Sa oled siin

Peaministri, rahandusministri ja Eesti Panga presidendi pressikonverentsi stenogramm, 17. märts 2020

18. märts 2020 - 14:53

Vabariigi valitsuskomisjoni pressikonverentsil osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ja Eesti Panga president Madis Müller.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=bHodO_JVbUA

Juhataja Urmas Seaver

Head ajakirjanikud, vaatajad ja kuulajad! Alustame pressikonverentsi. Peaminister Jüri Ratase kutsel toimus täna Stenbocki majas kohtumine pangandussektori esindajatega. Teie ees on peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ja Eesti Panga president Madis Müller. Esmalt annan sõna peaministrile.


Jüri Ratas

Head ajakirjanikud, suur tänu tulemast! Täna hommikul kohtusime rahandusministri, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri, maaeluministri, Eesti Panga presidendi ja Eesti pangandussektori esindajatega, et arutada võimalikke majanduspoliitilisi meetmeid seoses riigi eriolukorraga ja koroonaviiruse levikust tingitud majandusmõjudega.

Võib öelda, et me oleme nüüd väga tugevasti selles faasis ka valitsuse mõttes, et töötada välja juba väga lõplikke lahendusi, aitamaks Eesti ettevõtjaid, toetades Eesti majandust ja teha kõik selleks, et taastumine oleks võimalikult kiire.

Nagu ma ütlesin ka eile, siis ma arvan, et konkreetsete meetmetega koostöös rahandusministri, majandus- ja taristuministri ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministriga, kogu kabinetiga saame tulla välja nädala keskpaigas või nädala teisel poolel.

Riigi jaoks on peamine ära hoida ettevõtete pankrottide laine ning säilitada meie inimeste töökohad ja sissetulekud. Minu arvates tuleb pakkuda riigi tuge selleks, et ettevõtted saaksid olemasolevaid maksepuhkusi kokku leppida. Selleks oleme valmis astuma riigipoolseid samme nii läbi käenduse pakkumise olemasolevatele laenudele kui ka toetades võimalike uute laenude andmist.

Pangad kinnitasid, et nende esimene fookus on tagada inimeste teenindamine ning tihedas suhtluses oma klientidega neile vajalike lahenduste leidmine ja otsimine. Pangad hoiavad kontorid avatuna nii palju, kui võimalik.

Kindlasti me kutsume inimesi üles arveldamisel kasutama teisi alternatiive kui sularaha, kui see vähegi on võimalik, olgu need elektroonilised teenused, pangakaart, viipemaksed.

Arutasime ka koroonaviirusest tingitud eriolukorra mõjusid panga klientidele ja meie meetmed peavad olema suunatud klientidele, pakkudes neile vajalikku kindlustunnet. Valitsus plaanib toetusmeetmeid koostöös sihtasutusega KredEx, samuti Töötukassa ning Maksu- ja Tolliameti ja teiste riigiasutustega.

Täna hommikul kogunes ja hetkel vist veel käib Töötukassa nõukogu, kes arutab täiendavaid toetusmeetmeid meie tööinimeste jaoks läbi Töötukassa. Soovime kujundada toetusmeetmed, et tagada töötajatele vähemalt üldjuhul seitsekümmend protsenti tema senisest sissetulekust.

Riik plaanib täiendavaid samme, et maksta seoses koroonaviirusega haiguslehel olevale inimesele ajutise – ma rõhutan: ajutise – skeemi alusel ka juba esimeste haiguspäevade eest hüvitist.

Jälgime tähelepanelikult ka põllumajandusettevõtete olukorda ning otsime lahendusi nende spetsiifikat arvestades. Rahandusministeerium valmistub erimeetmete kasutuselevõtmiseks, et turgutada koroonaviiruse leviku tõttu raskes seisus olevat ettevõtlust ja leevendada kriisi mõju.

