Sa oled siin

Peaminister Jüri Ratase ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast, 10.01.18

10. jaanuar 2018 - 18:09

Austatud Riigikogu aseesimees, väga austatud Riigikogu liikmed, head saalisviibijad ja kuulajad! Eelmine aasta oli Eesti teadusele edukas. Seda kinnitas ka läbiviidud hindamine: meie teadus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, tulevikku suunatud ning teenib ühiskonda mitmel erineval moel – lisaks teadustulemustele näiteks ka eksperthinnangute abil, osaledes õppematerjalide ja sõnaraamatute koostamisel või laiemalt ühiskonnas teadust populariseerides. Samuti on heal tasemel meie taristu.

Enne aga, kui me nende teemade käsitlemisega edasi läheme, lubage mul tänada kõiki, kes on tänase ettekande koostamisse oma panuse andnud: Riigikogu kultuurikomisjoni liikmeid, aga ka Riigikantselei, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi, Teaduste Akadeemia ja Rektorite Nõukogu töötajaid ning loomulikult Teadus- ja Arendusnõukogu.

Mulle teeb heameelt, et Eesti teaduse saavutused on jõudnud maailma tippu. Teadlaste kõrgetasemeliste publikatsioonide arv miljoni elaniku kohta on Web of Science andmebaasi alusel kasvanud ja ületab Euroopa Liidu keskmist.

On hästi teada, et eestlastele on oluline oma tööle ja tegemistele saada ka rahvusvahelist kinnitust. Seepärast on mul hea meel märkida, et edusamme kinnitavad erinevate rahvusvaheliste ülikoolide pingeridade andmed. Näiteks rahvusvahelise konsultatsioonifirma QS (Quacquarelli Symonds) edetabelis tõusis Tartu Ülikool üldarvestuses taas mitmeid kohti kõrgemale, jõudes maailma 959 juhtiva ülikooli pingereas väärikale 314. kohale. Tallinna Tehnikaülikool on samuti hinnatud 610.-650. kohal.

Kui vaadata konkreetseid valdkondi samas edetabelis, siis 2017. aastal paiknes Eesti Maaülikool ainsana Eesti ülikoolidest oma alal ehk antud edetabeli põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas 100 parima hulgas. Erialade pingeridades on esindatud lisaks veel ka Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikool.

Meie teadlaste head tööd märgatakse ja tunnustatakse kogu maailmas. Euroopa Teadusnõukogu premeeris Tartu Ülikooli teadlast Tambet Teesalu 150 000 euroga, et toetada tema teadustööd targa vähiravimi leidmiseks ning selle jõudmiseks laiemasse kasutusse.

Tallinna Ülikoolile tõi esimese Euroopa Teadusnõukogu grandi humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Liisi Keedus, kelle eestveetava viieaastase projekti teostumist toetab Euroopa Teadusnõukogu 1,4 miljoni euroga. Teadlased kaardistavad ja analüüsivad mõttevoolusid, mis tekkisid pärast I maailmasõda vastukaaluks progressiusule. Keedus on väga tabavalt märkinud, et vastuolu progressivistlike ootuste ja pettumustest vormitud kogemuse vahel pole võõras ka tänases Euroopas. Liis Keeduse grant näitab hästi, et humanitaar- ja sotsiaalteadused ei ole ega tohigi olla loodus- ja täppisteaduste kõrval kuidagi alahinnatud.

Kindlasti väärib tunnustust ka Tallinna Tehnikaülikooli biotehnoloogiaprofessor Raivo Vilu, kes on aastaid uurinud erinevaid toiduainetööstuses kasutatavaid mikroobiprotsesse ning pälvis oma teadustööga lõppenud aastal maineka DuPont medali.

