Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse 2.7 istungi kommenteeritud päevakord

1. juuli 2020 - 17:56

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Valitsuse pressikonverents toimub Stenbocki majas (Rahukohtu 3). Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratase kõrval rahandusminister Martin Helme ja välisminister Urmas Reinsalu.

 

1. Söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: maaeluminister Arvo Aller
Tüüp: Seaduse eelnõu

Euroopa Liidu õiguse kordamise vältimiseks tunnistatakse kehtetuks ja muudetakse sätteid, millega oli üle võetud erisööta reguleeriv direktiiv. Alates 25. detsembrist 2020. a kohaldub erisööda kasutusotstarvete ja nende saavutamiseks vajalike kasutusviiside loetelule otsekohalduv Euroopa Liidu määrus. Seaduseelnõuga kavandatu ning kehtivas seaduses sätestatu sisuliselt ei erine. Muudatused on tehnilist laadi - lisatakse viited otsekohalduvale määrusele. Muudatustega ei kaasne uusi kohustusi sööda käitlejatele ega järelevalveametnikele.

Erisööt on sööt, mis on oma koostisest või tootmistehnoloogiast tulenevalt ette nähtud teatava erisöötmise eesmärgi rahuldamiseks ning mis on selgelt eristatav tavalisest söödast. Eestis söödetakse erisööta peamiselt kassidele ja koertele, näiteks eesmärgiga toetada lemmiklooma südamefunktsiooni kroonilise südamepuudulikkuse korral.

Seaduse jõustumine on kavandatud 25. detsembrist 2020, sest nimetatud tähtpäevast alates tuleb kohaldada Euroopa Liidu määrust.


2. Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse asutamise konventsiooniga ühinemiseks vajalike lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt ühineb Eesti Vabariik Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse asutamise konventsiooni ning selle juurde kuuluva eesõiguste ja puutumatuse protokolliga, 2005. aasta konventsiooni muutmise protokolliga ja ratifitseerib Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) vahelise Eesti Vabariigi ECMWFi asutamise konventsiooniga ühinemist ning sellega seotud tingimusi käsitleva kokkuleppe, mis kirjutati alla 3. juunil 2020. aastal.

Keskuse põhiülesandeks on keskpika ilmaennustuse võimekuse arendamine ja liikmesriikidele keskpikkade ilmaprognooside tagamine.

ECMWFi liikmesriigi staatus võimaldab saada täiendavat infot, et kasutada keskusest saadavaid mudelarvutuste tulemusi kohalikele vajadustele vastavate kvaliteetsete toodete ja teenuste loomiseks. Kättesaadav info aitab juurutada hetkeennustusi, võtta kasutusele ja rakendada ansambelennustusi, suurendada erineva pikkusega prognooside usaldusväärsust ja täpsust. ECMWFi tagatavad tooted ja teenused on Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistuse igapäevatöö aluseks ning nendest sõltub Eesti ilmaprognooside ja hoiatuste täpsus.

ECMWF asutamise konventsioon ja selle juurde kuuluv eesõiguste ja puutumatuse protokoll on koostatud 1973. aasta 11. oktoobril Brüsselis ja jõustus 1975. aasta 1. novembril ning neid on muudetud 2005. aastal. ECMWF on sõltumatu valitsustevaheline organisatsioon, mille põhiülesanneteks on arendada keskpika ilmaennustuse võimalusi ja tagada liikmesriikidele keskpikad ilmaprognoosid. ECMWFi liikmed on konventsiooni osalisriigid ning selle organid on nõukogu ja peadirektor.

Konventsioon jõustub Eesti Vabariigi suhtes teise kuu esimesel päeval pärast ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva.

3. Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (207 SE) kohta

Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni 3. juunil algatatud seaduseelnõu. Eelnõu eesmärk on peatada kaheks aastaks tubakavedeliku aktsiisi kogumine, et ohjeldada piirikaubandust ja salaturgu. Seletuskirja järgi on seaduse eelnõu seotud Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna valitsusliidu aluspõhimõtetega aastateks 2019–2023, kus nähakse ette piirikaubanduse ohjeldamine aktsiiside langetamisega.

