Sa oled siin

Riigi teaduspreemiate, F. J. Wiedemanni keeleauhinna ning spordi- ja kultuuripreemiate laureaadid 2020

Riiklikud teaduspreemiad määratakse igal aastal silmapaistvate tulemuste eest teadus- ja arendustöös. Riiklikud kultuuripreemiad määratakse väljapaistvate loominguliste saavutuste eest kultuuri alal. F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Riiklikke spordipreemiaid määratakse väljapaistvate sportlike saavutuste eest. Riiklikud preemiad ja keeleauhind antakse üle Eesti Vabariigi aastapäevaks.

 

Teaduspreemia laureaadid

 

Richard Villems

Eesti teaduste akadeemia liige (1987), Tartu ülikooli genoomika instituudi populatsioonigeneetika juhtivteadur, molekulaar- ja rakubioloogia
instituudi evolutsioonilise bioloogia õppetooli juhataja, arheogeneetika professor

Elutööpreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest. Professor Richard Villems on läbi aegade üks Eesti silmapaistvamaid ja mõjukamaid teadlasi. Tema laiahaardeline tegevus on suunatud nii intensiivsetele teaduslikele läbimurretele, teadustegevuse strateegilisele juhtimisele kui ka teadusliku mõtteviisi väärtustamisele. 25 aasta jooksul on ta rajanud Eesti populatsioonigeneetika ja arheogeneetika koolkonna ja viinud selle rahvusvahelise teadusmaastiku absoluutsesse tippu. Ta on oluliselt mõjutanud Eesti teaduspoliitika kujunemist ja õhutanud teaduserialade sünergiat.

 

Jüri Allik

Eesti teaduste akadeemia liige (2010), Tartu ülikooli psühholoogia instituudi eksperimentaalpsühholoogia osakonna juhataja, professor

Elutööpreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest. Professor Jüri Allik on andnud tohutu panuse psühholoogiateaduse arengusse, selle akadeemilise õpetamise edendamisse ning psühholoogia kui eriala arendamisse. Jüri Alliku osalusel on kirjutatud ja publitseeritud esimesed Eesti psühholoogide teadustööd, mis Nõukogude Liidu piiridest välja murdsid. Ta on täiendanud isiksusepsühholoogia valdkonda paljude põnevate nüanssidega. Tema sulest on pärit hulk õpikuid, aimeraamatuid ja avalikkusele suunatud kirjutisi.

 

Andres Metspalu

Eesti teaduste akadeemia liige (2010), Tartu ülikooli Eesti Geenivaramu direktor 2008–2018, Genoomika instituudi genoomika ja biopankade juhtivteadur, biotehnoloogia professor

Avastuspreemia olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva teadus- ja arendustöö eest. Professori Andres Metspalu loodud Eesti geenivaramu kontseptsioon oli oma algusaastatel maailmas unikaalne. Eestis on vastu võetud üks maailma esimesi inimgeeniuuringute seadusi, arendatud mitmete haruldaste haiguste testsüsteemid, geeniandmeid on kaasatud sadade haiguste uuringutesse ja soovijatele antakse tagasisidet nende geneetiliste terviseriskide kohta. Andres Metspalu juhtimisel on geenivaramust saanud geeniinfol põhineva personaalmeditsiini kasvulava, mis võimaldab haigustele reageerimiselt suunduda haiguste ennetamisele ning tagada efektiivsema arstiabi.
 

Aastapreemiad

 

Laur Järv, Manuel Hohmann ja Margus Saal

Tartu Ülikooli füüsika instituut
Täppisteaduste alal teadustöö „Laiendatud geomeetrilised gravitatsiooniteooriad“ eest

Tõnis Timmusk

Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja molekulaarbioloogia instituudi molekulaarbioloogia professor
Keemia ja molekulaarbioloogia alal teadustöö „Neuraalse aktiivsusega reguleeritud geeniekspressiooni mehhanismid“ eest

Marina Trapido, Niina Dulova, Marina Kritševskaja ja Sergei Preis

Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut
Tehnikateaduste alal teadustöö „Süvaoksüdatsiooni tehnoloogiate arendamine kaasaegsete keskkonnaprobleemide lahendamiseks: tugevalt saastatud tööstusreovetest mikrosaasteaineteni õhus ja vees“ eest

 

Ana Rebane

Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi molekulaarmeditsiini professor, RNA bioloogia uurimisgrupi juht
Arstiteaduse alal teadus-arendustöö „MikroRNA-d kroonilistes immuunsüsteemi haigustes“ eest