Oleme muutunud ka avatumaks ja rahvusvahelisemaks. Eestisse on tööle asunud mitmed maailma tippteadlased, mis on üksteise inspireerimise ja teadmiste ülekande mõttes kindlasti hindamatu väärtusega. Teisalt on nii mõnedki vahepeal teistes riikides kogemusi kogunud Eesti teadlased leidnud tee siia tagasi. See on lihtsam, kui võõrsil veedetud perioodil on säilinud kontakt kodumaal tegutsevate teadlastega. Aasta alguses Teaduste Akadeemia initsiatiivil Tallinnas toimunud konverents "XXI sajandi suurimad väljakutsed" tõi kokku meie noorteadlased erinevatest riikidest üle maailma. See on hea näide tööst kontaktide säilitamise nimel. Avaldan Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomerele tänu selliste ettevõtmiste algatamise ja eestvedamise eest!

Viimasel ajal küsitakse, kui suur on teaduse mõju ühiskonnale. Kui rääkida numbrite keeles, siis hiljutine Rektorite Nõukogu poolt tellitud uuring hindas esimest korda ülikoolide mõju Eestis. Selgub, et Eesti ülikoolide panus riigi majandusse on märkimisväärne – 6,4 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Iga Eesti ülikoolidesse investeeritav euro annab riigi majandusele 4,6 eurot tagasi.

Teadus- ja arendustegevuse kogutulu ei saa loomulikult mõõta ainult numbrites. Raske on üle hinnata meie rahvusteaduste mõju keele ja kultuuri arengule, teadlaste eksperthinnangute mõju laiema avalikkuse hoiakutele või riigi julgeolekule. Teadusel on keskne roll ühiskonna sidususe tagajana, majanduse arendajana ning seeläbi meie kõigi heaolu ja elujärje parandamises.

Eesti Konkurentsivõime kava "Eesti 2020" seab eesmärgiks tootlikkuse kasvu hõivatu kohta 80 protsendini aastaks 2020. Selle näitajaga pole meid Eurostati andmetel viimastel aastatel edu saatnud – osakaal on kahanenud 73,8 protsendilt 2014. aastal 71,3 protsendini 2016. aastal. Olukorra parandamiseks teeb valitsus omalt poolt pingutusi nii tööturu, hariduse kui tervishoiu muresid lahendades ning ettevõtjaid toetades, kuid vaja on enamat – kõigi osapoolte ühist pingutust.

Ühest küljest loome ja ekspordime me pigem madala ja keskmise lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Teisalt ei ole Eesti teadlaste uurimistöö kuigi tihti nendesamade toodete ja teenuste arendamisega seotud olnud. Seda paljuski ka seetõttu, et ettevõtjate enda surve teaduse teemade valikule on olnud nõrk. Ja nii on alakasutatud ka teaduse potentsiaal Eesti majandusstruktuuri teadmistemahukamaks muutmise protsessis.

Investeeringud arendustegevusse on kallid, riskantsed ja pika tasuvusajaga, mistõttu neid kiputakse sageli edasi lükkama. Palgakasvu ning kriitilise piirini jõudnud tööjõu nappuse tingimustes mõtlevad Eesti ettevõtjad üha enam, kuidas uute tehnoloogiate ja teadmiste abil tootlikkust kasvatada.

Tahame soodustada teadlaste kaasamist uute toodete ja teenuste loomisse ning arendamisse. Teadlaste sissetulekuid tõstes ning töötingimusi parandades motiveerime neid senisest enam ettevõtete projektidega tegelema ning riiklike meetmetega aitame ettevõtetel mainitud kõrgeid riske maandada. Võimekamatest ettevõtjatest võidab kogu laiem avalikkus, nii paremate töövõimaluste kui maksutulu näol.

Üheks keerulisemaks ülesandeks valitsusele on teadus- ja arendustegevuse rahastamise mahu säilitamine ja suurendamine. Lihtsamaks ei tee seda ülesannet ka Euroopa Liidu struktuurivahendite vähenemine järgmisel perioodil.

2016. aastal langesid teadus- ja arendustegevuse kogukulud Eestis 32 miljoni võrra, jõudes 270 miljoni euroni. See on vaid 1,28 protsenti SKPst ja vähem kui pool 2020. aastaks seatud kolmeprotsendilisest eesmärgist. Langus on seotud Euroopa Liidu tõukefondidega. 2016. aastaks oli eelmine tõukefondide rahastamise periood lõppenud ning toimus uue ettevalmistamine ning esimeste rahastamisotsuste tegemine. Projektide käivitamine ei jõudnud veel alata.

