Sa oled siin

Teaduse ja kõrghariduse rahastamine tuleb tihedamalt siduda ühiskonna vajadustega

7. juuni 2018 - 11:40

Tallinn, Stenbocki maja, 7. juuni 2018 – Valitsuskabineti nõupidamisel kiideti täna heaks ettepanekud, mille eesmärk on tugevdada teaduse ja kõrghariduse seost ühiskonna vajadustega, samuti koostööd teadlaste ja ettevõtete ning kõrgkoolide ja tööandjate vahel.

Heaks kiidetud ettepanekud põhinesid kõrghariduse ja teaduse rahastamise ning korraldamise rakkerühma loodud raportil, mille arutas mai alguses läbi ka teadus- ja arendusnõukogu ehk TAN.

Peaminister Jüri Ratas ütles, et sedavõrd laiapõhjalise ja teiste hulgas nii tööandjaid, ülikoole kui ka eksperte hõlmanud rakkerühma analüüs ja ettepanekud on riigile eriti olulised just tulevikueesmärkide seadmisel. „Meie teadus- ja kõrghariduspoliitika peab olema suunatud edukama ja õnnelikuma ühiskonna poole liikumiseks. Ühest küljest tähendab see, et riik peab saama teaduse targemaks tellijaks ja kasutajaks. Teisalt tuleb hoolitseda, et teaduse ja kõrghariduse kasvav rahastus panustaks rohkem ühiskonnas aktuaalsete ja tulevikuperspektiivis kriitiliste teemadega tegelemisse,“ ütles Ratas.

„Eesti konkurentsivõime ja tulevik sõltub sellest, kuivõrd nutikalt oskame teadustöö tulemusi kasutada oma ühiskonna ja majanduse arendamiseks,“ ütles rakkerühma tööd juhtinud Katrin Pihor, kes alates sellest kuust juhatab haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonda. „Peame parandama ettevõtjate ja avaliku sektori esindajate oskust ära tunda, kohandada ja rakendada uusi teadmisi. Samuti tuleb arendada teadustöötajate arusaama, millised on võimalused teadustulemuste rakendamiseks.“

Kuigi teadus- ja arendustegevuse rahastamine on suures osas haridus- ja teadusministeeriumi vastutada, on oma roll ka teistel. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse kohaselt vastutab iga ministeerium oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamise eest. Rakkerühm usub, et praeguseid rolle ja vastutuse jaotusi tuleb täpsustada.

Peaminister Jüri Ratase sõnul tuleks täpsustada, millised on avaliku sektori ja ettevõtete sisulised teadus- ja arendustegevuse vajadused. "Usun, et kui me suudame oma ootusi selgemalt väljendada, on teadlastel ka lihtsam oma uurimistöid planeerides neid soove arvesse võtta,“ sõnas peaminister.

Välja arendamist vajavad teadlase ja õppejõu karjäärimudelid, mis suurendaksid teadlaste seotust era- ja avaliku sektori töömaailmaga ning soosima lepinguliste tööde tegemist. Koostöö tööandjatega peab kujunema normiks nii ülikooli juhtimises, õppekavade väljatöötamisel ja arendamisel kui ka õppetöö läbiviimisel. Kõrgkoolidel tuleb pöörata rohkem tähelepanu praktika kvaliteedile.

Haridus- ja teadusministeerium analüüsib ka 2013/2014. õppeaastal rakendunud kõrgharidusreformi mõjusid.

Taust
Rakkerühma kõrghariduse ja teaduse pikaajalise rahastamise kava koostamiseks lõi riigikantselei teadus- ja arendusnõukogu soovitusel. Rakkerühma ülesanne oli anda hinnang praegusele olukorrale ja arengupotentsiaalile ning teha ettepanekud olukorra parandamiseks.

Rakkerühma olid kaastatud erinevad osapooled, sh haridus- ja teadusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusministeerium, rektorite nõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Üliõpilaste Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Teenusmajanduse Koda, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Rakkerühma tööd koordineeris Riigikantselei.


Lingid rakkerühma algsetele aruteludokumentidele, mille osadel ettepanekutel põhinevad valitsuskabineti tänased otsused: