Sa oled siin

Riigireform

Valitsuse eesmärk on läbi viia riigireform ja haldusreform.

Riigireformi eesmärkideks on: kvaliteetsemate teenuste pakkumine inimestele, maapiirkondade konkurentsivõime kasv, valitsemise mahu vähenemine  avalikus sektoris (dubleerivate tegevuste vähendamine, valitsussektori töökohtade arvu vähenemine kooskõlas tööealise elanikkonna kahanemisega ning põhiseaduslike institutsioonide ja valitsusasutuste omavaheline koostöö tihenemine) ja avaliku sektori tegevuste strateegilise planeerimise, juhtimise ning seire  tugevdamise ja eelarvete läbipaistvuse suurendamine.

Haldusreformi eesmärk on omavalitsused, kes suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid täita. Haldusreformi läbiviimiseks võtame 1. juuliks 2016 vastu vajalikud seadusemuudatused, mis muuhulgas sätestavad reformi läbiviimise lõpptähtaja.

  • Täidetud: valitsusliidu tegevuskava punkt on täielikult ellu viidud ning punkti täitmiseks pole vaja enam lisategevusi planeerida ega ellu viia.
  • Täitmisel: valitsusliidu tegevuskava punkti täitmiseks vajalikud tegevused on ettevalmistamisel, nende täitmist on alustatud või on punkt osaliselt ellu viidud või on tegemist kas täielikult või osaliselt pideva tegevusega.
 

Üldised põhimõtted

  • Lähtume põhimõttest, et valitsussektori töökohtade arv väheneb kooskõlas tööealise elanikkonna kahanemisega. Vähendame dubleerimist ministeeriumite ja riigiametite vahel, ülereguleerimist ja bürokraatiat avalikus sektoris, eesmärgiga vähendada ametikohtade ja ametiasutuste arvu. Vähendame riigi ja Euroopa Liidu toetusi administreerivate ning vastavat poliitikat rakendavate asutuste dubleerimist ja suurendame nende omavahelist sünergiat. Soodustame ametnikkonna roteerumist ametkondade vahel.
  • Jätkata riigihaldusministri alustatud tegevustega: teha põhjalik riigiaudit ja korrastada riigihaldust, et tagada avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ning kulude kokkuhoid.
  • Hoidume ülereguleerimisest ja seaduste ületootmisest. Uue normatiivakti väljatöötamise tingimuseks on ultima ratio põhimõte ehk selle vajalikkuse veenev põhjendamine ja rakenduspraktika analüüs. Toetame selge ja lihtsa õigus- ja ametikeele kasutamist. Käivitame laiapõhjalise parlamentaarse protsessi eesmärgiga kujundada bürokraatia vähendamisele suunatud õiguskultuuri.
  • Edendame horisontaalset koostööd ministeeriumite vahel, suurendades peaministri rolli koostööprobleemide lahendamisel. Vaatame üle valitsuse ja valitsusasutuste moodustamise ning toimimise (halduskorralduse) reeglid, et need oleksid efektiivsemad ja paindlikumad ning võimaldaksid järgida konkreetse valimisperioodi poliitilisi prioriteete.
  • Määratleme ministri kui valdkonna poliitilise juhi staatuse ja pädevuse. Ministrid on eelkõige ühtse valitsuse liikmed, kes kooskõlastatult suunavad ministeeriumite tegevust ja teostavad poliitilist järelevalvet. Ministeeriumi administratiivtööd juhib kantsler, kellele minister annab poliitilisi suuniseid.
  • Toetame autonoomselt toimivate ja keskvalitsusega nõrgalt seotud avaliku võimu asutuste (sihtasutuste, inspektsioonide, ametite, agentuuride jmt) väljaviimist pealinnast. Peame seda regionaalse arengu oluliseks teguriks.
  • Seada sihiks tuua igasse maakonda vähemalt üks riigiasutus. Selleks peavad ministeeriumid tegema oma haldusala analüüsi, mis järel valitsuse.
  • Luua võimalused 3000 keskvalitsuse töötaja kaugtööks. Antud punkti tuleks vaadata koos eelmise punktiga (ministeeriumid esitavad oma haldusala ettepanekud valitsusele).
  • Eesmärgiga suurendada riigi majandamise efektiivsust jätkame struktuurseid reforme konsolideerides tugiteenused (raamatupidamine, personaliarvestus, hanked, kinnisvara) ja võimalusel avalike teenuste pakkumise. Tagame juhtimise kaudu kliendi huvide tasakaalustatud esindatuse.
  • Toetame riigiasutuste ja riigi asutatud sihtasutuste kasutuses olevate sõiduautode ühishankeid eesmärgiga hoida kokku maksumaksja raha (hangete konsolideerimine viiakse Riigi Tugiteenuste Keskusse).
  • Suurendame riigieelarve läbipaistvust, sh toetame järk-järgulist üleminekut tegevuspõhisele eelarvestamisele, ning tõhustame sisulist aruandlust tegevusprogrammide täitmise üle.
  • Tugevdame Riigikogu strateegilist planeerimist ja seirevõimekust kaasates strateegilistes küsimustes rohkem nii Arengufondi kui Teaduste Akadeemiat.
 