Urmas Kõljalg ja Kessy Abarenkov
Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed
Geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli „Eluslooduse taksonite kommunikatsiooni uus paradigma: Linné süsteemi täiendus“ eest

Tobias Ley, Mart Laanpere, Kairit Tammets, Terje Väljataga, Katrin Poom-Valickis, Luis Pablo Prieto Santos, Maria Jesús Rodriguez-Triana ja Paul Seitlinger

Talllinna Ülikooli haridusteaduste, digitehnoloogiate instituudid
Sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Piire ületav haridusuuendus tehnoloogiapõhiste teadusuuringute toel“ eest

Marika Mägi

Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi ajaloo, arheoloogia
ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur

Humanitaarteaduste alal monograafia „In Austrvegr: The Role of the Eastern Baltic in Viking Age Communication across the Baltic Sea“ eest

 

 

 

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaat

 

Helle Metslang

Tartu Ülikoolis tänapäeva eesti keele professor

Helle Metslangil on suur õpetamiskogemus. Peale Tartu ja Tallinna ülikoolide on ta töötanud eesti keele professorina ka Helsingi ja Oulu Ülikoolis. Ta on juhendanud uurimistöid kõrghariduse eri astmeil, tema juhendamisel on kaitstud kümme doktorikraadi.

Helle Metslangi edukusest teadusvaldkonnas annab tunnistust tema rohkearvuline publikatsioonide ja teadusprojektide nimekiri. Tema teadusliku huvi keskmes on eesti keele süntaks ja selle ajalooline areng: ta on seletanud ja mõtestanud eesti kirjakeele arengut laiemalt, kirjutanud muuhulgas ka Eesti keelepoliitikast, aga vaadelnud ka kitsamalt näiteks eri tüüpi grammatikamuutusi, eesti keele käänete funktsioone jm.

Märkimisväärne roll eesti keele alases populaarteaduslikus tegevuses on Helle Metslangil Emakeele Seltsi kauaaegse esimehena.

 

 

Kutluuripreemia laureaadid

 

Rutt Hinrikus

Kirjandusteadlane ja Eesti elulugude talletaja

Rutt Hinrikus on elulugude kogumise algataja, vaimne juht ja hing, mäluhoidja. Esitajad põhjendasid kandidatuuri sellega, et Hinrikuse elutöö on arhiivi toonud umbes neli tuhat elulugu ning andnud eestlastele tagasi nende mineviku, ajaloo ja mälestused. Esildistes lisati, et Hinrikus tunneb süvitsi eesti kirjandusklassikat ning tema poole on saanud küsimustega pöörduda mitmed põlvkonnad kirjandusuurijaid. Hinrikus on kirjutanud ka arvustusi, esseistikat, teaduslikke artikleid, saatesõnu ning teinud toimetamistööd.

Rutt Hinrikuse esitasid kultuuri elutööpreemia kandidaadiks Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing, Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts, Jaan Tõnissoni Selts, Karl Ristikivi Selts, Eesti Kirjandusmuuseum, Ene Mihkelsoni Selts ning Merle Karusoo, soovituskirjad esitasid Eesti Kirjandusmuuseumi teadus- ja haldusnõukogu nimel Tiiu Jaago, Leena Kurvet-Käosaar ning Marju Lauristin.

 
Viivi LUik

Paul-Eerik Rummo

Kirjanik ja luuletaja

Paul-Eerik Rummo on üks kõige väljapaistvamaid kultuuritegelasi ja meie tuntumaid poeete, kelle tekste teatakse peast. Kandidatuuri esitajate sõnul on Rummo luulekogud „Lumevalgus, lumepimedus” (1966) ning „Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972“ (1989) pöördelise tähtsusega. Tema teene on keeleuuendus, eesti keele piiride avardamine. Lisaks luulele on Rummo kirjutanud näidendeid ja filmistsenaariume, tegutsenud viljaka tõlkijana ning koostanud luulekogusid. Teatriuuendusele hoo andnud näidendit „Tuhkatriinumäng“ (1969)  on lisaks Eestile lavastatud ka Broadwayl.

Kandidatuuri seadsid üles Eesti Kirjanike Liit, Tallinna Linnateater, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Arvo Pärdi Keskus, Tallinna Kirjanduskeskus ja Viivi Luik, toetuskirja esitas Urmas Sutrop.

