Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse 9.7 istungi kommenteeritud päevakord

8. juuli 2020 - 18:17

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. 

Valitsuse pressikonverents toimub Stenbocki majas (Rahukohtu 3). Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratase kõrval maaeluminister Arvo Aller, justiitsminister Raivo Aeg ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas.


 

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi tagamine) eelnõu
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on võimaldada kiiremat ja efektiivsemat kaitset autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse väidetava rikkumise asjades.

Selleks nähakse eelnõuga nendes asjades ette võimalus taotleda kohtult hagi tagamise korras, et vahendaja, kelle teenuseid õiguste rikkumisel kasutatakse, rakendaks meetmeid rikkumise peatamiseks või ärahoidmiseks.

Intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral, mis seisneb teatud sisu internetis kättesaadavaks tegemises, võimaldavad eelnõuga tehtavad muudatused nõuda vahendajalt näiteks vastava sisu ajutiselt mahavõtmist või sellele juurdepääsu takistamist kohtumenetluse ajaks. Eriti internetis toimuva rikkumise puhul on vahendaja sageli kõige paremas positsioonis rikkumise kiireks ja tõhusaks peatamiseks.

Kohustus võimaldada õiguste omajatel taotleda intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral kohtult esialgsete ja ennetavate ettekirjutuste tegemist ka vahendajate suhtes tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest.

Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras.

2. Võlaõigusseaduse muutmise seaduse (üürisuhted) eelnõu 
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Seaduse eelnõu


Üüriregulatsioon on püsinud muutmata peaaegu 20 aastat. Eelnõu koostamise peamine eesmärk on elavdada ja arendada üüriturgu ning pakkuda seeläbi inimestele elukoha üürimise näol mõistlikku alternatiivi kodu omamisele.

Muudatuste tulemusena võimaldatakse turuosalistel reguleerida omavahelisi suhteid paindlikumalt, pidades samal ajal silmas vajadust lähtuda tasakaalustatud lahendustest.

Näiteks kaob eluruumi üürilepingute puhul absoluutne leppetrahvi keeld ja pooltel on edaspidi võimalik leppida kokku remondikohustuse jaotamise osas. Eelnõu kohaselt on üürileandjal õigus leping üürniku makseviivituse tõttu üles öelda väiksema võlgnevuse või lühema viivituse korral (kolme kuu asemel kaks kuud).

Samas on ette nähtud piirangud leppetrahvi suurusele, remondikohustuse kokkuleppetele mitmed sisu- ja vorminõuded ning makseviivituse tõttu ülesütlemisel üürileandjale ka ulatuslikumad teavitamiskohustused.

Eelnõu on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2021.

3. Turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on kaasajastada majutusteenuse osutamise nõuded. Nii trendid kui üha tihenev globaalne konkurents toovad kaasa vajaduse investeerida tootearendusse ja teenusepakkumisse. Üha enam koguvad populaarsust platvormid ning turule on lisandunud iseteeninduslikud majutusasutused (nn automaathotellid), mis on pakkumist mitmekesistanud ja mida tuleb ka nõuete kehtestamisel arvesse võtta. Seetõttu vähendatakse neid nõudeid, mis ei ole otseselt vajalikud või kus toimib hästi iseregulatsioon, nt kvaliteedinõuded. Muudatuste tulemusel muutuvad majutusteenuse osutamisele esitatud reeglid paindlikumaks, väheneb nõuete arv ning kulud nõuete täitmiseks.

Uuenevad majutusteenuse mõiste ja majutusettevõtete liikide kirjeldus. Majutusteenuseks loetakse ettevõtja poolt ajutise ööbimisvõimaluse pakkumist. Majutusteenus on turismiteenus, mille eesmärk ei ole tagada elukohta, vaid mis on mõeldud külastajate ajutiseks majutamiseks puhkuse või töö vms otstarbel ja mida pakutakse näiteks päeva, nädala või kuu kaupa. Teenuse lühiajalisuse (ajutisuse) sissetoomine aitab majutusteenust selgemini eristada eluruumi üürilepingutest. Pikemaks perioodiks kui kolm kuud kestvale majutamisele kehtivad juba võlaõigusseaduses toodud eluruumi üürilepingute erireeglid.

Jätkuvalt on majutusettevõtete põhiliigid hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla või -laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus. Majutusettevõtete liikide kirjeldused muutuvad ja nõuded leevenevad. Näiteks praegu peab hotellis või motellis olema vähemalt 10 tuba, edaspidi piisab viiest toast, külalistemaja tänane viie toa nõue kaob. Nad vabastatakse ka toitlustusteenuse pakkumise kohustusest, jättes selle teenusepakkuja eristumise võimaluseks.


Uued digitaalsed lahendused ja klientide muutunud ootused on kaotamas vajadust nii eraldi vastuvõturuumide (nö. lauateenindus) kui mitmete teiste teenuste järele, mistõttu vähendatakse ka ministri määruse teisi nõudeid. Jagamismajandusele ei kehtestata erireegleid, vaid lähtutakse põhimõttest, et nõuded kehtivad ühtviisi kõigile ettevõtjatele.

Teine suurem muudatus on see, et majutusettevõtete tärnidega seonduv jääb sektori enda kujundada. Majutusettevõttele järkude (hotellide tärnid) andmiseks ei ole edaspidi vaja taotleda ministri heakskiitu ning majutussektor saab jätkata kvaliteediarendusega ilma riigipoolsete piiranguteta. Täna Eestis juba üle 10 aasta edukalt töötanud rahvusvaheline HotelStars Unioni tärnisüsteem jääb kestma, samuti kehtivad edasi hotellidele antud tärnid. Samal ajal on avatud võimalus ka teist liiki majutusettevõtetele tärnisüsteemide loomiseks. Tärnide taotlemine on majutusettevõttele olnud alati vabatahtlik.

Reisiettevõtjate aruandlus toimub edaspidi üksnes elektrooniliselt läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi.

Muudatused jõustuvad 1. mail 2021, v.a reisiettevõtjatega seonduv muudatus, mis jõustub üldises korras.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

4. Eesti Vabariigi ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) vahelise CERN-iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt ratifitseeritakse Eesti Vabariigi ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni vaheline CERN-iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitlev kokkulepe. Kokkulepe tuleb ratifitseerida Riigikogus, sest kokkuleppega ühineb Eesti Vabariik rahvusvahelise organisatsiooniga ning see reguleerib maksuküsimusi, andes CERNi varadele ja sissetulekule maksuvabastuse.

CERN asutati 29. septembril 1954, kui jõustus Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsioon, mis on koostatud 1. juulil 1953. aastal Pariisis. Organisatsiooni eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö puht- ja fundamentaalteaduslike tuumauuringute ning nendega sisuliselt seotud uuringute vallas. CERNi peakontor asub Genfis.

Eesti ettevõtjatele võimaldab ühinemine teadmussiiret, eeskätt kõrgtehnoloogia valdkonnas, aga ka avab ka laiemalt võimalusi osaleda CERNi hangetel. Pärast 2–5-aastast assotsieerunud liikmesuse perioodi saab Eesti CERNi täisliikmeks ja sõlmib uue lepingu, mis asendab käesoleva kokkuleppe. Assotsieerunud liikmeks olek enne täisliikmeks saamist on uutele liikmesriikidele kohustuslik. Täisliikmena avanevad Eestile täiendavad võimalused, kuna kaob selle summa ülempiir, mida on võimalik CERNist tagasi saada. Samuti saab Eesti täieliku hääleõiguse CERNi nõukogus. Assotsieerunud liikmesuse perioodil ei tohi tagasi saadav summa ületada liikmemaksu ning hääleõigust nõukogus ei ole.

Valitsus otsustas 8. veebruaril 2018 kabinetinõupidamisel toetada peaministri ettepanekut kinnitada Eesti soovi saada Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) täisliikmeks. 5. septembril 2018 esitas Eesti ametliku taotluse CERNiga ühinemiseks, millele CERN andis positiivse vastuse ühinemisläbirääkimiste alustamiseks 9. aprillil 2019. Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas ja CERNi peadirektor Fabiola Gianotti kirjutasid kokkuleppele videosilla vahendusel alla 19. juunil 2020 Tallinnas ja Genfis.


Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023 punktiga 9.4.

5. Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia peamine eesmärk on aastaks 2050 olemasoleva hoonefondi kulutõhus rekonstrueerimine liginullenergiahooneteks. Strateegia moodustab osa Eesti riiklikust energia- ja kliimakavast. Strateegia esitatakse Euroopa Komisjonile esmakordselt 2020. aastal, seejärel energia- ja kliimakava osana 2029. aasta 1. jaanuariks ning edasi iga kümne aasta järel.
 

