Sa oled siin

Peaminister Jüri Ratase kõne kõrgemate riigikaitsekursuste riigikaitsekonverentsil, 02.10.2019

2. oktoober 2019 - 17:20

Head riigikaitsekursuste vilistlased ja külalised!

Mul on rõõm teid tervitada Eesti ajaloo kõige arvukamal riigikaitse konverentsil! Eesti riigi kaitsmine ja meie inimeste turvalisuse hoidmine algab igast eestimaalasest, meil kõigil on oma roll. Seetõttu ütlen sissejuhatuseks teile kõigile siin saalis tänusõnad, et võtsite omal ajal nädala kõrgematel riigikaitsekursustel osalemiseks, head kursuseõed ja -vennad ning et tulite täna siia.

Samuti soovin tänada kursuse korraldamise eest Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse meeskonda, aga eriti Madis Mikkot, kes seda asja kõik need 20 aastat vedanud on. Tänaseks on kursuse läbinud enam kui 2100 inimest. Madis, see on vägev saavutus, täiesti siiras tänu Sulle; aplaus!

20 aasta võrdlusega jätkates on meie sõjaline riigikaitse teinud selle aja jooksul muljetavaldava arengu. Kui 1999. aastal oli kaitse-eelarve ümberarvutatuna 60 miljonit eurot, siis 2020. aastal on see kümme korda suurem ehk 615 miljonit eurot. Kui 1999. aastal osales õppustel kuni 1000 reservväelast ja Kaitseliidul oli 7000 liiget, siis sel aastal osaleb õppustel 3000 reservväelast ning Kaitseliidu liikmeskond on üle 25000. Kaitsevägi on täna paremini varustatud kui kunagi varem. Soetatud on uut relvastust ja täiendatud laskemoona varusid, eriti just viimastel aastatel. Rutiiniks on saanud lisaõppekogunemised, mille eesmärk on testida reservväe tegelikku suutlikkust. See kinnitab, et Eesti riigikaitse on täna üles ehitatud reaalselt eksisteerivatele ja toimivatele võimetele.

Märgin veel, et kui 90-ndatel peamiselt räägiti totaalkaitsest, siis tänaseks oleme jõudnud selle edasiarenduse ehk laiapindse riigikaitseni nii sõnades kui tegudes. Laiapindne riigikaitse tähendab valmisolekut kaitsta Eestit kõikide ohtude vastu sõltumata nende päritolust või ilmnemise kohast. See pole ainult Kaitseväe või Kaitseliidu asi. Sama tähtis on Välisministeeriumi, Välisluureameti, Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Riigi Infosüsteemide Ameti ning mitmete teiste asutuste tegevus. Aga ka kohalike omavalitsuste ja elutähtsaid teenuseid pakkuvate ettevõtete tegevus. Riigi ülesanne on laiapindse riigikaitse raames kõik erinevad osalised viia koordineeritud koostöö, planeerimise ja õppustel läbiharjutamiseni. Siinkohal on väljakutseks just riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste ning ettevõtjate koostöö suurendamine. Õppused on olulised igal tasemel, ka Vabariigi Valitsus teeb neid regulaarselt. Ma pean seda väga vajalikuks.

Peagi algab uue, laiapindse riigikaitse arengukava koostamine aastani 2030 ja selle raames tuleb läbi mõelda lahendused reale väljakutsetele. Lisaks küsimusele, millist Kaitseväge on meil vaja ja võimalik arendada, peame arengukavas pöörama tähelepanu ka sellele, kuidas teised, enamasti tsiviilasutused, panustavad riigikaitsesse.

Peame küsima, kuidas tagada parim võimalik ülevaade meie mereruumis toimuvast ja suutlikkus juhtumitele reageerida. Kas tänane olukord, kus riigil on kolm laevastikku ja kolm mereseirekeskust, on pikas plaanis otstarbekaim lahendus? Kui palju ja milliseid toidu, esmatarbekaupade ja ravimite varusid peab riik tagama, et kriisideks valmis olla?

Sel sügisel on plaanis valitsuse tasandil läbi mängida lauaõppus, kuidas tagada kriitiliste teenuste, nagu side, vedelkütus, ravimid ja toidukaubad, tagamine suure elektrikatkestuse olukorras. Saaremaa näide käesoleva aasta algusest, kus kolm ja pool tundi kestnud ulatusliku elektrikatkestuse tõttu tekkis külmal ajal mitme teenusega probleeme, on hoiatav näide omavalitsuse tasandilt. Saarlased oli tarmukad ja said jaanuaris hakkama, aga peame valmis olema analoogseks juhtumiks palju suuremas mahus.

Sellele küsimusele vastamiseks on mul kõigile siinviibijatele üks palve. Kui te lähete homme oma töökohtadele tagasi, siis mõelge korraks, kas teie asutus, olgu see siis riigiasutus, kohalik omavalitsus või ettevõte, on valmis kriisi, näiteks pikema elektrikatkestuse korral, oma tegemistega jätkama 24, 48 või 72 tundi? Kas teil on olemas plaan ja vahendid selleks? Kas teil on näiteks teada, kelle varugeneraatorit kasutada saate või milliseid sidevahendeid kasutada mobiilside katkemise korral? Sest kriisi ilmnemisel ei saa üksnes lootma jääda riigi ressurssidele, kriisiks valmistumine algab igaühest meist.

See ei tähenda, et riigil puudub siin roll. Vastupidi. Riik peab aitama tagada, et iga inimene, pere ja kogukond tunneks ennast Eestis turvaliselt ka ettenägematute juhtumite korral. Uues riigikaitseseaduses kinnistatakse eraldi põhimõte, et inimeste kaitse on riigikaitse üks peamisi eesmärke. Praktikas tähendab see elanikkonna kaitse nime all tegelemist küsimustega nagu varjumine või evakuatsioon kriisi korral. Samuti tähendab see üksikisikutele abikäe ulatamist, et aidata inimesi kriisideks ettevalmistumisel ja neile kiirelt reageerimisel. Tänavu andis Siseministeerium välja kriisideks valmistumise käitumisjuhised. Lisaks on mobiiltelefonides võimalik kasutada Naiskodukaitse rakendust „Ole valmis“, kus on praktilisi näpunäiteid varude loomiseks ja esmaabi andmiseks, aga ka juhiseid erinevates ohuolukordades käitumiseks. 2021. aastal loodame käivitada süsteemi, millega sms-i teel saab kohe konkreetses piirkonnas või üle Eesti hoiatada ohuolukorra tekkimisest, näiteks metsatulekahju korral.

Lugupeetud saalisviibijad!

Laiapindse riigikaitse aluseks on inimeste kaitsetahe. Eesti on väike riik ja iga meie inimene on oluline. Sestap saame edukad olla ainult inimesi mõistlikult ja paindlikult kasutades. Riigikaitses tähendab see toetumist eestimaalaste passiivsele poolehoiule ja aktiivsele valmisolekule ise kaasa lüüa. Meie kaitsetahe on alates iseseisvumise taastamisest olnud tugev, täna on meesoost kodanikest valmis riigikaitses aktiivselt osalema 73%.

Samas on ühiskond pidevas muutuses ja tulevikku vaadates ei saa poolehoidu riigikaitselistele valikutele võtta iseenesestmõistetavana. Nende valikute legitiimsuse ja tõsiseltvõetavuse hoidmiseks peame jätkuvalt näitama, et Eesti riigikaitse on reaalne ja toimib, et riigi koostatud plaanid kriisideks on reaalselt elluviidavad. Peame näitama, et kõiki inimesi ja vahendeid kasutatakse riigikaitses õigustatult ning kõige otstarbekamal moel, nii et riigi kaitseks kasutataks igat inimest vaid ühes kohas ja ühes rollis. Sellega väärtustab riik inimeste panustatud aega ja nende lähedaste toetust.