Ja ma olen tõesti väga tänulik rahandusministrile, et ta on seda protsessi juba mitmeid päevi vedanud koostöös pangandussektori ja ettevõtlussektoriga. Need koosolekud ka täna jätkuvad rahandusministri juhtimisel ja ma usun, et saame juba, nagu ma ütlesin, lähipäevadel tulla välja nii konkreetsete sammudega, kui võimalik.

Aitäh teile!


Juhataja

Rahandusminister Martin Helme, palun!


Martin Helme

Jaa, aitäh! Ma alustaksin võib-olla sissejuhatuseks sellise pisut kontekstiga. Kui me oleme siin varasematel aastatel, kui majanduskasv on olnud siin väga-väga meeldivalt kõrgete numbrite juures, kolme-nelja protsendi juures, ikkagi rääkinud sellest, kuidas headel aegadel peab riik tekitama endale varusid selle jaoks, et kriisiperioodil oleks, kust võtta, oleks võimalusi majandust stimuleerida, siis peaks minu meelest olema kõigile neile, kes seda juttu tookord rääkisid, ka praegu selge, et nüüd ongi see kriis käes ja nüüd tulebki neid varusid kasutada ja seda majandust stimuleerida.

Nüüd ongi aeg minna eelarvega miinusesse, et hoida majandust heas käigus. Nii et see on kogu see loogika, mis meil on praeguse paketi väljatöötamisel nagu nurgakiviks.

Me oleme, jah, siin juba mitmeid kohtumisi pidanud. Ka täna on meil veel rahandusministeeriumis eraldi kohtumine pangajuhtidega ja KredExiga. Mul on eraldi kohtumine juba olnud ja ma teen edasi tööd maksuametiga, et töötada välja selged ja universaalsed suunised maksuametile, ütleme siis ettevõtetele, kes jäävad maksudega võlgu, et riik oma nõuetega ei oleks see, kes lükkab hätta sattunud ettevõtted siis nii-öelda üle ääre või kuristiku.
Me oleme rääkinud ka sellest, just pankadega rääkinud sellest, et nad annaksid vajaduse korral hätta sattunud ettevõtetele leebemalt ja pikemalt laenupuhkust.

Lisaks sellele meil hakkab valmis saama, me loomulikult tegeleme detailidega, hakkab valmis saama siis see pakett, mis peaks aitama mitte ainult olemasolevate kohustustega toime tulla, vaid ka nendele ettevõtetele, mis siiamaani on olnud hästi toimetulevad, hästi toimivad ettevõtted, kuid nüüd on sattunud selle täiesti ootamatu välisšoki tõttu siis raskustesse, lisaraha sisse süstida.

Neid viise, kuidas sinna lisaraha sisse süstida, on tegelikult väga erinevaid. Aga riigi roll siin saab olema väga aktiivne. Nii et selles mõttes koostöös pankadega läbi Maaelu Arendamise Sihtasutuse, läbi KredExi me oleme mõelnud ka juba, kuidas siis lisaraha süstida sisse ettevõtlusesse.

Pluss me oleme mõelnud selle peale, kuidas aidata leevendada ettevõtetel, kelle sissetulekud on ära kadunud, kuidas aidata neil leevendada, sisuliselt toime tulla oma kohustustega töövõtjate ees ehk siis erinevad töötukassa kaudu toimivad toetusmeetmed. Sest meil on väga palju ettevõtteid, kelle, ütleme, põhiväljaminek on väljaminek palkadele. Et seda koormat mingisuguste skeemide kaudu kõige raskemini pihta saanud sektorites võtta, siis ka töötukassa kaudu, ütleme siis, riigi kanda või avaliku sektori kanda, et me jagaksime seda majandusšoki raskust ühtlasemalt.

Sest meie kõige suurem mure on see, et kui me laseme mingitel suurtel olulistel sektoritel praeguse šoki käigus pankrotti minna, siis sealt läheb lahti doominoefekt – see kriis jõuab kinnisvarasse, see jõuab kiiresti pangandusse ja siis on meil kõigil palju raskem, palju keerulisem.