Ümberkorraldused ministeeriumite vastutusvaldkondades

  • Huvide konflikti vältimiseks ja järelevalve tõhustamiseks viime Konkurentsiameti Majandus- ja Taristuministeeriumi haldusalast Justiitsministeeriumi haldusalasse. Viime Siseministeeriumi regionaalvaldkonna ja Rahandusministeeriumi halduspoliitika ja kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise riigihalduse ministri vastutusvaldkonda.
  • Kujundame Põllumajandusministeeriumi ümber Maaeluministeeriumiks ja  analüüsime maapõue ressursside haldamise viimist Keskkonnaministeeriumist Majandus- ja taristuministeeriumi, kalandusvaldkonna Keskkonnaministeeriumist Maaeluministeeriumi ja planeerimisvaldkonna Siseministeeriumist Keskkonnaministeeriumi haldusalasse.
 

Riigile kuuluvate äriühingute omanikupoliitika ja riigihangete korraldamine

  • Töötame välja riigiettevõtete omanikupoliitika, mille käigus vaatame üle riigiettevõtete äriplaanid ja senise investeerimistegevuse ning riigiettevõtete juhtide palgapoliitika. Riigiettevõtete omanikupoliitika raames kaalume, milliste ettevõtete omamine on riigile pikas plaanis julgeoleku eesmärkidel või majanduslikult põhjendatud. Seame riigi omandisse jäävatele ettevõtetele selged omanikuootused. Riigiettevõtete juhatuse liikmed valime konkursiga ning nimetame nõukogu liikmed, jälgides hoolikalt sõltumatuse ja professionaalsuse kriteeriumide täitmist. Kaalume riigi äriühingute osaluste koondamist ühe valitsemisüksuse alla.
  • Ajakohastame riigihangete korraldamist ja edendame e-hankeid eesmärgiga võimaldada hankijal arvestada pakkuja valikul paremini pakkumiste kvaliteeti. Näitame avaliku sektori hangetega eeskuju kaasaegse majanduskeskkonna kujundamisel.
 