Siinkohal pean eriti oluliseks suhtlust noortega. Neil päevil alustab ajateenistust üle 1200 inimese. Paljude noorte isiklik suhe riigikaitsega algab just ajateenistuses või riigikaitseõpetuse tundides. Tunnustan siiralt tööd, mida tehakse 126 gümnaasiumi, 19 kutseõppeasutuse ja 2 põhikooli riigikaitseõpetuse tundides. Samuti tunnustan Kaitseväe iga-aastast tööd ca 3300 ajateenijaga. Usun, et ajateenistusele on kasuks tulnud järjepidev töö selle ajakohastamisel või paremate tingimuste loomisel. Täna on ajateenijate käsutuses Euroopa kaasaegseimad kasarmud. Jõukohasemaks on muudetud tervisenõuded või kättesaadavamaks muutunud psühholoogiline nõustamine, suurenenud on eesti keele õppe võimalused. Ajateenijatel on muuhulgas võimalik rakendada ja arendada küberkaitsega seotud oskusi. Ajateenistuse jooksul saadud väärtuslikud kogemused on parim viis noorte kaitsetahte arendamiseks ja aktiivsete kodanike kasvatamiseks.

Aktiivsetel ja teotahtelistel kodanikel on aga võtmetähtsusega roll riigikaitsega tegelevate asutuste toetamisel kui mõelda kaitseliitlaste või naiskodukaitsjate, abipolitseinike või vabatahtlike päästjate peale. Ma siiralt loodan, et Kaitseliit, Politsei- ja Piirivalveamet ning Päästeamet suudavad edaspidi veel rohkem leida sihtotstarbelist rakendust kõigile neile, kel on olemas tahe panustada, aga kes veel pole leidnud endale sobivat rolli laiapindses riigikaitses.

Arusaadavalt tõstatab minu senine ettekanne küsimuse rahastamisest ja inimressursist. Kaitse-eelarve hoidmiseks tasemel 2% SKT-st on pikalt kehtinud tugev poliitiline kokkulepe ja seda kavatseme hoida ka tulevikus. Siseministeeriumi või teiste riigikaitsega tegelevate ministeeriumide rahastamisega on aga lugu keerulisem. Valitsus on suunanud Siseministeeriumi valitsemisalasse lisavahendeid politseinike-piirivalvurite ja päästjate palkadeks, taristu parandamiseks või kasvõi rahapesu ja majanduskuritegevuse tõkestamiseks. Kindlasti peame ka edaspidi leidma viise, et suurendada siseturvalisuse ja laiapindse riigikaitse rahastamist.

See on oluline tänaste ametnike hoidmiseks ja väärtustamiseks, samuti tulevikus uute teenistujate leidmiseks. Politseinike-päästjate keskmine vanus tõuseb, aga demograafilistel põhjustel muutub lähitulevikus väiksemaks eagrupp, kelle seast uusi teenistujaid värvata.

See seab loomulikud piirid ka teenistujate üldarvule. Näiteks oleks sadade uute piirivalvurite värbamine tõsine väljakutse, kui tehnoloogilise idapiiri asemel keskenduksime piirivalvepatrullidest sõltuva piiri väljaehitamisele. Elame maailmas, kus tehnika muutub odavamaks ja inimene kallimaks.

Tunnustan siinkohal Politsei- ja Piirivalveametit ning Siseministeeriumi pikaajalise visiooniga idapiiri arendamise eest. Samuti kinnitan taaskord, et valitsusel on kindel kavatsus välja ehitada kaasaegne idapiir, mis võimaldab avastada kõik rikkumised ja tuvastada nende toimepanijad, et siis võimalikult kiirelt reageerida. Tänaseks on erinevad valitsused eraldanud idapiiri ehitamiseks 90 miljonit eurot. Järgmised rahastamisotsused tehakse reaalsete ehitushindade ja seiretehnikaga seotud kulude selgumise järel.

