Infokandjad

Akti vormi kujunduses logo ei kasutata. Vorm on A4 formaadis ja selle kujundusväljale paigutatakse ühevärviline läbiva suurusega tekst ning vajadusel ka graafilisi jooniseid või pilte. Antud nõuded kehtivad lepinguga seotud lisadokumendi vormistamisel. Nõuded haldusakti kohta on kirjas 'Haldusakti' rubriigis.  

Arengukava kujunduse aluseks on A4 formaadis üldplank ja selle kujundust ei tohi muuta. Arengukava esilehe päises kasutatakse vasakule joondatud 18 mm kõrgust ühevärvilist riigivapiga logo, selle alla kujundusväljale paigutatakse läbiva suurusega ühevärviline tekst ning vajadusel ka pilte või graafilisi kujundeid.

 

Olulistel infokandjate, sealhulgas e-kirja kujundus on kindlaks määratud ning seda ei tohi muuta. E-kirja kujundus lähtub valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi kujundusstiilist, kuid riigivapi (ega kolme lõviga) ja asutuse nimega logo turvalisuse kaalutlusel e-kirjas ei kasutata. Infokandja kujunduse üldine värvikoloriit põhineb rahvusvärvidel, kuid dokumentidel on teksti värvus eelistatavalt must. E-kirja teksti suurus ja värvus on üldjuhul läbivalt sama, teksti eristamiseks kasutatakse kald ja rasva kirja (nt pealkiri) ning läbivaid SUURTÄHTI. Teksti üldjuhul ei sõrendata. Tekstid joondatakse vasakule või plokki. E-kirja loomisel kasutatakse programmi oletus-kirjatüüpi. E-kirjas võib vajadusel kasutada selgitavaid skeeme, graafikuid ja pilte. Ajutiselt võib e-kirja jaluses kasutada ka kampaanialogo. E-kirjas ei kasutata valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi mustreid.

Haldusakti plangi kujunduse aluseks on A4 formaadis üldplank ja selle kujundust ei tohi muuta. Plangi päises kasutatakse vasakule joondatud 18 mm kõrgust ühevärvilist riigivapiga logo, selle alla kujundusväljale paigutatakse ühevärviline läbiva suurusega tekst. Pildid ja muud graafilised kujundid vormistatakse enamasti õigusakti lisana. Näidisena on toodud käskkiri kui üks võimalikke haldusakti liike.

Asutuse juhi poolt kasutatav protokolliline kiri

Loa kujunduse aluseks on üldplank ja selle kujundust ei tohi muuta. Loa päises kasutatakse vasakule joondatud Pantone trükis kahevärvilist riigivapiga logo, selle alla kujundusväljale paigutatakse ühevärviline läbiva suurusega tekst ja vähemalt üks turvaelement, vajadusel ka pilte või graafilisi kujundeid.

Memorandumi kujunduses logo ei kasutata. Memorandum on A4 formaadis ja selle alla kujundusväljale paigutatakse ühevärviline läbiva suurusega tekst ning vajadusel ka pilte või graafilisi kujundeid.

Raporti kujunduse aluseks on A4 formaadis üldplank ja selle kujundust ei tohi muuta. Rapordi esilehe päises kasutatakse vasakule joondatud 18 mm kõrgust ühevärvilist riigivapiga logo, selle alla kujundusväljale paigutatakse läbiva suurusega ühevärviline tekst ning vajadusel ka pilte või graafilisi kujundeid.

Sissepääsuluba on oluline infokandja, mille kujundus on kindlaks määratud ja seda ei tohi muuta. Sissepääsuluba on üldjuhul mõõtudega 85,6 × 53,98 mm.

Logo

Sissepääsuloal kui dokumendil kasutatakse turva- ja kujunduselemendina alati riigivappi. Värvilise riigivapist ja asutuse nimest koosneva logo kõrgus on 80% tavasuurusest, so koos turvaalaga 21,1 mm. Logo paikneb sissepääsuloa heleda päiskasti vasakus servas 4 mm kaugusel loa ülemisest ja vasakust servast. Asutuse nime kaugus loa vasakust servast on 20 mm. Kuna tegu on väikese formaadilise infokandjaga, on siin lubatud eirata logo turvaala reegleid ning päiskasti minimaalne kõrgus on 20 mm ja laius katab terve formaadi.

Kujundusväli

Logo alla kujundusväljale paigutatakse vajalik teksti, vähemalt üks turvaelement, vajadusel ka pilte ja graafilisi kujuneid. Kujundusvälja taust võib olla sinine, must või valge.

Dokumentidel soovitame kasutada enamlevinud kirjatüüpe nagu näiteks Times New Roman, Arial vms, kuid võib kasutada ka Roboto Condensed kirjatüüpi. Teksti suurus (soovitavalt 12 pt) ja värvus (must) on üldjuhul läbivalt sama, teksti eristamiseks kasutatakse kald (nt võõrkeelne sõna) ja paksu kirja ning läbivaid SUURTÄHTI (nt nimi). Teksti üldjuhul ei sõrendata. Tekst sissepääsuloal joondatakse alati vasakule 20 mm kaugusele loa vasakust servast.

Dokumentidel illustreerivat tunnusgraafikat ei kasutata.

Tagakülg

Sissepääsuloa tagakülg on üldjuhul puhas. Vajadusele võib sinna paigutada täiendavat teksti või mõne muu graafilise elemendi. Teksti paigutamisel joondatakse see vasakule 4 mm kaugusele loa vasakust servast.

Trükkimine

Sissepääsuloal trükitakse väike riigivapp Pantone värvidega: kuld 872 PMS ja sinine 286 PMS.  

Näidised

Asutuse välja antav sissepääsuluba oma teenistujale.

Asutuse välja antav isikustatud sissepääsuluba teise asutuse teenistujale.

Asutuse välja antav sissepääsuluba külalistele.

Tõendi kujunduse aluseks on üldplank ja selle kujundust ei tohi muuta. Tõendi päises kasutatakse vasakule joondatud Pantone trükis kahevärvilist riigivapiga logo, selle alla kujundusväljale paigutatakse ühevärviline läbiva suurusega tekst ja vähemalt üks turvaelement, vajadusel ka pilte või graafilisi kujundeid.

Üldplangi kujundust ei tohi muuta. Üldplangi päises kasutatakse vasakule joondatud 18 mm kõrgust ühevärvilist riigivapiga logo. Üldplangi kujundus on aluseks kõigi teiste dokumentide kujundusele.

CD plaadi ümbrise kujundamisel lähtutakse valitsusasutuste visuaalse identiteedi üldisest kujundusstiilist. Ümbrisel võib kasutada nii riigivapiga kui kolme lõviga logo, kuid eelistatud on kolme lõviga logo. Ümbrisel võib logo alla kujundusväljale paigutada  teksti, pildi, mustri või ühevärvilise pinna. Ühes kogumis olevad infokandjatel kasutatakse ühe sümboliga logosid, näiteks kui CD plaadil on silt kolme lõviga logoga, siis kasutatakse ka ümbrisel kolme lõviga logo.

Dokumendimapi kujundamisel lähtutakse valitsusasutuste visuaalse identiteedi üldisest kujundusstiilist. Mapil võib kasutada nii riigivapiga kui kolme lõviga logo, kuid eelistatud on kolme lõviga logo. Mapile võib logo alla kujundusväljale paigutada teksti, pildi, mustri või ühevärvilise pinna.

Riigiesinduslikel ja juhtide protokollilises suhtluses kasutatavad dokumendimapil võib kasutada ka vaid riigivappi. 22 mm kõrgune riigivapp joondatakse keskele ja paigutatakse mapi keskpunkti ja päise vahelisele alale, arvestades riigivapi turvala. Üldjuhul kasutatakse mapil pressitud riigivapp. Pantone neljavärvitrükis või ühevärviline (kuldne või must) riigivapp on samuti lubatud.

Ühes kogumis olevad infokandjad on ühe sümboliga, näiteks riigivapiga aukiri pannakse riigivapiga dokumendimapi vahele, riigivapiga logoga kiri  pannakse riigivapiga logoga mapi vahele ja kolme lõviga logoga trükis pannakse kolme lõviga logoga mapi vahele.

Kalendermärkmiku kaante kujundamisel lähtutakse valitsusasutuste visuaalse identiteedi üldisest kujundusstiilist. Märkmikul võib kasutada nii riigivapiga kui kolme lõviga logo, kuid eelistatud on kolme lõviga logo. Logo all paiknevat kujundusvälja üldjuhul ei täideta.

Märkmiku kaante kujundamisel lähtutakse valitsusasutuste visuaalse identiteedi üldisest kujundusstiilist. Märkmikul võib kasutada nii riigivapiga kui kolme lõviga logo, kuid eelistatud on kolme lõviga logo. Logo all paiknevat kujundusvälja üldjuhul ei täideta.

Kõnepuldi kujundamisel lähtutakse valitsusasutuste visuaalse identiteedi üldisest kujundusstiilist. Sellel võib kasutada nii riigivapiga kui kolme lõviga logo, kuid eelistatud on kolme lõviga logo. Logo all paiknevat kujundusvälja üldjuhul ei täideta.

Pressiseina kujundamisel lähtutakse valitsusasutuste visuaalse identiteedi üldisest kujundusstiilist, kuid pressiseinal ei pea logo paiknema vasakul ning seda võib dubleerida. Seinal võib kasutada nii riigivapiga kui kolme lõviga logo, kuid eelistatud on kolme lõviga logo. 

Töökuulutuse kujundamisel lähtutakse valitsusasutuste visuaalse identiteedi üldisest kujundusstiilist. Sellel võib kasutada nii riigivapiga kui kolme lõviga logo, kuid eelistatud on kolme lõviga logo. Kuulutusele võib logo alla kujundusväljale paigutada teksti, pildi, mustri või ühevärvilise pinna.

Kuulutuse kujunduse aluseks on ruudustik, mille küljepikkus on 4 mm. Kuulutuse veerule paigutatud ruudustikule asetatakse asutuse logo ning kuulutuse tekst.

Logo paigutamisel kuulutuse veerule tuleb arvestada logo turvaalaga. Kuulutusel on logo tavapäraselt värviline. Logo paikneb alati infokandjal valge päiskasti vasakus servas. Kasti minimaalne kõrgus on võrdne logo turvaala kõrgusega ja laius katab  terve formaadi. Logo suuruse määrab kindlaks kuulutuse sisuteksti suurus, sest tavapäraselt on asutuse nime esitähe kõrgus logos võrdne kuulutuse sisuteksti suurtähe kõrgusega.

Kuulutusele paigutatakse logo alla infoväljale soovituslikult Roboto Condensed kirjatüübis tekst. Tekst joondatakse asutuse nime algusega logos ühele joonele. Pealkirjad joondatakse alati vasakule. Sisutekstid joondatakse vasakule või plokki. Teksti üldjuhul ei sõrendata. Teksti eristamiseks kasutatakse kald- (nt võõrkeelne sõna), rasvast kirja või läbivaid suurtähti. Sisuteksti suurus on üldjuhul vähemalt 10 pt, pealkiri vähemalt 20 pt.

Helkuri kujundamisel lähtutakse valitsusasutuste visuaalse identiteedi üldisest kujundusstiilist. Esemetel ja meenetel kasutatakse tavapäraselt värvilist kolme lõviga logo, riigivapi või riigivapiga logo kasutamine on erandlik. Kui kujundus tingib väga väikese logo kasutamise, siis kasutatakse sümbolit või Roboto Condensed kirjatüübis asutuse nimetust. Logo all paiknevat kujundusvälja üldjuhul ei täideta.

Kinkekoti materjali valik ning kujundus on vabad, kuid trükitud koti puhul on soovitav järgida ühtset visuaalset identiteeti.

Pliiatsi kujundamisel lähtutakse valitsusasutuste visuaalse identiteedi üldisest kujundusstiilist. Esemetel ja meenetel kasutatakse tavapäraselt värvilist kolme lõviga logo, riigivapi või riigivapiga logo kasutamine on erandlik. Kuna pliiatsi puhul tingib kujundus väga väikese logo kasutamise, siis kasutatakse siin Roboto Condensed kirjatüübis asutuse nimetust.


  

Kingituste puhul on valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi järgimine kujunduses soovituslik. Sallile või pakendile võib paigutada valitsusasutuse kolme lõviga logo.

Meenete ja kingituste puhul võib kasutada ka ühisele visuaalsele identiteedile omase kujundusega pakendeid. Pakenditel kasutatakse kolme lõviga logo, kuid lubatud on ka ilma kujunduseta pakendite kasutamine.

T-särgi kujundamisel  on valitsusasutuste visuaalse identiteedi kujundusreeglite järgimine soovituslik. Logo võib kasutada nii värviliselt kui ühevärviliselt. Üldjuhul kasutatakse meeneks või kingituseks valmistatud T-särgil kolme lõviga logo.

Teekarbi kujunduse puhul on valitsusasutuste visuaalse identiteedi kujundusreeglite järgimine soovituslik. Logo võib kasutada nii värviliselt kui ühevärviliselt ka naturaalsest materjalist (nt kivi, klaas, puit, keraamika jne) infokandjatel.


Meenete ja kingituste puhul võib kasutada ka ühisele visuaalsele identiteedile omase kujundusega pakendeid. Pakenditel kasutatakse kolme lõviga logo, kuid lubatud on ka ilma kujunduseta pakendite kasutamine.

Visiitkaardi hoidja kujundamisel lähtutakse valitsusasutuste visuaalse identiteedi üldisest kujundusstiilist. Esemetel ja meenetel kasutatakse tavapäraselt värvilist kolme lõviga logo, riigivapi või riigivapiga logo kasutamine on erandlik. Kui kujundus tingib väga väikese logo kasutamise, siis kasutatakse sümbolit või Roboto Condensed kirjatüübis asutuse nimetust. Logo all paiknevat kujundusvälja üldjuhul ei täideta.

Võtmepaela kujundamisel lähtutakse valitsusasutuste visuaalse identiteedi üldisest kujundusstiilist. Esemetel ja meenetel kasutatakse tavapäraselt värvilist kolme lõviga logo, riigivapi või riigivapiga logo kasutamine on erandlik. Kui kujundus tingib väga väikese logo kasutamise, siis kasutatakse sümbolit või Roboto Condensed kirjatüübis asutuse nimetust. Logo all paiknevat kujundusvälja üldjuhul ei täideta.

Diplomi kujundus on kindlaks määratud ja seda ei tohi muuta. Sellel võib kasutada nii riigivapi kui kolme lõviga logo, kuid eelistatud on kolme lõviga logo. Üldjuhul on logod värvilised, kuid lubatud on ka ühevärvilise logo kasutamine. Logo alla kujundusväljale paigutatakse ühevärviline tekst ning kujunduses võib kasutada mustrit.

Riigiesinduslikel ja juhtide poolt antud diplomitel kasutatakse alati vaid riigivappi. 22 mm kõrgune riigivapp paigutatakse diplomi päisesse arvestades riigivapi turvala. Üldjuhul kasutatakse Pantone neljavärvitrükis riigivappi. Ühevärviline (kuldne või must) või pressitud riigivapp on samuti erandjuhul lubatud. Riigivapp ja muud kujundusväljad on diplomil alati joondatud keskele. Riigivapi alla paigutatav sisutekst on ühevärviline ja selle kirjatüüp on soovituslikult Roboto Slab. Riigivapiga koos mustrit ei kasutata.

Diplom on A4 formaadis ja selle trükkimisel kasutatakse katmata vähemalt 160 g/m² valget paberit.

Lauakaardi kujundus on kindlaks määratud ja seda ei tohi muuta. 18 mm kõrgune riigivapp paigutatakse kaardi päisesse arvestades riigivapi turvala. Üldjuhul kasutatakse lauakaardil pressitud riigivapp. Pantone neljavärvitrükis või ühevärviline (kuldne või must) riigivapp on samuti lubatud. Riigivapp ja muud kujundusväljad on kaardil alati joondatud keskele. Riigivapi alla paigutatav sisutekst on ühevärviline ja soovituslikult on selle kirjatüüp Roboto Slab.

Riigivapiga koos mustrit ei kasutata. Lauakaardi trükkimisel kasutatakse katmata vähemalt 350 g/m² valget paberit.

Nimekaardi kujundus on kindlaks määratud ja seda ei tohi muuta. Riigiesinduslikel ja juhtide nimekaartidel kasutatakse alati vaid riigivappi. 16 mm kõrgune riigivapp paigutatakse kaardi päisesse arvestades riigivapi turvala. Üldjuhul kasutatakse Pantone neljavärvitrükis riigivappi. Ühevärviline (kuldne või must) või pressitud riigivapp on samuti erandjuhul lubatud. Riigivapp ja muud kujundusväljad on kaardil alati joondatud keskele. Riigivapi alla paigutatav sisutekst on ühevärviline ja soovituslikult on selle kirjatüüp Roboto Slab. Riigivapiga koos mustrit ei kasutata.

Nimekaart on mõõtudega 85x55 mm ja selle trükkimisel kasutatakse katmata vähemalt 350 g/m² valget paberit.

Õnnitluskaardi kujundus ei ole kindlaks määratud. Sellel võib kasutada nii riigivapi kui kolme lõviga logo, kuid sellisel juhul peetakse kinni ka ühtsest kujundusstiilist.

Tänukirja kujundus on kindlaks määratud ja seda ei tohi muuta. Sellel võib kasutada nii riigivapi kui kolme lõviga logo, kuid eelistatud on kolme lõviga logo. Üldjuhul on logod värvilised, kuid lubatud on ka ühevärvilise logo kasutamine. Logo alla kujundusväljale paigutatakse ühevärviline tekst ning kujunduses võib kasutada mustrit.

Riigiesinduslikel ja juhtide poolt antud tänukirjadel kasutatakse alati vaid riigivappi. 22 mm kõrgune riigivapp paigutatakse päisesse arvestades riigivapi turvala. Üldjuhul kasutatakse Pantone neljavärvitrükis riigivappi. Ühevärviline (kuldne või must) või pressitud riigivapp on samuti erandjuhul lubatud. Riigivapp ja muud kujundusväljad on tänukirjal alati joondatud keskele. Riigivapi alla paigutatav sisutekst on ühevärviline ja soovituslikult on selle kirjatüüp Roboto Slab. Riigivapiga koos mustrit ei kasutata.

Tänukiri on A4 formaadis ja selle trükkimisel kasutatakse katmata vähemalt 160 g/m² valget paberit.

Üldiselt

Protokollilise suhtluse infokandjate kujundus on diferentseeritud: juhid esindavad riiki ning seetõttu on juhi kasutatav protokollilise infokandja kujundus formaalsem – sellel kasutatakse riigivappi ilma asutuse nimeta ja selle joondus on klassikaliselt tsentreeritud. Teised teenistujad kasutavad nii riigivapi kui sellest tuletatud kolme lõviga asutuse logo ning infokandja kujundus on joondatud vasakule.

Visiitkaart on oluline infokandja, mille kujundus on kindlaks määratud ja seda ei tohi muuta. Hea tava kohaselt kahepoolseid (üks eesti- ja teine võõrkeelne) visiitkaarte ei kasutata. Visiitkaardi kujunduses mustrit ei kasutata.

Visiitkaart on mõõtudega 85x55 mm ja selle trükkimisel kasutatakse katmata 350 g/m² valget paberit. Paberisoovituseks on Original Gmund Smooth (värvus creme) või Conqueror CX22 (värvus brilliant white).

Juhi visiitkaart

Riigivapp

Juhi (nt minister, peadirektor, kaitseväejuhataja, maavanem aga vajadusel ka juhtkonna liikmed) visiitkaardil kasutatakse alati riigivappi. 14 mm kõrgune riigivapp paigutatakse tsentreeritult kaardi päisesse arvestades riigivapi turvala. Riigivapi alla asutuse või ametinimetust ei kirjutata.

Üldjuhul kasutatakse Pantone täisvärvitrükis riigivappi (kuld 872 PMS, sinine 285 PMS, punane 200 PMS ja must Black PMS). Kõige esinduslikum on siiditrükk, mida peaks eelistama asutuse juhtile visiitkaarti tellides. Ühevärviline (matt kuldne (872 PMS), läikiv must (Black PMS)) või pressitud riigivapp on samuti lubatud.

Tekst

Riigivapi alla paigutatav sisutekst on ühevärviline ja soovituslikult on selle kirjatüüp Roboto Slab.

Nimi kirjutatakse alati läbiva suurtähega rasvakirjas (Roboto Slab Bold All Caps), tähekõrgus on 10 punkti. Vajadusel kirjutatakse akadeemiline tiitel/kraad, auaste jms väiketähelise lühendina nime ette, näiteks prof EESNIMI PEREKONNANIMI.

Ametinimetus kirjutatakse (Roboto Slab Bold) läbiva väiketähega rasvakirjas nime alla, tähekõrgus on 8 punkti. Kui soovitakse visiitkaardil välja tuua ka ministeerium, lisatakse ametinimetuse alla vastava ministeeriumi nimi. Näiteks

riigihalduse minister
Rahandusministeerium

Võõrkeelsel visiitkaardil tuleb ametinimetuse alla kirjutada riiginimetus, näiteks Republic of Estonia.

Kontaktandmed kirjutatakse (Roboto Slab Regular) kuni neljale reale, tähekõrgus on 8 punkti. Eestikeelsel visiitkaardil  on algustähed läbivalt väiksed ning võõrkeelsel visiitkaardil suured.

Teiste teenistujate visiitkaart

Teenistuja, välja arvatud juhi, eestikeelne visiitkaart.

Teenistuja, välja arvatud juhi, võõrkeelne visiitkaart.

Logo

Teiste teenistujate eestikeelsel visiitkaardil võib kasutada nii riigivapi kui kolme lõviga logo, kuid eelistatud on kolme lõviga logo. Võõrkeelsel visiitkaardil on alati riigivapiga logoga. Üldjuhul kasutatakse visiitkaardil värvilist logo, mille kõrgus on 60% tavasuurusest. Lubatud on ka ühevärviline (sinine 286 PMS, must Black PMS) logo.

Kolme lõviga logo lõvid paiknevad visiitkaardil 4 mm kaugusel vasakust ning 8 mm kaugusel ülemisest servast. Riigivapiga logo paikneb visiitkaardil 4 mm kaugusel vasakust ning 8 mm kaugusel ülemisest servast. Asutuse nime algustähe kaugus kaardi vasakust servast on 20 mm.

Erandina kasutataval kahepoolsel visiitkaardil on mõlemal küljel sama sümboli - riigivapiga logo.

Tekst

Logo alla kujundusväljale paigutatav sisutekst on ühevärviline, joondatud vasakule ja selle kirjatüüp on Roboto Condensed.

Nimi kirjutatakse alati läbiva suurtähega rasvakirjas (Roboto Condensed Bold All Caps), tähekõrgus on 10 punkti. Vajadusel kirjutatakse akadeemiline tiitel/kraad, auaste jms väiketähtedega (Roboto Condensed Bold) nime taha. Näiteks EESNIMI PEREKONNANIMI, kolonel.

Ametinimetus kirjutatakse (Roboto Condensed Bold) läbiva väiketähega rasvakirjas nime alla, tähekõrgus on 8 punkti. Juhul kui soovitakse visiitkaardil välja tuua ka struktuuriüksus, lisatakse ametinimetuse alla vastav nimetus. 

Kontaktandmed kirjutatakse (Roboto Condensed Regular) kuni neljale reale, tähekõrgus on 8 punkti. Eestikeelsel visiitkaardil  on algustähed läbivalt väiksed ning võõrkeelsel visiitkaardil suured. Võõrkeelsel visiitkaardil tuleb lisada postiaadressile maa nimi ning telefoninumbritele suunakood.

Tagakülg

Visiitkaardi tagakülg on üldjuhul puhas. Vajadusele võib sinna paigutada mõne graafilise elemendi, kampaanialogo, lingikogu vms.

Autole riigivapiga ja kolme lõviga logosid üldjuhul ei paigutata. Kui nimetatud sümboleid soovitakse liikuvvahenditele  paigutada, siis kehtestatakse liikuvvahendi tähistamine vastava korraga.

Majasildi kujundus on kindlaks määratud ja seda ei tohi muuta. Sildil kasutatakse ühevärvilist riigivapiga logo. Logo koos turvaalaga täidab formaadi pinna täielikult. Logo minimaalne kõrgus on 21 cm. Majasilt paigutatakse alati hoone fassaadile sissepääsu juurde (skeem 1). Siltide materjal on väärikas.

Tulenevalt hoone arhitektuurilisest eripärast on lubatud erilahendused, mis eelnevalt kooskõlastatakse Riigikantseleiga.

Valgustulp paigaldatakse hoonest eemale, näiteks tänava äärde. Tulbal kasutatakse ühevärvilist riigivapiga logo, mis koos turvaalaga täidab formaadi pinna täielikult.

