Sa oled siin

Peaminister Rõivase kõne 23. juunil 2016 Võrus Vabadussõjas langenute mälestussamba juures

23. juuni 2016 - 8:30

Head eestimaalased,

Head sõbrad ja külalised,

Armsa võrokõse!

97 aastat tagasi, pärast vaenlase alistamist Võnnu lahingus, kutsus kindralmajor Ernst Põdder oma rahvast ja [kaitse]väge võidu tähistamiseks lippe heiskama. On tähenduslik, et tänavuse võidupäeva süda on justnimelt Võru, kuperjanovlaste kodulinn. Kuigi Võnnu lahingus osalenud on ammu juba siit ilmast lahkunud, peitub nende kangelasteos meie jaoks tänaseni midagi väga olulist. See on meie oma vaba Eesti.

19 aastat tagasi, kui võidupüha tuli eelmine kord Võrus süüdati, pidas siin kõne president Lennart Meri. Nii nagu Lennart Meril siis, on ka minul teile täna kolm teadet.

Esimene teade. Eesti on vaba senikaua kuni on vaba Eesti inimene. Vabadust võidetakse siis, kui ollakse valmis tegema midagi suuremat, kui isiklik heaolu seda nõuab, teadmata täpselt, kuhu see välja viib. Just siinsamas Munamäe lahingus võitles 1919. aasta 20. märtsil üks vapper sõdur, kelle kodanikunimi oli Anne-Marie Kukk, aga keda Munamäe lahingus teati kui võitlejat Peeter Ronka. Asi on selles, et naisi tollal rindeteenistusse ei võetud, aga Anne-Marie tahe kaitsta oma riiki oli nii tugev, et ta ajas oma juuksed lühikeseks ja mängis noort meest selleks, et pääseda teenistusse ja rindele. Ta on üks naine kahest, kes pälvis vapruse eest Vabadusristi. Nõukogude okupatsioon saatis tolle viie lapse ema hiljem selle eest ka Siberisse. [Paus] Oluline on, et sedasama südikust ja tahet seista ennastsalgavalt oma kodumaa vabaduse eest kannab meie oma sõdur ka sada aastat hiljem. Ega ilma asjata ei öelda, et Eesti sõdur on maailma parim sõdur. 

Teine teade. Elu on meile valusalt näidanud, et ilma sõpradeta ja liitlasteta ei ole Eesti Vabariigil iseseisvust. Just siinsamas, lõunarindel Võrus ja Võrumaal, sõdis Eesti vabaduse nimel 97 aastat tagasi vabatahtlike kompanii Taanist. Mehed, kes olid valmis võõras riigis ja võõras sõjas surema selle nimel, et peatada väärastunud režiimi jõudmine Euroopasse juba eesliinil. Meid toetasid Soome ja Rootsi vabatahtlikud, ameeriklased ja Briti Kuninglik merevägi. Me jõudsime vabaduseni koostöös oma liitlastega. Eestlastena me teame, mis tähendab vabadus ja mis on selle tagajärg, kui vabadust enam ei ole. Seetõttu on väga liigutav, et meie sõbrad on jälle meie kõrval rivis, siinsamas Eestimaal, ajal kui pilved Euroopa kohal on taas hallimaks tõmbunud. Tahan rõhutada, et meie liitlasväed ei ole Eestis sõja õhutamiseks. Ei. Need üksused on Eestis selleks, et saata selge ja ühene sõnum: NATO-ga ei maksa tüli norida.

Kolmas teade. Euroopa Liit on kõigi aegade suurim rahuprojekt. Ja meie kohustus on seda rahu hoida. Meie kohustus on hoida Euroopa Liitu pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele; meie ühine väärtuste ruum peab kasvama, mitte kahanema. Eesti euroopalik ja Euroopa ühtsusele rõhuv hoiak on see, mis ei jäta meid enam mitte kunagi üksi. Egoismile, vihale ja äärmuslusele Euroopat ehitada ei saa. 

August Gailit on öelnud, et „ajalugu ei sünni lihtsalt ning võitusid ei saa kergelt kätte. Iga saavutus nõuab ohvreid.“ Asetan Vabariigi Valitsuse nimel pärja kõikide nende mälestuseks, kes on Eesti vabaduse eest võideldes kaotanud elu. 

Kestku Eesti vabadus igavesti!

Elagu Eesti!

Veel uudiseid samal teemal

23.06.2020|Vabariigi Valitsus

Peaminister Jüri Ratase kõne võidupühal, 23.06.2020

Austatud riigikogu esimees, lugupeetud kaitseminister!
Austatud kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülem!
Head eestimaalased ja sõbrad!

15.06.2020|Vabariigi Valitsus

Peaminister Jüri Ratase poliitiline avaldus Riigikogus seoses Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamise kavaga, 15. juuni 2020

Lugupeetud Riigikogu esimees!


Austatud Riigikogu liikmed!


Head ajakirjanikud, kuulajad!