6. Välispoliitika arengukava 2030
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Arengukava eelnõu

Välisministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kinnitada välispoliitika arengukava.

Arengukava on koostatud esimest korda ning see hõlmab riigi välispoliitilist tegevust aastani 2030. Arengukava on välja töötatud, et tagada Eesti huvide elluviimine muutuvas olukorra ja koostatud laiapindse välispoliitikat kujundava dokumendina. Selle väljatöötamisse kaasati kõik olulised partnerid ja huvirühmad. Korraldatud on avalik konsultatsioon ning arutelud Riigikogus.

„Välispoliitika arengukava 2030“ on seotud riigi eelarvestrateegias määratud välispoliitika, julgeolekupoliitika ning ettevõtluse ja innovatsiooni tulemusvaldkonnaga ning teiste arengudokumentidega.

7. „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ aruanne 2019. aasta kohta
Esitaja: väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Vabariigi Valitsusele esitatakse arengukava „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ aruanne 2019. aasta kohta. 2019. aastal viidi ellu kõiki ettevõtluse kasvustrateegia raames kavandatud toetusmeetmeid. Kasvustrateegias seatud eesmärkide täitmine on suuremalt jaolt graafikus, kuigi võib käesoleva aasta kriisist tingituna saada tagasilöögi. Strateegia tegevusi viivad ellu peaasjalikult Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja SA KredEx. Kuna tegu on kehtiva strateegia eelviimase aastaga, algas 2019. aastal töö jätkustrateegiaga, mis ühendab nii teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni kui ka ettevõtluse valdkonnad.

8. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses eesti keele kui teise keele eksami sooritamise tingimustega põhikooli lõpetamisel
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu eesmärk on luua põhikooli lõpetajatele võimalus sooritada põhikooli lõpetamiseks eesti keele kui teise keele eksam B2 või sellest kõrgemal tasemel. Seetõttu on vaja muuta kolme Vabariigi Valitsuse määrust.

Valitsuse määruse „Põhikooli riiklik õppekava“ kohaselt on õpilastel võimalik eesti keele kui teise keele eksam sooritada põhikooli lõpus üksnes B1-tasemel. Õpilased, kellel on B2 või sellest kõrgemal tasemel eesti keele kui teise keele oskuse tunnistus, ei saa vabastust B1-taseme lõpueksamist ja peavad lõpueksami sooritama oma tegelikust keeleoskusest madalamal tasemel. Eelnõu kohaselt saavad parema keeleoskusega õpilased võimaluse lõpetada põhikool senisest kõrgemal tasemel keeleeksamiga (B2-tase) ja õpilased ei pea enam oma keeleoskust tõendama täiskasvanutele suunatud tasemeeksamil.

Valitsuse määruses „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ täpsustatakse, millised eesti keele kui teise keele eksami tulemused lõputunnistuse hinnetelehele kantakse (näiteks kas õpilane sooritas B1 või B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keele teise keelena eksami).

Eelnõu kohaselt täpsustatakse Vabariigi Valitsuse määruses „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“, kuidas eksami tulemusi hinnetelehele kanda nii, et edaspidi oleks võimalik lisada ka eesti keele kui teise keele eksami keeletase. Samuti lisatakse andmekoosseisu andmed ujumise algõpetuse läbiviimise ja tulemuste kohta põhikooli algastmes, mida seni registrisse kantud ei ole. Eelnõuga nähakse ka ette enne registri asutamist või registrisse mitte kantud Eesti territooriumil välja antud kvalifikatsioonide andmete lisamise võimalus. Edaspidi saavad kõik soovijad taotleda oma varasemate lõpudokumentide andmete registrisse kandmist.

Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) on kantud Eestis välja antud tasemehariduse lõpudokumendid alates registri asutamisest 2004. aastast ning neid on võimalik e-teenustes oma kvalifikatsiooni tõendamiseks kasutada. Eestis (sh ka Eesti NSV ajal) väljastatud lõpudokumentide andmed kannab registrisse lõpudokumendi välja andnud õppeasutus või tema õigusjärglane. Välismaal välja antud lõpudokumente hindab ja nende andmed kannab registrisse Eesti ENIC/NARIC keskus.

Määrus jõustub üldises korras.

9. Võru maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt arvatakse kaitse alt välja Võru maakonnas kolm kaitsealust hääbunud mõisaparki ja üks puistu, mis on minetanud looduskaitseväärtuse ning üks endine mõisapark, mis asub teise kaitseala koosseisus.