Need on, see on see nii-öelda loogika, millest lähtuvalt me oleme kokku pannud siis majanduse aitamise paketi, pluss siis veel terve hulk lisaettepanekuid, millega me anname majandusele õhku juurde, mis on veel alles poliitilise diskussiooni osa.

Siin on maksumoratooriumite selline pakett laual, mida me kindlasti arutame edasi siis, ütleme, koalitsioonis. Ja siin on veel spetsiifilisemate sektorite põhiste erinevate meetmete võimalused laual.

Juurde lisaksin siia, et eile oli ka eurogrupi koosolek, mis võttis vastu mõned olulised otsused, mis meid otseselt puudutavad. Üks puudutab siis riigiabileevendust. See tähendab, et need meetmed, mida me siin teeme riigieelarve kaudu või riigipoolsed meetmed, ei läheks vastuollu seniste Euroopa Liidu reeglitega.

Teiseks, Euroopa Liit on ka omaltpoolt välja kuulutanud, aga need detailid on alles paika saamata, erinevad toetusmeetmed liikmesriikidele just nimelt rahasüsti mõttes. Ja nii palju, kui me praegu teame, siis need on eelkõige mõeldud just nimelt tööturu turgutamiseks või siis, ütleme, töötajatele tasude maksmiseks mingites sektorites, pluss need on mõeldud ettevõtlusesse ja lisalikviidsuse süstimiseks. Minu eesmärk, meie eesmärk on võimalikult kiiresti ka see raha kohe praktikas suunata majandusse sisse. Aitäh!


Juhataja

Eesti Panga president Madis Müller, palun.


Madis Müller

Eesti Panga nimel ma kõigepealt tahaksin kinnitada, et olles keskpangana elutähtsate teenuste, nagu sularaharingluse ja makseteenuste tööshoidmise eest vastutav, saan kinnitada, et sellega saame kindlasti hästi hakkama. Koostöös pankadega ei ole põhjust inimestel muretseda ei sularaha ega elektrooniliste maksete toimimise pärast.

Teiseks, ma nõustun rahandusministriga, et tänases olukorras tõesti riigieelarve piiranguid tuleb vaadata pisut teistmoodi kui tavaolukorras. On tähtis vältida ettevõtete pankrotilainet ja inimeste sissetuleku kiiret kahanemist. Ja siin kindlasti on riigi tugi vajalik.

Tänasel kohtumisel pankade esindajatega spetsiifilisemalt oli juttu sellest, kuidas siis toetada ettevõtteid, kes võivad jääda raskustesse oma tänaste laenudega. Siin kindlasti on riigi tugi tõesti vajalik ja mõistlik. Tundub ka meile, et see võiks olla näiteks KredExi kaudu käenduste abil siis selle toe pakkumine. Ja küsimus on tõesti ka ettevõtetes, kes vajavad lisalaenu, kuidas seda aidata.

Lisaks muidugi siis inimesed, kes oma laenudega võivad raskustesse sattuda, et kuidas siis ka nende tulusid hoida ja raskusi vältida. Siinkohal peatun.


Juhataja

Nüüd on ajakirjanikel võimalik küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud ning küsime läbi mikrofoni.


Sven Soiver, TV3

Mis teisest sambast saab? Küsimus rahandusministrile.


Martin Helme

Aitäh! No seda võis arvata, et see on kõige rohkem elevust tekitav küsimus. See on idee, mille käis välja … No ütleme, alustame võib-olla sellest, et see ei oleks üldse võib-olla tõusetunud päevakorda, kui Riigikogu poolt nüüd kaks korda vastu võetud seadus oleks välja kuulutatud.
Paraku teda ei ole praegu veel välja kuulutatud ja, ütleme, teise samba maksete puhul on tegemist väga suurte summadega, mis lähevad riigieelarvest välja.

