Sa oled siin

Riigi teaduspreemiate, F. J. Wiedemanni keeleauhinna ning spordi- ja kultuuripreemiate laureaadid 2018

Riiklikud teaduspreemiad määratakse igal aastal silmapaistvate tulemuste eest teadus- ja arendustöös. Riiklikud kultuuripreemiad, seal hulgas Wiedemanni keeleauhind määratakse väljapaistvate loominguliste saavutuste eest kultuuri alal. Riiklikke spordipreemiaid määratakse väljapaistvate sportlike saavutuste eest. Riiklikud preemiad ja keeleauhind antakse üle Eesti Vabariigi aastapäevaks.

Teaduspreemia laureaadid

 

Mall Hiiemäe

Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur

Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Mall Hiiemäe on eesti silmapaistvamaid rahvaluuleteadlasi, kes on üle poole sajandi tegelenud eesti rahvaluule kogumise ja uurimisega. 1960. aastatel uuendas ta oluliselt eesti folkloristikat, selgitades oma teadustöödes, kuidas rahvajutud tekivad ja levivad elavas jutustamistraditsioonis. 1990. aastatel aitasid tema tööd omaks võtta arusaama, et folkloor ei ole hääbuva talurahvakultuuri jäänuk, vaid osa elavast kultuuriprotsessist, mis hõlmab ka linnakeskkonda ja internetimaailma. Mall Hiiemäe suurtöö on 8-köiteline „Eesti rahvakalender“.

 

Agu Laisk

Akadeemik, Tartu Ülikooli emeriitprofessor

Akadeemik ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Agu Laisk on väljapaistev taimede fotosünteesi uurija, kelle teadustööd on läbi aastate saatnud küsimus “Mis määrab fotosünteesi kiiruse”. Sellele vastamiseks on Agu Laisa juhtimisel konstrueeritud maailma kõige kiirem fotosünteesi mõõtmissüsteem, koostatud kõige keerulisem fotosünteesimudel ja saadud hulgaliselt fotosünteesiprotsessi valgustavaid teadustulemusi, mille kohta võib öelda “maailmas esimene”.

 

Ahto Buldas

Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi professor

Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi professor Ahto Buldas pälvis väljapaistva avastuse preemia teadus- ja arendustöö „E-ühiskonna alustehnoloogiad“ eest. Tänu Ahto Buldase tööle elame suhteliselt turvalises e-riigis. Tema töö ründekindlate e-teenuste ja ajatemplisüsteemide loomisel on pannud aluse Eesti e-riigi tehnoloogiatele ning kahe rahvusvahelistelt eduka Eesti ettevõtte, Cybernetica AS ja Guardtime AS toodetele ja teenustele. Ahto Buldase loodud tehnoloogia on sisse ehitatud igasse edukasse infosüsteemi ja paljud selle rakendused alles hakkavad ühiskonda muutma.

 

Teadustöö preemiad

 

Ülle Kotta

Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi juhtivteadur
Täppisteaduste alal tööde tsükli "Algebralised meetodid matemaatilises juhtimisteoorias“ eest

Tanel Tenson (kollektiivi juht), Vasili Hauryliuk, Arvi Jõers, Niilo Kaldalu, Karin Kogermann, Ülo Maiväli, Marta Putrinš

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi uurimisgrupp
Keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Antibiootikumide toime ja resistentsuse mehhanismid“ eest

Jarek Kurnitski

Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor ja professor
Tehnikateaduste alal tööde tsükli „Liginullenergiahoonete süsteemipiirid ja tehnilised lahendused“ eest

Joel Starkopf ja Annika Reintam Blaser

Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi juhataja, professor ja Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi anestesioloogia ja intensiivravi teadur, Luzerni kantoni haigla ülemarst
Arstiteaduse alal teadus-arendustöö „Kõhuõõnesisese rõhu tõus ja seedetrakti puudulikkus intensiivravi haigetel“ eest

Ülo Niinemets

Akadeemik ja Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor, õppetooli juht
Geo-ja bioteaduste alal tööde tsükli „Taimede fotosünteesi kohanemise ja kohastumise mehhanismid: lehestikugradientidest globaalsete mustriteni“ eest

Rein Drenkhan

Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsapataloogia dotsent
Põllumajandusteaduste alal teadustöö „Invasiivsete dendropatogeenide varajane tuvastamine ja levikuanalüüs“ eest

Ringa Raudla

Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor
Sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Riigi rahanduse arengud ja väljakutsed kriiside ajal ja nende järgselt Eestis ning Euroopas“ eest