Riigieelarve ja majanduskasvu prognoosidele tuginedes küündivad avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulud 2017. aastal 0,78 protsendini SKPst – lõplik number veel selgub – ja 2018. aastal 0,81 protsendini. 2018. aastal kasvab näitaja ka tänu sellele, et riigikogu otsustas valitsuse ettepanekul suurendada riigi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse 14,9 miljoni euro võrra. Kinnitan siinkohal kõigile kahtlejatele üle, et me kindlasti ei ole loobunud riigipoolse rahastamise ühe protsendi eesmärgist.

Eesti teadlased ja innovaatilised ettevõtjad on olnud väga edukad ka Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevust ning rahvusvahelist koostööd toetavas programmis Horisont. Kokku oleme Horisondist saanud üle 80 miljoni euro, mis teeb elaniku kohta enam teadusraha kui Euroopa Liidus keskmiselt. Arvestades SKPd, oleme osalusnäitajatelt liikmesriikide seas kolmandal kohal. Veelgi olulisemad on aga uued teadmised ja kontaktid, mida rahvusvaheline teadusalane võrgustumine nii meie teadlastele kui osalevatele ettevõtetele pakub.

Selge mahajäämus võrreldes innovatsiooniliidritega ilmneb aga Eesti-siseselt erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste tasemes. 2016. aastal tehti vastavaid kulutusi sarnaselt eelneva aastaga 139 miljoni euro ulatuses. Kogu erasektori teadus- ja arendustegevuse kulud moodustavad loodetava kahe protsendi asemel 0,69 protsenti SKPst. 90 protsenti kuludest tehti alla 100 ettevõtte poolt.

Näiteks meditsiinisektorile puhastusvahendite ja koosmeetika tootmisega tegelev ettevõte Chemi-Pharm investeeris 2016. aastal teadus- ja arendustegevusse 10 protsenti oma käibest ja teeb koostööd teadusasutustega üle laia maailma. Eelmisel aastal külastasin Saaremaa ettevõtet Baltic Workboats, kes avaldas muljet oma arendustegevuse, suurte investeeringute ja rahvusvahelise haardega. Ettevõte teeb aktiivselt koostööd Kuressaare väikelaevaehituse kompetentsikeskuse ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega. Kahjuks on selliseid näiteid vähe. Ettevõtlussektoris tegeleb teadus- ja arendustegevusega vaid väga väike osa ettevõtteid ja me teeme kõik, et see muutuks. Selle nimel me tegutseme.

Muutuste vajadust kinnitab ka Eesti tulemus Euroopa Liidu innovatsiooniliidu tulemustabelis. Viimased viis aastat on Eesti olnud 13.–15. kohal, pigem kukkudes kui ettepoole liikudes. Eesti olulisimaks nõrkuseks on ettevõtete tagasihoidlik innovatsioonivõimekus. On selge, et me peame püüdma paremat.

Väga austatud Riigikogu liikmed! Teaduse- ja arendustegevuse mahtude suurendamine on meie ühine eesmärk. Ma tänan siiralt igaüht siit saalist, kes on andnud oma panuse riigieelarve aruteludes osaledes ja seda heaks kiites Eesti teaduse rahastamise olukorra parandamiseks. 2018. aastaks planeeritud 14,9 miljoni eurone investeeringute kasv suunatakse suuremas osas teadusasutuste baasfinantseerimisse. Nii on tehtud suur samm lähemale valitsuse eesmärgile saavutada baasfinantseerimise ja konkurentsipõhiste uurimistoetuste tasakaal. Sellega tagatakse teadlastele suurem stabiilsus ja vabadus oma uurimisteemade valikul vastavalt ühiskonna vajadustele.

2018. aastast kasvavad tuntavalt doktoranditoetused. Selleks eraldati lisaraha kogumahus viis miljonit eurot aastas. Tegemist on märgilise otsusega, mida oodati aastaid ja mis panustab selgelt teaduse järelkasvu ja kvaliteeti pikemas perspektiivis. Soovin seda kurssi jätkata.

