Sa oled siin

Peaminister Jüri Ratas

Eesti Keskerakonda kuuluv Jüri Ratas juhib Eesti Vabariigi Valitsust oma teisel ametiajal alates 29. aprillist 2019.

Jüri Ratas sündis 2. juulil 1978 Tallinnas, ta on abielus ning tütre ja kolme poja isa. Ratas astus 2000. aastal Eesti Keskerakonda ja on alates 5. novembrist 2016 erakonna esimees.

Töö- ja teenistuskäik

  • J. Ratas oli Eesti Vabariigi peaminister ka aastatel 2016-2019.
  • Aastatel 2007-2016 kuulus Riigikogu XI, XII ja XIII koosseisu, oli Riigikogu aseesimees.
  • Aastatel 2005-2007 oli Tallinna linnapea ning aastatel 2003-2004 ja 2005 abilinnapea.
  • Aastatel 2002-2003 oli Tallinna Linnakantselei majandusnõunik.
  • Aastatel 1999-2002 oli OÜ Värvilised (autohooldus) juhatuse esimees.

Haridus

Jüri Ratas lõpetas 2000. aastal Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse erialal ning 2002. aastal Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduste magistriõppe. Lisaks omandas Ratas 2005. aastal Tartu Ülikooli Õigusinstituudis bakalaureusekraadi õigusteaduse erialal.

 
 

Peaministri ametist


Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, mille kujundab Riigikogu; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tööd ning kannab vastutust kogu täidesaatva riigivõimu eest. Nii kujutab valitsus eesotsas peaministriga endast riigi poliitilist juhtkonda, kes võtab kollegiaalselt vastu otsuseid täidesaatva võimu nimel.

Peaminister ja ministrid annavad ametisse astudes Riigikogu ees järgmise ametivande: "Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele.”

Peaministri nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul ning tavaliselt on ta valitsuse moodustanud parteidest ehk koalitsioonist enim hääli saanud erakonna liider.

Peaministri roll valitsuses ning tema suhted teiste ministritega sõltuvadki tihtipeale sellest, milline on peaministri juhitud erakonna asend võrreldes koalitsioonikaaslastega, ent riigielu olulistes küsimustes jääb lõplik sõna siiski Riigikogule kui seadusandlikule võimule.
  • Peaminister on põhiseaduse kohaselt Vabariigi Valitsuse tegevuse juhataja. Ta ei juhi ühtegi ministeeriumi.
  • Peaminister juhatab valitsuse istungeid ning kirjutab alla valitsuse õigusaktidele. Peaministril on õigus nõuda ministritelt seletust nende tegevuse kohta ja anda korraldusi.
  • Vabariigi Valitsuse seaduses ettenähtud juhtudel teeb peaminister Vabariigi Presidendile ettepaneku muuta valitsuse koosseisu.
  • Peaminister täidab ka muid ülesandeid, mis on talle pandud põhiseaduse ja muude seadustega. Näiteks on peaminister teadus- ja arendusnõukogu esimees.
  • Peaminister esindab valitsust. Tal on oluline roll riigi välissuhtluses ja Euroopa Liidu asjades. Eesti poliitilised prioriteedid Euroopa Liidus määratleb valitsus, aga peaminister juhib Euroopa Liidu küsimuste siseriiklikku koordineerimist ja kannab poliitilist vastutust selle tõhusa ja eesmärgipärase kulgemise eest.
  • Peaminister esindab Eestit Euroopa Ülemkogu (European Council) istungitel – Euroopa Liidu liikmesriikide täidesaatva võimu juhtide foorumil. Ülemkogu määratleb tavapäraselt neli korda aastas toimuvatel istungitel üldised poliitilised suunad liidu arenguks.

 

Viimati uuendatud: 9. mai 2019