Sa oled siin

Peaminister Jüri Ratase kõne 2019. aasta riigieelarve eelnõu algatamisel, 26.09.2018

26. september 2018 - 14:55

Austatud riigikogu esimees!
Head riigikogu liikmed!

Mul on suur au anda riigikogule üle teine praeguse valitsuse poolt koostatud riigieelarve eelnõu. Sarnaselt 2018. aasta riigieelarvega on tegemist vastutustundliku ja jätkusuutlikku eelarvepoliitikat toetava finantsdokumendiga. Veelgi enam – 2019. aasta riigieelarve annab positiivse tõuke Eestimaa terviklikule arengule. Enam kui 11 miljardi eurose mahuga riigieelarve võlgneme me kõigile tublidele ettevõtjatele ja meie inimestele, kes on sel aastal ning varasemate aastakümnete jooksul meie riigi ehitamisse panustanud.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Isamaa ja Eesti Keskerakonna valitsus lähtub oma töös neljast valitsuse loomisel seatud eesmärgist: Eesti rahvaarvu tõusule viimine, ühiskondliku heaolu ja sidususe kasvatamine, Eesti majanduskasvu edendamine ning meie riigi julgeoleku hoidmine ja arendamine. Järgmise aasta riigieelarve panustab kõigil loetletud suundadel.

Austatud rahvasaadikud!

Tänavu oma sajandat sünnipäeva tähistava Eesti Vabariigi majandusel läheb hästi. Sisemajanduse kogutoodang on kasvamas üheksandat järjestikust aastat ning viimastel aastatel oleme näinud varasemast kiiremat majanduskasvu. Näiteks eelmisel aastal ulatus majanduskasv 4,9%-ni, mida on enam, kui suutsime sellele eelnenud viiel aastal. Käesolevaks aastaks on oodata samuti korralikku, enam kui 3,5% suurust kasvu ning jõukohased kasvunumbrid jätkuvad ka lähiaastatel.

Kindlasti tuleb meil tunnustada Eesti ettevõtjaid, kes on viimastel aastatel palju töökohti juurde loonud ning panustanud inimeste sissetulekute kasvu. Seejuures on palgasaajaid Eestis enam kui kunagi varem. Eelmises kvartalis oli tööga hõivatud ligi 75% 15-64-aastasest elanikkonnast, mida on rohkem kui enamikus teistes Euroopa Liidu riikides. Niivõrd kõrge tase on rekordiline ka taasiseseisvunud Eesti jaoks.

Meie majanduslik positsioon on paranemas Euroopas ja terves maailmas. Teatavasti tõusis Eesti sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta ostujõudu arvestades 2017. aastal juba 77%-ni Euroopa Liidu keskmisest.

Samm-sammult liigume üheskoos pingutades iga aastaga lähemale meist jõukamatele Lääne-Euroopa riikidele ja Põhjamaadele. Loomulikult seisab Eestil veel pikk teekond ees, kuid eesmärk peabki alati olema ambitsioonikas. Seejuures tuleb meil oskuslikult kasutada ka järk-järgult vähenevaid Euroopa Liidu struktuurivahendeid.

Positiivsest majandustsüklist lähtub ka 2019. aasta riigieelarve, mis on nominaalselt ülejäägis ning struktuurselt tasakaalus. Maksukoormus püsib lähiaastatel stabiilselt 33-34% vahel ning võlakoormus langeb prognooside kohaselt 2018. aasta 8,2% tasemelt järgmisel aastal 7,4%-ni. Seejuures jõuame 2022. aastaks vaid 5,4% tasemele.

Maksame alates 2019. aastast igal aastal tagasi 70 miljonit eurot laene, sest finantsiliselt pole hetkel mõistlik reserve suurendada. Reservide tootlus on kõrge inflatsiooni taustal väga madal või isegi negatiivne, mistõttu nende reaalväärtus ajas väheneb. Pealegi, nagu ütleb rahvatarkus – võlg on võõra oma.

Lugupeetud saalisviibijad!

Loomulikult ei tähenda tubli majanduskasv ning väga heas korras riigi rahandus, et võiksime niisama puhkama jääda. Vastupidi – peame iga päevaga oma riiki, sh e-riiki edasi arendama. Seetõttu investeerib valitsus järgmise nelja aasta jooksul ligi 118 miljonit eurot Eesti e-riigi infosüsteemide ja seadmete hooldamiseks, uuendamiseks ja edasi arendamiseks.

Vajalike investeeringute tulemusel paraneb meie e-teenuste kasutajamugavus, aga ka turvalisus. Asjaajamine riigiga peab olema võimalikult tõhus. IKT arengukava alusel toetame omakorda tööstusettevõtete digitaliseerimist, pakume abi tootearenduses ning avame uusi esindusi välisriikides.

Mul on hea meel, et maksu- ja tolliamet, statistikaamet ning Eesti Pank teevad aktiivselt koostööd vähendamaks ettevõtete koormust andmete esitamisel. Üleliigse paberimajanduse ja asjaajamise kärpimine peab olema iga riigiasutuse üks eesmärkidest. Nullbürokraatia projekt ei tohi jääda pelgalt loosungiks, vaid peab aitama selgelt vähendada bürokraatlikke nõudeid riigiga suhtlemisel.

2019. aasta toob ettevõtetele ja inimestele maksurahu, mis pakub täiendavat kindlustunnet. Valitsuskoalitsioon tühistas varem seadustatud alkoholiaktsiisi tõusud ning teadupärast vähendasime ka selle aasta algusesse kavandatud kange alkoholi ja õlle aktsiisimäära tõusu poole võrra. Meil tuleb kindlasti jätkata tegevust vahepealsetel aastatel liiga kiirelt kasvanud piirikaubanduse minimaliseerimiseks.

Bensiini ja diislikütuse aktsiisimäär tuleval aastal samuti ei muutu. Pean väga õigeks, et praegune valitsuskoalitsioon tühistas majanduse arengut silmas pidades eelmise valitsuse kehtestatud diislikütuse aktsiisi 10%-lise tõusu. Meedias loetu põhjal on näha, et kavandatud aktsiisitõusu ekslikkust on tagantjärele tunnistanud ka mitmed nüüdsed opositsioonisaadikud. Diislikütus on ettevõtete jaoks oluline kuluartikkel ning mõjutab seega paljude kaupade ja teenuste hindu. Meil tuleb hoida kütusehind konkurentsivõimelisel tasemel.

Head kuulajad!

Järgmise aasta riigieelarve panustab eelkõige inimestesse, avalikesse teenustesse ja maapiirkondade arengusse. Panustades kvaliteetsetesse teenustesse – olgu see haridus, tervishoid või turvalisus –, investeerime tugevamasse, sidusamasse ja ka jõukamasse ühiskonda. Seejuures on ametisolev valitsus algusest peale väärtustanud ja rõhutanud kohalike omavalitsuste rolli ja maaelu olulisust.

Riigi kohustus on tagada inimväärsed elutingimused kõigile oma elanikele, mitte piirduda nii-öelda tõmbekeskuste arendamisega.

Eesti riik on olnud alates iseseisvuse taastamisest edukas, kuid meie majanduse areng pole olnud ühtlane. Eestimaal on kahjuks piirkondi, kuhu majanduse kasvu taastumine pärast viimast kriisi jõuab eriti vaevaliselt. Seejuures teame ka täna, et meil on maakondi, kus tööjõupuuduse asemel napib hoopis töökohti. Taoline olukord süvendab sissetulekute piirkondlikku ebavõrdsust ning hoogustab nii siseriiklikku kui väljarännet.

Ühiskonna sidususe ning suurema heaolu saavutamiseks on oluline, et lõhe Eesti eri maakondade vahel ei käriseks liiga suureks. Seetõttu paneme järgmisel aastal suurt rõhku regionaalsele arengule. Jätkame omavalitsuste tulubaasi tõstmist, üleminekutoetuste maksmist põllumeestele ning mitmeid regionaalseid programme.

Täpsemalt eraldab riik regionaalsete toetusprogrammide kaudu lisaraha Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti majanduse elavdamiseks ning kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomiseks. Järgmisel aastal on Ida-Virumaa programmile ette nähtud pea viis miljonit ja Kagu-Eesti programmile ca 800 000 eurot. Riigi eelarvestrateegia otsuste järgi jätkub nende rahastamine 2022. aastani.

Ettevõtlus ei tohi koonduda ainult suuremate keskuste juurde, vaid töökohti on vaja luua ka sinna, kus on rohkem tööotsijaid. Selle tulemusel väheneb üheaegselt nii tööjõupuudus kui ka tööpuudus. Ma ei pea õigeks juba aastaid kestnud olukorda, kus inimesed on sunnitud sobiva töökoha saamiseks iga päev kümneid ja kümneid kilomeetreid maha sõitma või oma kodukohast sootuks suurematesse keskustesse kolima. Kogu Eesti peab elama!

Kohaliku elu arengusse panustame ka, tõstes järgmise aasta eelarves ühistranspordi toetusi ligi 10 miljoni võrra, 101 miljoni euroni. Samuti viime ellu mitmeid väiksemaid regionaalseid investeeringuid.

Omavalitsuste rahastamise reform on suurendanud nende tulusid ning lubab pakkuda elanikele paremaid ja kvaliteetsemaid teenuseid. Samuti kasvab valdade ja linnade võimekus viia ellu oma elanike jaoks vajalikke investeeringuid. Kohalike omavalitsuste sissetulekud kasvavad järgmisel aastal ligi 5%, ulatudes pea 2,2 miljardi euroni.

