Sa oled siin

Eelarve pöörab eritähelepanu toetamist ja järeleaitamist vajavatele valdkondadele

25. september 2019 - 15:11

Stenbocki maja, 25. september 2019 – Peaminister Jüri Ratas andis riigikogule üle 2020. aasta riigieelarve eelnõu, mis pöörab tähelepanu kõige enam toetamist ja järeleaitamist vajavatele valdkondadele.

Peaminister tõi kõnes välja, et järgmise aasta eelarve kulutuste maht on ligi 11,6 ja tulude maht prognoositavalt 11,8 miljardit eurot – sellega jätkab Eesti konservatiivse eelarvepoliitikaga, mis võtab arvesse majanduse olukorda ja tulevikuväljavaateid.

„Riigieelarve ei ole finantsdokument iseeneses. See peab teenima Eesti rahvast ja riiki parimal võimalikul viisil,“ märkis peaminister oma kõnes. „Eelarvepoliitika eesmärk on jätkuva tugeva arengu tagamine ning sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine, mistõttu pöörame oma eelarves selget tähelepanu enim toetamist ja järeleaitamist vajavatele valdkondadele.“

„Majandusel läheb hästi. Selle aasta esimese kvartali viieprotsendine ja teise kvartali 3,6-protsendine majanduskasv on väga tubli tulemus. Samas oleme väike ja avatud, mistõttu mõjutab meid naabrite käekäik,“ sõnas peaminister. „Majanduses ja ka elus laiemalt sünnivad uued ja olulised võimalused tihtipeale väljakutsete lahendamise käigus. Seepärast peame järgmisel aastal pingutama, et olla oma tegevuses paindlikumad, targemad ja tõhusamad.“

Ratas rõhutas, et väga oluline on tagada eakatele väärikas vanaduspõlv. „Meie vanemaealistest elas 2017. aasta seisuga suhtelises vaesuses 47,5 protsenti. Pensionide baasosa tõstmine mängib sellega võitlemisel väga olulist rolli. Seepärast on mul hea meel, et aprillist tõuseb keskmine vanaduspension 45 euro võrra. Tegemist on viimase 12 aasta suurima pensionitõusuga, mis annab eakatele aastas keskmiselt 540 lisaeurot ja puudutab ligi 330 000 Eestimaa inimest,“ lausus ta.

Valitsus pidas peaministri sõnul väga oluliseks pöörata tähelepanu ka inimestele, kelle najal riik püsib. „Seepärast otsustasime eraldada lisaraha palgafondide suurendamiseks õpetajatele, riigipalgalistele sotsiaaltöötajatele, kultuuritöötajatele ning panustada ka siseturvalisuse valdkonda,“ rääkis ta.

Peaminister tõi esile, et lisaks kasvab haigekassa eelarve järgmisel aastal ligikaudu 140 miljoni euro võrra. „Kokku on tervishoiule kavandatud ligi 1,68 miljardit eurot. Riigi tuleviku seisukohast on olulised ka meie kaitsekulutused, mis on järgmisel aastal ligikaudu 615 miljonit eurot. Teaduse- ja arendustegevuse rahastamine kasvab võrreldes tänavuse aastaga peaaegu 16 miljonit eurot, millest on uurimistoetustele ja teaduse baasfinantseerimisele kokku 5,3 miljonit,“ ütles Ratas.

Tulevikuvaates märkis peaminister, et valitsus võtab järgmise aasta eelarveprotsessis ette riigieelarve revisjoni. „Seda mitte kokkuhoiuks, vaid asjade paremaks ajamiseks,“ rõhutas Ratas. „Revisjon peab meile andma tervikliku pildi riigi tegevustest ja teenustest. Samuti näitama, kas meie kulutused on alati kõige õigemad ning teenivad meie rahvast ja riiki parimal viisil.“