Sa oled siin

TAN täpsustas teaduse lisaraha jagamise proportsioone ja leppis kokku teaduskulude arvutamise paremas metoodikas

13. veebruar 2019 - 19:09
Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) leppis kokku teaduskulutuste arvutamise paremas metoodikas

Stenbocki maja, 13. veebruar 2019 – Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) leppis kokku teaduskulutuste arvutamise paremas metoodikas ning tegi ettepaneku lähtuda lisaraha jagamisel täpsustatud proportsioonidest.

Tänasel nõukogu koosolekul otsustati, et teadus- ja arendustegevuse rahastamise eesmärgi – 1 protsent SKP-st – arvestamisel tuleb teadusleppe osapooltel (erakonnad, ülikoolid, teadlased, tööandjad jt) lähtuda haridus- ja teadusministeeriumi ning rahandusministeeriumi välja pakutud täpsustatud metoodikast.

Selle järgi võetakse teaduskulude hulgast välja osa kõrghariduskuludest, kuid samas vaadatakse teaduskulutustena jätkuvalt näiteks panust teadusraamatukogudesse või Teaduste Akadeemiasse. Täpsustatud metoodika järgi on käesoleval aastal teaduse rahastamise osakaal SKP-st 0,71 protsenti. Ühe protsendi eesmärgini jõudmiseks aastaks 2022 on vaja alates järgmisest aastast igal aastal lisaraha hinnanguliselt 47 miljonit eurot.

TAN-i ettepanek on lähtuda teaduse lisaraha jaotamisel proportsioonidest, kus 40% moodustavad teadussüsteemi ja teaduse arengut soodustavad meetmed, 40% ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) kasvu ja teaduskoostööd toetavad meetmed, mille eesmärk on kasvatada erasektori omapoolseid investeeringuid. 20% moodustaksid valdkondlike poliitikate teaduspõhist kujundamist ning valdkonna eesmärkide elluviimist toetavad meetmed. Sama ettepaneku tegi kirjalikult TAN-ile tänaselt koosolekult puudunud Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Sealjuures täpsustas nõukogu varem avalikkuses küsimusi tekitanud ettevõtluse ja teaduse koostöömeetmete olemust – tegemist on ettevõtete TAI kasvu ja teaduskoostööd toetavate meetmetega, mille eesmärk on kasvatada erasektori teadus- ning arendusinvesteeringuid.

Peaminister Jüri Ratase sõnul tuleb teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamisel lähtuda süsteemi kui terviku toimimisest. „Lisaraha jagamisel tuleb pidada silmas nii väljakutseid akadeemilises teaduses kui ka ühiskonnas ja majanduses laiemalt ning kindlasti jõuab lisaraha teadlasteni,“ sõnas Ratas.

„Meie teadlased teevad väga head tööd – rahvusvaheliste mõõdikute järgi oleme väga kõrge teadustasemega riik. Samas on vaja tõsta Eesti ettevõtete teadus- ja arendustegevuse taset. Lisaks peame suunama vahendeid valdkondlike probleemide lahendamiseks – need on mured ja väljakutsed, millega seisab silmitsi kogu Eesti ühiskond, olgu selleks näiteks elanikkonna vananemine ja sellest tulenevalt personaalmeditsiini arendamine,“ märkis Ratas.

Peaminister rõhutas, et kõik otsused peavad olema tehtud läbipaistvalt ja dialoogis nii teadus- kui ka ettevõtlusvaldkonna partneriga. „Ministeeriumid peavad järgmiseks TAN-i koosolekuks esitama täpsemad ettepanekud nii meetmete eesmärkide, sisu kui ka rahastamise kohta. Seda peavad nad ette valmistama koostöös partneritega ning järgides kaasamise head tava.“

Eraldi olid koosolekul teemaks Eesti eelistused maailma suurima teadusrahastuse programmi, Euroopa Horisondi uues eelarveperioodis. Temaatiliste eelistuste kokku leppimine on oluline, et suunata oma ressurssi meile kõige olulisemate kokkulepete saavutamiseks. Temaatilised eelistused peavad olema tähtsad riigi strateegilise arengu aspektist ning samuti pakkuma meie teadlastele võimalust anda oma panus Euroopa ühistesse pingutustesse üleilmsete probleemide lahendamisel ja tööstuse konkurentsivõime tõstmisel. Täpsemat infot saab haridus- ja teadusministeeriumist.


Taust:
Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) nõustab valitsust teadus- ja arendustegevuse strateegia küsimustes. Selle esimees on peaminister Jüri Ratas. Nõukogusse kuuluvad ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, rahandusminister Toomas Tõniste ning valitsuse nimetatud liikmetena Jaak Aaviksoo, Toomas Asser, Toomas Luman, Gunnar Okk, Mart Saarma, Oliver Väärtnõu, Tarmo Soomere ja Toomas Tamsar.
 

Fotod koosolekult ja Stenbock ees toimunud teaduse rahastamise teemaliselt meeleavalduselt: https://www.dropbox.com/sh/ga5cjorvexe2co7/AAA0xocaXaz-eK5ivuifU3xaa?dl=0



Lisainfo: TANi otsused päevakorrapunktis, mis käsitles riigi eelarvestrateegiat 2020-2023 ning TAI rahastamist:

1. Teadusleppe osapooltel lähtuda teadus- ja arendustegevuse rahastamise 1% eesmärgi arvestamisel HTM-i ja RAM-i välja pakutud metoodikast.

2. TANi ettepanek on lisandunud raha jaotamisel lähtuda järgmistest indikatiivsetest proportsioonidest:
a. 40% teadussüsteemi ja teaduse arengut toetavad meetmed;
b. 40% ettevõtete TAI kasvu ja teaduskoostööd toetavaid meetmed eesmärgiga kasvatada erasektori omapoolseid TA investeeringuid;
c. 20% valdkondlike poliitikate teaduspõhist kujundamist ja valdkonna eesmärkide elluviimist toetavad TAI meetmed.

3. HTM-il ja MKM-il esitada koostöös RAM-i ja teiste ministeeriumide järgmisele TAN-i koosolekule täpsemad riigi eelarvestrateegia 2020-2023 ettepanekud koos meetmete eesmärkide, sisu ja rahastamise mahuga.

4. Ettepanekute väljatöötamisel järgida kaasamise head tava.

Veel uudiseid samal teemal

28.10.2019|Vabariigi Valitsus

Ratas: ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks olemine tähendab varasemast vastutusrikkama ajajärgu algust meie välispoliitikas

New York, USA, 28. oktoober 2019 – Peaminister Jüri Ratas arutas kohtumisel ÜRO peasekretär António Guterresega koostöö- ja julgeolekuküsimusi ning tutvustas Eesti prioriteete eelseisvaks ÜRO julgeolekunõukogu liikmelisuseks aastatel 2020-2021.

23.10.2019|Vabariigi Valitsus

Ratas: riigi suurte sihtide saavutamisele saavad teadlased palju kaasa aidata

Tallinn, 23. oktoober - Peaminister Jüri Ratas kinnitas täna riigikogus ÜRO säästva arengu eesmärkidele pühendatud teaduspoliitika konverentsil, et Eesti liikumine säästlikuma ühiskonna suunas sõltub nii inimeste valikutest kui ka meie oskusest teadlastega koostööd teha.