliku tõe välja selgitada. Vastasel juhul kahtlemata ei oleks sellel praegu kavandataval tehnilisel uurimisel ju mõtet. See oleks asendustegevus.
Meie lähtekoht on selline, et me viime läbi sellise tehnilise uurimise, mis annab täieliku vastuse – täieliku vastuse – nendele uutele küsimustele, mis on üles kerkinud.
Ja meie hinnang on selline, et õiguslikult on võimalik seda teha hauarahulepingut järgides. Ja sellest oleme teavitanud ka Soomet ja Rootsit. Oleme kokku leppinud, et Eesti lipuriigina juhib seda protsessi.



Sven Soiver, TV3, „Seitsmesed uudised“

Küsimus härra Luigele.
Kas ma sain teist õigesti aru, et neid kaadreid on näidatud Eesti riigi esindajatele, aga ei ole näidatud Soome ja Rootsi esindajatele?
Ja kas nendel tehnilistel ekspertidel, kes Eesti poolt vaatasid, oli ka mingisugust arvamust, teadmist, mis üldse saab sellist auku tekitada?



Mart Luik

Nii palju kui ma tean, siis vist otseselt Soome poole pealt kedagi sellises vormis ei kaasatudki, et nad vaataksid neid kaadreid. Aga Rootsi riigi esindajad ei ole seda ka väidetavalt näinud. See on nüüd see esimene küsimus.
Aga teine pool, tehnilised eksperdid, neil muidugi oli ka nende kaadrite pinnal mingisugused oma teooriad. Aga neid ei ole korrektne siin taasesitada praegu veel. Eks see ongi selle uurimise mõte.
Mida see vigastus näitab, on see, et selle on põhjustanud jõud, mis tuleb väljast sisse, ja ta on märkimisväärne. Selles mõttes Eesti tehnilised eksperdid põhimõtteliselt nõustusid professoriga, keda seal dokumentaalfilmis ka intervjueeritakse, ja tema hinnanguga, et see vähemalt 500–1000-tonnise jõu n-ö surve tulemus, mis on tekkinud. See võib ka tekkida mere põhja, kui laev, sel hetkel, kui ta uppus. Ta võis näiteks kukkuda suure kivi otsa.
Aga seda kõike saab tegelikult ainult uurimise tulemusena merepõhjasonariga skaneerimise ja kõigi nende tegevuste tulemusena tuvastada.



Jüri Ratas

Nii palju tahan lisada, et ma arvan, et see põhimõtteline küsimus, et mis me teeme selle uue informatsiooniga – ja kindlasti olulise informatsiooniga –, mida varem meie teada ei ole kusagil raportites käsitletud.
Meie konkreetne sõnum on täna see, et me soovime selle informatsiooni põhjal selgitada välja tõe. Ja tõde ei saa meie arvates kuidagi muudmoodi välja selgitada kui nii, et see tehniline uurimine läbi viia.
Loomulikult veealuste vaatluste tulemusel. Aga kindlasti tuleb ka, nagu ma eelnevalt ütlesin, teha neid lahendusi või konstruktsioone ka siinsamas kaldal või maismaal. Aga kindlasti see uurimine tuleb, tehniline uurimine tuleb meie arvates läbi viia.



Sven Soiver, TV3

Teine küsimus peaministrile.

Te ütlesite, et see 1997. aasta raport tühistatud ei ole, see kehtib. Ja see uus uurimine tugineb sellele raportile.
Kas ei oleks õiglasem alustada puhtalt lehelt uue uurimisega? Ehk kas see ei või mõjutada mingeid varasemaid järeldusi, st uurijaid teatud suunas mõtlema?