Eelnõu kohaselt kehtestataks ajavahemik 1. detsembrist 2020 kuni 31. detsembrini 2022, mil ei loeta nikotiinisisaldusega ja ilma nikotiinisisalduseta tubakavedelikku alternatiivseks tubakatooteks ja neid ei maksustata tubakaaktsiisiga. Tubakavedeliku aktsiisi kogumise peatamisega antakse ettevõtetele võimalus vähendada tubakavedeliku hinda ja seeläbi anda tarbijatele stiimul soetada tooteid Läti asemel Eestist ning salaturu asemel legaalsetest müügikohtadest.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. detsembril 2020. Rahandusministeerium teeb ettepaneku toetada eelnõu märkusega. Valitsuse arvamus tuleb esitada 13. juuliks riigikogu rahanduskomisjonile.


4. Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia peamine eesmärk on aastaks 2050 olemasoleva hoonefondi kulutõhus rekonstrueerimine liginullenergiahooneteks. Strateegia moodustab osa Eesti riiklikust energia- ja kliimakavast. Strateegia esitatakse Euroopa Komisjonile esmakordselt 2020. aastal, ning seejärel energia- ja kliimakava osana 2029. aasta 1. jaanuariks ning seejärel iga kümne aasta järel.

5. Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määruse nr 264 "Maaeluministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: maaeluminister Arvo Aller
Tüüp: Määruse eelnõu

Maaeluministeeriumi põhimäärust muudetakse seoses vajadusega tõhustada ministeeriumi juhtimist ja muuta töökorraldus paindlikumaks. Lisaks liidetakse personali- ja haldusosakond.

Edaspidi ei nimetata enam asekantslerite ametikohtade vastutusvaldkondi ega asekantsleritele alluvate osakondade nimesid. Need määratakse ametijuhendis. Põhimääruses nimetatakse vaid koosseisus olevate asekantslerite arv, milleks on eelnõu kohaselt neli. Kehtiva põhimääruse kohaselt on maaeluministeeriumis kolm asekantslerit. Seeläbi antakse ministrile kui ministeeriumi ja selle valitsemisala juhile senisega võrreldes suurem võimalus teostada oma pädevust, kujundades põhimääruse piires ministeeriumi tööd selliselt, et tagatud on ministeeriumi tegevuse eesmärkide saavutamine sobivaimal töökorralduslikul viisil. See võimaldab paindlikumalt ja kiiremini teha ümberkorraldusi asekantslerite töös ning nende vastutusvaldkonnas, ilma et selleks peaks iga kord põhimäärust muutma.

Samal põhjusel ei ole põhimääruses struktuuriüksuste väliste teenistuskohtade nimetused enam lõplikult määratud, vaid need kehtestatakse ministeeriumi teenistujate koosseisus.

Ressursi säästlikuma kasutamise eesmärgil vähendatakse osakondade arvu. Personaliosakonna ja haldusosakonna töö korraldatakse ümber ning neist moodustatakse üldosakond. Personalitöö juhtimine saab üldosakonna juhataja ülesandeks.

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid. Määrus jõustub 1. augustil 2020.

6. Vabariigi Valitsuse 9. septembri 2010. a määruse nr 134 "Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord" muutmine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrus viiakse vastavusse Riigikogus 17. juunil vastu võetud päästeseaduse muudatustega.

Muudatuse kohaselt saab üle nelja tunni kestva päästetöö korral toitlustuse ja joogivee tagada kõikidele päästetööle rakendatud isikutele – nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele või mõne teise riigiasutuse teenistujale. Sel moel on toitlustamine ja joogivesi tagatud kõigile, kes on sündmuse lahendamisse kaasatud. Varem see näiteks teiste asutuste teenistujatele kehtiva õiguse kohaselt ei olnud võimalik.

Lisaks tunnistatakse määruses kehtetuks toitlustamise ja joogivee kulude hüvitamise säte. Kuna asjakohane kord reguleeritakse päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse kohaselt päästeseaduses, ei ole määruses vaja regulatsiooni säilitada.

Määrus jõustub 15. juulil 2020. aastal.