E-riigi arendamine

  • Peame prioriteediks teenuste digitaliseerimist ja uute e-teenuste arendamist.
  • E-teenuste arendamisel pöörame suuremat tähelepanu kasutajasõbralikkuse tõstmisele, sh suurendame e-riigi teenuste kättesaadavust erivajadustega inimestele ja võõrkeeltes.
  • Rakendame e-residentsuse programmi eesmärgiga tuua Eestisse uusi investeeringuid, töökohti, rahvusvahelist äritegevust ning sellega kaasnevat maksutulu. Arendame järjepidevalt e-kodanike tarbeks mõeldud teenuseid.
  • Viime riigi pakutavad e-teenused ühtsele kvaliteedistandardile ja konsolideerime avalikud e-teenuste kanalid (sh arendame kodanikuportaali www.eesti.ee toimima kogu e-riigi väravana).
  • Arendame edasi e-tervise lahendusi, mis võimaldavad personaalsemat ja seeläbi tõhusamat terviseedendust, haiguste ennetust ning ravi.
  • Edendame ja toetame digiallkirja kasutuselevõttu kogu Euroopa Liidus ning piiriüleste e-teenuste arengut, eriti Läänemere regioonis (sh koostame Soomega ühiste e-teenuste arendamiseks teekaardi).
  • Toetame võitlust küberkuritegevuse vastu, tervikliku küberjulgeoleku seiresüsteemi juurutamist ja valdkonnasisest innovatsiooni riigipoolse targa tellimusega.
  • Andmete laialdase ristkasutuse taustal peame oluliseks kaitsta inimeste privaatsust, et igal ajahetkel oleks isikul võimalik näha, kes ja milleks tema kohta riigi käes olevaid andmeid kasutab.
  • Korrastame ja tugevdame koordinatsiooni riigi IKT-juhtimisel.
  • Toetame isikutuvastuse tulevikumeetodite väljatöötamist ja praeguste meetodite (näiteks mobiili-ID ja biomeetria) edasiarendamist.
 

E-demokraatia ja kaasamise edasiarendamine ning digitaalse lõhe tekke vältimine

  • Arendame e-hääletamise keskkonda ja edendame kaasatud valitsemise põhimõttest lähtuvaid poliitikas osalemise võimalusi.
  • Laiendame infotehnoloogia võimalusi tutvustavat ja kasutusoskusi arendavat täiendõpet ja tugiteenuseid, et ka suurem osa vanemaealistest saaks e-teenuste kasutajateks ning mittekasutajad osa e-teenuste võimalustest.
  • Juurutame tänapäevaseid tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad nii riigi kui ka kohalikul tasandil kaasa läbipaistvale juhtimisele ja valitsemisele.
  • Soodustame riigi ja kohalike omavalitsuste ühiste IT-platvormide kasutamist.
 

Parlamentaarse demokraatia tugevdamine

  • Taotleme Riigikogu töö suuremat avatust, teaduspõhiste parlamentaarsete raportite ja mõjuanalüüside enamat kasutamist. Paneme suuremat rõhku täitevvõimu tegevuse parlamentaarsele järelevalvele, selleks tugevdame Riigikogu, selle komisjonide ja ametnikkonna võimekust.
  • Peame oluliseks koostöös sihtgruppide ning kodanikeühendustega senisest paremini korraldatud kaasamist eriti Riigikogu komisjonide tasemel, samuti Riigikogu uurimis– ja probleemkomisjonides avalike kuulamiste osakaalu suurendamist. Taotleme võimalikult laia konsensust Riigikogu töökorraldust puudutavates küsimustes.
  • Ühtlustame valimisseadused ning analüüsime poliitilise konkurentsi elavdamise võimalusi (sh reklaamikulude ülempiir, kautsjoni maksmine, üleriigilise nimekirja institutsioon ja valimisringkondade proportsioonid). Taotleme muudatuste sisseviimisel konsensust.
  • Täpsustame poliitilise reklaami määratlust. Seame sisse toimivad piirangud kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste reklaamikampaaniate korraldamisele varjatud valimiskampaania tegemise eesmärgil.
  • Analüüsime võimalusi valimisreklaami mahu piiramiseks meediumite lõikes.
  • Tühistame piirangu, mille kohaselt Riigikogu liikmel ei ole õigust osaleda samaaegselt volikogu liikmena kohaliku omavalitsuse töös (välistame ametikohtadel topelttasu saamise).
  • Kaalume võimalusi laiendada rahvahääletuste kasutamist.
  • Teeme ettepaneku täiendada Vabariigi Presidendi valimise korda, et anda avalikkusele ja kandidaatidele hääletusvoorude vahel rohkem aega demokraatlikus debatis kaasa rääkida.
  • Peame õigeks aktiivse kodanikkonna laiendamiseks ja noorte suuremaks osaluseks avalikus elus aktiivse valimisõiguse laiendamist kohalikel valimistel 16-aastastele.
 

