Sa oled siin

Riigi teaduspreemiate, F. J. Wiedemanni keeleauhinna ning spordi- ja kultuuripreemiate laureaadid 2019

Riiklikud teaduspreemiad määratakse igal aastal silmapaistvate tulemuste eest teadus- ja arendustöös. Riiklikud kultuuripreemiad määratakse väljapaistvate loominguliste saavutuste eest kultuuri alal. F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Riiklikke spordipreemiaid määratakse väljapaistvate sportlike saavutuste eest. Riiklikud preemiad ja keeleauhind antakse üle Eesti Vabariigi aastapäevaks.

Teaduspreemia laureaadid

 

Anne Luik

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur ja emeriitprofessor

Anne Luik on rahvusvaheliselt väljapaistev teadlane kahjurputukate vallas ning viimastel aastakümnetel mahepõllunduse valdkonnas. Ta on loonud ohutu toidutootmise uurimis- ja õppetegevuse alused Eestis (mis on kaasaegse globaliseerunud ja kemiseerunud majanduse üks võtmeküsimusi). Ta on hinnatud õppejõud, kes on arendanud välja kogu praeguse taimekaitsealase õppetöö Eesti Maaülikoolis; koostanud õppematerjale ja õpikuid. Anne Luik juhtis 2008–2012 teadusprorektorina edukalt kogu Eesti Maaülikooli teadust. Ta on hulga rahvusvaheliste tuumikrühmade liige ja viljakas teaduse populariseerija. Tänavu saab Luik ka Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgi mahepõllumajanduse edendamise eest.

 

Peeter Saari

Akadeemik, Tartu Ülikooli füüsika instituudi laborijuhataja ja laineoptika professor

Oma esimese avastuseni jõudis ta juba verinoore teadlasena pool sajandit tagasi ning sellest peale on ta olnud pidevalt aktiivne ja viljakas oma erialal. Kaasaegne füüsikamaailm tunneb Peeter Saarit laialivalgumatute valgusimpulsside uurimissuuna rajajana. Tohutu töö teadusorganisatsioonilises tegevuses (sisuliselt pani tema aluse teadusgrantide jagamisele Eestis), alati korrektne lähenemine, terav pilk ja sulg on viinud Peeter Saari Eesti kõigi aegade väärikamate teadlaste sekka. Ta on ka Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärgi kavaler. 

 

Mart Ustav

Akadeemik, Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi biomeditsiinitehnoloogia professor

Akadeemik Mart Ustav pälvis avastuspreemia teadus-arendustöö „DNA onkoviiruste paljunemise molekulaarsete mehhanismide uurimisest bioloogiliste ravimite arendus- ja tootmistehnoloogiate väljatöötamiseni“ eest. Mart Ustav on väärindanud DNA-viiruste alusteaduslike molekulaarbioloogiliste uurimuste tulemused kogu ühiskonna jaoks olulisteks praktilisteks rakendusteks (näiteks üht tüüpi AIDSi vaktsiini loomiseks). Ta on innovaatiliselt rakendanud oma avastusi viiruse genoomi paljunemise ja valkude tootmise protsessi kohta, et luua täiesti uudne tehnoloogia diagnostiliste ja terapeutiliste valkude suuremahuliseks tootmiseks. Seda litsenseerivad praegu pea kõik maailma juhtivad ravimifirmad. ustav on ka Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärgi kavaler. 

 

Aastapreemiad

 

Arvet Pedas

Tartu Ülikooli matemaatika ja statistikainstituudi diferentsiaal- ja integraalvõrrandite professor
Täppisteaduste alal tööde tsükli “Efektiivsed lahendusmeetodid murruliste tuletistega diferentsiaalvõrrandite ja singulaarsustega integraalvõrrandite jaoks” eest

Tõnu Esko, Reedik Mägi, Krista Fischer, Lili Milani

Tartu Ülikooli genoomika instituut
Keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli “Geneetika ja genoomika alased alusuuringud personaalmeditsiini rakendamiseks Eestis” eest

Irina Hussainova

Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor
Tehnikateaduste alal tööde tsükli “Nanokiudude võrgustik baasina multifunktsionaalsete hübriidmaterjalide tööstuslikes rakendustes” eest

Allen Kaasik

Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi farmakoloogia osakonna juhataja, molekulaarse toksikoloogia professor, farmakoloogia vanemteadur
Arstiteaduse alal teadus-arendustöö “Mitokondrite roll närvisüsteemi haiguste korral” eest