Suurem valmisolek on oluline ka Siseministeeriumi valitsemisalas. PPA kriisiplaanide tegemisel on aastaid olulise puudujäägina välja tulnud inimressursi nappus, kui lühikesest kriisist saab pikem. Valmisoleku suurendamiseks peame leidma sisekaitset tugevdavaid reserve, et PPA saaks pikema kriisi korral täita kõiki oma ülesandeid sõltumata täielikult Kaitseväe või Kaitseliidu ressurssidest.

Head kuulajad!

Järgnevalt keskendun rahvusvahelise vaatele ja alustan siingi tagasivaatest. Nimelt osalesin ise kõrgematel riigikaitsekursustel 2012. aastal ja mäletan, et peamine teema oli siis Leedus paikneva NATO Balti õhuturbemissiooni põhimõtteline jätkumine. Tänaseks on õhuturbe lennukid mitte ainult Leedus, vaid viimased viis aastat ka Ämaris. Eestisse on paigutatud tuhatkond liitlaste kaitseväelast, kes on tihedalt lõimitud meie Kaitseväkke.

See pole juhuslik, et Eestis on just Suurbritannia, Prantsusmaa või Taani kaitseväelased, kui mõelda aastatepikkusele koostööle brittide ja taanlastega kõige keerulisemates Lõuna-Afganistani piirkondades. Või koostööle prantslastega Kesk-Aafrika Vabariigis ja Malis, kus meie naised ja mehed aitavad hoida stabiilsust ning takistada ebastabiilsusel Euroopasse edasi voolamast. Selline igapäevane õlg-õla kõrval keerulistes kohtades tegutsemine on aidanud tuua Eestisse kahe Euroopa tuumariigi kohaloleku.

2018. aasta jooksul viibis Eestis peaaegu 10 000 liitlasriikide kaitseväelast ja me oleme tänulikud kõikidele sõpradele NATOs ning Euroopa Liidus selle eest. Eestis on viibinud ka arvukalt Ameerika Ühendriikide kaitseväelasi, kelle kohalolek tulevikus on loodetavasti veelgi nähtavam. Peagi pooleks aastaks õppusteks Leetu roteeritav ameeriklaste pataljon on selge märk Ameerika Ühendriikide pühendumusest kogu NATO julgeolekule meie regioonis. Olen kindel, et detsembris Londonis toimuv NATO liidrite kohtumine kinnitab transatlantilise sideme tähtsust ja NATO ühtsust kõigi liikmesriikide vastu suunatud ohtudega tegelemisel.

Samas ei saa võtta liitlaste tänast kohalolekut ja tugevat toetust iseenesestmõistetavana. Rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse panustamine on Eestile kättesaadav viis maailmale näidata, et me hoolime ja oleme valmis panustamist kaaluma isegi siis, kui see toob kaasa riskantseid ülesandeid meie inimestele. Kaitseväelased, aga ka politsei- või tsiviilametnikud rahvusvahelistel missioonidel on meie julgeoleku eesliin või samm eesliini ees. Peame meeles kõiki kaitseväelasi, politsei- ja päästeametnikke, kes on teenistusülesannete täitmisel hukkunud või viga saanud nii kaugetes kohtades kui kodumaal.

Valmisolek vastutada on ka põhjus, miks oleme järgmisest aastast ÜRO julgeolekunõukogu mittealaline liige. Arusaadavalt pole seal meie võimuses pöörata ümber sündmusi Süürias või põlvkondi kestnud konflikti Palestiinas. Aga koostöös teiste riikidega saame tugevdada reeglitel põhinevat maailmakorda, mis on sattunud surve alla. Meie kui väikeriigi otsene huvi on rahvusvaheline kord, kus ei kehti tugevama õigus, vaid kus riikidevahelised suhted on ehitatud koostööle ning rahvusvahelisele õigusele. Väikeriikidel läheb siis hästi, kui neil on sõpru ja valitseb rahu. Sõprade hoidmiseks tuleb aga nende muresid mõista ja võimalusel toeks olla.