Haldusreformi põhimõtted

  • Viime haldusreformi poliitilise koordineerimise peaministri juhtimise alla.
  • Haldusreformi läbiviimiseks viime läbi omavalitsuste vastavuse hindamise sätestatud objektiivsete ja üheselt tõlgendatavate kriteeriumide põhjal Kriteeriumitele mittevastavad omavalitsused peavad ühinema seaduses toodud tähtajaks. Kui ühinemine ei ole läbi viidud ühe aasta jooksul pärast hindamist, viib ühendamise läbi Vabariigi Valitsus.
  • Sõnastada 1. novembriks objektiivselt mõõdetavad kriteeriumid omavalitsuse miinimumsuuruseks lähtudes omavalitsuste ülesannete täitmiseks vajalikust võimekusest. Pidada võimalikuks erandite tegemist seal, kus see geograafiliselt või demograafiliselt põhjendatud.
  • Sätestame seaduse tasandil omavalitsustele ülesanded ja reguleerime omavalitsuste ühisasutuste tegevuse, et omavalitsused saaksid tagada teenuste osutamise ühtlaselt kõikjal Eestis. Kriteeriumidele vastavatele omavalitsustele võimaldame lisaks omavalitsuslikele ülesannetele osutada ka riigi poolt rahastatud riiklikke ülesandeid. Haldusreformi käigus töötame välja kohalike omavalitsuste uue rahastamismudeli.
  • Vaadata haldusreformi käigus läbi tasandusfondi jaotamise valem ning vähendada valemi töökohtade loomist ja maksutulude kasvatamist demotiveerivat mõju (nt. viitaega pikendades).
  • Pidada vajalikuks tasandusfondi kogumahu suurendamist.
  • Analüüsida võimalusi KOVde fiskaalautonoomia suurendamiseks läbi
  • Piirkondlike ja kogukondlike eripärade ning avalike teenuste kättesaadavuse tagamiseks ühinevates omavalitsustes laiendame seaduses osavaldade (linnaosade) õigusi. Sätestame seaduses osavaldade, linnaosade ja omavalitsuse siseste linnade moodustamise, staatuse, ülesannete määramise, rahastamise, eelarvestamise ja demokraatliku juhtimise  põhimõtted ning määratleme selgelt vallasisese linna staatusega seotud küsimused.
  • Seadustega tuleb sätestada külavanemate õigused ja kohustused.
  • Kõik sammud kavandatakse nii, et reformi raames toimuv omavalitsuste vabatahtlik ühinemisprotsess on võimalik läbi viia 2017. aasta kohalikeks valimisteks.
  • Toetame kriteeriumide täitmiseks vabatahtlikult ühinevaid omavalitsusi senisest kaks korda rohkem.
  • Kahekordse liitumistoetuse maksmisel lähtuda eesmärgist, et liitumise tulemusel moodustuv omavalitsus vastab kokkulepitud kriteeriumitele.
  • Kaasajastame  riikliku järelevalve omavalitsuste üle. Anname maavalitsuste olemuslikult omavalitsuslikud ülesanded võimalusel üle kriteeriumidele vastavatele omavalitsustele.
  • Ajakohastame pealinna regiooni halduse.
  • Kohaliku demokraatia tugevdamiseks sätestada seaduses linnaosade õigused ja analüüsime pealinna seaduse otstarbekust.
  • Ühtlustame riigi tasemel harukondliku ja regionaalse juhtimise ning territoriaalplaneerimise.

 

 

Avaliku sektori palgapoliitika

  • Tõstame avaliku sektori palku kooskõlas üldise tootlikkuse tõusuga ühiskonnas. Jätkame kultuuri, -haridus- ja sotsiaaltöötajate ning sisejulgeoleku valdkondade – politsei,- pääste-, vangla-, maksu- ja tolliametnike - töötasude kiiremas tempos tõstmist.

 

Viimati uuendatud: 30. juuni 2016