Täiendava rahastusega toetame ettevõtete tootearendustegevusi, et maandada selle tegevusega kaasnevaid kõrgeid riske. See on kindlasti suund, millega püüame tulevikus jõulisemalt tegeleda, nagu oleme ka koalitsioonilepingus kolme osapoolega kinnitanud.

Eelmisel aastal muudeti ülikoolide ja ettevõtete koostöölepingute arvestamist ülikoolide baasrahastamise mudelis. See kinnitab, et väärtustame ettevõtluskoostööd eriliselt ning innustame uurimisrühmasid ja instituute sellega senisest aktiivsemalt tegelema. 2017. aastal rakendus hoogsamalt ka nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadesse suunatud rakendusuuringute toetamise meede kogumahuga 26,6 miljonit eurot seitsme aasta peale. Sellega aitame kaasa ettevõtjate huvides teostatavatele rakendusuuringutele ja tootearendusele teadusasutustes.

Uue tegevusena investeerime täiendavalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teadus- ja arendustegevusse ülikoolides kolm miljonit eurot aastas. IKTs on väga tugev potentsiaal majandusarengu kiirendamiseks, kuid selle saavutamiseks tuleb tagada valdkonna teadustegevuse kõrgtase ning suurendada tippspetsialistide ettevalmistust.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia potentsiaali teadmiste paremaks rakendamiseks andsime täiendava impulsi Eesti tööstuse digitaliseerimiseks. Meie eesmärgiks on korvata selles valdkonnas esinevat tõsist mahajäämust ning suurendada ettevõtete loodavat lisandväärtust. Seni pole tööstussektor laiemalt lõiganud kuigi palju kasu Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimekusest. Näiteks Euroopa digitaalarengu aruandes on Eesti väga heal kohal avalike digiteenuste, interneti kasutuse ja inimkapitali kategooriates ning selgelt mahajääjate hulgas ettevõtluse digitaliseerimises.

Maailma Majandusfoorum ja konsultatsioonifirma McKinsey on järgmise tööstusrevolutsiooni rakendumise peamiste takistavate teguritena välja toonud tehisintellekti alase õigusruumi ja selle küberkaitse. Seepärast on mul siinkohal hea meel mainida, et oleme Eestis nende teemade lahti harutamisega alustanud. Eelmise aasta septembris avalikuks saanud isejuhtivate sõidukite ekspertrühmast alguse saanud õigusanalüüs pakub välja neli suunda, kuidas roboteid ja nn kratte defineerida ning kuidas võiks olla vastutus erinevate juhtumite puhul lahendatud. Sel aastal on kavas käivitada ekspertrühm konkreetselt tehisintellekti temaatika järgmisteks arendusteks.

Tehisintellekti ja asjade interneti arengu põhilisi takistavad tegureid on meie ümber asuvate seadmete küberturvalisus. On oluline, et Eesti teadlaste loodu jõuaks ka praktilisse rakendusse. Heaks näiteks siinkohal on ettevõtted Cybernetica ja Guardtime.

Uute uste avamiseks ettevõtjatele oleme alustanud ettevalmistusi Eesti liitumiseks Euroopa Tuumauuringute Keskusega (CERN), mida toetas märtsis oma otsusega ka Teadus- ja Arendusnõukogu. Liikmesus loob meie ettevõtjatele paremad võimalused keskuse hangetes osalemiseks ning loob ligipääsu sealsele insenertehnilisele teabele. Selle aasta riigieelarves on liitumisprotsessiks ette nähtud 1,4 miljonit eurot.

Head Riigikogu liikmed! Eesti arengu seisukohast on oluline ka teaduspotentsiaali suurem kasutamine riiklike otsuste tegemisel. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ütleb, et iga ministeeriumi kohustuseks on oma valitsemisalas tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle rahastamise korraldamine. Kahjuks võib selles valdkonnas ikka veel täheldada kitsalt ametkondlikku lähenemist ning "teki üksteise pealt ära rebimise" mentaliteeti, eriti siis, kui juttu on ressursside jagamisest.