Meil täna mingisugust otsust, mis saab või ei saa, ei ole. Meil on lihtsalt ees paralleel või näide sellest, mis kümme aastat tagasi tehti, kui riigil oli vaja ka oma rahavoogusid juhtida. Tol korral seda võimalust kasutati. Ja meie lähenemine tänasel päeval on see, et me hoiame nagu võimalikult lahtise pilguga laual kõik variandid, mis on vajalikud.

Aga kui küsimus on selles, kas me nüüd hakkame kohe lõpetama või mitte lõpetama, siis täna veel mingisugust sellist otsust ei ole.


Sven Soiver

Täpsustav küsimus. Te ise ka Facebookis kirjutasite, et see küsimus on laual. Kas te pidasite silmast ka mingit konkreetset koosolekulauda, et te hakata seda millalgi arutama või selle-teemaline koosolek tuleb? Või on see selline umbmäärane, et võime arutada, kui vaja on?


Martin Helme

Jaa, meil on neid koosolekuid, mille laua taga me istume, ma ei tea, kui palju päevas, ja erinevad formaadid loomulikult. Üks neist formaatidest on loomulikult koalitsioonierakondade juhtide istumised, mida praegusel ajal on võib-olla tihedamini kui varasemal ajal. Ja selle laua pealt on ta juba korra läbi käinud ka, jah.


Raimo Poom, Eesti Päevaleht ja Delfi

Kõigepealt küsimus rahandusministrile. Kaks niisugust detaili. Maksumoratoorium, mida te mainisite. Reedel on tulemas juba käibemaksudeklaratsioonide esitamine, ettevõtjad helistavad üsna palju juba maksuametisse ja küsivad, mis nüüd saab. Kas see läheb sinna maksumoratooriumi mõtete alla, kas selles osas on tulemas siis ka mingi kiire lahendus?

Teine asi. Raha süstimist ettevõtetesse mainisite. Mismoodi see võiks välja näha, kas mingi osaluste ostmine jne?

Siis kiiresti ka peaministrile ja Eesti Panga presidendile, tegelikult. Tänane Päevaleht kirjutas andmete kättesaadavusest, et inimesed tahaksid aidata, erinevad analüütikud tahaksid aidata selle koroonaviiruse puhangu, noh, modelleerimisega jne. Näiteks üks asi toodi välja seal, mobiilpositsioneerimise andmed, mida ei saa enam inimesed kasutada andmekaitse reeglite tõttu, aga et te saaksite palju kiiremini näha, kas inimeste liikuvus on vähenenud, näiteks isegi reaalajas sisuliselt. Kas siin võiks nagu mõelda mingisuguste kiirete lahenduste peale, mis aitaks nagu neid uuesti …? Eesti Pank kasutas neid andmeid, seepärast ma küsin. Aitäh!


Martin Helme

Ma siis alustan moratooriumist. Moratoorium põhimõtteliselt vajab ikkagi Riigikogu otsust. Igasugused maksude muudatused, on nad siis ajutisema või pikema iseloomuga, vajavad Riigikogu otsust.

Me jõuame kindlasti ka selle paketini, kus me paneme kokku seadusandliku … Tõenäoliselt niikuinii ei ole meil mingit pääsu lisaeelarvest, kas me teeme seda siis sellega seoses või me teeme kuidagi eraldi, aga kindlasti me jõuame sinna.

Mis nüüd puudutab 20. kuupäeva käibemaksudeklaratsioone, siis loomulikult kõik oma maksudeklaratsioonid tuleb ära teha ikka. Aga meil on ju väga selge, ütleme siis, tagasiside, mis tuleb juba ettevõtetelt, et ega nad tegelikult ei ole võimelised neid makse maksma, väga paljud.

Ja selle tõttu me oleme siin põhimõtteliselt läbi töötanud ja paneme kehtima siis juhise rahandusministeeriumi poolt maksuametile, kuidas käsitleda maksuvõlgasid, selles osas, kui pikalt võib teha ajatamisi ja missuguse intressiga seda võiks teha.

