Sa oled siin

Riigieelarve pressikonverentsi kutse ja valitsuse 26.9.2018 erakorralise istungi kommenteeritud päevakord

26. september 2018 - 8:34

Valitsuse erakorraline istung algab Stenbocki majas täna kell 10. Istungile järgneb pressikonverents, mis toimub kell 11 Stenbocki majas Riigivanemate saalis. Pressikonverents keskendub 2019. aasta riigieelarvele ning sellest räägivad valitsuskoalitsiooni esindajad: peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Indrek Saar ning rahandusminister Toomas Tõniste.

Lisainfo: Maria Murakas, 5219572



1. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga soovitakse kehtestada intensiivselt gaasi tarbivatele ettevõtjatele maagaasi soodusaktsiisimäär, mis on 11,30 eurot 1000 m3 kohta. 2019. aastal on maagaasi tavamäär  63,31 eurot 1000 m3 kohta. Soodustus ei laiene ettevõtjatele, kelle põhi- või kõrvaltegevusala on elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine.

Aktsiisisoodustuse saamiseks peab ettevõtja gaasitarbimise intensiivsus olema energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele eelnenud majandusaastal keskmiselt vähemalt 13% või prognoositud intensiivsus järgmisel 12 kalendrikuul ületama 13%. Lihtsustatult näitab gaasitarbimise intensiivsus ettevõtja Eestis asuvate ettevõtete tarbitud või tarbitava maagaasi kogumaksumuse osakaalu loodud või loodavast lisandväärtusest.

Teise muudatusena soovitakse eelnõu kohaselt ära jätta aastateks 2019 ja 2020 planeeritud alkoholi aktsiisimäärade tõus. Selle muudatuse eesmärk on vähendada täiendavat survet piirikaubanduse hoogustumisele ja sellest tulenevat aktsiisitulu alalaekumist.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/15210c14-bff1-4fa0-8949-2...

2. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: seaduse eelnõu

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut esitab valitsusele vastu võtmiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu kohaselt soovitakse Eesti Haigekassale üle anda ravikindlustusega hõlmamata isikute vältimatu abi ning tervise- ja tööministri määruses nimetatud, rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustus.

Eelnõus sätestatud tervishoiuteenuste eest tasumise kohustuse üleminek Eesti Haigekassale tuleneb 2017. aastal tehtud tervishoiu rahastamise otsustest ja 2017. aasta detsembris Riigikogus vastu võetud seadusemuudatusest. Üleminekuga on juba arvestatud Eesti Haigekassa eelarvesse laekuva riigieelarvelise eraldise arvutamisel.

Rahastamise korra muutmine eeldab ka rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse, psühhiaatrilise abi seaduse ning surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmist nende tervishoiuteenuste osas, mida kehtiva korra kohaselt hüvitatakse kindlustamata inimestele samuti riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2019.

Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses tehtav paragrahvi pealkirja muudatus jõustub 1. jaanuaril 2020.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4a517ca1-ae89-48c9-8d74-1...

3.  2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: seaduse eelnõu

Valitsus arutab 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõud, mille kulude ja investeeringute maht on ca 11 miljardit eurot. Eelarve on struktuurses tasakaalus ja nominaalselt väikeses ülejäägis.

Riigieelarve eelnõu koostamisel lähtub valitsus suurtest eesmärkidest: edendada kestlikku majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust.

4. Kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: seaduse eelnõu

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teeb valitsusele ettepaneku muuta kutseõppeasutuse seadust ja sellega seonduvalt ka teisi seadusi. Eelnõu peamiseks eesmärgiks on seostada kutseõpe paremini tööturu vajadustega uuendada kutseõppe rahastamise põhimõtteid, võimaldada paremat ligipääsu kutseõppele ja tõhustada kutseõppe kvaliteedi hindamise protsessi. Kavandatavad muudatused lähtuvad Eesti elukestva õppe strateegias 2020 ja selle rakendamiseks koostatud kutseharidusprogrammis 2018-2021 seatud eesmärkidest.

Eelnõu järgi kinnitab koolituskohtade arvu kalendriaastaks kooli nõukogu, mille on eelnevalt kooskõlastanud kooli nõunike kogu. See tähendab, et riik koostöös partneritega räägib läbi iga kooli koolitusmahud. Muudatus võimaldab vahetumalt reageerida õppijate ja tööturu vajadustele koostöös kohalike ettevõtjatega.

Eelnõu järgi eraldatakse koolidele riigieelarvest tegevustoetust ja vajadusel sihtotstarbelist toetust. Tulemusrahastamine moodustab kuni 20 protsenti baasrahastamise mahust ja sõltub kooli õpitulemustest. Baasrahastamine annab koolile tegevuskulude katmise kindluse, tulemusrahastamine suurendab motivatsiooni ja autonoomiat.

Eelnõuga laiendatakse ka koolilõuna toetuse sihtrühma, mille järgi eraldatakse koolidele koolilõuna toetust statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate keskhariduseta õpilaste eest olenemata nende vanusest. Kehtiva korra alusel antakse koolilõuna toetust 20-aastaseks saanud keskhariduseta õpilasele jooksva õppeaasta lõpuni.