Ministeeriumides töötavate teadusnõunike võrgustiku käivitamine oleks võinud toimuda juba aastaid tagasi. Auväärt Riigikogu, miks jõudsime selleni alles viimastel aastatel? Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi RITA kaudu osaleb riik teaduse strateegilisel suunamisel ning prioriteetide määramisel. Teaduse kaasamine poliitikakujundamisse ei tohiks olla erand, vaid peaks saama reegliks. RITA meetme kaudu suuname seitsme aasta jooksul kokku 28 miljonit eurot selle eesmärgi täitmiseks. Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) on suurendanud oma rolli valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamise osas ning see areng peab jätkuma. Mainitud RITA toetusmeetme puhul esitas TAN oma arvamuse ja eelistused välja pakutud Eesti arengu seisukohalt oluliste valdkondlike uurimisteemade osas.

Arusaam, et me vajame ja sõltume teaduse tulemustest, peab laiemalt levima nii ametkonna kui kogu ühiskonna liikmete hulgas. Erilist tähtsust omab see tänasel tõejärgsel või tõepõhjata ajastul.

Eesti Teadusagentuur tegutseb sel eesmärgil erinevate põlvkondadega, lisades igal aastal uusi tegevusi. Eelmisel aastal rahvusringhäälingu vahendusel käivitunud "Uudishimu tippkeskuse" saade on taas kord üks õnnestunud näide, mille reiting konkureerib populaarsete meelelahutussaadetega. Esimese saate vaatajaskond oli kokku ligi 100 000 inimest. Edu saatis ka PÖFFi teadusfilmide programmi, mis avardas üle 2000 vaataja mõttemaailma. Õpilasleiutajate riiklikul konkursil osales 2017. aastal rohkem õpilasi kui eales varem. Noorte ideed olid imetlusväärselt praktilised ja ühiskonna probleemkohti lahendavad. Näiteks vilkuv üle tee minemise müts, mis aitab lastel liikluses ellu jääda. Üks silmapaistvamaid õpilasleiutajate projekte on 2013. aastal osalenud Taxify online-platvorm, mis on tänaseks levinud enam kui 20 riiki.

Eestlaste töid märkab ka rahvusvaheline laiem üldsus. Akadeemik Hillar Abeni teadustöö põhjal tehtud video oli eelmisel aastal Facebookis üks enimvaadatud teadusvideoid ning jõudis ajakirja Science 2017. aasta 10 kõige populaarsema video hulka. Eelmise aasta 1. septembril, teadmistepäeval, ilmus aga maineka teadusajakirja Science esikaaneloona Eesti Maaülikooli taimefüsioloogi, professor Ülo Niinemetsa kaasautorlusel valminud artikkel taimelehtede suuruse varieeruvuse põhjustest.

Teaduse laiema ühiskondliku mõju tutvustamine ja rõhutamine oli ka üheks meie prioriteediks Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal. Töö selle nimel, et maksumaksja mõistaks teadusuuringutele eraldatava raha olulisust kogu ühiskonna arengule, on äärmiselt tähtis.

Lisaks leppisid Euroopa Liidu riigid Eesti juhtimisel kokku järgmise teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi põhimõtetes. Leiti, et raamprogramm Horisont 2020 toimib hästi, aga järgmine programm peab olema veel ambitsioonikam nii eelarve kui tegevuste osas. Teadlastele paremate osalustingimuste loomiseks vedas Eesti eesistujana eest arutelusid rahastamissüsteemi sidusamaks ja avatumaks muutmise üle.

Eesistumise raames sündis ka nn Tallinna Üleskutse (Tallinn Call for Action 2017), mis kutsub üles teadusrahastuse suurendamisele ja on toeks Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi läbirääkimistel. Dokument on juba üsna lühikese aja jooksul saanud laialdast vastukaja.