On võimalik teha, aga see nõuab nii-öelda iga ettevõtte puhul eraldi otsust, ka maksuvõla kustutamist. Aga seda me praegu kindlasti välja ei kuuluta veel, et me hakkame siin kõigil maksusid juba ette kustutama. Kõigepealt me tahame näha ikkagi deklaratsioone, siis me tahame näha võlgade dünaamikat, siis me hakkame ajatama.

Ajatamine kindlasti on pikem periood kui kuus kuud, me räägime vähemalt 12, võib-olla 18, võib-olla 24 kuu ajatamisest ja me räägime, ütleme, intressi alandamisest palju soodsamale tasemele. Nii et need on need asjad, mida me teeme, mida me saame teha ilma seadust muutmata.

Nüüd, mis puutub kapitalisüste ettevõtetesse, siis jälle variandid on erinevad. Meil on KredEx toonud ja Maaelu Arendamise Sihtasutus on toonud valitsusele ettepanekud, kuidas teha siis reaalseid rahasüste ettevõtetesse.

Need võivad olla nii ühekordsed ja tagastamatud, need võivad olla käibelaenud. See sõltub nüüd nii sektoritest kui ka ettevõtetest ja nende vajadustest. Aga me püüame siin olla võimalikult paindlikud.

Meie jaoks, ütleme, valitsuse seisukohalt on kõige kiirem vajadus kõigepealt suurendada kapitali, teha kapitali sissemakse või suurendada siis kapitaliseeringut nendes samades KredExis ja MES-is.


Jüri Ratas

Aitäh selle küsimuse eest! Päris palju tõesti, nagu ma just ütlesin siin paar päeva tagasi, et erasektori poolt ka minule on tulnud erinevaid selliseid signaale, et inimesed, kes on koju jäänud, soovivad tulla riigile appi.

No teie toote siin selle positsioneerimise näite, aga väga palju on ka muud. On öelnud ettevõtted, et meil on jäänud finantsistid koju, kas riik ei vajaks siin nende abi.

Seda teemat me arutasime siin mõned päevad tagasi valitsuse istungil ja me otsustasime, et kõik see info, kes nüüd vabatahtlikuna tõesti tahab riigile appi tulla, see on väga tervitatav. Kindlasti see üleskutse on väga positiivne.

Kaimar Karu on see valitsuse liige, kes siis kogub kogu selle info kokku ja siis teeb vastavad otsused, mis sektoritesse seda vabatahtlikku abi suunata.
Konkreetselt minu poole pöördus näiteks üks ettevõte, kes ütles, et tal on finantsiste pakkuda, kas riik täna vajaks siin abi. Aitäh!


Madis Müller

Kui tohib veel lisada Eesti Pangale suunatud küsimuses, siis mobiiliandmeid me, tõsi küll, positsioneerimise mõttes kasutame ka statistika tegemisel, aga kahjuks meil ei ole tõesti reaalajalised andmed ja meil ei ole ju nad isikustatud. Nii et seda ei ole nii lihtne korraldada.

Aga kui tohib, ma kasutan võimalust veel reageerimaks ka eelmisele küsimusele. Nendest üldistest toetusmeetmetest riigi poolt, Eesti Panga vaatenurgast, mis tõesti need olulised kriteeriumid on.

Neid on siis, ma ütleks, kolm. Tõesti, need sammud peaksid olema hästi sihitud kõik, võimalikult vahetu mõjuga, loomulikult ajutised, kuna me loodame, et eriolukord ja kriis siiski mõistliku aja jooksul mööda läheb.

Ja me peame ka mõtlema, et kuidas siis riigi, siiski piiratud vahendeid, kõige mõistlikumalt kasutada.

Mis puudutab konkreetselt mõtet teise samba maksete peatamiseks, siis mulle tundub, et see ei ole hästi sihitud ja vahetu mõjuga mõõde. Siin on ka juttu olnud, et riik ei peaks tänases olukorras tegema kärpeid. No sisuliselt oleks kärbe siis tulevaste pensionäride arvelt. Ja lisaks, nüüd, kus varade hinnad on kukkunud, tundub ka, et ei ole kõige parem aeg nüüd lõpetada pikaajalist investeerimist, kui võimalik.