 
Fred Jüssi

Toomas Rein

Arhitekt

Toomas Rein on aastakümneid olnud Eesti arhitektuuri mõjukamaid isikuid. Ta on arhitekti kompromissitu sotsiaalse vastutustunde eeskuju, kelle loomingu keskmes on ruumi kvaliteet. Esildises toodi välja, et Reinu loometeel paistavad eriliselt silma 1960.-1970. aastatel maapiirkondadesse projekteeritud modernistlikud ehitised. Pärast iseseisvuse taastamist on ta loonud mitmesuguseid olulisi ühiskondlikke objekte, aga ka elamuid. Enam kui sajast ehitisest ja projektist kerkivad eriti esile omaaegsed kolhoosikeskused Kobelas ja Tsoorus, samuti Paide KEKi ja Rapla KEKi peahoone, Pärnus asuv elamu Kuldne Kodu ja lasteaed ning palju muud. Tema looming kuulub Eesti arhitektuuripärandi kullafondi.

Elutööpreemiale esitasid Toomas Reinu Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Arhitektuurimuuseum ja Eesti Arhitektide Liit.

 

Aastapreemiad

 

Kristjan Randalu

Pianist ja helilooja
Rahvusvaheliselt silmapaistval tasemel loomingulise töö ja aktiivse kontserttegevuse eest

Vallo Toomla, Erik Põllumaa, Mart Kessel-Otsa ja Kaie-Ene Rääk

Dokumentaalfilmi „Marju Lepajõe. Päevade sõnad” loomise eest

Tanel Toom

Režissöör ja stsenarist
Meisterliku töö eest mängufilmi „Tõde ja õigus“ loomisel

Jaagup Roomet

Teatri-, kino- ja reklaamikunstnik
Meisterliku kunstnikutöö eest mängufilmi „Tõde ja õigus“ loomisel

Tiina Lokk-Tramberg

Filmindustegelane, õppejõud ja poliitik
Külastajarekordid püstitanud 23. Pimedate Ööde Filmifestivali korraldamise eest

 

 

 

Spordipreemia laureaadid

 

Toomas Merila

Peeter Mardna

Arst, sõudja ja poliitik

Spordi elutööpreemia laureaadi, endise sportlase, kohtuniku, spordiarsti ning spordiaususe eestkõneleja Peeter Mardna kohta öeldakse, et tema elu ja tegevus on ületanud ühe valdkonna või spordiala piirid, sest see nimi kõnetab peaaegu kogu Eesti sportlas- ja arstkonda. Mardna on olnud isiklik mentor paljudele praegustelegi sportlastele. Lisaks märkisid kandidatuuri esindajad, et Mardna on aktiivne kodanikuühiskonda panustaja, kes on mitmete erialaliitude ja ühenduste asutaja ning juht.

Mardna esitasid spordi elutööpreemiale Eesti Sõudeliit, Eesti Antidoping, Eesti Jalgratturite Liit, Eesti Kergejõustiku Liit ja Eesti Arstide Liit.

 

Kadri Liivak

Iluvõimleja, treener ja sporditegelane

Kadri Liivaku kandidatuuri puhul toodi välja pikaajaline töö Eesti võimlemise arendamisel ning eestkõnelemisel, samuti tema panus võimlemistreenerite koolitamisel ning kutsekvalifikatsiooni süsteemi loomisel. Peaaegu poole sajandi jooksul on ta aktiivselt edasi viinud mitte ainult võimlemist, vaid kogu Eesti spordielu. Esildises lisati, et tänu sihipärasele tööle on võimlemise populaarsus tõusnud ning tänapäeval on see harrastajate arvu poolest Eestis spordiala number üks.

Liivaku kandidatuuri esitas elutööpreemiale Eesti Võimlemisliit.

 

Aastapreemiad

 

Magnus Kirt

Odaviskaja
MM-i odaviskes hõbemedali ning Teematliiga üldvõidu eest

Kelly Sildaru

Vigursuusataja
Täiskasvanute MM-i vigursuusatamises kuldmedali, kahekordse juuniorite kuldmedali ning X-Mängude kuld-, hõbe- ning pronksmedali võitmise eest

Andrei Ojamets

Võrkpallur ja võrkpallitreener
Eesti naiste võrkpallikoondise viimise eest Euroopa Meistrivõistlustele ning Tartu Bigbank võrkpallimeeskonna Credit 24 Meistriliiga võidu eest

Merike Kull

Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabori juhataja
Liikumisharrastuse edendamise eest ning “Liikuma Kutsuva Kooli” valimise eest parimaks hariduse kaudu sporti ja liikumist edendavaks programmiks Euroopas

Maicel Uibo

Kümnevõistleja
MM-il hõbeda võitmise eest kümnevõistluses

Eesti Veemotospordi Koondis

Kõrgete saavutuste eest 2019. aastal

 

 

 

Viimati uuendatud: 20. veebruar 2020