7. Rahvusvahelise Valuutafondi poolt algatatud Somaalia võlakoorma kustutamise programmis osalemine
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eesti Panka volitatakse kasutama Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kontol olevaid Eesti Vabariigi valitsuse vahendeid, et toetada Somaalia võlgade kustutamist IMFi ees. IMF on teinud Eestile ettepaneku osaleda võlakustutuses 50 000 Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühikuga (SDR) ehk 62 145 euroga. Võlaleevenduses osalemisega toetab Eesti Somaalia arengut ja seeläbi globaalset majandus- ja finantsstabiilsust ning vaesuse vähendamist. Kuna Eesti osalus Somaalia võlgade finantseerimisel seisneb üksnes IMFi kontodel olevate valitsuse vahendite kasutamises, puudub vajadus rahaliste vahendite eraldamiseks riigieelarvest.

IMFis algasid arutelud Somaalia võlgade võimalikust kustutamisest IMFi ja teiste võlausaldajate ees 2019. aasta sügisel. Somaalia on oma võlakoormuse tõttu kvalifitseeruv IMFi HIPC initsiatiivi kaudu saadavale võlaleevendusele. HIPC initsiatiivi otsustasid luua IMF ja Maailmapank 1996. aastal, et vähendada vaeste riikide võlakoormust. Selle kohaselt nõustuvad rahvusvahelised doonorid (finantsinstitutsioonid ja riikide valitsused) kustutama võlgu sellistele jätkusuutmatu võlaga riikidele, kes täidavad kehtestatud kriteeriumid, viivad ellu tugevat majanduspoliitikat ning aitavad kindlustada stabiilse majandusarengu tulevikus. 39 riigist, mis on HIPC initsiatiivi raames potentsiaalselt abikõlbulikud, on 36 riiki saanud võlaleevendust. Ülejäänud kolm riiki on Somaalia, Sudaan ja Eritrea.

8. Volituse andmine Eesti Energia Aktsiaseltsi jagunemise otsustamiseks
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse rahandusministrile volitus kiita heaks Eesti Energia ASi jagunemine, et anda üle Tootsi tuulepargi projekt Enefit Green ASile. Jagunemise käigus lähevad kõik projektiga seotud õigused ja kohustused üle seaduse alusel üldõigusjärgluse korras. Tegemist on Eesti Energia kontsernisisese ümberkorraldusega, millel ei ole mõju Eesti Energia kontserni varadele ega majandustegevusele. 

9. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine, varasemate sellekohaste otsuste muutmine ning nõusolek riigivara otsustuskorras võõrandamiseks
Esitajad: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek 11 mittevajaliku kinnistu üleandmiseks RKASile koguväärtusega 2 608 000 eurot. Tallinna Roosikrantsi 12 kinnistu võetakse RKASi aktsiakapitalist välja, tasaarveldades väljavõetava kinnistu väärtuse 2,6 miljonit eurot üleantavate kinnistute koguväärtusega 2,608 miljonit eurot. Üleantava ja väljavõetava vara väärtuste vahe 8 000 euro ulatuses suurendatakse RKASi aktsiakapitali.

Rahandusministeeriumile antakse nõusolek võõrandada otsustuskorras tasuta Tallinna linnale tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks Roosikrantsi 12 kinnistu.

 


10. Eesti kodakondsuse andmine

1) Eesti kodakondsuse andmine (18 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 18 isikule. Eelnõus nimetatud isikutest on 1 Egiptuse kodanik, 1 Gruusia kodanik, 1 Türgi kodanik, 1 Ukraina kodanik, 1 Valgevene kodanik, 3 Armeenia kodanikud ja 10 Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Eesti kodakondsus antakse neile tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.

2) Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus isale ja tema kahele alaealisele lapsele tingimusel, et isa vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud isikud on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

3) Eesti kodakondsuse andmine (8 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 8 isikule.

11. Eesti kodakondsuse taastamine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud isikutele taastatakse kodakondsus.
 

12. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine

1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (M. G.)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on neljal korral kriminaalkorras karistatud. Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (A. V.)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

13. Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

Korraldusega kiidetakse heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe eelnõu.


Eesti ja Rootsi vahelisele lepingule kirjutati alla 31. märtsil 1992 Stockholmis ja see jõustus 20. mail 1992.

Rootsi tegi 27. veebruari 2020. aasta noodiga Eestile ettepanekuga lepingut muuta ja see lõpetada. Lepingut tuleb enne selle lõpetamist muuta, kuna selle sätete järgi kehtib leping selle jõusoleku ajal tehtud investeeringute suhtes veel 20 aastat pärast lepingu lõpetamist.

Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide ELi liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine. Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega – eelkõige asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Pärast ELiga ühinemist on liikmesriikide vajadus selliste täiendavate tagatiste järele kadunud, sest kõikide liikmesriikide suhtes kehtivad ühesugused ELi ühtse turu reeglid, sh need, mis käsitlevad piiriüleseid investeeringuid. Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt ei ole lepingutes sisalduv vahekohtusse pöördumise võimalus ELi õigusega kooskõlas.

Kokkulepe sõlmitakse nootide vahetamise teel, jõustamiseks tuleb see seadusereservatsiooni põhimõtte alusel ka Riigikogus ratifitseerida.

Varem on Eesti lõpetanud kahepoolsed investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingud Itaalia, Tšehhi, Taani ja Poolaga. 5. mail kirjutati alla ELi liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingule, mis lõpetab koordineeritult ELi-sisesed kahepoolsed investeerimislepingud. Leping lõpetab Eesti sõlmitud 12-st ELi-sisest investeeringute kaitse lepingust 8. Need on Hispaania, Madalmaade, Kreeka, Läti, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia-Luksemburgi Majandusliiduga sõlmitud lepingud.

14. Eesti Vabariigi valitsuse, Mali Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse Eesti väeüksuse staatuse kindlaksmääramist selle siirmise ajal Mali Vabariigi territooriumile käsitleva kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Eesti Vabariigi valitsuse, Mali Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse Eesti väeüksuse staatuse kindlaksmääramist selle siirmise ajal Mali Vabariigi territooriumile käsitleva kokkuleppe eelnõu. Kokkulepe on vajalik Eesti Kaitseväe väeüksuse osalemiseks Prantsusmaa sõjalise operatsiooni Barkhane erioperatsioonide sihtüksuse Takuba (Combined Joint Special Operations Task Force Takuba) tegevuses. Sihtüksus Takuba allub operatsiooni Barkhane juhile ning moodustatakse erinevate Euroopa riikide väeüksustest. Eesti erioperatsioonide üksuse ülesandeks on Mali relvajõudude nõustamine ja väljaõppe teostamine.

Sihtüksuse moodustamine ning selle viibimine Mali territooriumil toimub vastavalt Mali presidendi abipalvele ning operatsioonipartneritele esitatud kutsele.

Tegemist on eraldiseisva lepinguga Eesti Vabariigi valitsuse ja Mali Vabariigi valitsuse vahelisest Eesti Vabariigi väeüksuse staatust selle siirmise ajal Mali Vabariigi territooriumile käsitlevast kokkuleppest, mis sõlmiti 7. juunil 2018 Kouloubas ja 14. juunil 2018 Pariisis. Vajadus täiendava kokkuleppe sõlmimiseks sihtüksuse Takuba tegevuses osalemise ajaks tuleneb asjaolust, et kõigile selle sihtüksuse tegevuses osalevatele operatsioonipartneritele oleks vajalikud privileegid, immuniteedid ja soodustused garanteeritud võimalikult laiapõhjaliselt ning samaväärselt Prantsuse relvajõududele ettenähtuga. Samavõrd oluline on see, et Mali kohaldaks kõigile sihtüksuse Takuba tegevuses osalevatele operatsioonipartneritele sarnaseid tingimusi. Kokkulepe hõlmab sätteid, mis käsitlevad sihtüksuse Takuba tegevuses osalevale Eesti väeüksusele antavaid privileege, immuniteete ja soodustusi, sisenemist Mali territooriumile ja seal liikumist, relvade valdamist ja kandmist ning vastastikust vastutust kahju tekitamise juhtudel.

Kokkulepe sõlmitakse lepingukirjade saatmisega Malile ja Prantsusmaale.


Kokkulepe kehtib kuni sihtüksuse ülesannete lõpuni ning täieliku ja lõpliku lahkumiseni Mali territooriumilt.