Ehk ma arvan, et seda ettepanekut me omaltpoolt ei pea kõige paremaks nendele kriteeriumitele vastavalt.


Jüri Ratas

Mobiilpositsioneerimise osas tegelikult valitsuse COVID-19 komisjon langetas eile ka ühe otsuse ja see otsus on, punkt üks, see on võimalik. Ei ole üldse välistatud, et me hakkame seda kasutama. Näiteks tänagi ajakirjanduses on see teema üleval.

Ma olen tegelenud siin nii välisministeeriumi kui ka Eesti Olümpiakomitee, kergejõustikuliiduga, on teatud sportlased täna väljas Eestist, tahavad tagasi tulla.

Eilne otsus oli see, et kogu selle temaatika eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler. Nii et tema siis tehniliselt viib selle ellu. Kui me ütleme, et nüüd sellesse või teise sektorisse on vaja fookus anda ja mingisugune sõnum – nüüd on jutt SMS-i sõnumist –, ütleme, et saata. Aitäh!


Martin Helme

Ma lisaks sellele mobiiliteemale, et Eestil on olemas tehniline võimekus ja praegu on olemas seadusandlik raamistik mobiilpositsioneerimise kaudu näiteks inimeste individuaalset viibimist täpsustada. Ja näiteks inimesed, kes on karantiini määratud, kui ta sellest oma nii-öelda karantiinipiirkonnast läheb kaugemale, saata talle automaatselt sõnum, et mine koju tagasi, sa ei või väljas viibida.

See on meil ette valmistatud ja vajadusel me käivitame selle. Pluss meil on olemas võimekus saata inimestele kas riikide kaupa või näiteks kõigile inimestele, kes viibivad väljaspool Eestit SMS mingisuguse valitsusepoolse sõnumiga. Ma ei ole kindel, kas me seda oleme teinud, praeguseks vist ei ole veel teinud, aga me oleme selle tehnilise võimekuse ette valmistanud ja vajaduse korral saame seda kasutada.


Juhataja

Mart ja siis Sven.


Mart Linnart, ERR

Kui kaugel on riigi võlakirjade väljalaskmise ettevalmistamine? Kas nad tulevad ja kui, siis millal?


Martin Helme

Põhimõtteliselt on meil võimalik, jaa, see ettevalmistus on tegelikult tehtud. Meil on võimalik teha lühiajalisi võlakirjasid, mis tähendab kuni 12 kuu pikkuseid võlakirjasid. Neid saab teha väga kiiresti ja lihtsalt. See sisuliselt vajab ütlemist või otsust.

Pikemaajalised võlakirjad või võlakirjad, mis siin läheb … Või ütleme, kui me räägime võlakirja mahtudest või võla võtmisest, mis ületavad siin 1,8-1,9 miljardit eurot, on meil vaja juba Riigikogu luba. Ja siin on vaja enne, kõigepealt, ütleme, selle jaoks, et neid võlakirju teha, selle jaoks on vaja kuskil kuu-poolteist ettevalmistustööd teha, et see oleks võimalikult edukalt läbi viidud.

Aga kogu see ettevalmistustöö praegu juba käib. Minu plaan on teha kõigepealt ära lühiajalised, et tekitada puhver meile. Sest turud on väga ennustamatud ja võivad olla mõne nädala pärast, võib-olla isegi mõne päevaga on, ütleme, tingimused kindlasti kahjulikumaks läinud. Ja siis vaadata edasi, millal ja kuidas tulevad, hakkavad tööle ka näiteks Euroopa Keskpanga või siis Euroopa Komisjoni pakutavad erinevad meetmed, kas me saame kuidagi neid kasutada ka endale kasulikul viisil.

