Sa oled siin

Põhjamaade tööstusjuhid kohtusid peaministriga, 29.05.1998

29. mai 1998 - 0:00
 
 
Põhjamaade tööstusjuhid kohtusid peaminister Mart Siimanniga
 
 

29. mail 1998
 

Täna/reedel kohtus peaminister Mart Siimann Toompea lossi esisel platsil Elcoteq MC-Race`l osalevate põhjamaade tööstusjuhtidega. Mootorratastel Toompeale saabunud äriliidrite nimel pidas kõne Elcoteq Network i juhatuse esimees Antti Piippo.

Piippo kiitis oma tervituses Eesti majandusarengut ja kiiret integreerumist Euroopasse. Ta kinnitas, et Soome ja Põhjamaade ärimehed on huvitatud senise arengu jätkumisest ning juhtis tähelepanu vajadusele pöörata erilist tähelepanu koolituspoliitikale. Piippo sõnul võib puudus oma ala hästi tundvatest tehnika ja loodusalast koolitust saanud inimestest saada takistuseks uutele investeerijatele tööstuses.

Eestis edukalt tegutseva Elcoteqi juhile teevad muret ka noorte eestlaste väärtushinnangud, eriti soov kiiresti ja hõlpsasti rikastuda.
"Uusi majanduslikke väärtusi sünnib vaid reaalse tootmise protsessis," ütles Piippo.

Peaminister Mart Siimanni tutvustas külalistele Eesti majandusnäitajaid, toonitades Põhjamaiste investeeringute olulist rolli Eesti majanduslikus arengus. Peaminister avaldas lootust, et koostöös Põhjamaadega õnnestub Eestil realiseerida Tuleviku-uuringute instituuudi poolt välja töötatud neljast arengustsenaariumist kõige suuremat pingutust nõudev, kuid ka parimaid tuleviku-väljavaateid pakkuv "suure mängu" stsenaarium.
(NB! peaministri kõne tekst lisatud käesolevale pressiteatele)

Tallinnast jätkab Põhjamaade tööstusjuhtide rühm teekonda mootorratastel Tartusse ja sealt edasi Eesti teistesse piirkondadesse ning Lätisse.
 

* * *
 

Austatud Põhjamaade motoriseeritud tööstusjuhid!
 

Tervitan Teid selle toreda ürituse alguse puhul Eestimaa pinnal ja siin Toopeal.

Kui mootorrattaga ringi sõita ja seejuures mitte väga kihutada, on võimalik saada maast, kus rännatakse, märksa parem ettekujutus kui tekib autoaknast välja vaadates, rääkimata sellest pildist, mis avaneb lennukil üle lennates.

Teie, Põhjamaade juhtivate tööstusettevõtete liidrid, olete juba mitmendat aastat valinud oma reisisihiks Eesti ja teised Balti riigid. See on minu jaoks meeldiv ja samas ka kergesti mõistetav. Paljud teie seast on teinud oma äriplaanides panuse Eestile, oma silm aga on kuningas, et selle otsuse õigsuses veenduda.

Põhjamaad on suurimad investeerijad Eesti majandusse - üle poole aastatel 1993-97 tehtud investeeringute kogumahust on tulnud Soome ja Rootsi investoritelt, eelmisel aastal astus seoses Eesti Merelaevanduse erastamisega suuremahuliste investorite hulka ka Norra. Põhjamaade investeeringud moodustasid eelmisel aastal kaks kolmandikku kõigist välismaistest otseinvesteeringutest.

Usun, et teil pole põhjust tehtud valikut kahetseda. Nagu võis kuulda Elcoteq Networki juhilt Antti Piippolt, on tehtud investeeringud end õigustanud.

Rahul on ka Eesti. Viimase aasta majandusnäitajad olid head - SKP kasvas 11%, tööstustoodang 19%. Majanduskasv jätkub ka tänavu kiires tempos - esimese kolme kuu tulemused näitavad, et tööstustoodangu müük võrreldavates hindades kasvas 1997 aasta sama perioodiga võrreldes 11%.

Eesti Tuleviku-uuringute instituut on välja töötanud Eesti neli võimalikku arengustsenaariumi. Nende nimed on : "Lõuna-Soome", "Info-oaas", "Ülevedaja" ja "Suur mäng".

"Lõuna - Soome" kujutab endast Eesti jaoks sellist arengurada, mille puhul areng toimub küll Läänemere koostöö raames, kuid majanduse ja tööhõive moderniseerimisel ei seata kuigi kõrgeid eesmärke. "Ülevedaja" stsenaarium seevastu tähendaks küll kiiret majanduslikku kasvutempot, kuid majandus ise jääks madalaprofiilseks, keskendudes transiidivoogude vahendamisele ida ja lääne vahel. "Info-oaas" annaks Eestile sanitaarkordoni rolli ida ja lääne vahel, mis tooks kaasa küll tehnoloogilise tipptaseme, kuid seda eelkõige militaarsetel eesmärkidel.

Eesti on endale alati seadnud kõrgeid eesmärke ja ka nüüd on just "suur mäng" meie eesmärgiks. See stsenaarium ühendab endas Eesti geopoliitilisest asendist tulenevad võimalused majanduse kvalitatiivse taseme tõstmisega, eeldades XXI sajandi jaoks sobiliku tööhõive struktuuri loomist. "Suurt slämmi" ei mängita välja üksinda, selleks on vaja head ja kindlat partnerit. Kindlasti ei tulnud teiegi siia sooviga pisut "Lõuna-Soomes" ringi vaadata. Usun, et olete valmis koos oma Eesti partneritega otsima paremaid ideid veelgi edukamaks tegutsemiseks "suures mängus".

Valitsus näeb oma rolli stabiilse majanduskeskkonna kindlustamises, mis ei tähenda ainult püsivat ja stabiilset seadusandlikku keskkonda, madalaid makse ja liberaalseid kaubandustingimusi. Riigi mureks majanduskeskkonna arendamisel on infrastruktuuri arendamine, samuti Eesti peamise ressursi - inimese, tööjõu kvalifikatsiooni tõstmine.

Eesti valitsus jagab täna siin teie poolt väljendatud mõtteid haridussüsteemi täiustamise üle. Oleme käivitanud haridusreformi, mille käigus muutub kaasaja nõuetele vastavaks kutseõppesüsteem, samuti on kavas hakata riiklik tellimuse kaudu suunama kõrgkoolides õpetatavaid erialasid. Oleme käivitanud koolide informatiseerimise Tiigrihüppe programmi ja edendame igati informaatikaalast koolitust.

Mul on hea meel, et Põhjamaade ärieliit on Eestile seni heaks partneriks olnud ja usun, et mõlemapoolselt kasulik koostöö jätkub ka edaspidi.

Veelkord - tere tulemast teile, Elcoteq MC Race'ist osavõtjad!