Sa oled siin

Peaminister Jüri Ratase kommentaar Euroopa Komisjoni Euroopa Liidu 2021-2027 eelarvekava ettepanekule

2. mai 2018 - 18:40

Stenbocki maja, Tallinn, 2. mai 2018 – „Eesti toetab tugevat ja stabiilset Euroopa Liitu. 2021-2027 eelarvekava peab aitama neid eesmärke saavutada ja olema tulevikku vaatav.


Täna alguse saanud Euroopa Liidu ühise rahakoti läbirääkimistel on kõige tähtsam, milliste eesmärkide saavutamiseks kasutame Euroopa maksumaksjate raha: kuidas investeeringud mõjutavad majandust, kuidas neist tõuseks tulevikus rohkem tulu ning kasvaks inimeste heaolu ja riikide julgeolek.


Eestile on oluline suunata euroraha sinna, kus see annab tuntava arengutõuke ning ühendab meid paremini Euroopaga. Nõnda sõltub meie areng tulevikus järk-järgult vähem eurorahast ning saame omal jõul paremini hakkama. Tulevikus peab Eesti suutma end ise majandada.


Seetõttu on Eestil algavatel Euroopa Liidu eelarvekõnelustel kolm suuremat eesmärki:

  1. Rail Balticu rajamine ning elektrisüsteemide ühildamine Euroopaga;
  2. põllumajanduse otsetoetuste taseme ühtlustamine ehk õiglasemad konkurentsitingimused meie põllumajandustootjatele;
  3. vältida ühtekuuluvuspoliitika toetuste järsku vähenemist.

Mul on hea meel, et ühendustel on Euroopa Komisjoni ettepanekus selge koht. Rail Baltic võimaldab tulevikus kaupade sujuvamat liikumist Skandinaavia põhjaosast Vahemere maadeni ja Põhjamereni. Samuti seob see Balti riigid Rotterdami ja Põhja-Saksamaa sadamatega.


Euroopa piirkondi ühendavate taristuprojektide kõrval on Eestile olulised ka uued, digitaalsed ühendused ja teenused nagu 5G ülikiire internetiühendus, superarvutid, digitaalne identiteet, e-arvete süsteem jms. Euroopa Komisjoni ettepanekus on välja pakutud märgatav lisaraha teadusele ja innovatsioonile.


Eesti põllumajanduse toetamine Euroopa Liidu eelarvest on aastate jooksul kasvanud enam kui 2,5 korda. Kui 2004. aastal eraldati Eesti põllumajandusele 83 miljonit eurot, siis 2016. aastal 220 miljonit eurot. Siiski on otsetoetused Balti riikides endiselt Euroopa Liidu ühed madalaimad. Näiteks kui aastal 2020 on prognoosi kohaselt Euroopa Liidu keskmine otsetoetuste tase hektari kohta 242 eurot, siis Eestis vaid 177 eurot.


Eesti on hea näide, kuidas Euroopa Liitu kuulumine on märkimisväärselt toetanud riigi arengut. Eesti on alates Euroopa Liiduga ühinemisest olnud suurimaid kasusaajaid Euroopa Liidu ühisest eelarvest. Oleme üks kiireima kasvuga Euroopa Liidu piirkondi. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta ostujõudu arvestades on kasvanud 54 protsendilt Euroopa Liidu keskmisest 2004. aastal 75 protsendile 2017. aastal.


Kiire areng tähendab, et eurotoetuste maht Eestile ei jää edaspidi senisele tasemele. Siiski, ka järgmisel eelarveperioodil saab Eesti jätkuvalt kordades rohkem tagasi, kui Euroopa Liidu eelarvesse sisse maksab. Samas pole alust eeldada, et teiste Euroopa Liidu riikide maksumaksjad peavadki jääma meile raha andma. Mõistame tänu enda kiirele arengule, et ühisest eelarvest peavad rohkem tuge saama meist vaesemad piirkonnad ning rahastust vajavad ränne, piirid ja kaitsekoostöö.


Eesti huvides on, et Euroopa Liidu eelarve ei väheneks pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust rohkem kui otseselt Suurbritannia osalusega seotud mahu võrra. Mida suurem on Euroopa Liidu eelarve, seda suurem on meie võimalus saada rahastust Eesti eesmärkide elluviimiseks. Selleks oleme valmis suurendama ka oma panust Euroopa Liidu ühisesse rahakotti.


Täna esitas Euroopa Komisjon oma nägemuse Euroopa Liidu 2021-2027 eelarvekava mahust ja prioriteetidest. Mai lõpus, juuni alguses järgnevad erinevate toetusfondide mahu ja uute tingimuste ettepanekud. See, milleks ja mis tingimustel Euroopa Liidu ühisest rahakotist raha kasutama hakatakse, selgub pärast keerukaid läbirääkimisi nii liikmesriikide kui ka Euroopa Parlamendiga. Euroopa Komisjoni tänane ettepanek muutub kindlasti selle aja jooksul mõnevõrra.


Seega selgub loodetavasti järgmisel aastal, kui suur on järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil Eestile eraldatava raha hulk ning millistest fondidest Eesti ettevõtjad, teadlased, mittetulundusühingud ja riigiasutused tuge taotleda saavad.“