Martin Ehala

Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi professor
Humanitaarteaduste alal uurimistöö „Identiteedi märgiteooria välja töötamine Eesti keelekeskkonna uuringute põhjal“ eest

 

 

 

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaat

 

Reet Kasik

Filogoogiadoktor, Tartu Ülikooli õppejõud

Pühendunud õppejõud ja õpetlane Reet Kasik pälvis auhinna sõnamoodustuse uurimise, tekstianalüüsi uurimissuuna väljaarendamise ning uute keeleteadlaste harimise ja innustamise eest. Tema peamised uurimisvaldkonnad on eesti keele sõnamoodustus, lingvistiline tekstianalüüs, kirjakeele allkeeled ning eesti keele uurimislugu. Filogoogiadoktor Reet Kasik on Tartu Ülikooli pikaajaline õppejõud ning töötanud ka Oulu, Turu ja Helsingi ülikoolis. Ta on üllitanud üle saja teadusliku publikatsiooni ja arvukalt populaarteaduslikke kirjutisi.

 

 

Kutluuripreemia laureaadid

 

Aino Pervik

Kirjanik

Kirjanik Aino Pervik on esitaja Eesti Lastekirjanduse Keskuse tõdemusel paljude eestlaste lapsepõlve lemmikkirjanik. Ta on kinkinud unustamatuid hetki Kaari, Kunksmoori, Arabella ja paljude teiste tegelaste seltsis. Samamoodi suudab ta köita tänapäeva lapsi, lugegu nad Paulast, Klabautermannist, Sinivandist või Hädaoru kuningast. Aino Pervikul on missioonitundest ja inimarmastusest kantud sõnum igas vanuses lugeja jaoks, ta väljendab noorele lugejale arusaadaval viisil sügavat elutõde. Kirjastus Tänapäev ütleb oma toetuskirjas, et Aino Perviku looming ei piirdu üksnes lastekirjandusega. Ta kirjutab aktiivselt praegugi ning ka tänavu ilmub temalt uusi teoseid. Esitaja Eesti Kirjanike Liit lisab, et „lood armastavad Aino Pervikut ja küllap ka tema neid“.

 

Anu Raud

Tekstiilikunstnik, akadeemik ja emeriitprofessor

Tekstiilikunstniku, akadeemiku ja emeriitprofessori Anu Raua rahvakunstist kantud looming on esitaja Teater Vanemuise sõnul tihedalt seotud meie rahvusliku olemise ning juurtega. Samuti on tal väga suuri teeneid mitmete põlvkondade Eesti tekstiilikunstnike kasvatamises ja õpetamises, sest Raud on endiselt Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ning emeriitprofessor. Anu Raua looming on eelkõige vaibad – loodus, kodu ja rahvakunst on tema inspiratsiooni tuum. Anu Raud on Heimtali koduloomuuseumi püsinäituse kuraator ja kujundaja.

 

Merle Karusoo

Lavastaja, teatripedagoog

Lavastaja Merle Karusoo elutöö on mäluteater, eestlaste elulood, mis põrkuvad keeruliste mälutõketega. Sellised teatritekstid on sündinud algallikaid intervjueerides või kogudes materjali muul moel, näiteks arhiividest. Eesti Lavastajate Liit märgib oma esildises, et Karusoo dokumentaalsed lavastused avavad mitmeid olulisi teemasid nagu eestlaste-venelaste suhted, täiskasvanuks saamine, riskirühmad, aga ka sõda ja küüditamine. Merle Karusoo tegutseb endiselt kõrgvormis nii lavastaja, teatripedagoogi kui ka harrastusteatrite tegevuse toetaja ja koolitajana.

 

Aastapreemiad

 

Märt-Matis Lill

Helilooja
Ooperi „Tulleminek“ eest

Jüri Okas

Arhitekt, installatsioonikunstnik ja graafik
Näituse „Jüri Okas“ eest, samuti kestva kõrgvormi tunnustusena

Kris Lemsalu

Kunstnik
Esinemiste eest Performa17 kunstibiennaalil New Yorgis, David Roberts Art Foundationi 10. aastapäeva sündmustel Londonis ning rahvusvahelise näitusetegevuse eest 2017. aastal

Guido Kangur

Näitleja
Rollide eest lavastustes „Kolm talve“,  „Ivanov“ ja „Pärast proovi“

Mart Kangur

Luuletaja, filosoof ja tõlkija
Luulekogu „Liivini lahti” ning tõlke eest prantsuse filosoofide Gilles Deleuze`i ja Félix Guattari teosest „Anti-Oidipus. Kapitalism ja skisofreenia”

 

 

 

Spordipreemia laureaadid

 

Ivar Stukolkin

Ujuja, olümpiavõitja ja sporditegelane

Ujuja, olümpiavõitja ja sporditegelase Ivar Stukolkini esitas riigi spordi elutööpreemia kandidaadiks Eesti Ujumisliit. Ivar Stukolkin on olnud tippsportlane ujumises. Ta võitis muude suursaavutuste seas 1980. aastal Moskva olümpiamängudel 4x200 meetri distantsil Nõukogude Liidu meeskonnas kuldmedali ja 400 meetri vabaujumises pronksmedali. Ujumise maailmameistrivõistlustel võitis ta 1982. aastal 4x200 meetri distantsil hõbemedali. Stukolkin on korduv Eesti meister ja rekordiomanik ning olnud Eesti parim meesujuja aastatel 1979-1984. Pärast sportlaskarjääri lõppu on Ivar Stukolkin panustanud Eesti spordi arengusse, töötades treeneri, spordiala juhina ning osaledes spordiorganisatsioonide töös. Ta on olnud Eesti Olümpiavõitjate Kogu president ning on spordiseltsi Kalev ja Eesti Olümpiakomitee auliige.

 

Tõnu Pääsuke

Laskesuusatamise treener ja spordiala arendaja

Kauaaegse ja teeneka laskesuusatamise treeneri ja spordiala arendaja Tõnu Pääsukese esitas riigi spordi elutööpreemia kandidaadiks Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon. Tõnu Pääsuke on Eesti laskesuusaajaloo üks silmapaistvamaid treenereid ning ala arendajaid. Tema ligi 50 aasta pikkune treeneritöö eri vanuseklasside ja tasemetega sportlastega on toonud Eestisse hulgaliselt medaleid tiitlivõistlustelt. Tema loodud on terve laskesuusatamise koolkond ning põlvkondade jooksul kasvatatud sajad tublid järgijad, kes on ka pärast sportlaskarjääri lõppu aktiivsed ning tervete eluviisidega inimesed. Pääsukese tuntumad õpilased on 7-kordne laskesuusatamise maailmameister Kaija Parve ja juunioride klassis maailma tippu jõudnud Even Tudeberg. Alates 2008. aastast on Tõnu Pääsuke Eesti juunioride laskesuusatamise koondise peatreener. Talle on varem omistatud Eesti Olümpiakomitee teenetemärk.

 

Aastapreemiad

 

Heiki Nabi

Maadleja
Võitis maadluse MM-il hõbemedali kreeka-rooma maadluses kehakaalus kuni 130 kg

Nikolai Novosjolov

Vehkleja
Võitis vehklemise MM-il hõbemedali ja EM-il pronksmedali, MK-sarjas saavutas 3. koha

Natalja Kotova

Vehklemistreener
Julia Beljajeva treener. Beljajeva valiti Eesti parimaks naissportlaseks 2017, ta võitis epeenaiskonna koosseisus MM-il kuldmedali, individuaalselt võitis MM-il  ja  EM-il pronksmedali, saavutas MK-sarjas 3. koha ja oli maailma edetabeli liider

Irina Embrich, Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Kristina Kuusk

Vehklemise epeenaiskonna liikmed
Võitsid 2017. aastal vehklemise MM-il võistkondliku kuldmedali

Ott Tänak ja Martin Järveoja

Motosportlased
Võitsid  2017. aasta hooajal kaks MM-etappi ja saavutasid MM üldarvestuses 3. koha. Koos M-Sport meeskonnaga võideti tootjate MM-tiitel, mis on esmakordne saavutus Eesti autospordi ajaloos

Mario ja Risto Kalmre

Simple Session asutajad ja peakorraldajad
Simple Session on maailmas üks tuntumaid ja oodatumaid ning enamkajastatud ekstreemspordisündmusi, kus osalevad rula ja BMX-i tipptegijad.  2017. aastal toimus Simple Session esmakordselt suurejooneliselt ka Riias.

 

 

Fotod preemiate üleandmiselt 22. veebruaris 2018 Haapsalust (autor Annika Haas): https://www.dropbox.com/sh/5b9acmyobxfaguy/AACZzdpowIpVK6fJCMqnV68Ka/2.%...

Viimati uuendatud: 27. veebruar 2018