Urmas Saarma

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi terioloogia õppetooli juhataja, juhtivteadur
Geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli “Eluohtlike zoonootiliste patogeenide ja neid levitavate kiskjaliste kompleksuuringud Eestis ja globaalselt” eest

Marika Mänd

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimetervise õppetooli juht, professor
Põllumajandusteaduste alal teadustöö “Täppistaimekaitse innovaatiliste tehnoloogiate arendamine kahjurite ja kasurite käitumis- ja füsioloogiliste uuringute kaudu” eest

Allan Puur

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi juhtivteadur, professor
Sotsiaalteaduste alal tööde tsükli “Eesti rahvastiku areng maakeskses ja võrdlevas vaates” eest

Rein Raud

Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi Aasia uuringute professor
Humanitaarteaduste alal uurimistöö “Kultuuriteoreetilised uurimused“ eest

 

 

 

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaat

 

Krista Kerge

Tallinna Ülikooli rakenduskeeleteaduse professor

Professor Krista Kerge on tegelenud nii eesti sõnamoodustuse kui tekstiuurimisega. Ta on kirjutanud tekstilingvistika üldisemaid probleeme käsitlevaid artikleid ning tegelenud ka tekstimaailma eri nurkadesse jääva materjaliga ning loonud ka hulgaliselt õppevara. Krista Kerge on töötanud Tallinna Ülikoolis aastast 1987 vanemõpetaja, lektori, assistendi, dotsendi ja 2009. aastast professorina. Alates 2005. aastast on Krista Kerge Emakeeleõpetuse Infokeskuse juht.
Teadlase ja õppejõu tööga on tihedalt seotud Krista Kerge töö keelekorraldajana. Alatest 1980. aastast on Krista Kerge vabariikliku õigekeelsuskomisjoni, hiljem Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige. Lisaks on Krista Kerge rohkem kui kümne erialanõukogu, toimetuskolleegiumi, erialaorganisatsiooni ja juhtkomitee liige. Krista Kerge on Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler. 

 

 

Kutluuripreemia laureaadid

 

Leelo Tungal

Kirjanik, luuletaja, prosaist, libretist ja tõlkija

Kirjanik ja luuletaja Leelo Tungal on esitaja kirjastus Tänapäeva tõdemusel peaaegu 50 aastat kuulunud Eesti armastatumate lastekirjanike, luuletajate ning laulusõnade autorite hulka. Tema teoseid on lugenud mitmed põlvkonnad ning tema luuletuste viisistusi on esitatud paljudel laulupidudel. Tunglalt on ilmunud ligi 90 raamatut lastele ja noortele ning ta kirjutab tänini mitmes žanris. 2015. aastal pälvis Leelo Tungal ka Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna ning ta on ka Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler.

 
Viivi LUik

Viivi Luik

Kirjanik ja luuletaja

Kirjaniku Viivi Luige kultuuri elutööpreemiale esitajad (Kirjanike Liit, Tallinna Ülikool ning Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus) toovad välja, et tegemist on ühe olulisema ja silmapaistvama Eesti kirjanikuga, kes lisaks oma jääva väärtusega proosa- ja luuleloomingule panustab ka Eesti ühiskonna võtmeprobleemide lahendamisse olles parim näide sotsiaalselt aktiivsest intellektuaalist. Märgitakse, et Luige teostes on igaviku mõõdet, tõusmist ajast ja ruumist kõrgemale, maailma seostevõrgustiku teravat nägemist ja väga suure kirjaniku hingust. Samuti toovad esitajad välja, et Viivi Luige looming on mõjustanud kogu eesti kultuuri ning tema uute teoste ilmumine on tihtilugu kujunenud sündmuseks. Viivi Luik on pälvinud ka riikliku kultuuri aastapreemia 1992. aastal ning ta on Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärgi kavaler. 

 
Fred Jüssi

Fred Jüssi

Zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija

Fred Jüssi on innustanud Eesti inimesi mõistma ja hindama oma loodusväärtusi ja elukeskkonda. Ta on osanud näidata meie tugevust, tema sugestiivne laad on paelunud nii kuulajaid kui ka lugejaid. Eestis on väga palju inimesi, kes võivad öelda, et nende vaimuelu üheks suuremaks mõjutajaks on olnud Fred Jüssi – mees looduse ja kultuuri ristteelt. Fred Jüssi on Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgi ja Riigivapi III klassi teenetemärgi kavaler.

 

Aastapreemiad

 

Kristjan Suits

Teatrikunstnik ning kujundaja
Lava-, kostüümi-, valgus- ja videokujunduste ning näituse- ja kontserdikujunduste eest

Greta Koppel

Kuraator ja õppejõud
Näituse „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“ ning sellesisulise raamatu eest

Juhan Rohtla, Koit Ojaliiv, Joel Kopli ja Eik Hermann

Kuu OÜ arhitektuuribüroo
Eesti Kunstiakadeemia uue hoone arhitektuurse lahenduse eest

Olga Privis

Koreograaf
Silmapaistva loomingulise tegevuse eest eelmise aasta jooksul

Marko Mäetamm

Kunstnik
Silmapaistva loomingulise tegevuse eest eelmise aasta jooksul

 

 

 

Spordipreemia laureaadid

 

Toomas Merila

Toomas Merila

Kergejõustikutreener

Toomas Merila on olnud üle 20 aasta Eesti noortekoondise vanemtreener ja täiskasvanute koondise heitetreener, kelle käe all on treeninud maailmameister ning palju teisi edukaid Eesti sportlasi. Paarkümmend aastat on ta olnud tegev kergejõustikuföderatsiooni treenerite nõukogus olles hiljem ka selle esimees. Aastast 1967 on Merila järjepidevalt töötanud endise Tallinna Spordiinternaatkooli, praeguse Eesti Spordigümnaasiumi treener-õpetajana ja aastast 2004 Audentese Spordiklubi treenerina. Ta on olnud parim kergejõustikutreener aastatel 2000 ja 2003 ning talle on omistatud Euroopa Kergejõustikuliidu (EAA) treeneritöö auhind ning Eesti Punase Risti IV klassi teenemärk.

 

 

Toomas Tõnise

Sporditegelane ja spordijuht

Toomas Tõnise panus on tugev nüüdisaegse Eesti spordisüsteemi väljaarendamisel ja juhtimisel. Tema eestvedamisel muudeti nõukogudeaegne keskjuhtimisega spordisüsteem vabatahtlikkusel põhinevaks demokraatlikuks spordimudeliks ning arendati välja spordialakeskne juhtimine. Tõnise tegeles Eesti Spordi Keskliidu ja Eesti Olümpiakomitee järjepidevuse ning õiguste taastamisega rahvusvahelises spordiliikumises. Ta on olnud eestvedaja treenerite kutsesüsteemi arendamisel ja kvalifikatsiooni tõstmise korraldamisel. Samuti on tal olnud juhtiv roll Eesti spordistatistika kogumisel ja spordi riikliku andmekogu, Eesti spordiregistri väljatöötamisel. Toomas Tõnisele on omistatud Valgetähe V klassi teenetemärk, Harju maakonna teenetemärk, Harjumaa aukodaniku tiitel ning Eesti Olümpiakomitee teenetemärk.

 

Aastapreemiad

 

Kelly Sildaru

Vigursuusataja
Võitis kaks kuldmedalit juunioride vigursuusatamise maailmameistrivõistlustel pargisõidus ja rennisõidus ning valiti Eesti aasta parimaks noorsportlaseks

Magnus Kirt

Odaviskaja
Võitis pronksmedali kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel ja valiti Eesti aasta parimaks meessportlaseks

Konstantin Gorodilov ja Dominika Bergmannova

Võistlustantsijad
Võitsid kuldmedalid tantsuspordi Euroopa ja maailmameistrivõistlustel 10 tantsus

Gheorghe Cretu

Eesti võrkpalli meeskonna peatreener
Eesti võrkpalli koondmeeskonna Euroopa Kuldliiga võitmiseks ettevalmistamise ja Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile pääsu tagamise eest

Marko Albert

Triatlonist
Pronksmedali võitmise eest triatloni pika distantsi maailmameistrivõistlustel

Aivar Pohlak

Jalgpalli arendaja
Ajaloolise jalgpallivõistluse UEFA Superkarika korraldamise eest Tallinnas

 

 

Kõik fotod riiklike preemiate üleandmiselt on leiatavad siit (fotograaf Annika Haas) - https://www.dropbox.com/sh/hc12u3azqvwgzo1/AAB_1slj3y3cc6rPTcbh5GFLa?dl=0

Viimati uuendatud: 25. veebruar 2019