Pargid on oma puistu vanuse ja haiguste (nt saaresurm), pikaajalise hooldamatuse ja tormide tõttu kaotanud nüüdseks suurema osa rajamise aegsest ja kaitse alla võtmise põhjenduseks olnud väärtustest. Erandiks on Vastseliina linnuse põlispuude grupp, mis on säilinud osa kunagisest Vastseliina mõisast ja on arvatud Piusa jõe ürgoru koosseisu. Pargid ja puistud on kaitse alla võetud nii Eesti Vabariigi algusaastatel kui ka enne taasiseseisvumist asjaomase ametiasutuse otsusega.

Kaitse alt täielikult välja arvatava nelja objekti pindala on 15,58 hektarit, millest eramaad on 12,14 ja riigimaad 3,44 hektarit.

10. Jõgeva maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt arvatakse kaitse alt välja Jõgeva maakonnas asuvat 14 kaitsealust parki, ja puistut, mis on minetanud looduskaitseväärtuse või hävinud.

Pargid on oma puistu vanuse, pikaajalise hooldamatuse ja tormide tõttu kaotanud suurema osa kunagisest väärtusest. Käesolevaks ajaks ei ole parkidel säilinud looduskaitseseaduses ega kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjas nimetatud kriteeriumitele vastavat üleriigilist looduskaitselist väärtust ning nende edasine kaitse riiklikul tasandil ei ole vajalik ega otstarbekas. Pargid ja puistud on kaitse alla võetud nii Eesti Vabariigi algusaastatel kui ka enne taasiseseisvumist asjaomase ametiasutuse otsuse või käskkirjaga.

Kaitse alt välja arvatava 14 objekti pindala on kokku 43,45 hektarit, millest 22,7 hektarit on eramaa, 13,87 munitsipaalmaa ja 6,88 riigimaa.


11. Kavilda ürgoru maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kinnitatakse 1957. aastast kaitse all olnud loodusobjektile kaitse-eeskiri looduskaitseseaduse alusel. Praegu kehtib alal 1964. aasta kaitse eeskiri, mis ei ole kaitsealapõhine, vaid on üldine toonaste riiklike kaitse alla võetud vabariikliku ja kohaliku tähtsusega geoloogiliste ja maastikuliste üksikobjektide kaitse korraldamise eeskiri. Kavilda ürgorg asub Tartu maakonnas Elva vallas Kaimi ja Mõisanurme külas.

Kaitseala eesmärk on kaitsta ja säilitada Kavilda ürgorgu, allikaid, piirkonnale iseloomulikku ja mitmekesist maastikku ning poollooduslikke kooslusi.

Kaitseala pindala on 44,9 hektarit. Piiride korrigeerimise tulemusena väheneb pindala 11,4 hektari võrra. Kaitseala pindalast moodustab eramaa ligikaudu 34,5 hektarit ja munitsipaalmaa ligikaudu 10,4 hektarit.

Kaitsealal lubatakse lageraied hall-lepikutes kuni ühe hektari suuruse langina. Mujal jääb uuendusraieks turberaie kahe hektari suuruse langina. Kaitsealal on vajalik poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks heina niitmine või loomade karjatamine ning koosluse taastamiseks puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine. Vajalikud on ka raied vaadete avamiseks.

12. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 80 "Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud" muutmine.
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse trammijuhtidele ja trammi juhtimisõiguse taotlejale tervisenõuded.

Sõidukijuhtide tervisenõuded jagunevad kahte gruppi. Esimese grupi moodustavad enamasti mootorrataste ja sõiduautode juhid, teise gruppi kuuluvad valdavalt kutselised juhid.

Trammijuhid kuulusid kuni 1. juulini 2011 kehtinud korra kohaselt tervisenõuete teise gruppi, kuid kehtivast määrusest on nad ekslikult välja jäänud ja ei ole selgelt määratletud, millise grupi tervisenõuetele trammijuhid ja trammi juhtimisõiguse taotlejad vastama peavad. Seetõttu on vajalik kehtestada trammijuhtidele ja trammi juhtimisõiguse taotlejatele tervisenõuded. Eelnõu kohaselt lisatakse nad tervisenõuete teise gruppi.

13. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tartu linnale (Sauna tn 5 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Korralduse eelnõu

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada Tartu linnale Sauna tn 5 pargi ja puhkealaks. See maatükk on ühtlasi osa Tartu Ülikooli Delta õppehoone ümber kujunenud rohealast.

14. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras võõrandamiseks Harku vallale (Tabasalus Harku tee 45 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Korralduse eelnõu

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek Harku vallas Tabasalus Harku tee 45 kinnistu otsustuskorras tasuta ja osaliselt tasu eest võõrandamiseks Harku vallale sisehalli rajamiseks. Hallis oleks võimalik harrastada erinevaid spordialasid ning viia läbi Tabasalu Ühisgümnaasiumi kehalise kasvatuse tunde, spordiklubide treeninguid ja mitmesuguseid võistlusi.

15. Volitus Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus lõpetamise otsustamiseks ja Eesti riikliku akrediteerimisasutuse nimetamine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Tulenevalt riigireformi tegevuskava 2019-2023 põhimõtetest koondatakse alates 1. jaanuarist 2021 oma olemuselt sarnased tegevused akrediteerimine ning standardite koostamine ja avaldamine MTÜ-sse Eesti Standardikeskus. Seoses sellega volitatakse majandus- ja taristuministrit otsustama Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus lõpetamine.

16. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (Elering ASile taastuvenergia toetuste maksmiseks)
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Vabariigi Valitsuse reservist eraldatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile vahendid Elering AS-ile elektrituruseaduses sätestatud taastuvenergia toetuste maksmiseks. Vabariigi Valitsuse reservi jääk on 140 miljonit eurot, sh lisaeelarve 130,7 miljonit eurot.

17. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

18. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse muutmise ettepaneku kohta, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist seoses pliid sisaldava laskemoonaga märgaladel või nende ümbruses
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Eelnõu eesmärk on kehtestada kogu Euroopa Liidus (ELis) pliihaavlite kasutamise keeld märgaladel ulukite küttimisel. Selle peamine põhjus on seotud plii negatiivse mõjuga looduskeskkonnale ja inimeste tervisele. Kokkupuude pliiga on seotud paljude negatiivsete tervisemõjudega, sealhulgas vähenenud viljakus, mõju imikute ja laste arengule, pikaajalise või korduva kokkupuute tagajärjel tekkivad organite kahjustused ja vähk. Eriti kahjustab plii laste neuroloogilist arengut.

Hiljutised uuringud näitavad, et pliilaskemoonaga lastud ulukid võivad sisaldada mikroskoopilisi pliiosakesi, mida ei saa toiduvalmistamise ajal eemaldada.

Veelinnujaht pliihaavlitega on ELis juba aastaid keelatud (Eestis alates aastast 2013), kuid praegu arutlusel olev piirang puudutab veelindude hulka mitte kuuluvaid linnuliike, väikeulukeid (näiteks jänes, rebane, šaakal, mink, tuhkur, mäger, kobras jne) ja mõnda suurulukit (hunt, metskits, ilves), keda tohib lasta nii haavlite kui ka kuulidega.

Märgalad on: looduslikud või tehislikud, alalised või ajutised seisva või vooluava, mageda, riim-või soolase veega soo-, madalsoo-, turba- või veealad, sealhulgas merevee alad, mille sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit.

Kuigi suurem osa ELi liikmesriike on juba reguleerinud või piiranud pliid sisaldava laskemoona kasutamist märgaladel, on regulatsioon riikides väga erinev ja neljas liikmesriigis regulatsioon praegu üldse puudub. Eestis kehtib regulatsioon 1. novembrist 2008.

Lisaks on EL ja 23 liikmesriiki (sh Eesti) ühinenud Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse rahvusvahelise kokkuleppega, mille rakendamise tegevuskava seab eesmärgiks märgaladel pliihaavlite kasutamise järkjärgulise lõpetamise. Seega on ELi-ülese piirangu kehtestamise eesmärk rahvusvahelise leppega võetud kohustuse täitmine ja riigisiseste õigusaktide ühtlustamine kogu ELis. Kohustus rändliikide kaitse eesmärgil pöörata erilist tähelepanu märgalade ja eelkõige rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitsele tuleneb ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta.

24. juunil 2020 algatas Euroopa Komisjon eelnõu osas REACH komitees kirjaliku hääletuse. Hääletamise tähtaeg on 15. juuli 2020. Eelnõule kohaldatakse kontrollimenetlust ja komitee arvamuse vastuvõtmiseks on vajalik liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamus.