Sa oled siin

Keskkond ja energeetika

  • Keskkonnapoliitiliste otsuste (keskkonnakaitse, metsandus, jahindus, kalandus, jäätmed, õhusaaste, loodusvarade kasutamine, taaskasutus) kujundamisel lähtume teaduspõhisest lähenemisest ning kestlikust ja heaperemehelikust kasutamisest.
  • Rakendame meetmed, mis tagavad olmejäätmete ringlussevõtu 2030. aastaks vähemalt 65% ulatuses. Määrame kindlaks riigi ning omavalitsuste vastutuse jagunemise jäätmete taaskasutamisel, korraldatud jäätmeveo teostamisel ja ringlussevõtu eesmärkide täitmisel.
  • Metsanduse raiemahud ei tohi olla suuremad kui Eesti metsa juurdekasv.
  • Tagame eramaade looduskaitseliste piirangute võrdse kompenseerimise maaelu arengukava raames ka väljaspool Natura alasid ning soovime kiirendada looduskaitseliste maade väljaostmist maaomanikelt.
  • Kasutades Eesti puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelist, arendame mahetoodete ja -teenuste eksporti, mis loob Eesti eri paigus uusi töökohti.
  • Võtame vastu Eesti energiamajanduse arengukava, mille kohaselt suureneb 2030. aastaks taastuvenergia osakaal elektrienergia lõpptarbimises vähemalt 50%-ni ja tarbitavast soojusenergiast 80% toodetakse biokütusest. 
  • Energiajulgeoleku kindlustamiseks:
    • teeme ettevalmistusi Eesti elektrivõrgu sünkroniseerimiseks Euroopa sagedusalasse 2025. aastaks,
    • toetame Balticconnectori rajamist,
    • peame oluliseks regionaalse LNG-terminali rajamist Eestisse.
  • Energiasektori stabiilse ja põhjendatud maksustamise tagamiseks seome põlevkivi ressursitasu sellest valmistatavate toodete (põlevkiviõli, elekter) turuhinnaga.
  • Maavarade säästlikuks ja efektiivseks kasutamiseks loome Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas riikliku Geoloogiateenistuse, mis uurib ja kaardistab Eesti maavarad.
  • Toetame elamute rekonstrueerimist tõhusama energiakasutuse saavutamiseks.
Viimati uuendatud: 23. november 2016