Konkreetsemalt saaksime ÜRO-s olla küberjulgeoleku eestkõneleja ja töötada selle nimel, et küberruumis kehtiks rahvusvaheline õigus ja tunnustatud käitumisnormid. Või tegeleda kliimaküsimustega, mis pälvisid septembris ÜRO peaassambleel peamise tähelepanu. Kliimamuutused muudavad loodusressursid hinnalisemaks. Veepuudus ja liustike sulamisest tekkiv mereveetõus sunnivad inimesi kodukohtadest lahkuma. See võib tekitada pingeid ja konflikte, mistõttu on kliimamuutused ja julgeolek selgelt seotud. Eesti saab julgeolekunõukogu liikmena juhtida tähelepanu kliimamuutuste mõjule ja töötada lahenduste nimel. Näiteks, kuidas kasutada konfliktiennetuses info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi.

Globaalsete teemade juurest naastes pisut ka kaitseküsimustest Euroopas. Eesti eesistumise ajal 2017. aastal muutus tõsisemaks nende mõttevahetuste toon, mis puudutasid Euroopa Liidu rolli kaitseküsimustes. Võtsime suuna toetada Euroopa Liidu kaudu liikmesriikide kaitsevõime tõstmist, et eurooplased oleksid võimelised rohkem tegema ja panustama. Selle lähtekoht on aga NATO püsimine kollektiivkaitse nurgakivi ja transatlantilise suhte peamise teljena. Sestap peaksime vaatama NATO ja EL-i suhet kaitseküsimustes ühe mündi erinevate pooltena ning mitte keskenduma vastandumisele või võistlusmomendi esiletoomisele.

Peame aga kaitseküsimustele Euroopa Liidus lähenema põhjalikumalt, Euroopa, mis kaitseb, peab endas sisaldama ka laiapindset lähenemist julgeolekule. Et Euroopa Liidu õigusaktide, tegevuste ja rahaliste vahendite planeerimisel arvestataks riigikaitse ning siseturvalisusega. Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kel on siseriiklikku kogemust, mida ka teistega jagada. Hea on tõdeda, et Euroopa Liit on ses kaitseküsimustes juba teinud edusamme, kui mõelda Euroopa tööstuspoliitika ja sõjalise mobiilsuse arengule, küberohtude ja sidelahenduste valdkonnale või hübriidohtudele ja väärinfole vastuastumisele.

Head konverentsil osalejad!

Oma ettekande lõpus soovin tänada kõiki riigikaitsega selle kõige laiemas mõttes tegelevaid teenistujaid. 94% eestimaalastest peab meie kodumaad turvaliseks, mil avalikkuse usaldus nii Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Kaitseväe ja Kaitseliidu suhtes on väga kõrge. See on märk sihipärasest tööst, mis kahtlemata jätkub. Soovin teile selles edu, et saaksime ka tulevikus end Eestis elades julgelt ja kindlalt tunda.

Jõudu Eestile!

Veel uudiseid samal teemal

13.12.2019|Vabariigi Valitsus

Ülemkogu arutas järgmisi samme suhetes Ühendkuningriigiga ning toimus euroala tippkohtumine

Brüssel, 13. detsember 2019 – Euroopa Liidu 27 liikmesriigi riigijuhid arutasid täna Ühendkuningriigi EList väljaastumisega seonduvat ja tegid ettevalmistusi läbirääkimisteks tulevaste suhete üle pärast ühendusest lahkumist.

11.12.2019|Vabariigi Valitsus

Fotouudis: peaminister Ratas tervitas Tšehhi õhuväelasi

Ämari lennubaas, 11. detsember 2019 – Peaminister Jüri Ratas külastas Ämari lennubaasi, kus tutvus NATO Balti õhuturbe missiooni täitva Tšehhi lennusalgaga.