Austatud Riigikogu! Mõtleme pidevalt, kuidas saaks teadus- ja arendustegevust soodustada ning selle positiivset mõju avada. Teadus- ja Arendusnõukogu soovitusel on plaanis tellida Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi hindamine. Soovime terviklikku ja erapooletut ülevaadet meie hetkeseisust ning praktilisi soovitusi süsteemi edasiarendamiseks järgmisel planeerimisperioodil. Lisaks Euroopa ekspertidele on hindajatena kavas kaasata ka eksperte Ameerika Ühendriikidest, näiteks Stanfordi uurimisinstituudist. Mul oli au seda organisatsiooni ka eelmisel aastal isiklikult külastada. Me vajame väljapaistvaid ideid selleks, et viia Eesti elu edasi tehnoloogiarikkas infoühiskonnas. Just sellisena näen muutumas maailma meie ümber.

Järgmisi teadus- ja arendustegevuse valdkonna poliitilisi otsuseid mõjutavad kindlasti kevadel töö lõpetava teaduse ja kõrghariduse rahastamise ja korraldamise rakkerühma tulemused. Palju kõneainet pakkunud teadusasutuste konsolideerimisega tuleb Eestis teaduskvaliteeti silmas pidades jätkata. Rakkerühm on välja pakkumas üldisemad kriteeriumid konsolideerimisotsuste tegemiseks, arvestades samas, et iga liitumist tuleb siiski analüüsida ja kaaluda kui üksikjuhtumit. Lisaks on rakkerühm analüüsinud ning teeb konkreetsed ettepanekud teadussüsteemi rahastamise osas. Fookus on eelkõige rahakasutuse tõhustamisel ja soovitud tulemuste saavutamisel. Loodan, et rakkerühma töö toob meile need muutused, millest me aastaid oleme rääkinud, kuid mis on jäänud lõpuni läbi analüüsimata ning otsustamata.

Eesti vajab muutusi ja valitsus tahab omalt poolt neid muutusi eest vedada ja tagant tõugata. Jätkame paremate töötingimuste loomist Eestit edasi viivate teadmiste, ideede ja lahenduste väljatöötamisega tegelevatele inimestele. Baasrahastuse kasv toob teadlastele suurema kindluse oma akadeemilise karjääri kavandamiseks ning annab suurema vabaduse tegeleda Eestile väärtust loovate teemadega. Kuid see seab teadlastele ka uued nõudmised ja suurema ühiskondliku vastutuse oma uurimisteemade valikul.

Teiselt poolt peab ka riigi ja ettevõtete sõnum oma ootustest teadlastele olema senisest selgem. See sõnum ei teki iseenesest ja siinkohal saab riik võtta eestvedava rolli ja koostöös erasektoriga seada selgemad prioriteedid, mis meid edasi viivad.

Kolmandaks eeldab laialdasem uute teadmiste kasutuselevõtt hoiakute ja väärtuste muutust. Teadmistepõhine ühiskond tähendab võimet uusi teadmisi ära tunda, kohandada, kohaneda ja kasutusele võtta. Seega peame ise saama targemaks, nutikamaks ja loovamaks, astudes välja mugavustsoonist ja mitte rahuldudes keskpärasusega. See saab sündida vaid üheskoos: hinnates ja kasutades seda teadmist, mis on meie riigis olemas.

Eelmisel aastal siinsamas väljendas austatud Riigikogu liige Krista Aru kujundlikult arvamust, et Eesti ühiskond ja Eesti teadus on lahku kasvanud. Meie eesmärk on ikka soodustada nende kooskasvamist, üksteisega arvestamist, üksteise toetamist ja eesmärkide jagamist. Siis muutuvad kättesaadavaks ka seni kättesaamatud eesmärgid.

Ma tänan teid kuulamast, auväärt Riigikogu. Aitäh!

Veel uudiseid samal teemal

24.02.2018|Vabariigi Valitsus

Peaminister Jüri Ratase kõne pärgade asetamisel Vabadussõja võidusamba juurde, 24.02.18

Austatud Eesti Vabariigi president! Head Eestimaa inimesed! Õnnitlen teid Eesti sünnipäeva puhul!

22.02.2018|Vabariigi Valitsus

Peaminister Jüri Ratase kõne Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eel Tartus, 22.02.18

Lugupeetud Tartu linna aukodanikud! Austatud linnavolikogu esimees ja linnapea! Head Tartu elanikud ning hariduse ja teaduse pealinna külalised! Kallid Eesti inimesed!