Aastaraamatu kujundamisel lähtutakse valitsusasutuste visuaalse identiteedi üldisest kujundusstiilist. Sellel võib kasutada nii riigivapiga kui kolme lõviga logo, kuid eelistatud on kolme lõviga logo. Kui infokandja kujundus on värviline, kasutatakse kujunduses värvilist logo. Ühevärvilise kujundusega kandjainfokandja puhul kasutatakse ühevärvilist logo. Trükisele võib logo alla kujundusväljale paigutada teksti, pildi, mustri või ühevärvilise pinna.

Esitlusslaidide kujundamisel lähtutakse valitsusasutuste visuaalse identiteedi üldisest kujundusstiilist. Sellel võib kasutada nii riigivapiga kui kolme lõviga logo, kuid eelistatud on kolme lõviga logo. Slaididel on soovitav kasutada logosid esimesel ja viimasel slaidil. Slaidile võib logo alla kujundusväljale paigutada teksti, pildi, mustri või ühevärvilise pinna.


 

Infograafika põhivärvid lähtuvad valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi värvidest – sinisest, mustast ja valgest. Kasutada võib kas põhivärviskaalal või laiendatud värviskaalal põhinevaid infograafika lahendusi, kuid üldiselt kasutatakse põhivärviskaalat.

Põhivärvide skaalal võib värve valida vabalt kogu skaala ulatuses, kuid domineeriv toon peab olema ‘lipusinine’. Kasutatakse illustratsioonide, võrdlevate diagrammide ja online keskkondades (infogr.am, piktochart.com, canva.com) infograafika loomisel. Taustavärv on alati valge.

Laiendatud värviskaalat kasutatakse juhul, kui põhivärvid ja -toonid ei ole piisavad infograafilise selguse loomiseks. Laiendatud värviskaala on põhivärviskaala laiendus, mida on täiendatud valitsusportaali stiilijuhises lubatud värvidega. Laiendatud värviskaalat kasutatakse ainult juhul, kui on vaja visuaalselt eristada suurt hulka andmeid ja on oht, et sinised ja hallid toonid sulavad ühte. Näiteks sektor- ja joondiagrammide puhul Excelis ja online keskkondades (infogr.am, piktochart.com, canva.com) infograafika loomisel.

Sellises olukorras valitakse värvid järjekorras vasakult paremale, alustades lipusinisest ja liikudes edasi ning valides iga järgneva värvi, sealjuures ühtki värvi mitte vahele jättes.

Plakati kujundamisel lähtutakse valitsusasutuste visuaalse identiteedi üldisest kujundusstiilist. Sellel võib kasutada nii riigivapiga kui kolme lõviga logo, kuid eelistatud on kolme lõviga logo. Kui infokandja kujundus on värviline, kasutatakse kujunduses värvilist logo. Ühevärvilise kujundusega kandjainfokandja puhul kasutatakse ühevärvilist logo. Trükisele võib logo alla kujundusväljale paigutada teksti, pildi, mustri või ühevärvilise pinna.

Voldiku kujundamisel lähtutakse valitsusasutuste visuaalse identiteedi üldisest kujundusstiilist. Sellel võib kasutada nii riigivapiga kui kolme lõviga logo, kuid eelistatud on kolme lõviga logo. Kui infokandja kujundus on värviline, kasutatakse kujunduses värvilist logo. Ühevärvilise kujundusega kandjainfokandja puhul kasutatakse ühevärvilist logo. Trükisele võib logo alla kujundusväljale paigutada teksti, pildi, mustri või ühevärvilise pinna. Standardformaadid on A4, A5, A65, A6.

Valitsusasutuse veebilehel kasutatakse alati riigivappi ning seetõttu kuvatakse ka veebibrauseri sakkidel või aadressireal veebilehe ikoonipildina riigivappi. Kampaani- või teemaveebide puhul võib kasutada ka kolme lõvi.

Logo paiknemine sisselogimisakna kujunduses on kindlaks määratud ja seda ei tohi muuta. Veebiaknas kasutatakse kolmevärvilist riigivapiga logo ja akna päiskasti suurus ühtib logo turvaala mõõtudega. Näiteks 480 pikseli laiusel kasulikul pinnal on väikese riigivapi laius minimaalselt 45 pikselit ja see määrab ka logo mõõdud. Vapi ümber on kaitseala, mis peab olema minimaalselt 16 pikselit ülevalt vasakult ja alt.