Jüri Ratas

Nagu ma ütlesin, minul on täna info see, mis on ka täna ajakirjanduses väljas. Seal paremas pardas lõhe – nii nagu Mart Luik ka ütles, mis ütlevad spetsialistid – on väline mingi tugev jõud või surve, mis on selle circa 4-meetrise lõhe teinud.
See on täielikult uus informatsioon. Ja selle põhjal tulebki seda tehnilist uurimist alustada.
Selle põhjal ei saa väita mitte kuidagi, et 1997. aasta lõppraport ei kehtiks või et ka see tuleb kuidagi nulli keerata.
Täna me läheme selles mõttes küll, ma väidan, puhtalt lehelt, et kui rääkida sellest tänasest informatsioonist, mis on tulnud Discovery dokumentaalsarjast. Seda tuleb loomulikult käsitleda täielikult uue informatsioonina.
Nii palju kui on meil täna teada, neid uurimisi pole varem toimunud. Ja küsimus on ka selles, et nii palju, kui on infot, et seda ei ole saanud varem teha, sest lihtsalt varem parem parras ei ole olnud nähtav.



Urmas Reinsalu

Ma arvan, et see on Sven Soiveril väga oluline küsimuseasetus, see välisministrite ühisavalduses kõlanud lause, et me toetume aruande lõppjäreldustele. Kõige lõpus tähendas seda, et see otsus viia läbi nüüd see uus kontroll, seoses selles dokumentaalfilmis esitatud kaadritega, see ei tee automaatselt nulliks seda 1997. aastal tehtud uurimiskomisjoni raportit.

Aga loomulikult oleks täiesti mõeldamatu see, et kui me viime läbi uue tehnilise uurimise, siis me ütleme, et see peab kuidagi mahtuma 1997. aasta uurimiskomisjoni kõikidesse võimalikesse tehnilistesse järeldustesse, mida tehti toonase teadmise pinnalt.
See oleks kahtlemata ju tõe moonutamine. Loomulikult see tehniline uurimine on autonoomne. See peab olema autonoomne ja täiesti sõltumatu sellest, kõikidest varasematest tehnilistest hinnangutest, mis on antud.
Ja ta teeb oma järeldused, ta annab meile oma järeldused ja selle pinnalt on võimalik omakorda järeldusi teha.



Viljar Voog, Õhtuleht

Küsimus härra Luigele.
Peaminister viitas juba ka sellele, et laev on võrreldes 1994. aastaga 12 kraadi ennast nihutanud ja nähtavale on tõusnud just see parem parras, kus see auk on.
Kas on ka ekspertide esmane hinnang sellele, kas seda auku üldse oli enne näha, kui need varasemad sukeldumised toimusid, ja lihtsalt seda kohta ei uuritud? Või seda ei olnud näha?



Mart Luik

No eksperdid selles mõttes seda visuaalse vaatluse tulemusel ei saa tegelikult hinnata, eks ole.
Aga filmitegijate väide tundub loogiline, kuna laev asub tegelikult sellise kalde peal. See ei ole tasane koht mere põhjas. Laev on kiilu veidi üles keeranud, 12 kraadi, ja see ala, kus vigastus asub, on nüüd nähtav. Varem ta lihtsalt lamaski selle küljega vastu merepõhja.
See tundub ekspertidele usutav. Aga muidugi visuaalsel vaatlusel seda ei saa ju tegelikult kontrollida.



Henry-Laur Allik, Postimees

Küsimus kas peaministrile või välisministrile – kes paremini vastata oskab.
Kas on teada, kes neid tehnilisi uuringuid hakkab läbi viima ja kas on mingi ettekujutus, mis see riigile eelarveliselt tähendada võiks?



Jüri Ratas

Lipuriigina kindlasti me oleme kokku leppinud, et Eesti veab seda tehnilist uurimist, punkt üks.
Kui te küsimus on, kes Eesti riigi sees seda veab, siis me oleme kokku leppinud, et Riigikantselei koostöös vastavate ministeeriumitega töötab praegu selle küsimuse läbi ja toob siis valitsuskabinetti.
Kolmas küsimus: mis see võib maksma minna eelarve mõttes? Ei, neid summasid kindlasti pole hetkel veel lauale pandud. Aga ma olen täiesti veendunud, et see ei jääks kuidagi rahastamise taha – kui see on küsimuse mõte –, neid vaatlusi ja tehnilist uurimist me kindlasti suudame läbi viia.

