Sa oled siin

Ratas kohtumisel inimõiguste volinikuga: igal inimesel peab olema võimalik väärikalt elada

14. juuni 2018 - 14:15
Jüri Ratas ja Dunja Mijatović
Jüri Ratas ja Dunja Mijatović

Stenbocki maja, Tallinn, 14. juuni 2018 – Peaminister Jüri Ratas arutas täna Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik Dunja Mijatovićiga meie eakate poliitikat, naiste õigusi, võitlust naistevastase vägivallaga, soolist palgalõhet ning tehisintellekti ja inimõigustega seotud küsimusi.


„Igal Eestimaa inimesel peab olema võimalik väärikalt elada ning kõigile meile peab olema kindlustatud stabiilsus, turvalisus ja vaba eneseteostus. Üks oluline samm selle tagamiseks on ka eakate olukorra parandamine. Selleks on vaja lähiaastatel korrastada pikaajalise hoolduse süsteemi, sealhulgas parandada hoolekandeteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Igaüks väärib kindlust, et riik väärtustab teda ka siis, kui inimese tervis vajab enam hoolt,“ rääkis Ratas.


Peaminister märkis, et mõistab hästi eakate soovi elus võimalikult tublisti toime tulla ja ühiskonnas aktiivselt osaleda. Selleks peab riik ja laiemalt terve ühiskond toetama meie inimeste võrdset kohtlemist hoolimata vanusest ning toetama eakate tööturul osalemist. Üks hea näide selle tagamiseks on sotsiaalministeeriumi ja Eesti Inimõiguste Keskuse välja töötatud mitmekesise töökoha märgis, mis näitab, et ettevõte ootab tööle võimekaid inimesi sõltumata nende vanusest, soost või taustast.


Ratas tunnistas, et Eestis on jätkuvalt oluliseks katsumuseks sooline palgalõhe. Peaministri sõnul püüab riik praegu olla erasektorile eeskujuks palkade läbipaistvuse suurendamise ja järelevalve kaudu.


Nii Eesti kui ka Euroopa Nõukogu tegelevad praegu aktiivselt tehisintellekti uurimisega. Euroopa Nõukogus on ekspertrühm, mis töötab välja soovitusi inimõiguste tagamiseks andmete automaatsel töötlemisel ning viib läbi uuringu tehisintellekti kasutamise ja inimõiguste seostest.


„Eesti on üks esimesi riike, kes tegeleb tehisintellekti ja inimõiguste koosmõju uurimisega. Tehnoloogia toetab meie läbipaistvat valitsemist ja kaitseb inimeste õigusi. Nüüd uurime, kuidas saaksime samamoodi panna inimeste hüvanguks tööle tehisintellekti, mis on lähitulevikus kõige enam maailma muutev tehnoloogia,“ märkis Ratas. 


Euroopa Nõukogu eesmärgiks on edendada demokraatiat, õigusriiki ja inimõigusi. Organisatsiooni kuulub 47 riiki, Eesti liitus sellega 1993. aastal ehk sel aastal täitus Eestil 25. aasta Euroopa Nõukogu liikmena.


Ratas kinnitas Mijatovićile, et hindab kõrgelt voliniku tööd ja soovitusi. Viimase viie aasta jooksul on Eesti soovituste tulemusel astunud mitmeid samme inimõiguste kaitse tagamiseks.


Näiteks ratifitseeris Riigikogu eelmisel aastal Istanbuli konventsiooni, mis on mõeldud naistevastase ning perevägivalla ennetamiseks ja tõkestamiseks. Olulise muudatusena keelustati uue lastekaitseseadusega 2014. aastal laste kehaline karistamine. Eile võttis Riigikogu vastu õiguskantsleri seaduse täienduse, millega saab õiguskantsleri institutsioonist riiklik inimõiguste asutus Eestis. Samuti hakkab õiguskantsler jälgima puuetega inimeste konventsiooni täitmist.


Fotod (Jürgen Randma/valitsuse kommunikatsioonibüroo): https://www.dropbox.com/sh/7vej02iycooc51e/AAAzUzM9YTxDMHrxNO_CX9Dca?dl=0