Sest meie jaoks on kõige olulisem … Me ei näe praegu probleemi selles, et me ei saaks turult laenu, aga meie jaoks on siis järgmine küsimus see, et me saaks võimalikult soodsalt. Ja siis järgmine küsimus on ka see, kui pikalt me tahame või missugune on see, meie üleüldine mänguplaan, kas me tahame 3-aastaseid, 5-aastased, 10-aastaseid, millistelt investoritelt, milliste investorite poole pöörduda, kas jaeinvestorite või institutsionaalsete investorite? Nii et need on vaja kõik läbi raalida, siis me saame otsustada.


Sven Soiver, TV3

Küsimus peaministrile. Sain ma õigesti aru, et teil on ees ka kohtumised ja rääkimised teiste Euroopa Liidu juhtidega? Mis on teemaks? Ja kui suur mure teie jaoks on see, et Euroopa Liit mõnes mõttes kipub kuidagi lagunema, et iga riik otsustab ise, Euroopa Komisjon on kurtnud, et koordineerimist ei ole?
Ja siin on ka Tanel Kiik näiteks ju kurtnud, et Saksamaa ei luba meditsiinivarustust välja vedada, kuigi nad sõnades ütlevad, et piiranguid ei ole.


Jüri Ratas
Aitäh! Jah, Ülemkogu telefonikonverents on täna kell 18.00, nii et see info vastab tõele, nii see on. Loomulikult ma osalen seal.

Mis on teemaks? Teemaks on koroonaviirus, teemaks on majandusolukord, väga tugevasti on teemaks – eile õhtul oli mul telefonivestlus Euroopa Komisjoni presidendiga – piiride küsimus, et kuidas praegusel hetkel me saame tõesti sellist koordinatsiooni teha, et a) majandus toimiks, et me piiridel laseme…tegelikult kaubandus, suured rekad, mis pakuvad, eks ju, kaubandusele tuge ja majanduse tuge, et me laseme läbi; b) mis saab inimestest, kes soovivad ühest riigist läbi teise riigi jõuda oma kodumaale. No konkreetne näide: meie oleme otsustanud, et kui Soome inimene on Lätis, siis Iklas ta üle saab. Ja kui ta ütleb, et ta sõidab Tallinnast laevaga koju, siis loomulikult me seda võimaldame.

Meie inimesed täna on väga suur probleem. Välisminister on kaks päeva vist pannud väga suure osa oma ajast sellele, et kuidas Poolast läbi tulla. Siiamaani see küsimus ei ole Poolaga saanud lahendust.

Me juba praegusel hetkel plaanime siin erimeedet, et kaaluda oma transpordi viimist tegelikult Saksamaale, et inimesed saaksid tulla. Nüüd lähiajal, lähitunnil me peaksime selle lõpliku otsuse ka langetama.

Nii et see, jah, piiride ületamine, koordinatsioon, tuleb igal juhul jutuks Ülemkogul. Aitäh!


Viljar Voog, Õhtuleht

Ja veel kaks lühikest küsimust rahandusministrile. Kas on olnud juttu Euroopa tasemel ka sellest suure nii-öelda päästefondi, ESM-i kasutamisest nüüd, kui terve Euroopa on sisuliselt hädas? Kas sellest võiks nüüd siis olla tolku meile?

Ja peaministrile lihtsalt sihuke kommentaar võib-olla, et sellesama mobiilpositsioneeringu kohta ma sain just andmekaitseinspektsioonist vastuse, mis ütleb, et eriolukorra juhina võiksite te anda sellele ettevõttele, kes seda oskab teha massiliselt, erivolituse seda teha ja nad saaksid teid aidata inimeste lihtsalt jälgimisega ja liikumise …


Jüri Ratas

Vaat, see, härra Voog, on nüüd see, te tulete appi. Te tulete valitsusele appi.


Viljar Voog

No absoluutselt, see on minu kohus.


Jüri Ratas

Ja mina tahan suure kummarduse teie ees teha ja tänada teid selle eest.