Samuti, nagu juba välja tõin, jätkame üleminekutoetuste maksimaalselt lubatud mahus väljamaksmist põllumeestele. Kõik need sammud on üliolulised, sest tugev kohalik tasand ja kestlik maaelu tagavad elujõulise riigi.

Lugupeetavad!

Meie majanduskasv peab olema jätkusuutlik ja kaasav ehk jõudma kõigi Eestimaa inimesteni. Seetõttu oleme otsustanud panustada tööinimeste sissetulekute kasvu ning suurendame riigieelarvest palka saavate töötajate palgafondi 2,5% võrra. Kõige märgatavamad palgatõusud ootavad ees hariduse, kultuuri, sotsiaalhoolekande ja siseturvalisuse valdkonda.

Õpetajate palgafondi tõusuks on ette nähtud 9,7 miljonit eurot rohkem kui sel aastal, mille tulemusel jõuab õpetajate keskmine palk 1500 euro tasemele. Kultuuritöötajate palgakasvuks on eelarves 3,4 miljonit eurot ja keskmine palk antud sektoris tõuseb sellegagi. Samamoodi tõusevad näiteks lasteaiaõpetajate, sotsiaalhoolekande spetsialistide, veterinaaride, IT-spetsialistide ja paljude teiste oluliste elukutsete sissetulekud.

Valitsus leppis juba riigi eelarvestrateegia arutelude käigus kokku, et 2019. aastal eraldatakse politsei- ja piirivalveameti palgatõusuks 12,9 miljonit ning päästeameti palgafondi kasvuks 7,9 miljonit eurot. Patrullpolitseinike ja piirivalvurite palk hakkab tulevast aastast olema vähemalt 1280 eurot, millele lisanduvad regioonitasud. Näiteks Ida-Virumaal hakkab patrullpolitseiniku sissetulek olema 1700 eurot.

Päästjate keskmine palk tõuseb tulevast aastast 23,6% ehk 1000 euroni. Päästjate põhipalgale lisandub keskmiselt 11% lisatasu öötöö ja pühade ajal töötamise eest.

Samuti kasvab siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) töötajate palgafond, milleks eraldatakse lisaraha ligi 1,9 miljonit eurot. Keskmiselt tõusevad SMIT-i töötajate palgad 20%, mis võimaldab asutusel hoida valdkonnas konkurentsivõimelist palgataset. Häirekeskuse palgafond tõuseb 8%.

Iga inimene väärib oma töö eest õiglast tasu. Kavandatud palgatõusud annavad kindluse, et meie kõigi turvalisuse ja tuleviku seisukohast olulistel ametikohtadel panustavad inimesed saaksid väärikalt tasustatud. Kahtlemata tuleb vajalike palgatõusudega edasi minna ka tulevastel aastatel.

Olulist lisaraha eraldame ka riigikaitsele. 2019. aasta kaitse-eelarveks on kokku planeeritud 585 miljonit eurot, mis moodustab prognoositud SKP-st hinnanguliselt üle 2,1%. Väärtustame kaitseväelasi, viies 2019. aastal tegevväelaste keskmise palgataseme 30% võrra üle Eesti keskmise ning hoiame seda taset ka edaspidi. Samuti täieneb kaitseväe ning Kaitseliidu varustus ja relvastus.

Erinevateks kaitsealasteks hangeteks on planeeritud peaaegu 40% kogu kaitse-eelarvest, mille toel tugevdame oma sõjalist võimekust. Tasume jalaväe lahingumasinate CV90 viimase lepingulise osamakse ja viime lõpule mereväe miinilaevade moderniseerimise. Jätkame suuremahulisi lahingumoona hankeid.

Investeeringutega riigikaitselisse taristusse jätkub kaitseväe linnakute ja harjutusväljade väljaarendamine. Seeläbi tagame meie kaitseväelastele ja liitlastele vajaliku väljaõppekeskkonna ning kaasaegsed olmetingimused. Kõik need sammud aitavad kindlustada rahu ja julgeolekut meie kodumaal ning maailmas laiemalt.

Auväärt riigikogu liikmed!

Riigi majanduslik edu peab alati jõudma ka eakateni. Keskmine vanaduspension kasvab uuel aastal 7,6% võrra ehk 447 eurolt 481 euroni. Pensionitõus võiks alati olla kiirem, kuid tegemist on vajaliku sammuga toetamaks väärikas eas inimeste igakuist toimetulekut. Pean väga oluliseks, et ainult pensionist elavad eakad ei pea ka järgmisel aastal keskmiselt vanaduspensionilt tulumaksu maksma. Ühtlasi toetame jätkuvalt üksi elavate pensionäride toimetuleku parandamist – selleks on eelarves 10 miljonit eurot.

Samamoodi panustame ka sotsiaalhoolekande valdkonnas. Erihoolekandeteenuste rahastamine suureneb 36,9 miljoni euroni, mille tulemusena on võimalik rahastada nii olemasolevaid teenuskohti kui luua uusi. Sotsiaalse rehabilitatsiooni rahastamine tõuseb 12,7 miljoni euroni, et tagada nii kiirem abi saamine kui ka suurem maht.

Valitsus jätkab tervishoiureformi ellu viimist ning kokku kasvab haigekassa eelarve lausa 180 miljonit eurot. Tervishoidu lisavahendite suunamine aitab lühendada ravijärjekordi ja parandada arstiabi kättesaadavust.

Samamoodi jätkame täiendava ravimihüvitise maksmist kümnetele tuhandetele suure ravimivajadusega inimestele vähendamaks nende kulusid retseptiravimitele. Kõrge omaosaluskuluga soodusravimite täiendavaks ravimihüvitiseks on tuleval aastal ette nähtud ligi 9 miljonit eurot.

Meil tuleb riigi ja ühiskonnana aktiivselt panustada, et parandada inimeste tervist ning tõsta tervelt elatud eluaastaid, samuti et tagada kõigile eakatele väärikas vanaduspõlv.

Väga austatud riigikogu!

Läbi riigieelarve suuname investeeringuteks 370 miljonit eurot. Investeerime nii olulistesse transpordi- ja taristuprojektidesse, maaelu edendamisse kui kultuuri- ja spordiprojektidesse. Toon välja vaid mõned näited: Tehvandi spordikeskus 6,1 miljonit; ERR-i telekompleks 2 miljonit; Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimisega alustamine 1,3 miljonit; kalandussektor 11 miljonit; põllumajanduse ja maaelu edendamine 59,1 miljonit; Rail Baltic 31 miljonit; Kose-Mäo neljarajaliseks ehitamine 31,5 miljonit eurot. Suurtele rahaeraldistele lisandub palju väiksemaid kohalikke investeeringuid.

Riigi rahandus on hästi hoitud ning viime ka edaspidi ellu vastutustundlikku ja jätkusuutlikku majanduskasvu toetavat eelarvepoliitikat. Iga riigieelarve peab panustama Eestimaa inimeste heaolu kasvu ning seeläbi panustama meie rahvaarvu tõusu. Eesti peab olema riik, kuhu soovitakse jääda ja kuhu soovitakse tulla – töötama, elama ja oma peret looma.

Oleme aastaid olnud suure väljarändega riik, ent viimased kolm aastat on Eestisse saabunud rohkem inimesi, kui on siit lahkunud. Seejuures olen väga õnnelik, et just tuhanded eestimaalased on naasnud oma kodumaale. Pean õigeks ja oluliseks anda ka siit riigikogu kõnetoolist selge signaal, et kõik varasematel aastatel Eestist lahkunud inimesed on isamaale tagasi oodatud. Kas või ajutiselt, aga loodetavasti väga paljud ka alaliselt.

Head mõttekaaslased!

Eesti Vabariigi juubeliaasta on olnud meile riigi ja rahvana hea aasta. Majandus kasvab, inimeste palgad on tõusuteel ning meie elanikel on vajalikku tööd, mitmekülgseid õppimisvõimalusi ja muud rakendust. Samal kursil jätkates tuleb 2019. aasta vähemalt sama positiivne ning saame tähistada oma riigi 101. sünnipäeva veelgi õiglasemas, jõukamas ja edukamas riigis.

Soovin siinkohal südamest tänada kogu töö ja panuse eest riigieelarvesse rahandusministeeriumi, kõiki teisi ministeeriume, riigikantseleid ning iga ametnikku. Samuti tunnustan siiralt koalitsiooni osapooli – Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda, Isamaad ning oma koduerakonda.

Samamoodi tänan mõtete ja sisendi eest kõiki teisi erakondi ja parlamendisaadikuid. Tänan ka erasektorit ning kodanikuühendusi. 2019. aasta riigieelarve on meie ühise töö vili ning kutsun üles kõiki parlamendiliikmeid seda toetama.

Tänan tähelepanu eest ja soovin auväärt riigikogule asjalikku ja positiivset riigieelarve arutelu! Jõudu teile!
 

Veel uudiseid samal teemal

23.06.2018|Vabariigi Valitsus

Peaminister Jüri Ratase kõne pärgade asetamisel Vabadussõjas langenute mälestamiseks

Head eestimaalased!

Auväärt sõbrad ja külalised!

24.02.2018|Vabariigi Valitsus

Peaminister Jüri Ratase kõne pärgade asetamisel Vabadussõja võidusamba juurde, 24.02.18

Austatud Eesti Vabariigi president! Head Eestimaa inimesed! Õnnitlen teid Eesti sünnipäeva puhul!