Eelnõu kohaselt muudetakse kutseõpetaja lähetoetuse saamise tingimusi ning lähtetoetust saavad edaspidi taotleda ka Tallinnas või Tartus kutsekooli õpetama asuvad õpetajad. Muudatuste kohaselt hakatakse 1. septembrist 2020 lähtetoetust maksma välja ühes osas, praegu makstakse seda kolmes osas. Samuti nähakse ette lähtetoetus esimest korda kutseõppeasutusse tööle asuvatele tugispetsialistidele. Tugispetsialistide ja õpetajate lähtetoetus on ligikaudu 12 700 eurot.

Eesmärgiga avardada juurdepääsuvõimalusi tasemeharidusele, nähakse eelnõuga ette võimalus viia kutseõppeasutustes läbi üldharidusõpet mittestatsionaarses õppevormis. Põhihariduse omandamine mittestatsionaarses õppes 17-aastasele või vanemale isikule tagab praegu ka kohaliku omavalitsuse üksus, samuti on võimalus vastavat õpet läbi viia riigigümnaasiumis.

Eelnõuga soovitakse muuta senist kutseõppe akrediteerimise korraldust, mis asendub kvaliteedi hindamisega. Õppekavarühmas tähtajatu õppe läbiviimise õigusega kool saab kvaliteedi hindamise protsessis sisulist tagasisidet nii õpiprotsessi kui korralduse paremaks muutmiseks vähemalt kord iga kuue aasta jooksul.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/78054e97-3eca-406a-ad21-4...

5. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: seaduse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku võtta üle EL-i direktiiv, mille eesmärk on kehtestada täiendavad reeglid maksudest kõrvalehoidumise takistamiseks.

Eelnõu kohaselt võetakse üle üldine kuritarvituste vastane reegel, tulumaks lahkumisel ja välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad ning reguleeritakse ülejääva laenukasutuse kulu maksustamist.

Üldise kuritarvituste vastase sätte kohaselt ei võeta tulumaksuga maksustamisel arvesse tehinguid või tehingute ahelat, mille eesmärk on saada maksueelis, mis on vastuolus kohaldatava maksuõigusega ega ole kõiki asjasse puudutavaid asjaolusid arvesse võttes tegelik.

Tulumaksuga maksustatakse vara väljaviimist Eestist, kui Eestile ei jää enam õigust ülekantud vara maksustada. Võrreldes kehtiva õigusega tuleb eelnõu kohaselt maksustada ka vara väljaviimisel Eesti peakontorist välismaal asuvasse püsivasse tegevuskohta.

Eelnõuga seatakse piirang intresside mahaarvamisele, et rahvusvahelised kontsernid ei saaks vähendada maksukoormust ülemääraste intressimaksete kaudu.

Välismaise kontrollitava äriühingu kasumit maksustatakse Eestis tulumaksuga, kui see kasum on saadud näilikest tehingutest, mille peamine eesmärk oli saada maksueelis. Välismaine äriühing on Eesti äriühingu püsiv tegevuskoht välisriigis ja Eesti äriühingu tütarühing välisriigis.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2019.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2576c8d9-eddf-4134-a790-8...

6. Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga kavandatud muudatused puudutavad ravimite turvaelementide nõudeid, mis on vaja viia hiljemalt 9. veebruariks 2019 vastavusse Euroopa Komisjoni määrusega.

Võltsitud ravimite kasutamine on maailmas kasvav probleem ja üha sagedamini on selliseid ravimeid leitud ka Euroopa turult. Euroopa Komisjoni määruse rakendamisega võetakse kogu Euroopas kasutusele ravimite turvaelemendid ja luuakse süsteem, mis võimaldab edaspidi tuvastada ravimi ehtsust igas ravimite tarneahela etapis.

Eelnõuga kohustatakse ravimitootjaid edaspidi retseptiravimi pakendile paigutama turvaelemendid – ainulaadse identifikaatori 2D-vöötkoodi kujul ning pakendi rikkumist takistava seadme, näiteks kleepsu. Hulgimüüjatele ja apteekritele lisandub kohustus kontrollida ravimite turvaelemente. Ravimi lõpptarbijale üleandmisel ainulaadne identifikaator deaktiveeritakse, näiteks apteegis ravimi müümisel kliendile.

Ühtlasi luuaks üleeuroopaline andmekogude süsteem, mis võimaldab ravimeid tuvastada ja nende ehtsust kontrollida. Eestis hakkab ravimite turvaelementide andmekogu haldama Eesti Ravimite Ehtsuse Kontrolli Sihtasutus (REKS), mille asutasid 26. oktoobril 2016 müügiloa hoidjad, ravimitootjad, hulgimüüjad, apteekrid ja haiglate erialaliidud.

Seadus jõustub 9. veebruaril 2019. REKS-i kohustus esitada Ravimiametile teade turvaelementide andmekogu ülesande täitma asumise kohta jõustub 1. jaanuaril 2019.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/740f9c84-96c2-4fab-8625-a...