Ja see oli tegelikult see küsimus, mis te küsisite, kas erasektor tuleb – tuleb küll appi. Teie olete ka erasektori esindaja. Suured tänud!


Viljar Voog

Andke korraldus.


Jüri Ratas

Aitäh!


Martin Helme

Jah, vastuseks ESM-i kohta. ESM-i teema on ju olnud … Tähendab, mitte sellises vormis, nagu te küsisite, jah. ESM-i reformi teema on olnud rohkem kui aasta juba Euroopa Liidu menetluses. ESM-is on no päris mitte kümme korda suurem summa, aga peaaegu kümme korda suurem summa, kui on Euroopa pankade tagatisfondis. Madis aitab mul meelde tuletada, kas see oli SRF või? Jah, SRF oli ta nimi, kriisilahendusfond.

Ja selle ESM-i haakimine siis sinna kriisilahendusfondi tagatiseks on üks teema, millest on nüüd pikalt ja palju räägitud, aga sellest, et teda praegu kohe kasutama hakatakse, ei ole veel kordagi räägitud.


Juhataja

Ulatage Dmitrile.


Dmitri Kulikov, venekeelne „Aktuaalne kaamera“

Nüüd on need tarneajad pikemaks veninud, sest piiridel on, ütleme, seisakud, autod seisavad, rekad seisavad. Kuidas on toiduvarustusega, kas siin ei ole mingeid muutusi?


Jüri Ratas

Väga oluline küsimus. Oleme pidevalt suhtluses kaubandusega, toitlustussektoriga. Eile, kui kohtusime ka koos rahandusministriga ettevõtlusorganisatsioonidega, samuti oli seal toitlustussektor esindatud. Nad ütlevad, et tänases seisus ei ole probleeme, nad suudavad toiduga varustada kauplusi.

Nii et selles mõttes mingisuguseks paanikaks põhjust ei ole. Kui kauplused suudavad täna toitu välja panna, tooteid välja panna, siis pigem on küsimus, ütleme, teenindavas personalis ja selles, kas piisavalt kiiresti seda suudetakse teha. Aitäh!


Martin Helme

Siia juurde lisaks veel, et muidugi olukorras, kus meil on taastatud täielik piirikontroll, on tekkinud piiridel pikemad sabad, kui tavapäraselt. Samal ajal siis me teeme omaltpoolt tööd, et anda suuniseid ametitele, nii tolliametile kui veterinaar- ja toiduametile, et ütleme, et jälle tavapärast sellist kontrolli, nagu siiamaani on tehtud, mitte teha, ning oma protseduure muuta, et need oleksid sujuvad ja kiiremad.

Ma usun, et meil, ütleme, kui me oleme kõik täiesti uues ja ootamatus olukorras, meil tekib siin kusagil nädala jooksul mingisugune selline normaalne töövoog ka piiridel.

Aga ma siinjuures kahte asja tahaksin esile tuua. Esiteks, Eesti on toitu tootev ja eksportiv riik, me toodame toitu rohkem, kui me ise ära sööme. Nii et meil võib tekkida tarneraskusi mingisuguse eksootilise puuvilja või põneva kaugema marmelaadi osas, aga meil kindlasti ei teki mingit puudujääki põhitoiduainete osas. Noh, seda stsenaariumit me lihtsalt ei näe.

Ja mille üle on ka toiduettevõtted väljendanud muret, on see, et mida on vaja nüüd kiiresti käigupealt muuta, on, et toidu pakendamise osas, mis on välismaalt tulevate komponentidega, seal võivad tekkida mingid mured, mida on vaja jooksvalt lahendada. Aga see jälle eeldab, et nii meie kui ka erasektor on paindlikud.

Ja no piltlikult öeldes lubame pakendada veidi vähem peenemalt, kui siiamaani on pakendatud, ja sellegipoolest see toit jõuab letile. Aitäh!


Juhataja

Ma rohkem küsimusi ei näe. Pressikonverents on läbi. Suur tänu kõigile!