 

Henry-Laur Allik, Postimees

Kas need kulud jäävad Eesti kanda?

 

Jüri Ratas


See info, nagu ma ütlesin, me vahetasime seda infot kolme peaministriga eelmise nädala teisipäeval.
Me ei rääkinud mingitest protsentidest ega sellest, kellele jääb kui mitu eurot kanda. See ei olnud üldse põhiteema. Põhiteema oli ikkagi see, et selgitada välja tõde, selgitada selle uue info põhjal välja, miks siis seesama suur märkimisväärne lõhe on tekkinud, mis selle põhjuseks on. Mulle tundus, et kõik riigid tegelikult seda siiralt soovivad.

 

Urmas Reinsalu

Jah, ma arvan, et rahas ei ole küsimus. Kahtlemata Eesti riik on valmis sinna panustama nii palju, kui see on vajalik, ükskõik milliseks ja kui tehniliselt keerukaks need protseduurid ka ei kujune, hinna või maksumuse mõtte.
Ja mul ei ole sekundikski kahtlust, et me kolme riigi vahel lepime ka tehnilises korralduses kokku, mis tähendab uuringute rahastamist. See on ainult tehnilise korralduse küsimus.
Ma arvan, et kõige olulisem on praegu selline uurimisskeem üles ehitada, mille puhul me saame kaasata praegu rahvusvahelisel kõrgeima tehnilise kompetentsi, mis võimaldaks seda uurimist ju tegelikult inimpõlv pärast seda katastroofi ja ka läbi viidud uurimist arenenud tehnoloogiliste vahenditega.
 

Siiri Ottender-Paasma, Kanal 2

Margus Kurm uurimisgrupi juhina on väitnud, et jäeti välja esimesest rahvusvahelisest raportist mitmete tunnistajate ütlused, justkui valikuliselt.
Kas see ei ole põhjust, et seda uurimist ikkagi päriselt nullist alustada, mitte kuidagimoodi tugineda sellele varasemale ekspertiisile ja uuringutele, selles uues valguses?



Jüri Ratas

No mis see uus valgus on? See uus valgus on see, mis on täna – nüüd tuleb öelda nii, ma saan aru – linastunud doksari, mille paljud kaadris või paljud fotod on täna, ma arvan, mitte ainult Eesti ajakirjanduses, vaid ülemaailmselt näha.

See on see uus info, mis meil täna on.
Selle valguses me oleme töötanud, kus on meie teada, et seda ei ole varasemates raportites sees olnud.
Nii et selle põhjal tuleb seda tänast informatsiooni uurida. Kui see tehniline uurimine viib kuidagi kuhugi edasi, siis loomulikult ega me ei saa öelda, et siin me lõpetame nüüd ära, me ei leiad vastuseid.
Nii nagu mina ja välisminister oleme täna välja öelnud, meie soov on, et tõde tuleks igal juhul päevavalgele. Meie soov on hoida ühiskonnaga – tänu teile, head ajakirjanikud – täielikku avatust. Meie soov on, et kõik need miks-küsimused saaksid vastuse.
Aitäh!



Urmas Reinsalu

Ei, meie vaade ei ole see, et me kirjutame 1997. aasta raportile mõned leheküljed keskele ja vahele juurde ning ütleme, et see on nüüd siis 1997. aasta raporti n-ö kordusväljaanne.
Ei. Me teeme uue uurimise, mis lähtub sellest, et aluseks tuleb võtta Discovery kanalis esitatud väited, anda neile tehniline hinnang ja selle pinnalt teha professionaalsed ekspertide järeldused.
Need on omavahel täiesti autonoomselt separeeritud minu hinnangul. Ja nii me oleme seda ka mõistnud.
See, mis puudutab nüüd mingeid muid asjaolusid, millele te viitasite, spekuleerimata nende konkreetsete tehiolude üle, me oleme kolme riigi vahel täna hommikul oma välisministrite avalduses rõhutanud universaalse lähtekohana võimalikult täiendavale mingile uuele informatsioonile: kui ilmneb olulist uut teavet, siis seda riigid arutavad ja annavad sellele hinnangu ühiselt.
See on ju olnud tegelikult ka Tallinna halduskohtu otsusel kohustus valitsusel vastata omaste kaebusele, mis samuti puudutab vajadust tegelikult Estonia kohta uut uurimist avada.
Kindlasti valitsus sellele nüüd kogu selles uues kontekstis, kuhu me oleme asetunud tänahommikuste sündmustega ja ka kolme riigi ühisavaldusega, omastele ka vastuse annab. Juba selle tõdemuse ja nende järeldustega, mida me praegu oleme tutvustanud.


Dmitri Kulikov, ERR

Mis on järgmised konkreetsed sammud ja mis on osapooled mis on aja … võib-olla natuke detailsemalt, mis te teete.



Jüri Ratas

Järgmised konkreetsed sammud ja osapooled on kindlasti eeskätt Rootsi, Soome ja Eesti, punk üks. Ajagraafik on see … või koordinatsioon tuleb siis kokku leppida kolme riigi vahel, kuidas täpsemalt seda tehnilist uurimist läbi viiakse.
Hetkel see suhtlus on peamiselt käinud läbi peaministri büroode ja läbi välisministrite. Nii et eks siit tuleb siis edasi minna, et kuidas see koordinatsioon täpselt välja nägema hakkab.
Nagu ma olen öelnud, Eesti poolt veab hetkel seda Riigikantselei, et tulla välja oma konkreetsete ettepanekutega lähiajal valitsuskabinetti.
Ja ühel hetkel siis tuleb see uurimine ka reaalselt läbi viia. Kuna see toimub merel, siis loomulikult siin ilmastikutingimused mängivad rolli, aga minu meelest nii ruttu kii võimalik.

 

Viljar Voog, Õhtuleht

Härra peaminister! Arusaadavalt on viimase pooleteise nädala jooksul võtnud väga palju aega ja ilmselt ka närvikulu.
Kuidas on nüüd eelarveläbirääkimistega? Kas te jõuate sellega ikka see nädala riigikokku? Aitäh!

 

Jüri Ratas

Jah, jõuame. Kolmapäeval eelarve 2021 antakse riigikogule üle.
Ja lisaks loomulikult valitsuse peab vastu võtma ka riigi eelarvestrateegia 2021–2024.
Nii et need suured protsessid on jätkuvalt töös.
Homme toimub meil sellel teemal – nii eelarve kui ka riigi eelarvestrateegia – taas valitsuse nõupidamine.



Johannes Tralla, ERR

Te olete paaril korral viidanud, et sari on nüüd juba linastunud. Olete te saanud seda sarja siis ka vaadata? Või mõnda osa sellest?


 

Jüri Ratas

Minu teada see sari tuligi vist ühel hetkel, need dokumentaalsarja viis osa. Ma ei tea, seal üle 40 minuti vist on iga osa pikk.

Ei, ma ei ole seda näinud. Mul on plaanis, kui täna õhtused nõupidamised lõppevad ja kui võimalik, seda vaadata.
Ma arvan, et see huvi ja teadmisvajadus on tegelikult kõigil. Ei, mina ei ole ka neid episoode näinud või neid väikeseid lõike, mida on näidatud.
Ma olen kuulnud neid kirjeldusi inimeselt, kes on seda näinud.

 

Johannes Tralla, ERR

Urmas Reinsalu,  kas te olete sarja näinud?

 

Urmas Reinsalu

Ei ole. Me, eesti riigi, ütleme, praegune informeeritus on selline, et mõned inimesed on näinud konkreetseid kaadreid– mis see oli siis, augustikuus on näinud neid – ja selle pinnalt oleme me siis teinud oma järeldused. Meil ei ole muud lisainfot.



Juhataja

Kui rohkem küsimusi ei ole, siis on pressikonverents lõppenud.