Sa oled siin

Peaminister Jüri Ratase sõnavõtt riigivanem Jaan Tõnissoni sünnikohas 22. veebruaril 2018

Austatud daamid ja härrad!

Täna jätkame uhkuse ja tänutundega Eesti Vabariigi juubelinädala tähistamist. Seejuures mälestame ning tunnustame oma vapraid esivanemaid ja aatelisi riigijuhte, kelle julgete tegude toel on meil, Eesti rahval oma vaba riik.

Vabariigi Valitsus pidas täna hommikul väljasõiduistungi Viljandis, kust suundusid ministrid üle Eestimaa laiali meie riigivanemate sünnikohtadesse. Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva eel austame ajaloolisi riigijuhte sini-must-valgete sallidega.

Ühtlasi väärtustame riigivanemate sünnipaikasid, mis on andnud meie riigi loojatele väge ja jõudu suuri tegusid korda saata. Seejuures võib siinkandi rahvas olla eriliselt uhke, sest Viljandi- ja Mulgimaalt on pärit koguni seitse Eesti riigipead ning mitmeid teisi olulisi riigimehi.

Head kaasmaalased!

Eesti Vabariigi tänase valitsuse juhina on minul ülev tunne, austada siin Mursi talus meie ajaloo silmapaistvat suurkuju – Jaan Tõnissoni.

Tõnisson kandis ülisuurt rolli meie omariikluse kultuuris ja selles, et eestlastest sai 20. sajandil riigirahvas kultuurrahvaste peres. Tema saatuseks oli olla võitlejaks rahvuslike aadete eest aegadel, kui see oli kõige keerulisem. Kompromissitu hing tõi talle rohkesti poolehoidjaid ning austajaid, kuid paratamatult ka palju vaenlasi teisitimõtlejate seas.

Jaan Tõnisson oli eeskujuks ja teenäitajaks paljudele kaasaegsetele ja tulevastele põlvedele. Ainuüksi aastatel 1888-1892 Tartu Ülikoolis õigusteaduse õppimine, oli siis suur edulugu.

Tõnissoni toonase eluperioodi dokumenteeris hästi tulevane riigivanem, mitmekordne välisminister ja üks Tartu rahudelegatsiooni liikmeid Ants Piip. Professor meenutab Jaan Tõnissoni 70. sünnipäeva mälestusteoses, et just Tõnisson oli esimene Eesti Üliõpilaste Seltsi värvides tudeng, keda temal näha õnnestus. Igasuguse kahtluseta kuulub Jaan Tõnissonile Eesti Üliõpilaste Seltsi esimehe ja hilisema auvilistlasena rahvusliku tudengiliikumise ajaloos eriline koht.

Tulevase riigivanema teened meie kultuuri erinevates valdkondades on tõeliselt märkimisväärsed – ta oli paljude rahvuslike ja omariiklust tugevdavate ettevõtmiste juures juba enne Eesti Vabariigi sündi.

Märgiliseks sündmuseks oli 1896. aastal koos Villem Reimani, Oskar Kallase ja Karl Koppeliga ajalehe Postimees omandamine. Peatoimetaja austav roll tähendas ühtlasi, et Tõnisson pidi lahendama ka ajalehe väljaandmisega seotud arvukaid väljakutseid. 

Samuti osales Tõnisson 1906. aastal esimese naistele mõeldud keskkooli asutamisel. Täna Miina Härma Gümnaasiumi nime kandev esimene eestikeelne keskkool oli meie riigirahvaks kujunemisel eksistentsiaalse tähtsusega.

Austatud kaasteelised!

Jaan Tõnissoni suur saavutus oli olla aktiivselt poliitikas Eesti 20. sajandi alguse kohta väga pikka aega. See oli periood, kui poliitika tegemise võimalused muutusid vahel päevade ja isegi tundidega, aga mitte aastatega nagu on see ehk rahulikumatel aegadel.

Pole kahtlust, et Tõnissoni kui poliitiku üks tipphetki oli juba aastal 1906. Vene keisririigi esimese riigiduuma saadikuks valimine oli ajalooline saavutus, aga tõi palju uusi vaenlasi ning konflikti impeeriumi võimudega. Niinimetatud Viiburi märgukirjale allakirjutamine päädis Tõnissoni jaoks koguni kolmekuulise vangistusega.

See ülekohtune karistus ei murdnud riigimehe võitlusvaimu, vaid andis osade ajaloolaste hinnangul talle veel indu juurde. Tõnisson uskus, et ajalooline õiglus seisab tema poolel. Täna võime ainult kinnitada, et tal oli õigus.

Jaan Tõnisson jõudis teenida meie riiki nii Maapäeva kui Asutava Kogu saadiku, Ajutise Valitsuse ministri, mitmekordse valitsusjuhi ning Riigikogu esimehena. See muljetavaldav loetelu pole kusjuures kaugeltki ammendav. Ta oli suurmees, kes suutis oma elu jooksul uskumatult palju.

Auväärt siinviibijad!

Jaan Tõnissoni elukaar katkes sama ebaõiglaselt kui paljudel teistel meie riigivanematel. Tema surmadaatumi – 1941 – järel seisab paraku siiani parimateski ajaloo-entsüklopeediates küsimärk. Kindlalt teame vaid seda, et ta seisis lõpuni kompromissitult isamaaliste aadete ning kodumaa eest.

Mõeldes Eesti riigi rajajate rasketele ja traagilistele läbielamistele on raske kujutleda, kas meie esivanemad söandasid isegi unistada, et ühel kaunil päeval tähistame Eesti Vabariigi sajandat juubelit. Seda tänulikumad peame olema, et saame seista täna siin, 100 aastat hiljem – ühtehoidva, tugeva ja vabana. Uskudes, et meie riigi ja rahva parimad päevad on alles ees.  

Mul on tõeline au asetada sini-must-valge sall meie riigimehe Jaan Tõnissoni kujule siin Mursi talus, Surva külas. Seeläbi mälestades kõiki Eesti riigi loojaid ning naisi ja mehi, kes võitlesid kogu südamest, eluhinnaga oma kodumaa vabaduse eest.

Soovin meile kõigile väärikat Eesti Vabariigi juubelinädalat!

Jõudu Eestile!

Viimati uuendatud: 22. veebruar 2018